[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|kasum
maj aasta jooksul saadud v. saadav kasum. Ettevõtte, tehase aastakasum.

aastane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. aasta (v. teat. arv aastaid) vana, aastavanune. Aastane laps. Laps saab aastaseks. Müüa aastane mullikas. Veel seitsmekümne viie aastasena käis ta tööl.
2. aasta (v. teat. arv aastaid) kestev, aastapikkune. Leping on aastase tähtajaga. Aastased kursused. Kahekümne viie aastane ajavahemik.
3. aasta (v. teat. arvu aastate) jooksul saadud, kogunenud, tehtud jne.; aastaks, aasta peale ette nähtud, määratud jne. Aastane teenistus, tulu, sissetulek. Aastane saak, püük. Kogu mu aastane töö läks untsu. Aastane sademenorm.
Omaette tähendusega liitsõnad: ühe|aastane, kolme|aastane, viieteistkümneaastane; mitme|aastane, mõne|aastane, paariaastane; iga-|aastane, läinud|aastane, mineva-|aastane, möödunudaastane

aasta|saak
aasta jooksul saadud saak. Odra keskmine aastasaak hektari kohta.

abonement ‹-mendi 21› ‹s›
eel-, ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada; seda õigust tõendav dokument (kaart, pilet vms.). Abonement ei kehti esi-, juubeli-, reserveeritud etendustel. Hankisin abonemendi kammerorkestri kontsertidele. || ettetasumisega loengute, kontsertide, etenduste vms. sari. Filharmoonia organiseerib uueks kontserdihooajaks neli abonementi.

ale|maa
alet tehes saadud põllumaa, sõõrd. Raadatud alemaale külvati rukis.

ale|põld
alet tehes saadud põld

alus|uuringud pl
algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. Informaatika-, keemia-, tööstusalased alusuuringud. Sõnamoodustuse, süntaksi alusuuringud. Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus. Alusuuringute tulemus, tase. Alusuuringuid toetama, rahastama, tegema. Alusuuringutel põhinevad teosed. Me ei saa süsteeme luua, kui alusuuringud puuduvad.

ameriitsium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element, hõbevalge pehme metall (Am)

ankeedi|andmed pl
ankeedis v. ankeetides esitatud andmed, ankeetidest saadud andmed. Ankeediandmete põhjal tehtud järeldused.

annuiteet ‹-teedi 21› ‹s›
maj summa, mille võlgnik maksab kindlatel tähtpäevadel võlausaldajale kas saadud laenu tasumiseks v. selle kasvikuna

arvestus|kaal [-u]
tegelikust kaalust kvaliteeti arvesse võtva ümberarvutuse teel saadud tingkaal

astaat ‹-taadi 21› ‹s›
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element, raskeim halogeen (At)

asunik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. isik, kes on asunud rajama v. rajanud majapidamise seni ülesharimata maal; ümberasuja, väljarännanu. Eesti asunikud Krimmis, Kaukaasias, Siberis. Ameerika, Austraalia esimesed valged asunikud.
2. (Teise maailmasõja eelses Eestis:) talu rajaja maareformiga saadud maal. Jaotatud mõisamaadel hakkasid asunikud kodusid rajama.
3. hrv elanik, asukas. *.. kus vanglauksed tõepoolest avanesid ja lasksid välja oma asunikud .. A. H. Tammsaare.
4. van kõnek veerandliitrine pudel viina. Ostis, tõi asuniku viina. Võtab taskust asuniku, paneb asuniku lauale.

autovaktsiin ‹-i 21› ‹s›
med haigelt endalt saadud baktereist valmistatud vaktsiin

biogeenne ‹-geense 2› ‹adj›
elusast loodusest pärinev; elusolendeist tekkinud v. saadud. Biogeensed setted. Biogeensed stimulaatorid.

dagerrotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›
fot dagerrotüüpia teel saadud ülesvõte. Vanaaegsed fotod ja dagerrotüübid.

difraktsiooni|spekter
füüs difraktsioonivõre abil saadud spekter

doonor|neer
doonorilt saadud, siiratav v. siiratud neer. Diabeedihaige vajas doonorneeru. Doonorneeru ootejärjekord.

ekstrakt ‹-i 21› ‹s›

1. keem farm ekstraheerimisel saadud lahus
▷ Liitsõnad: aaloe|ekstrakt, kummeli|ekstrakt, männiekstrakt; kuiv|ekstrakt, vedelekstrakt; alkohol|ekstrakt, vesiekstrakt.
2. kok toiduaineist pressimise, leotamise v. keetmise teel saadud kontsentreeritud vedelik
▷ Liitsõnad: liha|ekstrakt, linnase|ekstrakt, sidruni|ekstrakt, tee-ekstrakt.
3. piltl peasisu, tuum. *Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ekstrakt. F. Tuglas.

ekstraktiivne ‹-se 2› ‹adj›
ekstraheerimise teel saadud

elektro|entsefalogramm ‹-i 21› ‹s›
med elektroentsefalograafi abil saadud graafiline kujutis aju bioelektrilise aktiivsuse kohta

elektro|kardiogramm
med elektrokardiograafi abil saadud graafiline kujutis südame töö kohta

elektrolüütiline ‹-se 5› ‹adj›
elektrolüüsiga v. elektrolüüdiga seotud. Elektrolüütiline 'keskkonna mõjul toimuv' dissotsiatsioon. Elektrolüütiline 'elektrolüüsiga saadud' vask, raud.

eliksiir ‹-i 21› ‹s›
van farm vedelik, mis on saadud taimede leotamisel, leotis
▷ Liitsõnad: hamba|eliksiir, rinnaeliksiir; elueliksiir.

eluline ‹-se 5›

1. ‹adj› tõepärane; elus esinev, elust saadud; elu nõuetele vastav. Elulistena mõjuvad karakterid, tüübid (teoses). Romaan on eluline ja veenev. Elulised tähelepanekud, kogemused. Vahetud elulised muljed. Lektor tõi elulisi näiteid. Elulise tõetruuduse mulje.
2. ‹adj› eluks oluline. Eluline tähtsus, vajadus, nõue, küsimus, probleem. Riigi elulised huvid, ülesanded. Organismi põhilised elulised funktsioonid.
3. ‹s› hrv elusolend. *Mitte üht hinge! Mitte üht elulist väljadel, teedel, külades, alevikkudes! F. Tuglas. *Lehma ta laskis enne siiatulekut lõast valla ja sigudiku kuudikust välja .. Rohkem elulisi ta majapidamises ju polnud. L. Kibuvits.

enam|saak
põll (agrotehniliste lisavõtete rakendamise tõttu) rohkem saadud saak. Vihmutatud karjamaa andis enamsaaki 500 söötühikut hektari kohta. Herbitsiidide kasutamine võimaldas saada suuri enamsaake.

epoksü|vaik
keem tehn orgaanilistest ainetest saadud tehisvaik, mida kasutatakse liimide, värvide, lakkide tootmiseks, isoleermaterjalina jne.

ette|makse
maj enne kohustuslikku maksetähtpäeva tehtud, väljamakstud v. saadud makse, avanss. Ettemakset tegema. Ettemakse nõudmine, tasumine.

foto|montaaž

1. fotodest temaatilise terviku koostamine; sel teel saadud temaatiline tervik. Fotomontaaž „Taiga alistajad”.
2. eri fotode osadest pildi koostamine; sel teel saadud foto

gaas|betoon
ehit gaasi tekitavate lisandite abil saadud hästi soojapidav urbne betoon, mullbetooni liik
▷ Liitsõnad: põlevkivituhk-gaasbetoon.

gaasi|mürgi(s)tus
gaasist saadud mürgistus

geomeetriline ‹-se 5› ‹adj›

1. geomeetriaga seotud, sellel põhinev, selle seadustest tulenev; geomeetria-. Geomeetriline kujund. Geomeetriline kese. Geomeetriline teisendus. Geomeetrilised konstruktsioonid. Geomeetriline jada 'jada, mille iga element on saadud eelmise elemendi korrutamisel selle jada jaoks kindla teguriga'. Geomeetriline rida 'rida, mille liikmed moodustavad geomeetrilise jada'.
2. punktidest, joontest ja geomeetrilistest kujunditest koosnev. Geomeetriline ornament, muster. Geomeetrilise kirjaga kindad.

helio|gravüür
trük teatav sügavtrükiplaat; sellelt saadud tõmmis

henna|punane
hennaga värvimisel saadud punane

hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.

hübriid ‹-i 21› ‹s›
biol hübridiseerimisel saadud taim v. loom, ristand, värd, bastard. Valge ja lilla sireli hübriid. Muul on eeslitäku ja hobusemära hübriid, hobueesel aga hobusetäku ja eeslimära hübriid. | piltl. *Ja Indias kerkiski nüüd nii väljapeetumas islami stiilis ehitusi kui ka igasuguseid hübriide. L. Normet.

hübriid|kaalikas
põll kaalika ja söödakapsa ristamisel saadud söödataim

hübriid|lutsern
põll hariliku ja sirplutserni ristamisel saadud lutsern

hübriid|seeme
bot põll hübridiseerimisel saadud seeme. Maisi hübriidseeme.

hüdrogeenima ‹42›
keem keemiliste elementide v. ühenditega vesinikku liitma. Hüdrogeenitud rasv 'taimeõlide v. mereloomade rasvade katalüütilisel hüdrogeenimisel saadud tahke rasv'.

hüdrolüsaat ‹-saadi 21› ‹s›
keem hüdrolüüsi teel saadud ühend
▷ Liitsõnad: toidu|hüdrolüsaat, valguhüdrolüsaat.

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

jagatis ‹-e 5› ‹s›
mat jagamisel saadud arv (6 : 2 = 3)

jaotus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jaotamine. Tähelepanu jaotus. Töö järgi jaotamine on jaotuse õiglasemaid viise.
▷ Liitsõnad: ümberjaotus.
2. jaotamisel saadud osa, jaotis. Raamatu osad, peatükid ja muud jaotused. Lati ühele küljele on kantud jaotused.
▷ Liitsõnad: ala|jaotus, all|jaotus, skaalajaotus.
3. jaotamine; jaotamisel v. jaotusel tekkinud seisund, jaotumus. Maismaa ja vee jaotus maakeral. Luuletuse jaotus salmideks. Kohtade jaotus parlamendis. Eesti maa-alaline jaotus. *Kuid nende akende põhjal võis Illimar maja jaotuse üle otsustada. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aja|jaotus, ruumi|jaotus, tööjaotus.

jarlõkk ‹-lõki 21› ‹s›
aj mongoli khaani ürik; mongoli-tatari ikke ajal Venemaal Kuldhordi khaanilt saadud valitsemisõiguse ürik vene vürstidel

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

juuda|seekel
‹hrl. pl.› kellegi reetmise eest saadud tasu. *Sa vilets reetur meie ridades – / sul juudaseekleist räpased on käed! P. Rummo.

kaali|sool [-a]
põll väetis, mis on saadud kaaliumkloriidi segamisel looduslike kaaliumi sooladega; selle väetise looduslik mineraalne tooraine. Põldudele külvati kaalisoola ja superfosfaati. Kaalisoola leiukohad.

kaaperdus|kiri
aj valitsuselt saadud luba kaaperdamiseks

kaemuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kaemusel põhinev, meelte abil saadud, kaemusest lähtuv. Aistingud ja tajud on üksikesemete kaemuslikud kujutised. Ülepakutult kaemuslik luulelaad.

