[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|raamat

1. iga aasta ilmuv väljaanne, raamat (hrl. ühingu, seltsi, teadusasutuse vms. artiklite, teaduslike tööde, statistiliste ülevaadete jne. kogumik). Eesti Kirjameeste Seltsi, Emakeele Seltsi, ajaloomuuseumi aastaraamatud.
2. ‹pl.› sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, annaalid

aeg|ruum
füüs aeg ja ruum mateeria eksisteerimise ühtse vormina, sündmuste maailm (relatiivsusteoorias)

ahel ‹-a 2› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› kett (näit. endisajal vangide) köitmiseks, millegi kinnitamiseks. Ahelate kõlin. Ahelaisse panema, neetima. Ahelais orjad. Vangid vabastati ahelaist. Tulekolde kohale kookude või ahelate otsa riputati keedupajad. Ta on nagu ahelatega kodu külge needitud. *Kõlistas [koer] korra ahelaga ja vigises jälle. A. Maripuu. || piltl (millegi kammitseva, köitva, takistava v. ikestava, rõhuva kohta). Kuulsuse ahelad. *Kui kesktalvel külm õige pakaseks läheb, raputab vangistatud Peipsi oma ahelaid. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: jala|ahel, kaela|ahel, käe|ahel, paja|ahel, raud|ahel, vangiahel(ad); abielu|ahel, jää|ahel, orjaahel(ad).
2. üksteisele järgnevate esemete, nähtuste, faktide, sündmuste, ka inimeste jne. pidev rida. Jõekallast palistav hõbepajude ahel. Rahvatantsijate värvikad ahelad staadionimurul. Terve ahel kauneid järvi. Paljudes kõrgmolekulaarsetes ainetes paiknevad süsinikuaatomid ahelana. Assotsiatsioonide, järelduste ahel. Sündmuste ahel. Helgemad hetked elupäevade hallis ahelas. See oli vaid üks lüli mu tööde ja ettevõtmiste pikas ahelas.
▷ Liitsõnad: arengu|ahel, elektri|ahel, koralli|ahel, kõrval|ahel, pea|ahel, süsiniku|ahel, toitumisahel.

aja|vahe [-vahe]
ajaline vahe. a. (näit. sündmuste vahel). Olümpiamängude ajavahe on neli aastat. b. (ajavööndite vahel). India ja Eesti ajavahe. Ajavahega kohanema.

aktus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
pidulik koosolek (hrl. tähtpäevade v. suuremate sündmuste puhul). 1. septembri aktus. Koguneti saali aktusele. Juubilari elust ja tööst rääkis aktusel professor Sepp. Õppeaastat alustati aktusega.
▷ Liitsõnad: aastapäeva|aktus, austamis|aktus, ava|aktus, immaktrikulatsiooni|aktus, juubeli|aktus, kontsert|aktus, lõpu|aktus, mälestusaktus.

alus|uuringud pl
algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. Informaatika-, keemia-, tööstusalased alusuuringud. Sõnamoodustuse, süntaksi alusuuringud. Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus. Alusuuringute tulemus, tase. Alusuuringuid toetama, rahastama, tegema. Alusuuringutel põhinevad teosed. Me ei saa süsteeme luua, kui alusuuringud puuduvad.

annaalid ‹-de 21› ‹s› pl
aj tähtsamate sündmuste ülestähendused aastate järjestuses (ajalookirjanduse vanema vormina), aastaraamatud. Vana-Rooma annaalid. Keskajal peeti annaale kloostreis. || sündmuste ülestähendused (protokollid, nimestikud jne.) aastate kaupa. Tuli tuhnida tolleaegsete seltside annaalides. | piltl. Selle võiduga kirjutas ta oma nime spordiajaloo annaalidesse.

asja|käik
asjade, sündmuste kulg. Senise asjakäiguga võib rahul olla. Teda on asjakäigust informeeritud. *Toas Maret päris Tiinalt aru, mis aida juures õieti sündinud, ja see katsus asjakäiku jutustada .. A. H. Tammsaare.

determinism ‹-i 21› ‹s›
filos õpetus kõigi sündmuste ja nähtuste objektiivsest põhjuslikust tingitusest

diakrooniline ‹-se 5› ‹adj›
sündmuste v. nähtuste ajalisele järjestikkusele toetuv, ajalooline. Diakrooniline keeleuurimine.

eel|info
eelnev info tulevaste ürituste, sündmuste vms. kohta. Riigikogu, maavalitsuse, välisministeeriumi eelinfo. Tänane, järgmise nädala eelinfo. Eelinfo sõiduplaanide muutmise kohta seoses teeremondiga.

eel|lugu
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käik. Haiguse eellugu. Mahtra sõja eellood. Sel tülil on oma eellugu.

eel|mäng

1. muus ooperi vm. suurema helitöö muusikaline sissejuhatus; laulusaate v. instrumentaalpala sissejuhatav osa
2. millelegi eelnev sündmuste käik, eellugu. Arupärimine parlamendis oli alles valitsuskriisi eelmäng.
3. armuvahekorrale eelnev mänglev kurameerimine. Armastuse eelmäng. *Aga olen huvitav mees ja panen naised põlema. Peaasi on eelmäng, see kudrutamine! O. Kool.

