[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süsi ‹söe, sütt 36› ‹s›

1. tahke aine (eriti puidu) põlemisel tekkinud urbne, jahtununa must tombuke. Ahjus ergasid söed. Lõukas, tuleasemel hõõgusid veel söed. Puhus söed hõõgvele. Segasin roobiga tuliseid süsi. Naine koukis pliidi alt süsi triikrauda. Asetas lihapanni sütele särisema. Söed kustusid, kamin jahtus. Halud, puud on juba söeks põlenud. Postide otsad olid mädanemise vastu söele 'nii et söekiht kattis' põletatud. Kartulid olid kuumas tuhas pooleldi söele põlenud. Lambitaht oli pikalt söeks põlenud. Sütt põletati 'toodeti' miiliaukudes. Lumememmele torgati pähe söest silmad. Tõmbas söega palgiotsale risti. Maja muutus söeks ja tuhaks 'põles maha'. Must kui süsi. Hundi silmad põlesid 'helkisid' pimedas nagu söed. *.. iga lõkkehalg kord söeks mustub. J. Semper. || med. Meditsiiniline süsi 'mürgistuse ja kõhulahtisuse korral adsorbendina kasutatav peen söepulber, aktiveeritud süsi'.
▷ Liitsõnad: puidu|süsi, puu|süsi, sepasüsi; aktiiv|süsi, ravimsüsi.
2. kivi- v. pruunsüsi. Maa sees asub süsi erineva paksusega lademeina. Kaevandatavad söed. Laeva kõik punkrid olid sütt täis. Tööstus viidi söelt üle õliküttele. | piltl. Valge süsi 'hüdroenergia'. Sinine süsi 'tuuleenergia'.
3. kunst põletatud puust v. pressitud söemassist pulgake joonistamiseks. Söega visandatud vaated. || vastav joonistustehnika. *Seintel [näitusel] kui öö / jooniseid söes. A. Suuman.
▷ Liitsõnad: joonistussüsi; pliiatsisüsi.

nagu ~ kui (tulistel) sütel ~ (tuliste) süte peal
keegi on rahutu, ärevuses, närvitseb, tunneb ebamugavust. Istus, oli kogu jutuajamise kestel nagu tulistel sütel. Lapsed olid kogu õhtu nagu sütel: ei tea, mida isa linnast toob. *Ta on kangekaelne ja hirmsa vihaga. Terve talu on nagu süte peal, kõik kardavad teda. E. Vaigur.

tuliseid süsi (oma) pealaele ~ pea peale koguma
oma tegevusega endale pahandusi, ebameeldivusi esile kutsuma. Rumal on koguda oma pealaele tuliseid süsi, kui ülikooli lõpetamine seisab ukse ees. *.. ja missuguseid tuliseid süsi Lonni nende koosolekutel käimistega oma pea peale kogus. A. Hint.