kaltsu|vill [-a]
tekst villaste kaltsude lahtikraasimisel saadud vill

kama|jahu
keedetud, seejärel kuivatatud ning pruunistatud tera- ja kaunviljast saadud jahu

kassa ‹6› ‹s›

1. rahaliste maksete sooritamise ruum v. koht, ka asutuse, ettevõtte v. organisatsiooni vastav osakond. Raamatukaupluse, raudteejaama kassa. Toidukaupluse kassad. Kassa on avatud, suletud. Kassade ees olid suured järjekorrad. Kassapidaja istub kassas. Kauba eest tuleb kassasse tasuda. Vahetas kassas piletid järgmisele seansile. Vargad murdnud kassasse sisse.
▷ Liitsõnad: eelmüügi|kassa, näituse|kassa, pileti|kassa, teatrikassa.
2. ettevõtte, asutuse, organisatsiooni sularahaseis, ka vastav raamatupidamiskonto; kellegi valduses olev sularaha. Kassapidaja, laekur luges kassa üle, tegi kassat 'võttis sissetulekuid ja väljaminekuid kokku'. Kassas oli puudujääk. Seltsi kassa ei võimalda nii suuri väljaminekuid. Kõige tõhusama kassa andsid spordivõistlused. Kassa huvides mängis teater ka kergemaid tükke. Andis temagi oma säästud ühisesse kassasse. Must kassa 'korjanduse vm. teel saadud mitteametlik rahasumma teat. ühisteks väljaminekuteks'. *.. mõnigi plekist anuma täis [piima] veereb Raja „piimavurri” kätte, tuues peremehe kassale lisa. O. Luts.
▷ Liitsõnad: riigi|kassa, streigikassa.
3. kapp, laegas, kast v. karp raha, väärtpaberite vm. hoidmiseks. *Ta valmistas kohe papist kassa, kuhu kuu lõpul esimese krooni sisse laskis. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: automaatkassa.
4. esineb mõnede krediidiasutuste v. -organisatsioonide nimetustes. Vastastikuse abistamise kassa.
▷ Liitsõnad: abistamis|kassa, haige|kassa, hoiu|kassa, krediit|kassa, laenu|kassa, riigi|kassa, vaestekassa.

katse|andmed pl
katsetega saadud andmed, eksperimentaalandmed. Täpsed katseandmed. Katseandmete analüüs. Katseandmeil põhinev uurimus. Katseandmed kinnitasid oletust.

keevis|õmblus
tehn keevisliite koht, keevitamisega saadud õmblus. Keevisõmblusega terastorud.

kefiir ‹-i 21› ‹s›
pastöriseeritud piimast piimhappe- ja alkoholkäärimisega saadud hapupiim, keefir. Pudel, klaas kefiiri. Jõin õhtul kefiiri.

kirsa ‹6› ‹s›

1. tiheda ja tugeva puuvillriide ühelt poolt kummiga katmisel saadud tehisnahk
2. kirsasäärik, kirsasaabas. Vanamehel olid kirsad jalas.

kodeiin ‹-i 21› ‹s›
farm oopiumist saadud (köha)ravim

kogu|mulje
eri asjaolude, nähtuste põhjal saadud terviklik mulje, üldmulje. Linnast, maalist, etendusest saadav kogumulje.

kohu|piim [-a]
piimast hapendamise ja vadaku eraldamise teel saadud toiduaine. Lahja, rasvane kohupiim. Teraline, pressitud kohupiim. Pakk kohupiima. Ta sööb rohkesti kohupiima.

kohv ‹-i 21› ‹s›

1. kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber (ka vastav aseaine). Naturaalne kohv. Ostsin Brasiilia, India kohvi. Kohvi jahvatama. Lahustuv kohv.
▷ Liitsõnad: naturaal|kohv, oa|kohv, siguri|kohv, viljakohv.
2. jahvatatud kohviubadest v. vastavast aseainest valmistatud jook. Must, koorega, piimaga, sidruniga kohv. Türgi, Varssavi, Iiri kohv. Kange, lahja kohv. Kohv on kuum, jahtunud, külm. Kohvi keetma, jooma. Tass, klaas, kann kohvi. Tassides auras kohv. Pärast lõunasööki pakuti kohvi. Tellisime kolm (tassi) kohvi. || ‹hrl. ainsuse allatiivis ja adessiivis› kohvijoomine koos kerge einega. Külalised paluti varsti kohvile. Olin eile nende juures kohvil. Kohvi ajal lobiseti niisama tühjast-tähjast.
▷ Liitsõnad: filtri|kohv, hommiku|kohv, jää|kohv, jäätise|kohv, kannu|kohv, koore|kohv, maitse|kohv, masina|kohv, oa|kohv, piima|kohv, presskannu|kohv, tammetõru|kohv, topelt|kohv, viljakohv.
3. kohvipuu. Kohvi kasvatatakse kõige rohkem Brasiilias.
4. ‹ainsuse väliskohakäänetes› kõnek tõsine, nahutav jutuajamine. Süüdlased käisid direktori juures kohvil. *.. meid kolme kutsuti päev pärast seinalehe ilmumist õppealajuhataja juurde kohvile. Aga seal me saime! L. Tungal.

kokku|võte

1. millegi lühike, ainult kõige tähtsamat sisaldav esitus. Artiklist tehti võõrkeelne kokkuvõte. Kirjutas teose sisust lühikese kokkuvõtte. *Viimaks tundub Endlile, et oleks vaja arutlusest ikkagi kokkuvõte teha. A. Tigane.
▷ Liitsõnad: lühi|kokkuvõte, sisu|kokkuvõte, süüdistuskokkuvõte.
2. mitmesuguste andmete v. asjaolude põhjal saadud tulemus. Rahvaloenduse, valimistulemuste esialgsed kokkuvõtted. Esimese veerandaasta kokkuvõte. Kauaaegse uurimistöö kokkuvõttena valmis mahukas monograafia. Meie sportlane oli kahe sõidu kokkuvõttes kolmas. Kokkuvõttes 'üldiselt' jäi ta oma reisiga rahule.
▷ Liitsõnad: aasta|kokkuvõte, kvartali|kokkuvõte, lõpp|kokkuvõte, üldkokkuvõte.

kokteil ‹-i 21› ‹s›
mitme joogi segamisel saadud külm alkohoolne v. alkoholita jook. Kokteili segama, jooma. Tellis baaris ühe kokteili. | piltl. *Kõik löödi [maailmas] segamini. Sellest tuli mingi rahvuste kokteil, sogane ja mõru .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: jäätise|kokteil, mahla|kokteil, muna|kokteil, piima|kokteil, šampusekokteil.

kollageen|liim
kollageenist saadud liim

komissar ‹-i, -i 10› ‹s›

1. (valitsuselt saadud) erivolituste ja -ülesannetega ametiisik. 1940. a. pandi natsionaliseeritud ettevõtetes ametisse komissarid. Konvendi komissarid (Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Talurahvaasjade komissar (Baltimaades 1889–1919). || Punaarmees 1918–1942 poliittöötaja, kes koos komandöriga vastutas lahinguülesannete täitmise ja väeosa võitlusvõime eest
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. ameti- v. auaste. *Komissar ja abikomissar olid juba palga saanud, ja nüüd tungisid asjaajaja laua ümber väiksemad mehed, konstaablid, kordnikud ja kantseleiametnikud. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: kindral|komissar, miilitsa|komissar, piirkonna|komissar, politsei|komissar, rahva|komissar, riigi|komissar, sõjakomissar; armee|komissar, brigaadi|komissar, diviisi|komissar, korpuse|komissar, pataljoni|komissar, polgukomissar.

kontaminatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. folkl kirj kahe v. enama teose (v. nende osa) sulandamine uueks teoseks; nii saadud uus teos. Kahe rahvalaulu kontaminatsioon.
2. keel uue sõna v. püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, väljendite v. konstruktsioonide segiajamise tagajärjel; selliselt tekkinud sõna v. väljend. Sõna „püstol” on „püssi” ja „pistoli” kontaminatsioon.

kontroll|andmed pl
kontrollimisel saadud andmed

kookos|koor [-e]
kok kookospähkli viljalihast saadud tõmmis, kus viljaliha on rohkem kui vett. Kookoskoor on rasvasem kui kookospiim.

kookos|piim [-a]

1. noore kookospähkli piimjas joodav mahl
2. kok kookospähkli viljalihast saadud tõmmis, kus viljaliha ja vett on võrdses koguses. Vähendatud rasvasisaldusega kookospiim. Purk kookospiima.

koond|bibliograafia
bibl mitme bibliograafilise nimestiku ühendamisel saadud bibliograafia

koore|jaam
piimatööstuse allettevõte, kus piim separeeritakse ja saadud koor saadetakse pastöriseeritult edasi

korjandus ‹-e 5› ‹s›

1. hrl. raha kogumine paljudelt isikutelt kellegi v. millegi heaks, toetuseks vms. Korjandus vaeste, loodusõnnetuses kannatanute abistamiseks. Kingi ostmiseks tehti korjandus. Vajalik summa saadi kokku korjanduse teel.
▷ Liitsõnad: karbikorjandus.
2. korjamisega, kogumisega saadud raha, esemed v. ainestik. Korjandusest ei jätkunud kõigi kulude katteks. *Kerjus avas oma leivakoti. Pakkus Peetrilegi oma korjandusest.. A. Mälk.

korjandus|raha
korjandus(t)ega saadud raha

korrutis ‹-e 5› ‹s›
mat korrutamisel saadud arv (näit. 3 x 3 = 9). Positiivne, negatiivne korrutis. Ristküliku pindala võrdub tema aluse ja kõrguse korrutisega.

krakk|bensiin
keem krakkimisel saadud bensiin

kromo|litograafia ‹s›
trük värviline kivitrükk; sel menetlusel saadud trükis

kujundus ‹-e 5› ‹s›
kujundamisega saadud välimus; kujundamine. Raamatu, ajalehe kunstiline kujundus. Näitusesaali, vaateakende, vitriinide kujundus. Hoonete, aia, tarbeesemete, mänguasjade, ehete kujundus. Maitsekas, leidlik, otstarbekas, ülekuhjatud kujundus. Laulupeorongkäigu värvirõõmus kujundus. Ajakiri on kümme aastat ilmunud sama kunstniku kujunduses. Originaalse kujundusega suvila. Kujunduselt tagasihoidlikud väljaanded. Kuuldemängu, filmi muusikaline kujundus.
▷ Liitsõnad: sise|kujundus, vaba|kujundus, välis|kujundus, üld|kujundus, ümberkujundus; aia|kujundus, hinna|kujundus, kaane|kujundus, karakteri|kujundus, kirja|kujundus, lava|kujundus, maastiku|kujundus, pargi|kujundus, raamatu|kujundus, ruumi|kujundus, rõiva|kujundus, toote|kujundus, vormikujundus.