elu|protsess

1. elusorganismis kulgev protsess. Organismi säilimiseks ja paljunemiseks vajalikud eluprotsessid.
2. elu kui omavahel keerukalt seotud sündmuste rida. Eluprotsessi kujutamine kirjandusteoses.

entroopia ‹1› ‹s›

1. füüs süsteemitu oleku mõõt
2. korrapäratuse määr; mat (informatsiooniteoorias:) sündmuste kogumi määramatuse ja üksiksündmuste jaotuse varieeruvuse mõõt

episood ‹-i 21› ‹s›

1. üksiksündmus mingist suuremast sündmuste seeriast. Üksik, tühine, väike, naljakas, ebameeldiv episood. Sõjaajaloo kurioosseim episood. Meenub üks episood matkalt, koolielust. Mahtra sõda oli 1858. a. talurahvarahutuste dramaatilisemaid episoode. Jutustan ühe episoodi, mis peaks juubilari eriti selgesti iseloomustama. || sisuliselt terviklik tegevuslõik kirjandus-, lava- v. ekraaniteoses. Episood šamaani jurtas on novelli meeldejäävamaid. Mitmed romaani episoodid on ekraniseeringust välja jäetud. Ohtlike episoodide filmimisel kasutatakse dublante. Lavastus on usutav kõigis episoodides.
▷ Liitsõnad: pisi|episood, lahinguepisood.
2. vahe- v. kõrvallugu. Romaani sündmustikuga sidumata episoodideks jäävad õitsiliste jutustused. Näidendisse on põimitud rahva kombeid tutvustavaid episoode. || muus terviklik iseseisev vaheosa muusikateoses. Ooperisse on toodud arendatud sümfoonilisi episoode.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

horoskoop ‹-koobi 21› ‹s›
astroloogiline tabel v. skeem saatuse v. sündmuste ennustamiseks taevakehade seisu järgi; ennustus selle alusel. Astroloog koostas kuningale horoskoobi.
▷ Liitsõnad: nädala|horoskoop, sünnihoroskoop.

jälitus|tegevus
jur varjatud ja salajaste toimingute seadusjärgne läbiviimine, et koguda teavet teat. inimeste ja sündmuste kohta. Ebaseaduslik jälitustegevus. Politsei, kaitsejõudude, piirivalve jälitustegevus. Jälitustegevuse seadus.

järel|lugu
millelegi järgnev (sellega seotud) sündmuste käik. *Viimane vaatus [draamas „Libahunt”] on järellugu, toimunud tragöödia tagajärgede näitamine. V. Alttoa.

keeris ‹-e 4› ‹s›

1. vedeliku, õhu vm. keerlev liikumine; sellise liikumise koht. Ujuja sattus keerisesse ja uppus. Paadi taga tekkisid väikesed keerised. *.. raju vihaste keeriste süles / läheb rebenend pilvede lend. J. Smuul. *..miljonite tantsisklevate sädemete keerises langes katus ragisedes sisse ... B. Linask.
▷ Liitsõnad: liiva|keeris, lume|keeris, suitsu|keeris, tolmu|keeris, tormi|keeris, tuule|keeris, vee|keeris, õhukeeris.
2. piltl sündmuste, sagiva liikluse, tunnete vms. segane, rahutu kulg. Maa sattus sõdade keerisesse. Mees jäi kadunuks segaste, rahutute aegade keerises. Ta kiskus mind ohtlike sündmuste, kõige ägedama võitluse keerisesse. Tunnete, kirgede keeris. *Raudteejaamas satume askeldavate, kiirustavate, ärritatult edasi-tagasi tõttavate inimeste keerisesse. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: elu|keeris, lahingu|keeris, liiklus|keeris, sõja|keeris, võitluskeeris.

