[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|käik

1. bibl perioodikaväljaande ilmumisaasta järjenumber alates ilmumise algusest. Ajalehe kuues aastakäik.
2. (hõlmab teat. aastal sündinud inimesi (ka ainult mehi) v. teat. aastal ilmunut, loodut vms.). a. (inimeste kohta). 1940. aastakäigu mehed. Sõja puhkedes mobiliseeriti 15 aastakäiku. Demobiliseerima hakati vanematest aastakäikudest. Sportlaste nooremad aastakäigud. b. (perioodikaväljaannete kohta). Ajakirjad olid korralikult aastakäikude kaupa köidetud. Raamatukogus polnud „Loomingu” kõiki aastakäike. c. (teat. aasta viinamarjasaagist valmistatud veini kohta). 1981. aastakäik oli Bordeaux's väga hea. d. (tehasest välja lastud automudeli kohta). 1950. aastakäigu Rolls-Royce.

afrikander ‹-dri, -drit 2› ‹s›
Lõuna-Aafrikas sündinud valge, eriti buur

ajaline ‹-se 5› ‹adj›

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosana› teat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

buur ‹-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

eilne ‹-se 2›

1. ‹adj›. a. tänasele päevale eelnenud; tänasele päevale eelnenud päeval olnud, toimunud, tekkinud jne. Eilne päev, öö. Eilne koosolek, pidu. Eilne ajaleht. Eilne marjulkäik. Lõunaks soojenda eilset suppi! || piltl kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne, nagu eile sündinud. *Ma ei lase ennast tolaks teha, ega ma eilne ole! A. Liives. b. lähemas minevikus olnud, hiljutine. Nüüdisklassika on eilne uudiskirjandus. *Eilne tarkus – tänane rutiin. R. Rimmel. *Teil kui eilsel madrusel on võib-olla raske laevajuhi osasse sisse elada .. H. Sergo. c. minevikus olnud, minevikku kuuluv, endine. Eilsed tõed, arusaamad on aegunud. Meie eilne ja tänane elu. *Tänast ei oleks, kui elaks me eilse kultuurita. U. Laht.
▷ Liitsõnad: tuna|eilne, üleeilne.
2. ‹s›. a. tänasele eelnenud päev. Eilsest peale olen tööl. Ootan sind eilsest saadik. Töö pidi juba eilseks valmis olema. Eilsega võrreldes on täna olnud edukas päev. b. minevik, möödunu. Elab oma arusaamadega eilses. Eilse vigadest tuleb õppida. *Oma esimese valikkoguga „Kolmnurk” tõmbas kirjanik selge vahejoone loomingulise eilse ja homse vahele .. H. Peep.

enne|aegne
enne ootuspärast, normaalset, õiget aega toimuv v. toimunud; liiga varane. Enneaegne sünnitus. Enneaegne lõpp. Enneaegsed öökülmad. Enneaegne vananemine, surm. Meie rõõm oli enneaegne. Ta kaldub tegema pisut enneaegseid järeldusi. Uute kavatsuste avaldamine on praegu veel enneaegne. || enne raseduse normaalse kestuse lõppu sündinud. Enneaegne laps. Laps sündis enneaegsena. Enneaegsed vajavad erilist hoolitsust.

esik|laps [-e]
esimesena sündinud laps. Oma vanemate, perekonna esiklaps. | piltl (esemete jm. inimloomingu kohta). Kirjaniku esiklapseks oli luulekogu.

esik|poeg
esimesena sündinud poeg

illegitiimne ‹-se 2› ‹adj›
ebaseaduslik; seaduslikult registreerimata abielust sündinud. Illegitiimne laps, troonipärija.

inim|põlv
ajavahemik, mille jooksul enamik samal ajal sündinud inimesi muutub lapsest vanemaks, vanemast vanavanemaks jne.; keskmise eluea pikkune ajavahemik; sellise ajavahemiku inimeste kogu, inimpõlvkond. Kolm, mitu inimpõlve tagasi. Inimpõlvede jooksul, kestel, vältel kujunenud traditsioonid. Palju inimpõlvi üle elanud vanalinn. Sajad inimpõlved on Eestis põlde püüdnud kividest puhastada.