kunst|pere
aiand inimese vahelesegamisel saadud uus mesilaspere

kurtšatoovium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element (Ku)

kustutama ‹37›

1. põlemisele, hõõgumisele, helendamisele, valgustamisele lõppu tegema, kustuma (1. täh.) sundima. Tuld, tulekahju kustutama. Vihm, sadu kustutas lõkke ära. Kustutab veega süsi, tukke. Põlevat õli, bensiini on raske kustutada. Tuletõrjujad kustutavad põlevat maja. Maja oli leekides, kustutada ja päästa polnud midagi. Kustutasin küünla, lambi, laterna. Mees kustutas sigareti, koni tuhatoosis ära. Majas kustutati kõik tuled. Kustuta elekter, laevalgus ära! | piltl. Kurjategijad kustutasid mitme inimese eluküünla. Kogupauk kustutas vangide elu.
2. kirjutatut, joonistatut vm. maha hõõruma, maha pühkima v. maha kriipsutama. Kustutab kummiga joonise abijooned. Korrapidaja kustutas arvud tahvlilt. Kritseldised tuleb laudadelt kustutada. Kirjutas paar rida, kuid kustutas need kohe. Tsensor kustutas artiklist terve lõigu. | piltl. Tuisk kustutas kõik jäljed. || salvestist v. infokandjalt informatsiooni hävitama. Ühelt magnetofonilindilt on ilmselt midagi kustutatud. Diktofonist on võimalik teksti kustutada. || (nimestikust, liikmeskonnast) välja arvama. Noormees kustutati üliõpilaste nimekirjast. Liikmemaksu mittetasumise pärast kustutati 5 liiget. Teos kustutati kirjastusplaanidest. Siis sa jäid kadunuks, kustutasime su juba elavate kirjast 'pidasime surnuks'. Ta kustutati vanuse tõttu sõjaväe arvelt. *Igal juhul aetakse ta stuudiost välja, kustutatakse koosseisust.. A. Beekman. *Kadunu tuli kirikuraamatust kustutada, vastsündinu sisse kanda. E. Õun.
3. piltl olematuks muutma, lõppu tegema, kaotama. Kui saaks vahepealsed aastad elust kustutada! Ta püüdis oma võlgu osakaupa maksmisega vähehaaval kustutada. Vanemate vastuseis ei kustutanud noorte armastust. Aeg kustutas ta kõhklused. Elumured kustutasid peagi noorte lustakuse. Sellega sa veel oma süüd ei kustuta. Püüdsin teda oma mälestustest kustutada, kuid ei suutnud. Neid sündmusi ei kustuta rahva mälust aastasajadki. Erinevusi, vahesid ei saa ära kustutada. *..mõne kuu eest aga kustutas raske silmahaigus ta nägemise.. E. Vilde. *Ja Vaarao taipab ning muheleb. Ent kohe kustutab ta muheluse näolt.. E. Vetemaa. || tühistama, kehtetuks tunnistama. Uus riigivõim kustutas suure osa talupoegade maavõlgadest. Amnestia ei kustuta karistatust. || rahuldama, vaigistama, leevendama. Kustutasin oma janu veega, õunamahlaga, õllega. Limonaad ei kustuta janu. Kustutas oma janu otse ämbriservast. Kui esimene nälg kustutatud, hakati omavahel vestlema. Esialgu kustutasid poisid oma lugemisjanu, lugemisnälga seikluskirjandusega. Otsib, kelle kallal oma viha kustutada. *Isegi lastes armastad sa ainult nime, laste ilmalekandmisega tahaksid ainult oma auahnust kustutada. A. H. Tammsaare.
4. keem põletatud lubjale vett lisama. Kustutamata lubi 'lubjakivi kuumutamisel saadav veevaba kaltsiumoksiid, põletatud lubi'. Kustutatud lubi 'eelmise veega reageerimisel saadud valge aine'.
5. (post)marki postitempli jäljendiga vm. viisil kasutatuks, väärtusetuks muutma. Kustutatud, kustutamata mark.

kuune ‹-se 4› ‹adj›

1. üks kuu (v. teat. arv kuid) vana. Kuune laps, imik. Kutsikas on kahe ja poole kuune.
2. ühe kuu (v. teat. arv kuid) kestev. Kuused täienduskursused. Nelja ja poole kuune kodunt äraolek.
3. kuu (v. teat. arvu kuude) jooksul saadud, tehtud jne.; kuu aja peale ette nähtud, määratud jne. Kuune teenistus. Kuune toidumoon.
▷ Liitsõnad: igakuune.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|kuune, kaheksa|kuune, kolme|kuune, kümne|kuune, nelja|kuune, viie|kuune, ühekuune; mitme|kuune, mõne|kuune, paarikuune

kuurium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem kunstlikult saadud radioaktiivne element (Cm)

kõrg|aretis
põll aiand aretamise tulemusena saadud kõrge tootlikkusega loom v. taim

käes
I. ‹adv›
1. valduses, omanduses, kasutada. Tal hea koht, uus auto käes. Lubatud raamatud pole veel käes. Kas sul on varustus käes? Mul on aega laialt käes. Vastasel on trumbid käes. Mis käes, see käes. *Ilus maja, oma auto, hea sissetulek, rahad käes. L. Vaher.
2. märgib mingis seisukorras, olukorras, mingisugustes tingimustes olekut. Põgenikel häda käes. Poisil hirm käes. Tal on jõud ja tervis käes. Toiduainetest on nappus käes. Rahadega on kitsas käes. Selle asjaga on kiire käes. Tee edasi, sul juba kõva järg käes. Tal on kibedad päevad käes. Tüdrukul oli lausa nutt käes. Kevadel oli vaesel rahval puudus, nälg käes.
3. kätte saadud. Tal on nõusolek, luba, käsk käes. Karistus, keretäis käes. Telegramm on ammu käes. Põgenik oli peagi käes. Poisid otsisid palli – varsti oli see käes. Kolm last käes, neljas tulemas. Lahendus, hea nõu, õige tee, pool võitu oli käes. Peagi oli olukorra kohta selgus käes. Kellelgi on millegi kohta aru käes 'kellelgi on miski asi, olukord selgeks saanud'. Sellest asjast on selge sott käes. Käes! Juba tuli meelde.
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud v. saabumas, vahetult ees. Kevad, sirelite õitseaeg, südasuvi, august, pühad on käes. Videvik, suur pime juba käes. Südaöö võis käes olla, kui koju jõudsime. Varsti on hommik, õhtu, lõunaaeg, valvekord käes. Aeg on käes, enam ei tohi viivitada. Mees arvas, et nüüd on tema viimne tund käes. Käes on lahkumine, minek. Vanadus, surmatunnike on käes. Varsti on meil kõigil lõpp, ots käes. *Mõtlesin, et nüüd ongi kaklus käes, aga veel hoidis Peetrit mingi nähtamatu pidur tagasi. R. Kaugver.
5. (millegi oskamise kohta:) selge. Poisil on ükskordüks, lugemine ja kirjutamine täiesti käes. See töö, amet on tal hästi käes. Mehel mitu keelt vabalt käes. Lapsel tähed käes, püüab isegi kokku veerida. Rahvatantsud, laulud on neil hästi käes. *.. siis uskusin, et nüüd on mul õpetajakunst käes. V. Saar.
6. tegemisel, sooritamisel, käsil. Tal on uus töö käes. Poisil läksid arvutamisel tehted käes sassi. *.. kaebas, et ükski töö käes ei lähe, ikka mure lapse pärast.. A. Erleman (tlk).
7. kellegi v. millegi tegevuse v. mõju all. Ema oigas käes, kui ma ta sooni masseerisin. Hõiskab, nii et mets kajab käes. *.. juht-peremees teeb [sõidukiga] nii tulist sõitu, et väike mootor vingub käes... R. Sirge.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada. Võim on rahva käes. Suuremad hooned olid sõjaväe käes. Pool linna on vaenlase käes. Käsikiri on toimetaja käes. Meie korv on naabrite käes. Võti on minu käes. Raamatud olid tema käes kasutada. Kõik trumbid on vastase käes. Ta hoiab esikohta kindlalt enda käes. Algatus oli vastasmeeskonna käes. Jäme ots, ohjad on talus vanaperemehe käes. || otsustada, teha, sooritada. Minu saatus on sinu käes. Arvati, et otsustamine on jumala käes.
2. kellelgi tehes, sooritades. Sinu käes on see lihtne ülesanne. Töö laabub poiste käes. Otsustamine käib tema käes kähku. Remont meie käes ei õnnestunud. Koera käes käis lammaste tagasiajamine kiiresti.
3. kellegi võimuses, meelevallas. Jookse ruttu, laps on hanede käes. Olid sa koerte käes? Ma sulle näitan, küll sa veel tantsid mu käes! Me ütlesime talle nii, et ta nuttis meie käes. Hobune trampis parmude käes.
4. millegi mõju, toime all. a. mitmesuguste ilmastikuolude, temperatuuri vms. mõjusfääris. Päikese käes 'päikesepaistel'. Õhu käes kuivanud turvas, kala. Laev on tormi käes. Lipp laperdab tuule käes. Poiss lõdises külma, vihma käes. Liha riknes palava, kuuma käes. Tuuletõmbe käes võib külmetada. Vidutas suitsu käes silmi. Aiateibad pauguvad pakase käes. Paber tõmbus valguse käes kollakaks. b. mitmesuguste füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside vm. nähtuste mõjusfääris. Poiss oigab valu käes. Vaevleb janu, nälja, õhupuuduse käes. Kannatas astma, köhahoogude, krampide käes. Ema vajus mure ja vaevade käes kössi. Ta värises hirmu käes. Mees võppus naeru käes. Piinleb uudishimu, kadeduse, kahtluste käes.

küsitlus|andmed pl
küsitlemisel saadud andmed

lahustuma ‹37›
lahustiga lahust moodustama, lahuseks muutuma. Sool, suhkur lahustub vees. Rasvad lahustuvad bensiinis. Taimed saavad mineraalaineid mullast lahustunud kujul. Lahustuv kohv 'filtreeritud kohviekstraktist vee aurustamise teel saadud jäägita kohv'. Lahustuv klaas 'vees lahustuv sulatis, millest valmistatakse vesiklaasi'. | piltl. *Kaasreisijad on vaikselt ja kiiresti ära kadunud, pimedusse lahustunud, olen üksi .. L. Meri.

lamba|hall [-i]
valge ja looduslikult musta villa segamisel saadud värvus; sellise värvusega villast. Lambahall lõng, kampsun, vammus.

lepakoore|pruun
lepakoorega värvimisel saadud pruun värvitoon. *Paremal seisid mehed – tumedais lambamustades või lepakoorepruunides vammustes .. A. Mälk.

ligatuur ‹-i 21› ‹s›

1. med (vere)soone kinnisidumine; selleks kasutatav niit. Arteri ots suleti ligatuuriga.
2. keel kahe (v. enama) tähe kokkukirjutamisel saadud tähemärk, näit. æ. || trük tähtede ühend ühel trükitüübil
3. muus sidekaar; pidekaar
4. tehn lisametall, lisasulam metalli v. sulami omaduste muutmiseks

liha|mürgi(s)tus
med riknenud lihast saadud mürgi(s)tus

lihv ‹-i 21› ‹s›

1. lihvimisega saadud siledus ning läige; lihvimine. Ilusa lihviga vääriskivid. Liivapaberiga antakse puulusikale viimane lihv. Metalli, kivi, klaasi lihv.
2. piltl viimistlus v. ettevalmistus. Olümpiameeskond on treeninglaagris viimast lihvi saamas. Kool annab põhiteadmised, elu annab lihvi. Kontserdieelsest lihvist oli kasu, koorilaulud kõlasid puhtalt. || kommete, käitumise peenus; väline sära. Seltskondlik lihv. Giididelt nõutakse esinemisoskust ja lihvi.
3. geol uurimiseks kasutatav lihvitud v. poleeritud pinnaga maagi- v. kivimiplaadike
4. tehn katsekeha, mille pinna vaatluse põhjal hinnatakse metalli struktuuri
5. keem lihvitud pinnaga ühenduslüli, mis tagab keeruka laboratoorse klaasaparatuuri kiire ja mugava kokkupaneku

linnase|ekstrakt
linnastest saadud tume paks maltoosirikas vedelik, maltoosa

loendus|andmed pl
loenduse teel saadud andmed

loodus|toode
loodusest saadud aine v. ese (vastandina sünteetilisele v. vabrikutootele). Mesi, astelpajuõli, puit jt. loodustooted.

luba ‹loa 24› ‹s›

1. kelleltki saadud suuline v. kirjalik nõusolek millekski. Ametlik luba. Ema loata ei tohi lapsed tänavale minna. Tunnist võib lahkuda ainult õpetaja loal, loaga. Luba küsima, paluma, taotlema, hankima, saama, andma. Võttis raamatu luba küsimata, omal loal, oma loaga. Saime loa põdra laskmiseks. Sissepääs lubadega. Transpordivahendi juhtimise, relvakandmise luba. || ‹pl.› kõnek (juhiloa kohta). Tegi joobnuna avarii, load läksid. Tal võeti load aastaks ära. Jäi lubadest ilma, hakkas jalameheks.
▷ Liitsõnad: ehitus|luba, elamis|luba, eri|luba, ilmumis|luba, jahi|luba, juhi|luba, karjatamis|luba, kauplemis|luba, külastamis|luba, linna|luba, läbipääsu|luba, maandumis|luba, ostu|luba, püügi|luba, raie|luba, relva|luba, sissesõidu|luba, sõidu|luba, tapa|luba, trüki|luba, võistlus|luba, väljasõidu|luba, ööluba.
2. õigus, voli millekski. Mul on nüüd priius ja luba teha, mis tahan. Oma tuba, oma luba. *Kust on pääkomitee siis selle julguse ja loa võtnud, avalikult raha korjata .. J. Hurt.