kinnitama ‹37›

1. kuhugi, millegi külge kinni panema (köitma, naelutama, kruvima vms.). Traatvõrk kinnitati postide külge. Töödeldav ese kinnitati kruustangide vahele. Kinnitas uisud alla. Kinnitasin kaardi nõeltega tahvlile. Riie kinnitati raamile. Kinnitasime plaadi, tahvli seinale. Kinnitas ordeni rinda. Kinnitasin juuksed klambritega kuklasse. Pildid kinnitati liimiga albumisse. Paat kinnitati vaia külge. Õnge otsa kinnitati söödaks vihmauss. Rõivad kinnitati vööga. Pluus oli eest kinnitatud väikese sõlega. Laev kinnitas otsad 'peatus' Liverpooli sadamas. *.. [naine] kinnitab langenud suka kummiga pealtpoolt lillakat põlve. L. Kibuvits. | piltl. Kõik kinnitasid oma pilgu kõnelejale. || kindlamini, tugevamini ühendama. Voodi logiseb, needid tahavad kinnitada. Kruvid liiguvad, neid peab kinnitama. || kõnek kinnistama (2. täh.) *Temale kinnitatud veiste piimaand oli märksa kõrgem kui teistel lüpsjatel .. L. Promet. *Vallakohtus öeldi, et sellega hulk aega ära läheb, enne kui koht minu nime peale kinnitatakse. M. Metsanurk.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks muutma; milleski kindlust, vastupidavust andma. Kinnitas oma jõudu puhkamise ja einega. Arsti sõnad kinnitasid haige usku paranemisse. Preester kinnitas vange nende usus. *Käed löödi kokku ja klaas viina kinnitas kaupa. H. Sergo.
3. millegi õigsust, tõelevastavust tõendama. a. (asjaolude, sündmuste vms. kohta). Lepingu õigsust kinnitasid allkirjad. Seda arvamust kinnitavad järgmised asjaolud. Katsetulemused kinnitasid oletust. Sündmuste hilisem areng kinnitas, et tal oli õigus. Eelmiste aastate kogemused kinnitavad, et ettevaatus on vajalik. Notariaalselt kinnitatud ärakiri. *Kõik, mis Murak mõistis temast tähele panna, kinnitas tema esimest muljet: küps naine. M. Raud. b. (inimeste kohta:) tõeks väitma, õigeks tunnistama. Kinnitab koopia õigsust allkirjaga. Võin seda kinnitada kirjalikult. Kinnitan seda oma ausõnaga. Kinnitas seda isegi vande all. „See oli tõepoolest nii,” kinnitas ema tütre sõnu.
4. (hrl. kellegi teise sõnade v. väite peale midagi rõhutavalt, veenda tahtvalt) ütlema, lausuma, mainima, toonitama, väitma vms. Kinnitas, et ta on täiesti rahul. Kinnitas, et ta teeb kõik, mis tema võimuses. Kõik kinnitasid seda nagu ühest suust. Kadedad keeled kinnitasid, et ta olevat kergemeelne. Iga päev on teile kinnitatud, et nii ei tohi teha. Et see ka tulevikus nii jääb, seda ma kinnitada ei söanda. Kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe. „Ei, mul ei ole viga midagi,” kinnitab ta teistele. „Kas see meeldib sulle?” – „Meeldib,” kinnitasin mina. *„Tule, tule tingimata, sõber,” kinnitas ta laupäeva õhtul koju minnes. E. Krusten.
5. midagi otsustava instantsina heaks kiitma v. alama instantsi otsusele lõplikku kehtivust andma. Kedagi ametisse, kohale kinnitama. Direktor kinnitas aruande, tööplaani. Koosolekul kinnitati seltsi uus põhikiri, eelarve. Kohtuotsus kinnitati.
6. kinnistama (4. täh.)
7. kõnek tähtima (postisaadetise kohta). *Aga viimane kiri oli ju kinnitatud ning see pidi kätte minema. A. Hint.
8. van (õnnetuse puhuks) kindlustama (3. täh.) *Aga ärge te jumala pärast ajage põlema seda maja – ta on meil kinnitatud väga madalasti. O. Luts. *Seda teie ei pruugi [teha], kaptenihärra, minu elu on kinnitatud. E. Bornhöhe.
9. van kindlustama, tugevdama. *Egiptuse sultan Saladin .. kinnitas Kairot müüridega ja ehitas kindluse .. E. Bornhöhe.

kronoloogia ‹1› ‹s›
õpetus nähtuste ja sündmuste dateerimisest ja järjestamisest; sündmuste ajaline järjestus v. loend ajalises järjestuses. Absoluutne, suhteline, võrdlev kronoloogia. Spordisündmuste kronoloogia.

kroonika ‹1› ‹s›

1. aj ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. Läti Henriku, Russowi kroonika. Novgorodi, muinasvene, keskaja, 13. sajandi kroonikad. Seda asulat mainitakse mitmel puhul vanades kroonikates.
▷ Liitsõnad: riimkroonika.
2. sündmuste, juhtumuste kirjeldus nende toimumise järjekorras. Kooli, asutuse kroonika. Perekonna, suguvõsa kroonika. Kroonikat pidama, kirjutama. Kaustikus on lühidalt kirjas juhatuse töö kroonika. | piltl. *Ja ometi on see [= ootamine] vahest üks raskemaid ja piinavamaid inimeste suurte tegude kroonikas. H. Väli.
3. päevasündmusi kujutav film, ka ajalehe registreeriv teadeteosa. Põhifilmi ees näidati kroonikat.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kroonika, kriminaal|kroonika, kohtu|kroonika, nädala|kroonika, spordi|kroonika, sõja|kroonika, väliskroonika.

