[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süvend ‹-i 2› ‹s›
süvendatud koht. Sügav, väike, madal süvend. Basseini, keldriruumide süvend. Süvendi põhja on kogunenud vett. Maasse kaevati piklik, nelinurkne süvend. Eenduvatesse müüriosadesse raiuti süvendeid. Mandrijää on uuristanud maapinnasse süvendeid. Kipsikarjäär kujutas endast tohutut pealt lahtist süvendit. Pataljoni komandopunkt oli mäekühmu taga asuvas süvendis. Kaljuseinas oli niši- ja koopataolisi süvendeid. Kühveldas süvendist mulda välja. Ruumi keskel muldpõrandas oli süvend tulekoldeks. Erosioon tekitab pinnasesse süvendeid. Jahi tekis on ava või süvend meeskonna jaoks. Kõrglava lõhedes ja süvendites on arvukalt järvi. Paletil on süvendid värvide jaoks. Sügavtrüki puhul on värvi paberile kandjaiks trükivormi süvendid.
▷ Liitsõnad: keldri|süvend, pesa|süvend, seina|süvend, tee|süvend, vundamendisüvend.

uuristama ‹37›

1. (kulutades, närides, kaevates, kaapides jne.) millessegi uurdeid, süvendeid, auke, õõnsusi vms. tekitama; uurendama. Vooluvesi uuristas maasse sügavaid vagusid. Lained uuristavad lõhesid paekaljusse. Kevadine lumevesi oli jääkeltsasse uuristanud siksakilise sängi. Tuulgi võib maapinda lohke uuristada. Mäestikujõgede poolt uuristatud koopad. Tihane on puukännu sisse õõne uuristanud. Hiir uuristas põrandaalust käiku. Koide uuristatud augud kampsunis. Ekskavaator uuristas kanalit. Rattad on teesse uuristanud sügavad roopad. Sõdurid uuristasid endale varjumiseks süvendid. Jalgrataste hoidmiseks uuristati kiviplaatidesse sooned. Kirvepea keskele tuli uuristada varre jaoks silm. Uuristas noaotsaga puukoorde kaks südant. Kaljuseinasse uuristatud loomakujutised. *Pole mul veel iialgi elus olnud hõbelusikat, kuhu need tähed lasta sisse uuristada .. A. Kaskneem. | piltl. *Kuskil üsna ajukurdude sügavikus piinas teda mõte, mis uuristas sinna karistamatult auke .. O. Ojamaa (tlk).
2. sel viisil midagi õõnestama, auklikuks, poorseks vms. tegema; voolima. Jõgi uuristab kallast. Isegi veetilk võib kivi uuristada. Soe ja niiske õhk uuristas lund pealtpoolt. Veejoad uuristasid jääd järjest urbsemaks. Termiidid uuristavad puud seestpoolt. Südamemädanik on tüve õõnsaks uuristanud. Tooneseppadest auklikuks ja pudedaks uuristatud kapp. Äkkepulgad uuristavad mulda. Haavatüvest uuristati küna. Oskab ilusaid lusikaid ja kulpe uuristada. | piltl. Hinge, südant uuristas valus mälestus. Ainult lollpea uuristab ise oma jalgealust. *Haigus tuli, uuristas ning vintsutas ja lõpuks murdiski mehe maha ... H. Pukk. || uurdeid, lõhesid, kortse vms. omavaks tegema. Rõuged on uuristanud mehe nina. Kortsuliseks uuristatud nägu. Pragudest uuristatud sein. Maa oli kaevikutest uuristatud.
3. urgitsema, koukima. Sõrmega nina, kõrva uuristama. Arst uuristas mingi oraga ninakoopas. Lind uuristas nokaga käbidest seemneid. *Ta uuristas leppekohasest trepipraost võtme ja avas ukse. A. Mälk.