luure|andmed pl
luure kaudu saadud andmed. Luureandmete kogumine. Kalaluurelt saab kalalaevastik luureandmeid kalaparvede liikumise kohta.

lõhandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›

1. lõhestamisel saadud tükk v. osa, hrl. pooleks löödud v. kistud puupakk, palk vms. Puupakud raiuti lõhandikeks. Reheahjus põletati tõrvaseid jändrikke lõhandikke. Küünil oli lõhandikest põrand. *Tegi tule peale, lõi kiile pragude vahele ning sai nõndaviisi kivist jagu. Selle lõhandikke võib praegugi näha vana sepapaja müüri sees. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: kivi|lõhandik, kuuse|lõhandik, männi|lõhandik, pae(kivi)|lõhandik, puulõhandik.
2. suurem lõhe, lõhang. *Kuid põgenikud ei jõudnud ihaldatud vabaduseni [üle mägede]. Nad kas hukkusid metsikuis lõhandikes .. V. Beekman. *Hundikuruks kutsutakse mööda mäekülge järvele suunduvat põõsaisse kasvanud lõhandikku. R. Vaidlo.

lõhk ‹lõhu 21› ‹s›
hrv
1. lõhkumisel, lõhestamisel v. lõhkamisel saadud osa, lõhandik. *Langetatud kuusk tükeldatakse süllapikkusteks pakkudeks, mis kodus lõhestatakse lõhandikkudeks (lõhkudeks) .. A. Viires. *.. et pauk purustaks kivi lõhkudeks, mis parajad kivireel vedada lottu. M. Raud.
2. lõhe, pragu. *On viimaks pilvedesse tekkind lõhk / ja paistab päike, klaar on õhk. J. Semper. *.. pääsukesed jõudsid minust ette ja lipsasid väravapealse lõhu kaudu pimedusse. O. Tooming.

lääni|mõis
aj läänina antud v. saadud mõis

lühend ‹-i 2› ‹s›
sõna v. sõnaühendit lühemuse pärast kirjas esindav täht v. täheühend; sõna v. sõnaühendi lühendamisel saadud (ka kõnes kasutatav) sõna. Üldkasutatav, traditsiooniline, juhuslik lühend. Lühendite loend.
▷ Liitsõnad: nime|lühend, silp|lühend, sõna|lühend, tähtlühend.

maa|oder
Eestis rahvaselektsiooni tulemusena saadud odrasort

maa|rukis
Eestis rahvaselektsiooni tulemusena saadud rukkisort. Madalasaagiline maarukis.

madara|punane

1. ‹s› värvmadara juurtega värvimisel saadud punane värvitoon; seda tooni punane. Lääne-Eesti vöökirjades domineeris madarapunane ja potisinine.
2. ‹adj› madaraga värvitud; seda tooni punane. Madarapunane koduvillane seelik. *Ka sel [purjel] oli keskel roheline vööt kahe madarapunase vahel. K. A. Hindrey.

mahe|toode
mahepõllumajanduse võtetega saadud toode. Ostab lastele mahekartuleid, mahemett jt. mahetooteid.

tagasi maksma
kelleltki saadud rahasummat hiljem tagastama. Võlga tagasi maksma. Ehituslaen tuleb riigile, pangale tagasi maksta. || piltl kätte tasuma. *Ärgu ta lootkugi, et ma talle midagi kinkinud olen. Tuleb aeg ja kõik makstakse talle kuhjaga tagasi! A. Jakobson.

meeleline ‹-se 5› ‹adj›

1. psühh meeleelundite abil toimuv, meelte kaudu saadud. Meeleline tunnetus. Meelelised kogemused.
2. lihalik; kehaliselt, eriti suguliselt erutav. Meeleline armastus. Meelelised naudingud, lõbud, rõõmud. Meelelist iha äratav tants. Meeleline naine, mees. Meeleline suu. Täidlased meelelised huuled.
3. van meelepärane. *Kust me leiaks kandlelööja, / mängumehe meelelise, / kes saaks aru meie rõõmust .. K. E. Sööt.

metsa|kultuur
mets seemneist v. taimedest saadud noor metsapõlvkond, mis on kavandatud kultuurpuistuks. Metsakultuuride rajamine.

metsa|värv
metsataimedest saadud värv. Vanasti värviti lõngad, kangad metsavärvidega.

mikro|foto
fot mikroskooppildistusega saadud foto; mikrofotograafia. Mikrofotod bakteritest.

mineraal|vatt
tehn looduslikust kivimist v. räbust saadud peenekiuline kerge ja kohev (ehitus)materjal. Mineraalvatt on hea soojustus- ja heliisoleermaterjal.

mitme|aastane

1. mitme aasta vanune. Mitmeaastane su laps on?
2. mitu aastat kestev. Olin seotud mitmeaastase lepinguga. Mitmeaastase põua tõttu oli näljahäda suur. Laev väljus mitmeaastasele mereretkele. || (taimede kohta, mille eluiga kestab üle kahe aasta). Mitmeaastane põldhein. Mitmeaastased kõrrelised, umbrohud. Mitmeaastane rohttaim 'püsik'.
3. mitme aasta jooksul saadud, kogunenud v. tehtud. Mitmeaastased töökogemused. Siin on sinu mitmeaastase hoolsa teenistuse palk.

murdma ‹murran 45›

1. surudes, painutades, väänates v. muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, selle kuju v. asendit muutma. a. millegi suhteliselt kõva ja rabeda terviklikkust rikkuma. Katki, pooleks, puruks, tükkideks murdma. Murdsin ridva lühemaks. Vang murdis kongi trellid eest. Murdsin puust paar oksa, põõsast endale paraja vitsa. Murrab põlvel painutades raks ja raks kuivi oksi lõkkesse. Murrab peenralt tulpe, nartsisse. Murrab leivakääru pooleks, leiva küljest palasid, raasukesi. Murdsin šokolaaditahvli tükkideks. Paasi, dolomiiti murtakse kivimurdudes. Torm murdis puid, kuusel ladva ära. Tuulest murtud puu. Linu lõugutades murti linaluud (katki). Kukkudes võib murda kaela, jala-, käeluu. Ära hammusta pähkleid, võid hamba murda. Hoia, et sa ronides luid-konte ei murra! Murtud tiivaga lind. Vesi on murdnud tammi, murdnud tammi läbipääsuks augu. *Vihaga mõtles ta aknaaugu suuremaks murda .. A. H. Tammsaare. | piltl. Talve selgroog on murtud. Jää on murtud 'takistused on kõrvaldatud'. b. millegi suhteliselt sitke eseme, kehaliikme vm. kuju v. asendit muutma. Kõveraks, kahekorra, vinklisse murdma. Murdsin paberilehe pooleks, neljaks, kahekorra kokku. Poiss murdis naksudes sõrmi. Naine halas ja murdis ahastades käsi. Jõumees murrab hobuseraua sirgeks. Mehe käed murti selja taha. Kallaletungijal murti puss käest 'kätt pigistades sunniti pussi langetama'. Haarab teisel ümbert kinni ja murrab ta maha, pikali. Liigendist murtav haavlipüss, taskunuga. Saehambaid murdma 'räsama'. Murtud joon 'murdjoon'. *Vahelduva eduga tuuseldasime ja murdsime üksteist. M. Traat. | piltl. Haigus, palavik, gripp murdis mehe voodisse. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe, vähese intensiivsusega värvitoon'.
2. (jõuga) kuhugi tungima. Osavalt põigeldes murran palliga vastase korvi alla. Öösel olevat purustatud aknast, läbi akna suvilasse, lõhutud uksest keldrisse murtud. Rahvasumm tungleb perroonil, üritab täistuubitud rongile murda. Murdis 'tegi' endale küünarnukkidega rahvahulgas teed. Tükil oli menu, rahvas lausa murdis teatrisse. Kummargil ja külg ees murdsime tuisus ning lumetormis edasi. | piltl. *Kolmest küljest murrab üle Sõrve / meretuulte vaibumatu jõud. J. Smuul. *Samal silmapilgul murdis puudealusesse hämarusse esimene aovalgus. H. Laipaik.
3. ka füüs laine murdumist, levimissuuna muutumist esile kutsuma. Prisma murrab valguskiiri, murrab erivärvilisi kiiri erinevalt. Ionosfäär murrab ning peegeldab raadiolaineid. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa.
4. (kiskja kohta:) saaklooma tapma. Kass murrab hiiri, rotte. Hunt murrab lambaid, rebane kanu. Karu murdnud lehma. Ega hunt hunti murra. Ei susi omast karjast murra. | piltl. Katk murdis oma ohvreid. *Mina olen sihuke mees: uss ei kisu, surm ei murra, konstaabel ei aja käsi külge. A. Mälk.
5. piltl millestki seni kehtinust, arvestatavast, järgitavast jms. üle astuma, seda mitte arvestama v. järgima; midagi rikkuma, hävitama, olematuks muutma. Kokkulepet, lepingut, tõotust, traditsiooni, vannet, lubadust, sõna murdma. Mees olevat naisele truudust murdnud. Miski ei suutnud murda tema elutahet, tahtejõudu, optimismi, meelekindlust, vaprust, võitlusvaimu, vabadusiha, usku vabadusse. Kellegi vastupanu murdma. Tema upsakus, ülbus, kangekaelsus on nüüd murtud. Püüdis piitsaga hobuse kangust murda. Päike käib juba kõrgemalt, talve võim on murtud. Minu mured on nüüd murtud. || füüsiliselt v. vaimselt ruineerima, muserdama, hävitama. Haigus, ebaõnnestumine, õnnetus, mure murdis mehe. Raske töö murdis isa tervise. Ta teovõime on halvatud, ta on täiesti murtud meeleolus. Tütarlaps hakkas murtud häälel oma õnnetusest rääkima. Ihult ja hingelt murtud inimene.
6. (intensiivse töötamise kohta:) rabama, rügama. Murrab tööd (teha). Murrab kände juurida, uudismaad teha. Ränk töö – murra kui sunnitööline! Sa ära nii hirmsasti murra, sa pole maatööga harjunud.
7. vigaselt ja kangelt (eriti valesti hääldades) võõrkeelt kõnelema. Võõras ütles mõned laused üsna murtud keeles. *.. eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. A. H. Tammsaare. *Murrab ja väänab [õpetaja] sõnu, saksa sorti mees. A. Mägi.
8. murdlema. Küll karidel meri murrab! *Saare idapoolsel, teravalt merre ulatuval neemel murrab raginal ookeani igavene ummik. R. Sirge.
9. tuimalt, pakitsevalt valutama, nagu rebima. Pea kohiseb ja kontides murrab, vist tuleb gripp kallale. Vist läheb vihmale, reuma murrab kontides, jalgades, puusas. *Suurt [käsi] ei valuta, aga tuhiseb imelikult ja vahete-vahel nagu murrab. R. Roht.
10. kõnek küljendama (varemalt). Veerud murtakse poognateks.

muute|vorm
keel muutmisel saadud vorm. Grammatilised muutevormid.

mõistetu ‹1› ‹s›

1. see, kellest v. millest on aru saadud. Kui palju on elus vääriti mõistmist ja vääriti mõistetuid!
2. see, kelle kohta on otsus langetatud, kellele mingi karistus määratud. Vangi, sunnitööle mõistetu.
▷ Liitsõnad: hukka|mõistetu, surmamõistetu.