kaksik ‹-u 2›
‹hrl. pl.›
1. ‹s› üks kahest sama ema korraga sünnitatud järglasest. Naine sünnitas kaksikud. Poisid on kaksikud. Siiami kaksikud 'kaks kokkukasvanult sündinud last'. Üks kaksikutest oli poiss, teine tüdruk. Sarnased, lahutamatud nagu kaksikud. Lonthüljes sünnitab harva kaksikuid.
▷ Liitsõnad: kahemuna|kaksik, ühemunakaksikud.
2. ‹adj› kõnek kaksikutena (1. täh.) sündinud. Lambal olid kaksikud talled. *.. ja laskis kuningale ütelda, et tema kaksikud lapsed, poja ja tütre korraga ilmale toonud. F. R. Kreutzwald.
3. ‹s› miski kahest omavahel seotud osast koosnev (näit. kristalli liitvorm, kaksiktäht)

kaksik|poeg
‹hrl. pl.› kaksikuna sündinud poeg. *Minu kaksikpojad Valter ja Roman on ilusad terved poisid, ainult natuke väikesed. K. Ristikivi.

kaksik|tall [-e]
‹hrl. pl.› kaksikuna sündinud tall

kaksik|tütar
‹hrl. pl.› kaksikuna sündinud tütar. *Siiverti kaksiktütred olid Karlist aasta nooremad. E. Tennov.

kaksik|vend
kaksikuna sündinud vend (teise suhtes). Kaksikvennad Tuulikud. Antsu kaksikvend suri noorelt. | piltl. Rõõm ja mure on kaksikvennad.

kaksik|õde
kaksikuna sündinud õde (teise suhtes). Kaksikõed Ursula ja Koidula Männiste. Jüri ja tema kaksikõde Eve. | piltl. *Või nõustuda nendega, kes väidavad, et kino ja eriti tema kaksikõde televisioon muudavad teatri üldse tarbetuks? K. Ird.

katseklaasi|laps [-e]
katseklaasiviljastusest sündinud laps. Katseklaasilastest kaksikud.

kevadine ‹-se 5› ‹adj›
kevadega seostuv, kevadesse kuuluv v. kevadele omane, kevad-. Kevadine aeg. Kevadine ilm, loodus. Kevadine päev, öö, õhtu. Kevadine pööripäev. Kevadine päike. Ilmad läksid järjest kevadisemaks. Kevadine vihm. Kevadine mahe tuul. Kevadine vesi on veel külm. Kevadine rohelus, ilu. | bot (taimenimetustes). Kevadine märtsikelluke, kurelääts, seahernes. || kevadel esinev v. toimuv. Kevadine suurvesi, jääminek. Kevadised hallad. Kevadine külmetus. Kevadine koolivaheaeg, metsaistutuspäev. Kevadised põllutööd. Kevadine püügihooaeg. || sama aasta kevadel sündinud. Kevadised talled, põrsad, kassipojad. Kevadine põdravasikas.
▷ Liitsõnad: hilis|kevadine, iga|kevadine, möödunud|kevadine, selle|kevadine, tänavu|kevadine, varakevadine.

kolmik ‹-u 2›

1. ‹s› kolmeliikmeline inimeste rühm. Meie kolmik – Ats, Jüri ja mina – oli varakult kohal. Algusest peale asus jooksu juhtima „Kalevi” kolmik. *Mõisa härrasteõue väraval .. seisis sõdurite kolmikust koosnev valvepost. K. Rumor. || kolmest esemest v. nähtusest moodustuv rühm. Üle taeva sööstis hävitajate kolmik. Kokkukasvanud kristallid moodustasid kolmiku. Järvede kolmik.
▷ Liitsõnad: esi|kolmik, juht|kolmik, medali|kolmik, ründekolmik.
2. ‹s› ‹pl.› kolm sama ema korraga sünnitatud järglast. Naine sünnitas kolmikud. Poisid on kolmikud. *Tavaliselt tõi lammas ühe talle, vahel ka kaksikud, üliharva isegi kolmikud. K. Põldmaa.
3. ‹adj› ‹pl.› kolmikutena (2. täh.) sündinud. *Seatud ajal sai naine nurgavoodisse ja tõi kolmikud lapsed ilmale.. F. R. Kreutzwald.
4. ‹s› kõnek kolmikhüpe. Koolipõlves hüppas ta kaugust ja kolmikut. Hüppas kolmikut 14. 16.
5. ‹s› tehn T-kujuline toruliitmik
▷ Liitsõnad: torukolmik.