kulgema ‹37›

1. edasi liikuma, minema. Küülik kulgeb hüpates, madu roomates. Inimvool kulgeb raudteejaamast linna poole. Tsüklonid kulgevad läänest itta. Külmad hoovused kulgevad ekvaatori suunas. Aeg kulgeb peatumatult. Ärritus kulgeb retseptoritest kesknärvisüsteemi. *Ja jälle hakkasid mõtted kulgema läbi väsiva pea.. A. Jakobson.
2. (pika joonena) suunduma, ulatuma, minema. Mäeahelik kulgeb põhjast lõunasse. Peatänav kulgeb sirgena läbi linna. Rada, talitee kulges otse üle heinamaa. Läbi metsa kulgeb kõrgepingeliin. Rindejoon kulges piki jõge. Piki rästiku selga kulgeb must sakiline joon.
3. (tegevuse, sündmuste vms. kohta:) (edasi) arenema; toimuma. Reis kulges hästi, meeldivalt, äpardusteta. Võistlus kulgeb tasavägiselt, vahelduva eduga. Töö peab kulgema rütmiliselt, seisakuteta. Vestlus kulges kerges toonis. Riigipeade kohtumine kulges soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Läbirääkimised kulgesid tulemusrikkalt. Õpingud ei kulgenud tal kuigi edukalt. Tervenemine kulges normaalselt, kiiresti, pikaldaselt. Ägedalt kulgev haigus. Hea näidendi tegevus kulgeb pingeliselt. Reaktsioon kulgeb tormiliselt. Elu kulges oma harilikku rada.

logi ‹11› ‹s›

1. mer riist laeva kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. Logi lasti vette. Mitu sõlme logi näitab?
▷ Liitsõnad: käsilogi.
2. info kronoloogiliselt jäädvustatud sündmuste andmestik, arvuti tegevuse päevik

lugu ‹loo 27› ‹s›

1. juhtum, sündmus v. omavahel seotud juhtumite, sündmuste kogum; sellest räägitav v. kirjutatav. Tõestisündinud lugu. Temaga juhtub igasuguseid naljakaid, tobedaid lugusid. Ma ei tea sellest loost midagi. Ta rääkis meile kogu oma kurva loo. Temaga oli mingi tume, segane lugu. Jutumehel lugudest puudu ei tule. Vanaisalt kuulsime põnevaid meremeeste lugusid. Rääkis lugusid tontidest, nõidadest. Väljamõeldud, olematud lood. *Eks nende [armastuse] lugu oli omamoodi liigutav tõesti. T. Kallas. || hrl kõnek juhtumi(te), sündmus(t)e käsitlus mõnes ilu- v. ajakirjandusžanris; jutustus, kirjutis vm. Tema lugusid on ajakirjades ilmunud, raadiost kuuldud. Kirjaniku lood loomadest, lindudest. Kirjutasin sellest ajalehte krehvtise loo. Reporter läks lugu tegema, loo jaoks materjali koguma. Lugemikust meelde jäänud lood. Eepos „Kalevipoeg” koosneb kahekümnest loost 'laulust, peatükist'. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teadusala vm. süsteemne käsitlus ajalises, põhjuslikus vm. järgnevuses. *Ajalugu on alles tänapäevgi peaasjalikult sõdade ja teaduslike ning usuliste tagakiusamiste lugu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ajalehe|lugu, armu|lugu, dokumentaal|lugu, haledus|lugu, hirmu|lugu, jahi(mehe)|lugu, kangelas|lugu, kriminaal|lugu, kummitus|lugu, laste|lugu, lava|lugu, lehe|lugu, libahundi|lugu, lora|lugu, luiske|lugu, mere|lugu, muinas|lugu, mõistu|lugu, nalja|lugu, nõidus|lugu, pila|lugu, pilke|lugu, proosa|lugu, põnevus|lugu, seiklus|lugu, sõja|lugu, tondi|lugu, ulme|lugu, vaga|lugu, värss|lugu, õuduslugu; aja|lugu, arengu|lugu, asustus|lugu, eel|lugu, elu|lugu, haigus|lugu, hääliku|lugu, järel|lugu, kiriku|lugu, kirjandus|lugu, kodu|lugu, koostamis|lugu, kujunemis|lugu, kultuuri|lugu, loodus|lugu, loomingu|lugu, loomis|lugu, perekonna|lugu, piibli|lugu, põlvnemis|lugu, saamis|lugu, teadus|lugu, tekkelugu.
2. kõnek muusikapala (hrl. tantsuks vm. meelelahutuseks). Mängi üks lugu (pilli). Löö lugu lahti, ma lähen tantsima. Orkester alustas uut lugu. Kui raadiost tuleb häid lugusid, võtame need linti, makile. Ansambli, bändi uued lood. *Ma tahaksin sinuga meelsasti paar lugu maha tantsida. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: biit|lugu, džässi|lugu, kandle|lugu, pilli|lugu, rokk|lugu, tantsu|lugu, torupilli|lugu, valsilugu.
3. olukord, asjaolu(d), asjade seis, asi. Piinlik, rumal, loll lugu, et hiljaks jäime. Neetud lugu! Hull, sant, räbal lugu küll, aga kukkusin eksamil läbi. No vaat kus lugu! Küll on lugu! Siis on tõesti kurb, kahju lugu. Nõnda see lugu on. Ah nii on lood! Siis on hoopis teine lugu. Igas poes sama lugu: niiti pole. Lugu on nüüd nii, et homme sõidame välja. Kuidas sinuga lood on? Temaga pole enam õige lugu. Laenu saamisega on täbar lugu. Katsu ise sellest loost kuidagi välja rabelda. Rindel olid lood kehvad. Kui lugu nõnda edasi läheb, mis siis saab? Kordub jälle vana lugu. Ma lihtsalt ei taha ja kogu lugu '(ongi) kõik'. *Sel lool [= selles olukorras] ei pruukinud ta ju kohutki nii väga karta – asi oli juba muidugi laiali lagunenud. E. Vilde. *Nüüd oli kõigile selge, kuidas lood Andrese ja Mari vahel seisavad. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: asjalugu.
4. kõnek kord, puhk; tükk. Vanamees tegi harju ja müütas neid rubla lugu. *Jah, iga lugu karussellil maksab viis senti .. A. Jakobson. *.. kes oma vanainimese-und küll raskesti, kuid lühikeste lugudena magab. E. Krusten.
5. hrl van kõnek arv, hulk. *Loomad poegisid, aga lugu vähenes ... M. Raud. *Kui nüüd ka mina tulin, siis oli ikka kohe Vene väes loo järgi üks mees rohkem. A. Kitzberg. *.. kuigi aastate loolt oli mees vaevalt viiekümnene. E. Krusten.