mõõte|tulemus
mõõtmisel saadud tulemus

mõõtmis|andmed pl
mõõtmisel saadud andmed

mälestus ‹-e 5› ‹s›

1. mällu jäänud, mälus talletunud elamus v. taju, mälupilt millestki v. kellestki. Kaunid, rõõmsad, meeldivad mälestused lapsepõlvest, kodust, vanaemast, esimesest linnaskäigust. Sõjast on jäänud ahistavad, sünged mälestused. Selged, nägelikud mälestused. Kauge, värske mälestus. Täna olev saab, muutub homme mälestuseks. Mälestused ärkavad ellu. Mälestused ähmastuvad, tuhmuvad, kustuvad. Räägib, jutustab, heietab oma mälestusi. Meil on palju ühiseid mälestusi. Sa olid õige väike, kui vanaisa suri, sul ei ole temast mälestust. Minu mälestused sellesse aega ei küüni, ei ulatu. Mälestuste tulv. Kallid lahkunud elavad edasi meie mälestustes. Mälestus temast ei kustu, peame kalliks tema mälestust, kanname ta mälestust hinges. Muld ei suuda mälestust matta. || ‹pl.› kirj memuaarid. Kavatseb mälestusi kirjutada. Loeb meelsasti riigimeeste mälestusi. Hulk ta mälestuste lehekülgi käsitleb õpinguaastaid. F. Nanseni mälestused pealkirjaga "„Fram” polaarmeres”.
2. see, mis on saadud, säilitatud v. säilinud meenutamaks midagi v. kedagi; mälestis, mälestusese. See lauluraamat on mul mälestus vanaemalt, vanaema mälestus. Sepistatud aidavõti on mälestus kunagisest kodutalust. Kinkis mulle mälestuseks oma pildi. Võta, jäta see sõlg endale mälestuseks. Haavaarm näos oli mälestus sõjaajast. *Kümmekond vana pedakat mäenukil on mälestus Vargamäe endisest aust ja uhkusest. A. H. Tammsaare. *Nüdiks kulunud pulgajuppidega pole tast [= äkkest] enam tööriista, ainult äkke mälestus. H. Kiik.
3. kõnek mäletamine, mälu. Minu mälestuse järgi, minu mälestust mööda, minu mälestuses oli sel päeval ilus suveilm. *Langbergil oli parem mälestus kui Maasikal. Ta oli õepoega juba sisseastumisel tähele pannud ja ära tundnud. E. Bornhöhe. *.. keel sulas, mälestus ja meel-mõistus hakkasid tööle. H. Sergo. || teadvus, meelemärkus. *Samal silmapilgul tuli tugev tuulehoog .. ja viskas [mu] peaga allapoole pudelitükkide sekka. Mälestus kustus. R. Soar.
4. mälestamine. Leinaseisak lahkunu mälestuseks. Monument võimu ohvrite mälestuseks. Poeg istutas isa mälestuseks tamme. Vanaisa mälestuseks pandi poisile nimeks Tõnu. *.. vapraid inimesi variseb mulda ja keegi ei hoolitse nende mälestuse eest .. O. Tooming. *.. ja pidasid rõõmsad peied / ja minu mälestust jõid. A. Haava.

mälestus|ese
(mälestuseks saadud v. hangitud, mälestusena säilitatav). Reisilt kaasa toodud mälestusesemed. Võitja sai diplomi ja mälestuseseme. Sepa taotud aidavõti on mul mälestusese hävinud kodust.

mängu|keel
laste omavahelises suhtlemises lustiks v. mitteoskajate õrritamiseks kasutatav teat. reegli järgi moonutatud keel (näit. igale silbile lisatud pi abil saadud pi-keel)

nari2 ‹11› ‹s›
(pingutavast tööst saadud) kõõluse- v. kõõlusetupepõletik, kidi. Nari lõi kätte, randmeliigesed ragisevad.

niidu|hein
niidult saadud hein (hrl. vastandina põldheinale, mõnikord ka sooheinale)

nitro|lakk [-laki]
tehn lakk, mis on saadud kolloksüliini lahustumisel orgaanilises lahustis

nokaut ‹-kaudi 21› ‹s›
sport poksija võimetus vähemalt 10 sekundi jooksul pärast vastaselt saadud lööki võistlust jätkata. Lõi vastase nokauti, matš lõppes nokaudiga. Võit, kaotus nokaudiga. || piltl teovõimetuse seisund mingist vapustusest. *Nüüd kogesin omal nahal, kuidas säärane õiget momenti tabanud ootamatus võib inimese vaimselt nokauti lüüa. O. Tooming.

nokdaun ‹-i 21› ‹s›
sport poksija võimetus alla 10 sekundi jooksul pärast vastaselt saadud lööki võistlust jätkata. Lööb, saadab vastase nokdauni. Sai kaks nokdauni. Oli, käis kahel korral nokdaunis.

noole|haav
(noolest saadud)

noos ‹-i 21› ‹s›
kõnek saak, saadud v. hangitud (toidu)kraam; (saagi) hulk, kogus. Oli saanud kenakese, tubli, priske, vägeva, hea noosi. Kull lendas oma noosiga metsa. Naised ootavad rannas, millal kalurid noosiga merelt tulevad. Marjulised, seenelised tulevad noosiga metsast, viivad noosi koju. Olid saanud vägeva noosi puravikke, jõhvikaid. Kui viin otsa sai, mindi poodi uue noosi järele. Sai tubli noosi pärandust. Jaotasime lastud põdra ära, igaüks sai oma noosi. Koer haaras lihakäntsaka ja kadus, noos hammaste vahel. Selle romaani eest saab suure honorari, hea noos (raha) on tulemas. Advokaat teenis selle kohtuasja pealt ilusa noosi. Vargad olid noosil käinud, kioski tühjaks teinud. *.. maast selga tõuseb tugev noos [rukkivihke] / ning kahisedes liitub hakki. J. Sütiste. *Mehi oli aga kaitsmas vähe: esimese noosi võttis küüditamine, teise sõda. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: kala|noos, leiva|noos, marja|noos, puu|noos, raha|noos, seene|noos, toidunoos.

nägemis|mulje
nägemise vahendusel saadud mulje. Lapse kuulmis- ja nägemismuljed.

oleograafia ‹1› ‹s›
trük õlimaali reljeefseid pintslijälgi jäljendav värvitrükk; sel menetlusel saadud trükis

oma|kootud partits
kodukootud, enda kootud v. valmistatud (vastandatuna vabrikutööle). Omakootud riie, kangas, kampsun. || nlj kodusel teel saadud (näit. omakasvatatud). *„Noh,” küsis Karla, kui mõlemal taadil piibud tossasid, „kuidas mu omakootud kaup maitseb?” I. Pau.

organo|teraapia
med ravimine loomade kudedest ja organitest saadud preparaatidega

ostsillogramm ‹-i 21› ‹s›
el ostsillograafi abil saadud üleskirjutus

ots|takud pl
etn kõige jämedamad, linade esimesel sugemisel saadud takud

palsam ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mitmesuguste puude koores v. noores puidus sisalduv vaikudest ja eeterlikest õlidest koosnev lõhnav, seistes tihenev mahl. Peruu palsam 'palsamipuu vaik'. Kanada palsam 'palsaminulu vaik'. Palsamid kuuluvad looduslike lõhnaainete hulka.
2. mitmesugustest ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv v. tinktuur; ravimtaimedest saadud eeterlike õlide alkohollahus. Võiab palsamiga oma haavu. Valu oli kadunud, nagu oleks haigele kohale palsamit peale pandud. Palsamit pandi viina sisse. Riia palsam. Õhk on pehme nagu sula palsam. || piltl kosutus, lohutus. Siinne kliima on mu nõrgavõitu kopsudele lausa palsam. Need sõnad olid palsam ta haigele enesearmastusele.
▷ Liitsõnad: peerupalsam.
3. kõnek balsamiin. *.. aknalaual õitsesid palsamid ja fuksiad. J. Semper.
4. kõnek palsamipuu. Aedades kasvasid magusa lõhnaga palsamid.

paralleel|projektsioon
mat paralleelsete kiirtega saadud projektsioon tasapinnal

passiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. mittetegev, loid; ant. aktiivne. Passiivne ellusuhtumine, rahulolu. Passiivne kannataja, kuulaja, kõrvaltvaataja. Passiivne puhkus. Füüsiliselt passiivne inimene. Üleminek passiivselt vastupanult aktiivsele võitlusele. Üks poksijaist oli passiivne, teine ründas ägedalt. Näiteringi eestvedajad on passiivsemaks jäänud. Passiivsed 'inimese juuresolekuta' kalapüügiriistad, nagu põhjaõnged, mõrrad, unnad. Passiivne 'arusaamise tasemel' keeleoskus. Passiivne valimisõigus 'õigus olla valitud'. Passiivne sõnavara 'sõnavara, mida teat. keele kõneleja tunneb, kuid ei kasuta'. Passiivne 'valmis antikehade abil saadud' immuunsus.
2. keem füüs mitte reaktsioonivõimeline. Passiivsed ained. Passiivne polarisatsioon 'ioonide võime deformeeruda, kuid mitte deformeerida teisi'. Passiivne laeng 'laeng, mis plahvatab välismõjul'.
3. maj ülekaalus oleva passivaga. Kui sissevedu ületab väljaveo, siis on kaubandusbilanss passiivne. Passiivne 'mittekasutatav' olem.

patu|raha
van patusel teel saadud raha

peaaju|põrutus
med kukkumisel, löögist saadud raske, teadvuse kaotusega seotud aju- ja koljuvigastus, ajupõrutus

peksandus ‹-e 5› ‹s›
etn viljapeksmisel lademete alt saadud vili

peksu|haav
peksmisest saadud haav. Peksuhaavade tohterdamine.

periodiseering ‹-u 2› ‹s›
periodiseerimine, selle tulemusena saadud jaotus. Ajajärgu arheoloogiline periodiseering. A. J. Evansi esitatud Egeuse kultuuri periodiseering. Sellise periodiseeringu aluseks on..

petrool|eeter
keem naftast saadud kergesti lenduvate süsivesinike segu (kasut. lahustina)

piibelehe|tinktuur
farm tinktuur piibeleheõitest saadud droogist

piima|raha
piimamüügist saadud raha. Täna makstakse meiereis piimaraha. Praegu on veel mitme kuu piimaraha saamata. Ostis endale piimarahade eest uue talvemantli.

pileti|raha
pileti(te) (1. täh.) ostuks makstav raha; piletite müügist saadud raha. Mul ei olnud enam piletiraha kojusõiduks. Etenduse piletirahadest jätkus hädavaevu näitlejate palkadeks.

pilliroo|suhkur
suhkrupilliroost saadud suhkur

pilu|palistus
tekst pilutikandiga palistamine; sel viisil saadud palistus. Käsitsi või masinaga tehtud pilupalistus. Pilupalistusega linad.

pind|laud
palgi pindmisest osast saadud saematerjal, pind, lauapind. Pindlaua väliskülg võib olla saagimata või osaliselt saetud. Pindlaudadest kokkuklopsitud kuur.

plastikaat|lõige
kunst graafikatehnika, mille puhul kujutatav lõigatakse plastmassplaadile; sel teel saadud kujutise tõmmis

poole|aastane

1. poole aasta vanune. Pooleaastane laps, varss.
2. pool aastat kestev, poole aasta pikkune. Pooleaastane leping. Pooleaastane lahusolek, merereis.
3. poole aasta jooksul saadud v. tehtud; pooleks aastaks ette nähtud. Pooleaastane teenistus. Pooleaastane töönorm.

preemia|reis [-i]
preemiaks saadud reis. Parima malevarühma preemiareis Ungarisse.

profiil|metall
tehn metalli valtsides, pressides v. painutades saadud mitmesuguse ristlõikekujuga lattmaterjal

puhas|aretis
põll puhasaretusel saadud loom v. kari

puhas|tulu
maj ettevõtluse tulem pärast toodete ja teenuste müügist saadud laekumistest kõigi kulude mahaarvamist; (laiemalt:) tulude ja kulude vahe

puidu|jahu
tehn puidulaaste v. saepuru kuivalt jahvatades saadud peen puitmaterjal

puidu|leht
puidu silindrilisel lõikamisel saadud lehtmaterjal

puidu|tselluloos
tehn puidust saadud tselluloos

puitkiud|plaat
ehit puitplaat, mis on saadud sünteetilise vaigu ja peenestatud puidu segu kuumpressides v. kuivatades. Puitkiudplaatidega kaetud põrand.