kolmik|vend
‹hrl. pl.› üks kolmikutena sündinud vendadest. Kolmikvend Ants suri noorelt. Poisid on kolmikvennad.

kombinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingite nähtuste, esemete vm. elementide teat. viisil korrastatud koosesinemine, selliselt moodustuv rühm. Värvide, helide, häälikute kombinatsioon. Treeningul kasutati mingit varasemate harjutuste kombinatsiooni. Tal oli väga silmatorkav kleit: huvitav kombinatsioon roosast ja mustast. Aminohapped moodustavad eri kombinatsioonides ühinedes erinevate omadustega valke. || mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest
▷ Liitsõnad: hääliku|kombinatsioon, numbri|kombinatsioon, tähe|kombinatsioon, värvikombinatsioon.
2. kombineerimine; selle tulemusena sündinud toiming v. plaan mingi eesmärgi saavutamiseks. Osav kombinatsioon. Sepitseb igasuguseid kombinatsioone. Tema kombinatsioonid ei läinud läbi, ei õnnestunud. Käimas olid mingid kombinatsioonid Märdi vastu. *Siit-sealt [ehitusmaterjali] odavamini kombineerides ei tohtinud unustada, et kombinatsioone tuli varjata. V. Gross.
3. sport omavahel seotud ja üldisele kavatsusele allutatud mänguvõtete kogum eelise, ülekaalu v. võidu saavutamiseks. Meeskonna mängus oli ilusaid kombinatsioone. Suurmeister sundis efektse, teravmeelse kombinatsiooniga vastase alistuma. Valge ei märganud vastase lihtsat kolmekäigulist kombinatsiooni ja kaotas viguri.
▷ Liitsõnad: ründekombinatsioon.

lavastus ‹-e 5› ‹s›
lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. Õnnestunud, uudne „Hamleti” lavastus. Rahvakunstiõhtu läbimõeldud lavastus. Uusi lavastusi „Vanemuises”. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. | piltl. *.. arvatavasti on kogu tänane koosviibimine vaid veider lavastus, rajatud kindlale tagamõttele, läbikaalutud üksikasjadeski. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: esi|lavastus, esik|lavastus, laste|lavastus, muusika|lavastus, raadio|lavastus, sõna|lavastus, teatri|lavastus, tele|lavastus, tipp|lavastus, uuslavastus.

linna|laps [-e]
linnas elav, hrl. linnas sündinud ja kasvanud laps (v. nooruk)

maa|laps [-e]
maal sündinud ja kasvanud, hrl. ka maal elav laps (v. nooruk); ant. linnalaps. Arg ja häbelik maalaps. Ta oli maalaps ja esimest korda linnas. Tehnikumi õpilased olid enamasti maalapsed.

muistend ‹-i 2› ‹s›
folkl tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on hrl. seotud kindla koha, isiku v. sündmusega. Ajaloolised, usundilised muistendid. Muistendid vägilastest, hiidudest. Järve tekkega on seotud mitmed muistendid.
▷ Liitsõnad: hiiu|muistend, koha|muistend, seletus|muistend, tekke|muistend, vägilasmuistend; kunstmuistend.

nelik ‹-u 2›

1. ‹s› neljast isikust v. loomast koosnev rühm. Meie tütarlaste nelik võitis naiste teatejooksu. Lõbusate noormeeste käratsev nelik. Need poisid moodustavad lahutamatu neliku. Hobuste nelik rakendis. || neljast esemest, nähtusest koosnev rühm. Vaenlase pommitajaid ründas meie hävitajate nelik. Lumiste mäetippude nelik. || kirj nelikvärss. Luuletus on kirjutatud lühivärsilistes nelikutes.
2. ‹s› ‹pl.› neli sama ema samaaegselt sünnitatud järglast. Nelikuid sünnib üsna harva, viisikuid veelgi harvem.
3. ‹adj› nelikutena sündinud. Lambal olid nelikud talled.