manifest ‹-i 21› ‹s›

1. riigipea v. kõrgeima riigiorgani pidulik kirjalik pöördumine rahva poole tähtsate (poliitiliste) sündmuste puhul. Keisri, Ajutise Valitsuse manifest. Tsaar andis 17. oktoobril 1905 manifesti, milles lubas rahvale kodanikuvabadusi. Manifest pärisorjuse kaotamise kohta.
2. partei v. rühmituse programmilise sisuga avalik teadaanne. Sotsiaaldemokraatliku erakonna manifest. Kirjanduslike rühmituste manifestid.

mõtte|päevik
mõtete, mõtiskluste (ja sündmuste) päeviku laadis kirjapandu (ka teosena). J. Smuuli „Jäist raamatut” võib nimetada mõttepäevikuks.

narratiiv ‹-i 21› ‹s›
ka kirj sündmuste ajalisest järgnevusest lähtuv subjektiivne esitus; lugu. Põhiline narratiivi žanr on jutustus. Suuline, kirjalik narratiiv. Eesti kultuur kui eesti rahvusteadvuse keskne narratiiv. „Nukitsamehe” narratiiv algab laste metsa eksimisega. Filmi vaimukas, rahulik narratiiv.

oma ninast kaugemale (mitte) nägema
ette näha, sündmuste käiku, keerukamaid seoseid jne. (mitte) aimata suutma. Kui sa oma ninast kaugemale näeksid, mõistaksid, et meie toimimisviis on ainuvõimalik.

oma ninaotsast kaugemale (mitte) nägema
ette näha, sündmuste käiku, keerukamaid seoseid jne. (mitte) aimata suutma. Tuleb homsele, tulevikule mõelda, peab oma ninaotsast kaugemale nägema. *Kuidas te küll oma ninaotsast kaugemale ei näe! Soo lainetab ukse all, aga teie nutate ühe roosinupu pärast! V. Saar.