puitlaast|plaat
ehit puitplaat, mis on saadud puitlaastude ja sideaine segu pressides. Ühe-, kolmekihilised puitlaastplaadid. Puidujäätmed töödeldi puitlaastplaatideks.

puit|plast(mass)
plast(mass), mis on saadud sünteetiliste vaikudega immutatud spooni, puidujahu v. saepuru kõrgel rõhul pressides

pulber|materjal
tehn pulbermetallurgia meetodiga saadud paagutatud materjal

puljong ‹-i 2› ‹s›
leem, mis on saadud liha, konte, kala, seeni v. köögivilja keetes. Selge, hägune, rammus, lahja puljong. Loomakontidest, kanast keedetud puljong. Puljong pirukaga. Rüüpas tassist lonksu puljongit. Mida eelistad, suppi või puljongit? Sellest puljongist teeme homme klimbisuppi.
▷ Liitsõnad: aedvilja|puljong, kala|puljong, kana|puljong, kondi|puljong, lihapuljong.

putuka|punane ‹s›
kuivatatud košenillitäidest saadud ergas punane värvaine; sellega saadav värvitoon. *Koloriidilt esineb varasemates vaipades pehme taimevärvi palett. Hilisemate vaipade naastdekooris domineerib tugev putukapunane. H. Kuma.

puu|gravüür
kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis graveeritakse risti süüd lõigatud puidust plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis; ksülograafia. Puugravüüri õppima, viljelema. Värvilises puugravüüris teostatud eksliibrised. Hando Mugasto tundlikud puugravüürid.

puu|lõige

1. kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis lõigatakse õõnespeitliga piki süüd saetud puidust plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis; ksülograafia. Puulõikes (teostatud) illustratsioonid, maastikud. Katsetas õpinguaastatel nii oforti kui puulõiget. Puulõigetega illustreeritud raamat. Värvilised puulõiked linnavaadetega. Märt Laarmani meisterlikud puulõiked.
2. puitu lõigatud ilustus, puunikerdus. Keeruliste puulõigetega vanaaegne mööbel. Puulõigetega kaunistatud kirikupingid. Puulõigetega vikatilöed. Ornamentaalne puulõige.

puu|punane
punapuu puru v. laastudega keetmisel saadud pruunikaspunane värvus

põhine2 ‹-se 4› ‹adj›

1. hrv põhiline. *.. oleks aga tulnud ohverdada selle elu kõige põhisem omadus – ta sädelev liikuvus ja ammendamatu varjundirohkus. A. Aspel (tlk).
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi põhjal valmistatud, toimuv, saadud jne., millelgi põhinev. ID-kaardi põhine isikutuvastus.
▷ Liitsõnad: interneti|põhine, kogemus|põhine, rasva|põhine, veepõhine.

põrmuline ‹-se 5›
van
1. ‹adj› põrmust, mullast saadud. *Sinu põrmulised liikmed nüüd küll saavad / põrmu põue pandud puhkama. A. Rennit.
2. ‹s› surelik inimene. *Olen ju ainult inimene, nõder ning väeti põrmuline nagu igaüks teine-kolmas. B. Kangro.

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane

päruslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
pärimise teel saadud v. pärusena esinev, pärus-. Päruslik vara.

raamatu|tarkus
raamatutest saadud teadmised. Koolis õpitud raamatutarkus. Raamatutarkuse omandamine läks tal kergesti. *Kuid haridust ei tulegi mõista üksnes raamatutarkusena .. F. Tuglas.

raha ‹11› ‹s›

1. üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. Eesti esimene oma raha oli mark. Vene, Saksa, Soome raha. Meie rahas teeb see umbes 150 krooni. Endine raha ei kehtinud enam, palka maksti uues rahas. Kümnesendine, kroonine raha. Uus krabisev sajakroonine raha. Maa seest leiti vanu rahasid. Ta kogub vanu rahasid. Sularahaautomaadis olid ainult suured rahad 'suure väärtusega rahatähed'. Kas sul väiksemat raha ei ole? Ulatas mulle peotäie peent raha. Pani kaks raha lauale. Hakkas saadud raha üle lugema. Võttis pakutud raha vastu. Peitis oma raha ära. Viis raha panka. Käisin raha peeneks, pangatšekki rahaks vahetamas. Raha väärtus tõuseb, langeb. Riik trükkis raha juurde. Raha eest ei saanud enam midagi. Võin rahaga tasuda, võin anda toiduaineid. Ta ei võtnud meilt raha, andis niisama. Taskus oli auk, rahad veeresid kõlinal põrandale. Loodusrahvad on rahana kasutanud ka kaurikarpe. *.. sirutas Margusele kimbu võõraid rahasid tšervoonetsite vastu .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hõbe|raha, kuld|raha, metall|raha, nikkel|raha, paber|raha, peen|raha, pronks|raha, vaskraha; ehte|raha, hamba|raha, tsaari|raha, vahetus|raha, vale|raha, välisraha.
2. teat. rahasumma; kapital, vara (rahasummana arvestatult). Tuhat krooni oli suur, ilus, hea tükk raha. Selles äris liiguvad suured rahad. Suurte rahadega ärimehed. Metsa eest saab head raha. Ehitamine nõudis ränka, roppu raha. Valvurid olid raske rahaga ära ostetud. See kõik maksis, nõudis kallist, kõva raha. Must raha 'ebaseaduslikult saadud raha'. See on meie ühine raha. Riigi, ühistu raha(d). Tal on palju, kõvasti, vähe raha. Kui palju sul raha on? Anna mulle natuke raha. Tal tühjal ka mõni raha! 'tal ei ole raha'. Sel mehel on raha jalaga segada 'külluses, väga palju'. Raha teenima, koguma, korjama. Ajab lausa kühvliga raha kokku (suurte rahasummade saamise, suurte sissetulekute kohta). Tal raha jookseb 'tuleb' kogu aeg. Seltsimaja ehitati rahva käest kogutud raha(de)ga. Rehepeksumasin osteti mitme talu kokkupandud rahaga. Raha raiskama, läbi lööma, pillama, tuulde loopima. Ära asjata raha kuluta! Jõi oma raha(d) maha. Kaarte mängiti raha peale. See raha ei ole maha visatud 'asjata kulutatud'. Raha otse kadus sõrmede vahelt 'kulus, sai peaaegu märkamatult otsa'. Pani raha aktsiatesse, aktsiate alla. Matab oma raha talusse 'kulutab talu korrashoidmiseks ja edendamiseks'. Kellelegi, kelleltki raha laenama. Ma ei saa sulle laenata, mul pole praegu vaba raha 'sellist rahasummat, mida on võimalik kohe kasutada'. Küll on ihnus, ei raatsi raha välja anda. Hea kaup, aga maksab raha ka! Küll võib toidu ja riiete peale ikka raha minna! Ta on nüüd rahadega 'rohke rahaga, rikas' mees. Praegu on meil raha(de)ga kitsas. Ma olen rahast päris lage. Väljaminekud on suured, kust see raha küll võetakse! Kui firma pankrotti läheb, oleme oma raha(de)st ilma. Paras raha, tagasi pole vaja! Asi ei seisa rahas, vaid ettevõtmises. Teeb kõike ainult raha pärast. Sel mehel on kirg raha järele. Öeldakse, et raha eest saab kõike. Kel raha, sel õigus. Raha paneb rattad käima. Raha on hea sulane, aga paha peremees. Raha tuleb, raha läheb. Raha ei haise. Aeg on raha. *Varssadest kasvatatud hobused lähevad müügiks, toovad talusse raha. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: abi|raha, adra|raha, bensiini|raha, elamis|raha, elatus|raha, esindus|raha, hoiu|raha, jooma|raha, joot|raha, kaasa|raha, kasvatus|raha, kirstu|raha, kolimis|raha, komandeeringu|raha, kooli|raha, korteri|raha, kosti|raha, krediit|raha, kulu|raha, kännu|raha, käsi|raha, küüdi|raha, leiva|raha, luna|raha, maa|raha, majapidamis|raha, ostu|raha, palga|raha, pea|raha, pensioni|raha, piima|raha, pileti|raha, prahi|raha, puhkuse|raha, päeva|raha, reisi|raha, rendi|raha, saba|raha, saia|raha, sauna|raha, suitsu|raha, söögi|raha, tasku|raha, tee|raha, toetus|raha, trahvi|raha, töö|raha, vahe|raha, vaku|raha, valu|raha, veo|raha, viina|raha, õlle|raha, õppe|raha, ülalpidamis|raha, üüriraha; sularaha.
3. kaelaraha. Kodaratega raha. Eesti naiste ehted olid suured kannaga rahad. *.. kaela riputas ta ühe idamaise hõbekee, millel rahad otsas ilustuseks. A. Kalmus. || kaelas kantav ametiraha. *.. riputas raha kaela ja sõitis keisri kulli alla õigust mõistma. A. Jakobson.
4. auraha. Sai vapruse eest raha rinda. Sõjamehel rind rahasid täis. *Ainult natuke pettunud oli poiss, et „suurel vennal” polnud ühtki risti ega raha rinnas. K. Ristikivi.

rahvaluule|korrespondent
kohapealne rahvaluulet koguv isik, kes lähetab saadud ainestikku kogumist juhtivale asutusele v. isikule

rappe|rukis
‹hrl. pl.› rukkivihkude rabamisel saadud rukkiterad

reduplikatiiv ‹-i 21› ‹s›
keel reduplitseerimisel saadud sõna v. vorm. Läkiläki, senini jt. reduplikatiivid. Onomatopoeetilised reduplikatiivid.

reklamatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj kaebus saadud kauba kvaliteedi, sortimendi v. hinna üle, ka tehtud tööde v. osutatud teenuste kvaliteedi üle

rihveldus ‹-e 5› ‹s›
rihveldamine; rihveldamise teel saadud pind v. reljeef eseme pinnal. Mutri, viili rihveldus. Margikoguja pintseti ääred peavad olema ilma igasuguse rihvelduseta.

ristand|järglane
biol ristamisega saadud järglane

ristand|loom [-a]
põll ristamisega saadud loom

ristand|taim
põll ristamisega saadud taim

rist|sugutis ‹-e 5› ‹s›
ristsugutusel saadud järglane

rull|palistus
tekst rullkandiga palistamine; sel viisil saadud palistus

saadu ‹1› ‹s›
see, mis on saadud. Laenuks saadu tuleb tagasi anda.

saadus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
hrl. looduse vahendusel saadud toode; mingi protsessi tulemusena tekkinud aine vms. Loomsed ja taimsed saadused. Viis turule oma majapidamise saadusi: võid, mune ja mett. Põllumajandus annab teravilja, köögivilja, liha, piima ja muid saadusi. Uraani lagunemise saadused. || tulemus. Iga filosoofiline õpetus on konkreetse ajajärgu saadus. *Jutu küllalt keerukas faabula on surutud vähem kui poolesajale leheküljele.. Nii on saaduseks konspektiivne referaat.. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: aia|saadus, karja|saadus, looma(kasvatus)|saadus, mere|saadus, mesindus|saadus, metsa|saadus, põllu(majandus)|saadus, taime(kasvatus)|saadus, talusaadus; kala|saadus, liha|saadus, nafta|saadus, piima|saadus, teraviljasaadus; käärimis|saadus, lagu(nemis)|saadus, põlemis|saadus, utmis|saadus, uttesaadus; jääk|saadus, kõrval|saadus, lõppsaadus.