pesakond ‹-konna 22› ‹s›

1. ühel ajal sündinud v. väljahautud ja koos üleskasvanud pojad (hrl. imetajatel ja lindudel), üldkeeles vahel ka vanalinnud v. -loomad kaasa arvatud. Lõokese, hundi, metssigade pesakond. Pesakond põrsaid, kutsikaid, hiirepoegi. Varblasepaaril on igas pesakonnas viis–kuus poega. Jänesel on 2–3 pesakonda aastas. See kirju kukk on eelmisest pesakonnast. Üks pääsukeste pesakond hävitab suve jooksul kuni miljon putukat. *.. kuulnud korraga metshanede kisa. Lähedasest lagendikust lennanudki väike parv üle, vist üks pesakond. M. Metsanurk. || pesa, pesatäis (putukate, näit. sipelgate, mesilaste kohta). *.. aga mina olen sipelgatega hädas. Pean neid pesakondade kaupa kotiga metsast koju kandma. M. Raud.
2. piltl (ühe pere laste, harvemini kogu perekonna v. suguvõsa kohta). Saunamehe paljasjalgne pesakond. Need poisid on ühest pesakonnast. Kodus oli kaptenil naine ja kenake pesakond lapsi. *„Ja kes on siis see pesakond?” – „Sina oled üks neist, naine ja lapsed teised.” A. Saal. *See on teada asi, et Liivimaa pastorite seas mitmeid ühenimeliste pesakondi leida oli. J. Kross.
3. (taimede kohta:) pesa (10. täh.) Pesakond sibulaid. Tõmbas terve pesakonna kartuleid üles. Suurte pesakondadena kasvavad seened, mürklid. *Lepa igast kännutüükast võrsub pesakond noori kasvusid.. O. Tooming.
4. (laiemalt:) hulk, trobikond. Väike usklike pesakond hoidis kokku. *Loll, ega siis meie ise... Saadeti pesakond praktikante.. A. Uustulnd.

pilli|mäng
mingil muusikainstrumendil mängimine; selle mängimisel sündinud helid. Musikaalne isa õpetas ka lastele pillimängu. Lõbus näitemäng pillimängu ja tantsuga. Peosaalist kostis laulu ja pillimängu. Saabujaid tervitati pillimänguga.

põlvnema ‹37›

1. kellegi järglane olema, mingist soost, seisusest v. rahvast sündinud olema. Ta põlvneb kuulsast suguvõsast, šoti päritoluga perekonnast, vürstisoost vanematest. Emapoolses liinis põlvneb ta Balti aadlist, isa poolt aga rootslastest. Talupojaperekonnast, maarahvast, pärisorjast põlvnev haritlane. Luuletaja põlvneb lihtrahva hulgast. || kellestki (v. millestki) arenenud v. aretatud olema. Kas inimene põlvneb ahvist? Setter arvatakse põlvnevat spanjelist. Koduhani põlvneb hallist metshanest. Kõik need vaarikasordid põlvnevad euroopa punasest vaarikast.
2. mingist piirkonnast v. keskkonnast pärit olema. Minu vanemad põlvnevad Läänemaalt. Mais põlvneb Kesk-Ameerikast. *Kondsi Lepp põlvnes üpris proletaarsest keskusest Tallinna perifeeriast. A. Adson.
3. millestki lähtuma, kuskilt v. mingist ajast pärit olema. Koerakoonlase mõiste põlvneb totemistlikest kujutelmadest. Rootsi keelest põlvnevad kohanimed Eesti saartel. *See keelekorralduskool, mida mul on au eetris esindada, põlvnebki eeskätt Veskist.. H. Saari. *Ainsaks moodsaks esemeks kogu korteris oli Eda voodi, öölaud selle kõrval aga põlvnes ta nooruseaegadest.. M. Sillaots.

seitsmik ‹-miku, -mikku 30›

1. ‹s› seitsmest esemest, isikust, riigist vm. koosnev rühm. Meie seitsmik hoiab rännakul ühte. Hävituslennukite seitsmik. G7 riigid ehk suur seitsmik.
2. ‹s› ‹pl.› seitse sama ema korraga sünnitatud järglast. Naine tõi ilmale seitsmikud.
3. ‹adj› kõnek seitsmikutena (2. täh.) sündinud. Seitsmikud lapsed. Koeral sündisid seitsmikud kutsikad.