nädala|kroonika
nädala sündmuste kroonika, nädalaringvaade

pidamine ‹-se 5› ‹s›

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

puudutama ‹37›

1. (korraks, kergelt, põgusalt) kedagi v. midagi katsuma, (riivamisi) kellegi v. millegi vastu minema. Puudutasin sõrmeotsaga triikrauda. Ema puudutab huultega lapse põske. Puudutab keeleotsaga huuli. Tüdrukud tahaksid kassipoegi puudutada. Kullimängus peab tagaaetavat käega puudutama. Noormehe käsi puudutas tüdruku küünarnukki, tüdrukut küünarnukist. Sõrmed puudutavad taskus viiekroonist. Ta seisatas, käsi prille puudutamas. Julges kummipuulehti lapiga vaid õrnalt puudutada. Sai vaevalt oksa puudutada, kui marjad juba varisesid. Puudutan kergelt pillikeeli. Hobune sõi poisi käest, mokkadega tema pihku puudutades. Tantsiti lahus, teineteist puudutamata. Uinus kohe, kui pea patja puudutas. Linaserv puudutab põrandat. Tugeva tuulega puudutavad oksad elektriliini traate. Auto puudutas kurvis maad vaid kahe rattaga. Lennuk puudutab juba maandumisrada. Kui mees püsti seisis, puudutas ta pea laetalasid. | piltl. Päike puudutab juba kuuselatvu. Kerge tuul puudutab põski. Päevavalgusest puudutamata nurgatagused. Ta pilk, silm puudutas mind õela vaatega. Paitavalt kõrvu puudutav muusika. Ööviiulite lõhn puudutas mu nägu. Teda on puudutanud lootuse soe käsi, kaduviku julm hingus. *Sügisest puudutatud ergava oksaga vaher jäi majanurga varju. M. Traat. || seksuaalselt lähenema. Sõbra naist ei puudutaks ta kunagi. *[Tütar:] Meie oleme Sandriga juba pikemat aega vabaabielus.. Sander: Mina pole teie tütart sõrmeotsagagi puudutanud. A. Antson.
2. toiduks tarvitama; millekski kasutama; võtma. Haige koer ei puudutanud toitu. Söönud pole ta midagi, vett ainult vahetevahel vaevalt puudutab. Mul jäigi hommikusöök puudutamata. Linnud ei puuduta soolast pekki. Pärast kooli ta raamatuid enam ei puudutanud. Ära puuduta võõrast vara!
3. vägivalda tarvitama, liiga tegema. Küla vallutati, aga kedagi ei puudutatud. Naised ja lapsed jäetagu puudutamata. Juuksekarvagi ei tohi kellelgi puudutada! Sinu õigusi ja vabadust ei puuduta siin keegi. *Kuul muud ei puudutanud kui ainult abaluud. E. Soosaar (tlk).
4. (põgusalt) millestki v. kellestki rääkima, midagi (riivamisi) käsitlema. Puudutasime veidi tulevikuplaane, möödunut. Palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada. Rahaküsimust enam ei puudutatud. Tundeid ei ole nad sõnagagi, ainsagi sõnaga, sõnadega puudutanud. Ema ei puudutanud seda lugu poolel sõnalgi. Puudutas pikantseid seiku, huvitavaid juhtumeid oma elust. Puudutas möödaminnes, jutu seas oma tutvust ministriga. Räägiti ühte ja teist ning puudutati ka koduseid olusid. Jutuajamine lõppeski põhilist puudutamata. Konverentsil, nõupidamisel puudutati tervishoiuküsimusi. Puudutatav teema ei huvitanud kedagi. Ülevaade puudutas lähemalt keeleküsimusi. Siinkohal tuleks puudutada relatiivsusteooriat. || arvustama, taunima. Kiru kommuniste, aga ära rahvuslasi puuduta. Arvab, et tema töö on pühadus, mida puudutada ei tohi. Ei häbenenud oma juhtkirjas presidentigi puudutada.
5. mõju(s)tama, mõju avaldama. a. (sündmuste, nähtuste kohta). Võimuvahetus Venemaal puudutas ka Eestit. Uusim mood pole seda maanurka veel puudutanud. Barokist puudutatud interjöör. || kahjustama. Kriisist puudutatud majandusharud. Sõda puudutas meie peret rängalt. Laastavad põlengud on puudutanud kõigi metsaelanike elu. b. (tunde-, hingeelulisega seoses olevana:) tundeid tekitama, kellelegi korda minema, tähtis olema. Tõeline armastus pole teda veel puudutanud. Ema kiri puudutas mind südamepõhjani. Ta saatus puudutab me südant. Näitleja üritas publiku tundekeeli, hinge puudutada. Õe surm ei puudutanud venda kuigivõrd. Ta pole isamaalistest aadetest puudutamata jäänud. Judinad jooksevad üle selja, kui miski väga-väga puudutab. *.. kirjaniku sõna peab inimhinge ärevalt puudutama kui tornikella kuma, mida antakse kuulda enne torme.. Ü. Tuulik. *Ja siis puudutab meid kauge huik – eemal läksid luige järel luik. D. Vaarandi. c. hingele haiget tegema, haavama, häirima. Olen sest jutust puudutatud, lausa solvunud. Kolleegi edutamine puudutas teda valusalt. Laimav artikkel, asjatu süüdistus, negatiivne hinnang puudutas teda väga, sügavalt. See repliik tema au ei puudutanud. Puudutatud inimene on kuri. Ta on avalikust tähelepanust piinlikult, ebameeldivalt, ebamugavalt puudutatud. Vanemad olid meie armuloost äärmiselt puudutatud. Tundis ennast puudutatuna, end puudutatud olevat. Puudutatud enesetunne, eneseuhkus, enesearmastus. d. heldima panema, liigutama. Olen puudutatud sõprade poolehoiust. Olen meelitustest puudutatud.
6. kellegi, millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Otsis teatmeteosest Aafrikat puudutavaid andmeid. Seadus, mis puudutab eraettevõtjaid. See käskkiri meie osakonda ei puuduta. Uuendused puudutavad eeskätt töökorraldust. Need on vahetult kohtuasja puudutavad küsimused. Olümpiamänge puudutav näitus, raamat. Õppeprogrammid usu ajalugu ei puudutanud. See jutt, afäär, skandaal puudutab ka mind. Me vestlus, ta küsimus puudutas hindu. Asi puudutab Peetrit. Ta ei jäta tegemata midagi, mis laste heaolu puudutab.

põhjuslikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka filos põhjuse ja tagajärje vaheline seos, kausaalsus. Põhjuslikkuse printsiip, seadus. Põhjuslikkuse ahel 'põhjuse ja tagajärje kaudu seotud sündmuste rida'.

rahulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mittesõjaline, vaenutegevuseta; rahuaegne. Rahvusvaheliste tüliküsimuste rahulik lahendamine. Rahulikele aegadele järgnesid sõja-aastad. Võimu üleminek riigis toimus rahulikul teel. Sõja ajal sai palju kannatada ka rahulik elanikkond. Pärast sõja lõppu alustas rahvas rahulikku ülesehitustööd. Hõimude vahekorrad olid rahulikud ja sõbralikud. *.. sõja aeg ... mis sest kooliskäimisest tulu on ... las ajad lähevad rahulikumaks .. L. Kibuvits.
2. tasakaalukas, mitteerutuv v. -ägestuv, ennast valitsev, tasane; ant. rahutu. Rahulik inimene, naine, laps. Ta on igati rahulik ja mõistlik mees. Tal on kaunis rahulik iseloom, ta on loomult rahulik. Olen vist inimene, kes kunagi rahulik ei ole. Jää rahulikuks, ära satu paanikasse! Pead end rahulikuks sundima. Solvatu tõusis täiesti rahulikuna püsti. Vend on rahulikum kui mina. Mida rahulikum sa eksamil oled, seda parem. Kaaslaste poolehoid tegi teda rahulikumaks. Ta rahulik meel ja tasakaalukus olid kadunud. Ta süda oli õige rahulik. Töö on tehtud, võime rahuliku südamega puhata. Rahulik hobune. Tuvid on rahulikud linnud. || sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev. Mehe nägu oli rahulik. Rahulik pilk, naeratus. Isa hääl oli muutunud rahulikuks. Rääkis üsna rahulikul toonil. Rahulik jutt, käitumine. Rahulikud liigutused. Läks rahulikul sammul üle õue. Tegi seda rahuliku järjekindlusega. Õpetaja peab säilitama oma rahuliku väärikuse. Rahulik 'sügav, katkematu' uni. Magajate rahulik hingamine. *.. [J. Sibeliuse] 6. sümfoonia on peen, mõtlik ja väliselt rahulik. L. Normet.
▷ Liitsõnad: imerahulik.
3. (hrl. looduse kohta:) vaikne, rahus olev, vähese liikuvuse v. muutuvusega. Suviselt laisk ja rahulik meri. Mets on nii rahulik ja vaikne. Vihmasadu muutus rahulikumaks. Absoluutselt rahulikus seisundis pole maakoor kunagi. Rahuliku 'vähese aktiivsusega' Päikese aasta. Rahulik maastik.
4. vaikne, häirimatu, suurte sündmuste v. ebameeldivate juhtumisteta toimuv; häirimatu olukorraga. Rahulik elu, elutempo. Tund jätkus rahulikus töömeeleolus. Aeg oleks minna rahulikuma ameti peale. Oli olnud rahulik ja hea päev. Puhkamiseks on vaja leida mõni rahulikum paik. Elab maal, seal on vaiksem ja rahulikum. Siin on rahulik, keegi ei tülita meid. Ümbrus on rahulik, linnakärast eemal. Sündmuste rahulik kulg. Kodus on kõige mõnusam ja rahulikum olla. Inglise avangust tekkis malelauale rahulik seis. *Kui rahulik oli veel XIX sajandki meie omaga võrreldes! H. Puhvel.
5. vormidelt, proportsioonidelt, värvustelt vaos hoitud ja harmooniline. Rahulikes toonides põrandavaip. Rahuliku ornamendiga tapeet. Maali rahulikud värvid. Muru moodustab rahuliku tagapõhja värviküllastele lilledele. Hoonete väliskujundus, ruumide üldmulje on lihtne ja rahulik. Tiitellehe puhas ja rahulik kiri. Kunstniku rahulik, harmooniline stiil. *.. süütas valge varjuga lambi. Tuba täitus rahuliku leebe kumaga. A. Pervik.

sündmus|käik
sündmus(t)e areng, sündmus(t)e kulg

sündmus|rikas
sündmuste poolest rohke, sündmusrohke. Sündmusrikas aeg. Sündmusrikkad päevad. Möödunud aasta oli eriti sündmusrikas.

sündmustik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›

1. (kirjandus)teose sündmuste ja juhtumuste üksteisele järgnev rida; faabula. Teose, romaani, jutustuse, näidendi, eepose, muinasjutu, opereti sündmustik. Hästi põneva sündmustikuga raamat.
▷ Liitsõnad: põhisündmustik.
2. sündmuste kogum. *..tuleb välja selgitada see olustik, see sündmustik, mida kajastab vastav [rahva]laul.. Ü. Tedre.

sündmus|vaene
sündmuste poolest vaene. Reis oli võrdlemisi sündmusvaene.

teadmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
teadmised millegi kohta kogumina; (üksik)teadmine. Kogemuslik, meeleline teadmus. Abstraktne, konkreetne teadmus. Analoogiajäreldused ei anna nähtusest kindlat teadmust. Tal oli kindel tunne, peaaegu teadmus, et ema tuleb täna. Faktilised teadmused. *Temal oli amet, minul, kes ma võrratult rohkem teadsin, osutusid need [paljad] teadmused aga üsna üleliigseteks .. K. A. Hindrey. || info süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu

tegevus|käik
tegevuse areng, sündmuste kulg (hrl. teoses). See oli kerge komöödia, meeldivalt aeglase tegevuskäigu ja naljakate puäntidega. Ma ei suutnud kuidagi filmi tegevuskäiku meelde tuletada.

tegevus|liin

1. tegevussuund. Erakonna juhid töötavad välja uut tegevusliini.
2. sündmuste ahel teoses, süžeeliin. Arno Taliga seotud tegevusliin Oskar Lutsu „Kevades”. Romaani mitmest tegevusliinist valisid filmitegijad vaid ühe.

tsükkel ‹tsükli, tsüklit 2› ‹s›

1. nähtuste, sündmuste vms. (korrapäraselt korduv) ring, ringprotsess. Kompleks korduvaid tööoperatsioone moodustab tsükli. Tehaseahjud töötavad pideva tsükliga. Kanali kaldaplaatide külmakindlus peab olema 150 tsüklit 'sulamise ja külmumise vaheldumist'. Treeningud toimusid tsüklitena. Päevast päeva kordus üks ja sama tsükkel: hommikul tööle, siis kooli, sealt proovi, hilisõhtul koju. Juss ei käi praegu tööl, ta on tsüklis kõnek joomatuuris. || ühe sellise ringi läbimiseks kuluv ajavahemik. Tsükli pikkus, kestus. Päikese aktiivsuse tsükkel. Kuukalendri aluseks on võetud 30-aastane tsükkel. *.. filosoof Tatianus õpetanud, et maailma areng kulgeb kaheteistkümne tuhande aasta pikkuste tsüklitena. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: arenemis|tsükkel, arengu|tsükkel, elu|tsükkel, haridus|tsükkel, inna|tsükkel, kasvu|tsükkel, kirjastamis|tsükkel, menstruaal|tsükkel, proovi|tsükkel, sigimis|tsükkel, tootmis|tsükkel, treeningu|tsükkel, töö|tsükkel, õpitsükkel; nulltsükkel.
2. temaatiliselt v. mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvate kunstiteoste, kirjutiste, loengute vms. rida v. rühm, sari, seeria. Lembelaulude tsükkel. Avaldas tsükli rännuluulet. Jutud Tallinna elust moodustavad tervikliku tsükli. Kunstnik koondas oma raamatuillustratsioonid tsüklitesse. Klaveripalade tsükkel „Aastaajad” koosneb 12 üksikpalast. Kuuldemänge, etendusi, kontserte korraldatakse tsüklitena. Loenguprogrammide koostamisel püütakse materjali anda tsüklite kaupa. Füüsika ja bioloogia on loodusteadusliku tsükli ained.
▷ Liitsõnad: filmi|tsükkel, foto|tsükkel, laulu|tsükkel, loengu|tsükkel, luule|tsükkel, romaani|tsükkel, sonaadi|tsükkel, tantsutsükkel.

vahele tulema
takistama tulema. a. (elusolendi kohta:) takistades, segades vahele astuma. Isa oleks poissi nüpeldanudki, aga ema tuli vahele. Kasvataja tuleb vahele, kui suuremad väikestele liiga tegema kipuvad. *Kui opmanihärra minu juurde kippus ja ma karjusin, siis kargas tema [= Päärn] köögiaknast sisse ja tuli vahele. E. Vilde. b. (asjaolude, sündmuste kohta:) takistuseks kujunema, takistavalt mõjuma. Oli kavatsus ülikooli minna, aga sõda tuli vahele. Ta ei jõua selle tööga kuidagi lõpule, ikka tuleb midagi vahele.

turbulents ‹-i 21› ‹s›

1. füüs keeriste moodustumine vedelike ja gaaside voolamisel
2. rahutus, tormilisus; sündmuste vaheldumisest ja kiirest, tormilisest arengust johtuv muutlikkus. Tunnete turbulents. Ühiskonnas on tekkinud teatav turbulents.

universum ‹-i, -it 2› ‹s›
(maailma)kõiksus, ajas ja ruumis toimuda võivate sündmuste maailm kosmoloogia uurimisobjektina, makrokosmos. Universumi ehitus, areng. *Lõpmatus universumis tiirleb päikese kollane kera oma salapärasel orbiidil. V. Adams.

visiit|kuub
ümaralt tagasilõigatud hõlmadega pikem lahtine meestekuub pidulike sündmuste puhuks (varasemal ajal). Mustas visiitkuues ülemkelner. *Sajandi algul kõnnib ta pühapäeviti Narva maanteed mööda alla, visiitkuub seljas ja torukübar peas .. A. Adson.

võrk|graafik
projekti juhtimisel kasutatav sündmuste, tegevuste ja nende seoste kirjeldamise tehnika, võrkskeem