saak ‹saagi 21› ‹s›
see, mis saadakse v. on saadud mingi (sihipärase) tegevuse tulemusena. Hea, rikkalik, keskmine, vilets saak. Valge klaarõun hakkab varakult saaki andma. Pirnipuu paindus rikkaliku saagi all. Põldudelt on saak juba koristatud. Kurnatud põld kasvatas kehva saagi. Esimene saak uudismaalt oli suur. Tulin kalalt kenakese saagiga. Meri ei anna saaki kergelt. Tolle jahipäeva saak oli kolm põtra. Pärast jahti oli saagi jagamine. Küti, kaluri saak sõltub suuresti juhusest ja õnnest. Saaki otsima, püüdma, varitsema, jälitama. Rebane jooksis, saak suus. Kull tõusis oma saagiga õhku. Ilvese saagiks langevad ka metskitsed. Vähk haarab saaki sõrgadega. Kiskjad haistavad saaki juba kaugelt. Kass läheb saagile 'saaki püüdma', on saagil 'saaki püüdmas', tuleb saagilt 'saaki püüdmast'. Röövlid tassisid laagrikohta kokku igasugust saaki. Varas tahtis saagiga põgeneda. Mässulised said saagiks moonalao ja suurtüki. Lahingupaigalt kokkukorjatud saak. *Aletegu andis küll häid saake, vajas aga palju maad.. H. Moora. | piltl. Noormees langes surma, katku saagiks. Näitekirjanduse selle aasta saak on kaheksa teost. Rikkalik medalite, esikohtade saak.
▷ Liitsõnad: aia|saak, põllusaak; heina|saak, herne|saak, juurvilja|saak, kala|saak, kartuli|saak, kiu|saak, käbi|saak, lina|saak, maasika|saak, marja|saak, mee|saak, mugula|saak, põhu|saak, pähkli|saak, rukki|saak, räime|saak, seemne|saak, tera|saak, teravilja|saak, tomati|saak, vaha|saak, vilja|saak, õuna|saak, ädalasaak; jahi|saak, rööv|saak, sõjasaak; enam|saak, hektari|saak, kogu|saak, rekord|saak, uudsesaak.

samagonn ‹-i 21› ‹s›
kõnek
1. kodusel teel valmistatud puskar. Kartulitest, viljast samagonni ajama. Pudel, plaskutäis samagonni. Samagonn oli kange nagu piiritus. Mehed jõid, trimpasid samagonni.
2. omakasvatatud, kodusel teel saadud tubakas, pinutagune. *„Ah see?” naeris sulane samagonni piibukolusse surudes. F. Tuglas.

sarika|liik [-liigu]
‹hrl. pl.› alkoholiga kostitamine, kui ehitatavale hoonele on sarikad peale saadud. Meil olid eile sarikaliigud. *See polnud jooming. Tegime ehitusmeestele sarikaliiku. H. Kiik.

sea|sõrg

1. (seal). Poris oli lamba- ja seasõrgade jälgi.
2. teat. kahe silmuse põimimisel saadud sõlm, veeblingusõlm. Seasõrga kasutatakse näiteks köie kinnitamisel vaia külge.

seep ‹seebi 21› ‹s›

1. peam. tahke pesemisvahend, mis on saadud rasvade hüdrolüüsimisel leelistega. Tükk kõva, healõhnalist seepi. Seep vahutab hästi, halvasti. Peseb end sooja vee ja seebiga. Kõigepealt hõõrun pesu seebiga sisse. Seebist, seebi järele lõhnavad saunalised. Seepe toodetakse ka pulbrina, pastana või geelina. Roheline seep 'kaaliumalusest ja õlist valmistatud pehme mass'. Kodukeedetud 'kodusel teel valmistatud' seep. Desinfitseeriv, ujuv seep. | piltl. See pole juust, vaid seep (nätske, aukudeta juustu kohta). Kadunud mehed arvati väeosa toidult ja seebilt maha 'kustutati nimekirjast'. Ülemustele pugeda oskab ta libedalt ka ilma seebita.
▷ Liitsõnad: kaalium|seep, karbol|seep, lanoliin|seep, leelis|seep, naatrium|seep, väävliseep; habemeajamis|seep, kampol|seep, kümblus|seep, liim|seep, majapidamis|seep, pesu|seep, ravim|seep, sauna|seep, silmapesu|seep, tualett|seep, tuumseep; kummeli|seep, laste|seep, lavendli|seep, lõhna|seep, männi|seep, tõrva|seep, vaseliin|seep, vedelseep.
2. ‹pl.› keem kõrgemate rasv- jmt. hapete soolad. Seepe kasutatakse pesemisainete valmistamiseks, plastifikaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina jne.

seepia ‹1› ‹s›

1. zool värvust muutev ja enda varjamiseks tumepruuni sekreeti väljapaiskav peajalgsete hulka kuuluv merelimune, tindikala (Sepia)
2. kunst selle sekreedist saadud värvaine, ka hallika varjundiga sünteetiline pruun värv. Loomulik, kunstlik seepia. Seepiat kasutati joonistamiseks veega segatult eriti 18. sajandil. || selle värviga joonistatud pilt; vastav joonistustehnika. Ostsin mitu ilusat seepiat. Nikolai Triigi portreejoonistused seepias.

siider ‹-dri, -drit 2› ‹s›
õuna- (vm.) mahla kääritades saadud lahja alkohoolne jook. Boolidesse sobib siider imehästi.
▷ Liitsõnad: pirni|siider, õunasiider.

siirup ‹-i 2› ‹s›

1. kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja- v. puuviljamahla, essentsi vms.; ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus. Siirupit keetma. Magus, kleepuv siirup. Puuviljad, marjad siirupis. Keedise keetmine lõpetatakse, kui marjad on siirupiga läbi imbunud. Kleebib külge nagu siirup! || piltl (millegi imala, läila, lääge kohta). Sellist sõnade siirupit küll oodata ei osanud! Rohkem karastavat huumorit lüürika suhkru ja siirupi asemel!
▷ Liitsõnad: kirsi|siirup, marja|siirup, mustasõstra|siirup, peedi|siirup, punasesõstra|siirup, puuvilja|siirup, sidruni|siirup, suhkru|siirup, suhkrupeedi|siirup, sööda|siirup, vaarika|siirup, vahtrasiirup; köha|siirup, sibulasiirup.
2. tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine
▷ Liitsõnad: kartuli|siirup, maisi|siirup, nisu|siirup, sorgo|siirup, tärklisesiirup.

sisse|tulek

1. kuhugi, mingile alale tulek. Vaenuvägede sissetulek maale. Räägiti sakslaste peatsest sissetulekust Eestisse.
2. tulu(d), teenistus. Suur, korralik, kehv sissetulek. Lahedat äraelamist võimaldav sissetulek. Vähest ning ebakorrapärast sissetulekut tõotav elukutse. Väikese sissetulekuga pere. Kui mehel on hea sissetulek, võib naine kaaluda koduseks jäämist. Esimest korda elus on mul nüüd kindel, pidev sissetulek. Sissetulekud hakkasid vähenema. Otsib võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks. Pere sissetulekud ei kata väljaminekuid. Elab juhutöödest saadavatest sissetulekutest. Kust temal järsku sellised sissetulekud? Ta sissetulek on 200 000 krooni aastas. Tal pole ei tööd, palka ega sissetulekut! Kui palju annaks hektarine ploomiaed aastas sissetulekut? Peoõhtu sissetulek läheb lastekodu heaks. *Remmelgas tundis oma tööd ja sellepärast oli tal ka alati sissetulekut. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aasta|sissetulek, kuu|sissetulek, kõrval|sissetulek, lisa|sissetulek, põhisissetulek.
3. maj laekunud rahasumma v. saadud hüviste hulk. Sissetulekute kasv. Kaubandusettevõtte sissetulekust moodustab tulu ainult väikese osa.

soonik|kude
tekst pikisuunas reljeefselt triibuline kude, mis on saadud parem- ja pahempidiseid silmuseid vaheldumisi kududes

spelta|jahu
speltanisust saadud jahu. Kooritud teradest tehtud speltajahu on täisterajahu omadustega. Speltajahust karask, pannkoogid, makaronid.

spordi|vigastus
sportimisel saadud vigastus

standard|sort
põll kultuurtaime parim kohapeal levinud sort, millega võrreldakse sordiaretusel saadud uusi taimi ja nende järglaskondi. Maasika standardsordid. Uus kaerasort ületas saagikuselt standardsorti. Aretustööd jätkatakse ainult standardsordist paremate taimedega.

sulam ‹-i 2› ‹s›

1. tehn aine, mis on saadud eri metallide v. metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel; (laiemalt:) metallide ja mittemetallide v. oksiidide, sulfiidide, soolade, orgaaniliste ainete jms. kokkusulatamisel saadud aine. Värviliste metallide sulamid. Alumiiniumi, nikli sulamid. Pronks on vase ja tina sulam. Sulamite füüsikalised omadused. Sulami struktuur, koostis. Korrosioonikindlad sulamid. Sulamite teooria.
▷ Liitsõnad: alumiiniumi|sulam, ferro|sulam, hõbeda|sulam, kroomi|sulam, kulla|sulam, magneesiumi|sulam, metalli|sulam, plaatina|sulam, raua|sulam, tsingi|sulam, vasesulam; kerg|sulam, kõvasulam; joote|sulam, takistussulam.
2. erilaadsete nähtuste, omaduste vms. segu v. ühendus. See teos kujutab endast suulise traditsiooni ja sürrealismi sulamit. Tema puhul on tegemist arukuse ja lapsemeelsuse sulamiga. *Eestlaste karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast.. L. Meri. *Luuletaja ja akadeemiline teoreetik – see sulam pole just harilik meie taeva all.. E. Siirak.

sõidu|soe

1. ‹adj› sõidust soe. Sõidusoe mootor, hobune.
2. ‹s› sõitmisest saadud soojus. Hobusel on veel sõidusoe sees.

sõja|arm [-i]
ka piltl sõjas saadud haava jälg. Veterani näos on sõjaarmid. Maa oli veel kaua sõjaarmides: tuli taastada purustatud linnu.

sõja|haav
ka piltl sõjas saadud haav. Ta sõjahaavad on paranenud, kinni kasvanud, armistunud. Sõjahaavades külad, linnad, maa. Riik kosus, paranes sõjahaavadest.

sõja|saak
sõj sõjas saagiks saadud lahingulipud, sõjavarustus vm. vara, trofee(d). Vanaaja hõimud sõdisid vangide, sõjasaagi ja paremate maade pärast. Võidukalt sõjakäigult saabunud jagasid omavahel sõjasaaki. Suurtükid olid langenud vaenlase(le) sõjasaagiks. Retkelt naasti rikkaliku sõjasaagiga. Saime sõjasaagiks kaks kuulipildujat.

sõja|vigastus
sõjas saadud vigastus. Sõjavigastustest võivad terve elu püsida jääknähud.

sõrru|maa
murd sõrdu tehes saadud põllumaa, sõrd, sõõrumaa. *Külast ei kostnud kippu ega kõppu, jõetagused sõrrumaad puhkasid päikeses, oodates oma tundi. M. Traat.

sünni|pärane

1. sündimisest peale esinev, sündimisega kaasa saadud, kaasasündinud. See on tal sünnipärane viga küljes. See mees on sünnipärane pime 'pimedana sündinud'. Sünnipärased instinktid. Organismi sünnipärane immuunsus teatavate haiguste suhtes. Kaksikute sünnipärased erinevused, iseärasused. Hääle tugevus ja tämber on suurel määral sünnipärased omadused. Linnupoegadel on sünnipärane omadus oma pead ülespoole sirutada ja toitu manguda. Kärgede ehitamise võime on mesilastel sünnipärane. || loomupärane, loomuomane. Isikute sünnipärased eeldused, kalduvused. Sünnipärane keelteanne, musikaalsus. Ilmutas mitmesuguste esemete nikerdamises sünnipärast osavust. Temas on sünnipärast taktitunnet. Sünnipärane huumorimeel, humorist. Sünnipärane optimism, optimist. Seekord oleks sünnipärane uudishimu talle peaaegu saatuslikuks saanud.
2. sünnipäralt, sünnilt mingisse kategooriasse kuuluv. *Melbourne'i rajaja John Batman oli sünnipärane austraallane. V. Beekman.
3. hrv sünnis, sobiv. *Küll peeti ka kevadel pulmi .. Aga sügis oli sünnipärasem peakohtumehest peremehele. M. Metsanurk.