Siiami gen, siiami indekl
Räägib siiami 'tai' keelt. Siiami kaksikud 'kokkukasvanult sündinud kaksikud'. Siiami kass.

snd.
sündinud

sohi|laps [-e]
hlv väljaspool abielu sündinud laps, vallaslaps. Peremehe, saunanaise sohilaps. Sohilast muretsema, tegema. Sohilapsena sündinud. *Võsu Krõõt sai mehele, kui tal juba kaks sohilast oli.. E. Vilde.

sugu ‹soo 27› ‹s›

1. ka biol sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus, liigi isendite omadus eristuda emas- ja isasorganismiks; kumbki neist kahest osapoolest, sugupool. Bioloogiline sugu. Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu. Mis soost on inglid? Sündiva lapse sugu pole alati võimalik ette kindlaks teha. Tänapäeval on võimalik lõikuse abil oma sugu muuta. Peres kasvavad eri soost lapsed. Õppima võetakse mõlemast soost noori. Kokkupuuted teise sooga. Õrnem, nõrgem sugu 'naissugu'. Tugevam, kangem sugu 'meessugu'. Soota olend.
▷ Liitsõnad: mees|sugu, naissugu.
2. ühistest esivanematest põlvnevad isikud, suguvõsa, suguselts; ühest seisusest v. rahvast sündinud isikud. Inimeste, jumalate, kuningate, orjade sugu. Ta on kuulsast, nimekast soost. Kõrgest, madalast soost noormees. Võttis endale alamast soost naise. Kirjanik põlvnes talupoegade soost. Saksa soost mõisnikud. Juudi soost kaupmees. Tema emapoolsed esivanemad olid võõrast soost, kusagilt Saksamaalt. Inimesed on loodud sugu jätkama, edasi kandma. Haris oma põldu ja suurendas sugu. Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu. Tema on oma soost viimane. Meie soos pole seni olnud ühtegi suli. *Aga eks ma ole samast Nooremärdi soost ja suguvõsast: siin sündis ja kasvas mu vanaisagi üles. P. Vallak. || hõim, rahvas; rahvus. Soome sugu rahvad. *Ja kes just sugu ei salanud, see oli eestlane nii ettevaatlikul ja ilmetul viisil, et... mine tea, milline isamaa sind homme jälle kutsub. H. Raudsepp. || ühte liiki, tõugu olendid. Huntide sugu on meie metsadest kaduma hakanud. Või siis petiste sugu maa pealt kadunud on!
▷ Liitsõnad: aadli|sugu, inim(ese)|sugu, kuninga|sugu, meeste|sugu, naiste|sugu, rahva|sugu, rüütli|sugu, ussi|sugu, valitsejasugu; ihusugu.
3. põlv, põlvkond. Järeltulev sugu. Pani kõik kirja tulevasele soole mälestuseks. *Oeh, oeh, noor inimene! Kui terav! Või nüüdne sugu siis midagi usub. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: järel|sugu, noorsugu.
4. van sort. *Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald.
5. keel grammatiline kategooria, mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass. Grammatiline sugu. Soome-ugri keeltes sugusid pole.
▷ Liitsõnad: kesk|sugu, mees|sugu, naissugu.
6. loog mõistete, esemete v. nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese v. nähtus

suremus|tabel
tabel, mis esitab mingil kindlal aastal sündinud inimeste (hrl. 100 000 inimese) oletuslikku suremist aastate kaupa

sünd.
sündinud

sündinu ‹1› ‹s›

1. see, kes on sündinud. Läinud aasta viimane sündinu oli poiss. Pärisorjana sündinu.
▷ Liitsõnad: esma|sündinu, vastsündinu.
2. toimunu, juhtunu. Võtab sündinut kui paratamatust. Ta ei lausunud teistele sündinust sõnagi.

