[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sülg ‹sülje 22› ‹s›
süljenäärmetest suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik. Sülje eritumine. Sülg valgub, koguneb, tuleb suhu. Isuäratava toidu nägemine tõi sülje suhu. Vaatas teiste söömist sülge neelates pealt. Suu oli sülge täis. Magades oli suust sülge padjale valgunud. Piibumees laskis lirtsaka sülge põrandale. Räägib nii, et sülg pritsib, lendab. Toit niisutatakse suus süljega läbi. Tegi sõrme, postmargi süljega märjaks. Pääsukesed liidavad savitükikesi pesaks sülje abil. || millestki erituv selletaoline vedelik. *Puud olid niisked, põlesid visalt, visisedes ja keeva sülge välja ajades.. H. Joasoon (tlk).

mis ~ mida sülg suhu toob
(rääkimise, ütlemise kohta:) mõtlematult, hoolimatult, mis aga pähe tuleb. Ei tema mõtle sugugi, ütleb kõik välja, mis sülg suhu toob. *Mees ei parista kunagi seda välja, mida sülg suhu toob. Enne on tarvis ikka kaaluda ja mõelda kah. P. Kuusberg.