sünni|aasta
aasta, millal keegi on sündinud v. miski loodud, tekkinud. E. Vilde sünniaasta on 1865. Vanamemm ei mäleta oma sünniaastat. Asutuse, firma sünniaasta. Meie looduskaitse sünniaastaks loetakse aastat 1910. Need olid meie suusaspordi sünniaastad.

sünni|kodu
täpsem paik (näit. maja, kodutalu), kus keegi on sündinud. F. Tuglase sünni- ja lapsepõlvekodu asub Ahjal. Täiskasvanunagi viibis suviti sageli sünnikodus. Vanapõlves asus tagasi oma sünnikoju. || piltl sünnikoht, sünnipaik. *..nii oli see Indias ja Hiinas, inimkonna vanimate tsivilisatsioonide sünnikodus. H. Matve.

sünni|koht
paik, paikkond, kus keegi on sündinud, sünnipaik. Põlvamaal Himmaste vallas on Jakob Hurda sünnikoht. On viimastel aastatel käinud korduvalt oma sünnikohas. | piltl. *Muidugi oleks ennatlik .. järeldada, et kogu Pihkva rühma kääbaste sünnikohaks on olnud Kagu-Eesti. E. Tõnisson.

sünni|kuu
kuu, millal keegi on sündinud

sünni|küla
küla, kus keegi on sündinud. J. Smuuli sünniküla Koguva.

sünni|linn
linn, kus keegi on sündinud. Töötas kogu elu oma sünnilinnas Pärnus.

sünni|maa

1. maa, riik, kus keegi on sündinud. Eesti on minu sünnimaa, minu kodumaa. Käis teise põlve ameeriklasena oma vanemate sünnimaal. Lahkus sõjakeerises oma sünnimaalt. Ka võõrsil elades ei kaotanud ta sidet sünnimaaga.
2. maa, paikkond, kus miski on tekkinud, kujunenud v. kust miski pärineb. Olümpiamängude sünnimaa Kreeka. Karpkalakasvatuse sünnimaaks peetakse Hiinat. Tuletikkude sünnimaaks arvatakse Prantsusmaad.

sünni|maja
maja, kus keegi on sündinud. F. Kuhlbarsi sünnimaja Unikülas ei ole säilinud.

sünni|päev

1. päev, millal keegi on sündinud v. miski rajatud, loodud. Shakespeare'i sünnipäev pole teada. Tartu ülikooli sünnipäevaks võime lugeda 1632. aasta 25. oktoobrit. Organisatsiooni, eesti ajakirjanduse sünnipäev.
2. tähistatav sündimise aastapäev. Kaheksateistkümnes, viiekümnes sünnipäev. Sünnipäeva pidama, pühitsema. Mul, minu õel on täna sünnipäev. Palju õnne, südamlikud õnnitlused sünnipäevaks! Sünnipäeval oli tal palju õnnitlejaid. Mis sulle sünnipäevaks kingiti?
▷ Liitsõnad: juubelisünnipäev.
3. sünnipäevapidu. Olime kutsutud tädi sünnipäevale. Mindi töökaaslase sünnipäevale. *„Missugune Korkpender?” küsib tööline. „Kas see, kes käib sünnipäevadel lõõtsmoonikut mängimas või?” H. Lehiste.

sünni|pärane

1. sündimisest peale esinev, sündimisega kaasa saadud, kaasasündinud. See on tal sünnipärane viga küljes. See mees on sünnipärane pime 'pimedana sündinud'. Sünnipärased instinktid. Organismi sünnipärane immuunsus teatavate haiguste suhtes. Kaksikute sünnipärased erinevused, iseärasused. Hääle tugevus ja tämber on suurel määral sünnipärased omadused. Linnupoegadel on sünnipärane omadus oma pead ülespoole sirutada ja toitu manguda. Kärgede ehitamise võime on mesilastel sünnipärane. || loomupärane, loomuomane. Isikute sünnipärased eeldused, kalduvused. Sünnipärane keelteanne, musikaalsus. Ilmutas mitmesuguste esemete nikerdamises sünnipärast osavust. Temas on sünnipärast taktitunnet. Sünnipärane huumorimeel, humorist. Sünnipärane optimism, optimist. Seekord oleks sünnipärane uudishimu talle peaaegu saatuslikuks saanud.
2. sünnipäralt, sünnilt mingisse kategooriasse kuuluv. *Melbourne'i rajaja John Batman oli sünnipärane austraallane. V. Beekman.
3. hrv sünnis, sobiv. *Küll peeti ka kevadel pulmi .. Aga sügis oli sünnipärasem peakohtumehest peremehele. M. Metsanurk.

sünni|saar
saar, kus keegi on sündinud. Saarlaste kiindumus oma sünnisaaresse on väga tugev.

sünni|talu
talu, kus keegi on sündinud. Pöördus pärast kroonut tagasi sünnitallu.

taline ‹-se 4› ‹adj›
talvine. Talised päevad on lühikesed. Paksud talised riided seljas. Taline 'talvel sündinud' põrsas. Suine tund on enam kui taline nädal. *Kapiera hääl muutus möirgavaks nagu taline meri .. U. Masing.

talvik ‹-u 2› ‹s›

1. bot läikivate nahkjate talbjate lehtede ja roosade õitega igihaljas püsik (Chimaphila). Harilik talvik. Talviku raviomadusi on tuntud iidsetest aegadest peale.
2. kõnek (talvel sündinud poegade kohta). Need põrsad on talvikud. Halljänes tõi märtsikuus talvikud.

teatri|lavastus
teatris sündinud lavastus, hrl. kirjandus- v. muusikateose põhjal loodud lavakunstiteos. Teatrilavastus ja telelavastus. Selle romaani põhjal on loodud filme ja teatrilavastusi.

tänane ‹-se 4›

1. ‹adj› täna tulev, olev v. olnud, tekkiv v. tekkinud, toimuv v. toimunud jne., käesoleva päeva. Tänane hommik oli külm. Tänane ajaleht, uudis, pidu, juubilar. Dollari tänane kurss. Mis tänase tüli põhjustas? Ladus oma tänased ostud lauale. Tänane päev. || piltl kogemusteta, lihtsameelne, nagu täna sündinud. Vastane on kaval, aga ega meiegi tänased ole. Mis sa õpetad mind nagu tänast! || tänapäeva, praegusaegne, nüüdne, nüüdis-. Tänane mood. Tänased noored. Tänane maailm. Eilne anarhist, tänane akadeemik. Minevikule mõeldes saab selgemaks ka tänane päev.
2. ‹s› käesolev päev. Eks homme ole tänasest targem. Lähen tänasest puhkusele. Oleme tänaseks külla kutsutud. || tänapäev, praegune aeg, nüüdisaeg. See loss on tänaseni säilinud. Ta on tänaseni invaliid. Olen möödunu ja tänase vahele selge piiri tõmmanud.

täna|päevane
nüüdisaegne, praegusaegne, moodne. Tänapäevane aparatuur. Ta on täiesti tänapäevane mees. Mõtleb, kuidas kodu tänapäevasemaks muuta. || van piltl kogemusteta, lihtsameelne, nagu täna sündinud. *Ah, mis seal eksitusest või muust veel lorida! Egas ma mõni tänapäevane ole. O. Luts.

vallas|laps [-e]
väljaspool abielu sündinud laps. Tüdruk sai vallaslapse. Poiss sündis vallaslapsena. Vallaslapse seisund mürgitas kaua nooruki elu.

vallas|poeg
vallaslapsena sündinud poeg. Ta oli ühe talunaise ja arsti vallaspoeg.

vallas|tütar
vallaslapsena sündinud tütar. Miina oli pesunaise vallastütar.

vast|sündinu
äsja sündinu, laps esimestel imikuea päevadel (kuni kümne päeva vanuseni); (äsja sündinud looma kohta). Vastsündinu õrn nahk. Vastsündinul polnud veel nimegi. Vastsündinute suremus.

vast|sündinud partits
hiljuti, äsja sündinud. Vastsündinud laps, poeg. Vastsündinud vasikas. | piltl. Vastsündinud riik.

ümber|sündinu
see, kes on ümber sündinud