sünnitus|kahjustus
med sünnitusel saadud kahjustus sünnitajal

süntees|kiud(aine)
keem tekst sünteespolümeeridest saadud kiud(aine). Nailon, lavsaan on sünteeskiud(ained).

süntees|materjal
sünteespolümeeridest saadud materjal (sünteeskiudaine, plastmass vm.)

süntees|polümeer
keem polümerisatsiooni v. polükondensatsiooni tulemusena saadud polümeer

süntees|vaik
keem loodusliku vaiguga sarnanev kõrgmolekulaarne aine, mis on saadud madalmolekulaarse aine polümerisatsioonil v. polükondensatsioonil

sünteetiline ‹-se 5› ‹adj›

1. sünteesil rajanev, üksikosadest kokkuliidetud; ant. analüütiline. Raadio-, televisiooni-, filmikunst on sünteetilised kunstid. Kulude sünteetiline arvestus. Sünteetilised keeled 'keeled, milles sõnade seoseid lauses väljendavad mitte niivõrd abisõnad ja sõnajärjestus, kuivõrd sõna koostisosad (näit. afiksid)'. Sünteetiline vorm 'lihtvorm, ühe sõna abil väljendatav sõnavorm'.
2. sünteesi teel polümeeridest vm. lähteainetest saadud, süntees-. Sünteetilised kiudained, kiud. Sünteetiline kautšuk. Sünteetilised vaigud, liimid. Sünteetilised materjalid. Sünteetilised pesemisvahendid 'pindaktiivsete ainete, anorgaaniliste soolade ja orgaaniliste ainete segust koosnevad pesemisained'. Sünteetilised värvained.
▷ Liitsõnad: pool|sünteetiline, täissünteetiline.

süsteem ‹-i 21› ‹s›

1. omavahel seotud objektide terviklik kogum. Tähtede, galaktikate süsteemid. Organismi elundite süsteem. Seedeelundite, sisenõrenäärmete, hingamiselundite süsteem. Rajati kanalite ja tammide süsteem. Sõjaväebaaside süsteem. Masinate, seadmete süsteem. Mikroskoobis kasutatav läätsede süsteem. Organism on isereguleeruv süsteem. Aatom on väga keeruline süsteem. Pilved moodustavad sageli süsteeme. Keele foneetiline, morfoloogiline, leksikaalne süsteem. Kohakäänete süsteem. Logaritmide, võrrandite süsteem. Teadmiste süsteemis oli lünki. Kindel hindade süsteem. *Ta ei mõistnud raharingluse keerulist süsteemi, ja seepärast olid ta taskud kõlisevast enamasti tühjad. L. Promet. || organisatsiooniliselt tervikuks koondunud üksuste, asutuste vm. kogum. Tervishoiuasutuste süsteem. Eesti Keele Instituut kuulus varem Teaduste Akadeemia süsteemi. *Piiskopid ja ordu kuulusid aga vahetult katoliku kiriku süsteemi ja allusid paavstile. A. Vassar. || piltl omavaheliste seostega kindel kord milleski. Raamatud olid paigutatud riiulile süsteemi järgi. Korrastamata, ilma igasuguse süsteemita kogutud ainestik. Olemasolevad faktid tuleb süsteemi viia. Tema järeldustes on loogikat ja süsteemi. *Punkt punkti järel oli selles kirjas tema süü ette loetud, süstemaatiliselt, sest Valter armastas süsteemi. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: arvuti|süsteem, elektri|süsteem, elundi|süsteem, energia|süsteem, hääliku|süsteem, info(rmatsiooni)|süsteem, irrigatsiooni|süsteem, jahutus|süsteem, juhtimis|süsteem, kaitse|süsteem, kanalisatsiooni|süsteem, keele|süsteem, keskkütte|süsteem, kirja|süsteem, kommunikatsiooni|süsteem, koridori|süsteem, kosmose|süsteem, krediidi|süsteem, kuivendus|süsteem, kütte|süsteem, maailma|süsteem, mõiste|süsteem, märgi|süsteem, niisutus|süsteem, närvi|süsteem, piduri|süsteem, planeedi|süsteem, päikese|süsteem, raketitõrje|süsteem, ring|süsteem, seire|süsteem, side|süsteem, termo|süsteem, toite|süsteem, tootmis|süsteem, transpordi|süsteem, tule|süsteem, tuletus|süsteem, tähe|süsteem, valgustus|süsteem, valve|süsteem, veevarustus|süsteem, ventilatsiooni|süsteem, vereringe|süsteem, vihmutus|süsteem, voolu|süsteem, võimendus|süsteem, võrrandisüsteem.
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete, seisukohtade kogu. Religioossed, eetilised, filosoofilised süsteemid. Hegeli filosoofiline süsteem. Aristotelese süsteem. J. Käisi pedagoogilis-didaktiline süsteem. Vabakasvatuse süsteem. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Teaduslikult põhjendatud maaviljeluse ja loomakasvatuse süsteem. Teadlane kujundas kogutud andmete põhjal välja terve süsteemi.
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus ning selle rakendus praktilises tegevuses. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Teadmisi hinnatakse viie või kümne palli süsteemis. Koefitsientide süsteem jättis meie võistleja kolmandaks. Mängitakse kahe miinuse süsteemis. Turniir toimus Šveitsi süsteemis. Õpetajana rakendas ta ergutuste ja karistuste keerukat süsteemi.
▷ Liitsõnad: arvestus|süsteem, arvu|süsteem, hindamis|süsteem, hinde|süsteem, kahevälja|süsteem, kolmevälja|süsteem, kontroll(imis)|süsteem, kuuevälja|süsteem, maaviljelus|süsteem, mullaharimis|süsteem, mõõdu|süsteem, numbri|süsteem, otsi|süsteem, palli|süsteem, perioodilisus|süsteem, punkti|süsteem, raha|süsteem, tariifi|süsteem, turniiri|süsteem, tükitöö|süsteem, valuuta|süsteem, värsi|süsteem, väärtussüsteem; detsimaal|süsteem, kahend|süsteem, kuuekümnend|süsteem, kümnend|süsteem, viiendsüsteem.
4. millegi üldine korraldus v. struktuur. Väikekaubatootmise süsteem. Pärisorjuslik, teoorjuslik süsteem hakkas lagunema. Töö tasustamise süsteem. Lisatasude, preemiate süsteem.
▷ Liitsõnad: aine|süsteem, ergutus|süsteem, haldus|süsteem, haridus|süsteem, kaardi|süsteem, kabinet|süsteem, kasvatus|süsteem, kaubandus|süsteem, klassi|süsteem, kohtu|süsteem, kooli|süsteem, kutseharidus|süsteem, lääni|süsteem, majandus|süsteem, palga|süsteem, panga|süsteem, rahvaharidus|süsteem, tasustamis|süsteem, tsunfti|süsteem, tšeki|süsteem, valimis|süsteem, valitsemis|süsteem, varumis|süsteem, õigus|süsteem, õppesüsteem; feodaal|süsteem, kasti|süsteem, koloniaal|süsteem, maailma|süsteem, mitmepartei|süsteem, vägivalla|süsteem, üheparteisüsteem.
5. biol klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus. Taimede, lindude, loomade süsteem. Karl Linné süsteem.
▷ Liitsõnad: all|süsteem, ökosüsteem.

šampanja ‹6› ‹s›
Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest erimenetlusel saadud vahuvein (üldisemalt ka teiste maade vahuveinide kohta). Kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus šampanja. Ehtne šampanja (Champagne'ist). Kihisev, vahutav šampanja. Klaas, pudel šampanjat. Banketi alguseks pakuti šampanjat. Külalised jõid šampanjat kristallpokaalidest.

tagasi|tuletis
keel tagasituletuse teel saadud tuletis, pöördtuletis

takk ‹taku 21› ‹s›
lina, kanepi vm. kiutaime töötlemisel (ropsimisel, sugemisel) saadud lühikeste kiude ja puitunud taimeosade sasimik (kasut. sageli ka pl.). Takku heietama, ketrama, kangaks kuduma. Takkudest kedratud lõng. Kanepi takkudest tehti köisi ja toolipõhju. Pehmed linad andsid vähe kiudu ja palju takku. Tõrvikut tehes torgati takud kepi otsa ja määriti need vaiguga kokku. Nühkis püssitoru takuga puhtaks. Takkudega topitud palkseinad. Paat lekib, muretse takku ja tõrva. Takust juustega nukk. Küll tüdruk näeb lohakas välja, juuksed nagu takk. *.. kõik, mis ma lugesin, sütitas mind kui tuli takku .. M. Raud. | piltl. *.. sügis / tuulekepiga kurjalt soputab / pilvede tuhkhalli takku. H. Suislepp. *.. härmatise takk / kui koonlalt hargneb põõsaste buketilt .. M. Under. || ‹sisekohakäänetes seisundit märkivana› vrd takkus Takus 'pulstis' juuksed. Sasis juuksed takku. Töö on takus 'takerdunud'. *Kulla Mart, anna minule head nõu, mina olen oma va teisepoolega õige takus [= kimbatuses, pigis]. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kanepi|takk, lina|takk, ropsi|takk, sugetakud.

talle|vill [-a]
5–6 kuu vanuselt tallelt saadud vill. Tallevilla pikkus peab olema vähemalt 5 cm.

tangi|lokk [-loki]
‹hrl. pl.› kuumade lokitangidega kähardamisel saadud kunstlik lokk. Laseb endale tangilokid teha.

tehis|aine
looduslike ainete töötlemisel v. keemilise sünteesi teel saadud aine. Järjest enam võetakse kasutusele tehisaineid. Toiduainetes kasutatavad tehisained.

tehis|kiudaine
keem tekst keemiline kiudaine, mis on saadud looduslikke polümeere keemiliselt muundades; mineraalset v. metallilist päritolu kiudaine. Süntees- ja tehiskiudained.

tehislik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kunstlikult tehtud v. loodud, kunstlik; inimtegevuse tagajärjel tekkinud. Looduslik pinnas asendati tehislikuga. Põlevkivi pealmaakaevandamise tulemusena tekkinud tehislik maastik. Tehislikku päritolu koobas, taevakeha. *Meri peksis endist viisi vastu betooni, nagu tahaks pimeduse varjus kõik tehisliku ära õõnestada ja katki murda. A. Beekman. || tööstuses v. laboratooriumis valmistatud, tehnoloogiliste protsesside abil saadud; keemiliselt saadud, sünteetiline. Tehislikud mineraalid, vääriskivid.
2. piltl ebaloomulikuna tunduv, tehtud, kunstlik. *Ta nagu .. ei kuulukski praegusesse plastmassajastusse, kus ka teod ja tunded kipuvad tehislikud olema. H. Kiik. *Stsenaarium oli labane ja tehislik .. E. Vetemaa.

tehis|materjal
tehnoloogiliste protsesside abil saadud materjal. Looduslikud ja tehismaterjalid. Polümeersed tehismaterjalid. Katsetatakse uusi tehismaterjale. Tehismaterjalist jalatsid, rõivad, mööbel. Ehituses kasutatavad tehismaterjalid.

tehis|toiduaine
looduslike toiduainete töötlemisel v. keemilise sünteesi teel saadud toiduaine (kasut. peam. ravitoitlustamises)

tehis|vaik
keem looduslike polümeeride keemilisel muundamisel saadud aine. Looduslikud, süntees- ja tehisvaigud.

teisene ‹-se 4› ‹s›
sekundaarne. a. hiljem kujunenud v. lisandunud; tulenev. Teisene tuberkuloos, süüfilis. Teisene nakkus, põletik (näit. tüsistusena tekkinud). Teisene pinnamood. Murdeeas tekivad teisesed sugutunnused. Teisene tooraine (tööstusjäätmed ning füüsiliselt v. moraalselt vananenud tooted). || vahendatud, kellegi v. millegi vahendusel saadud. Teisene informatsioon, inspiratsioon. b. teisejärgulise tähtsusega. Isiklik elu on ta jaoks esmane, töö teisene.

telegraafiline ‹-se 5› ‹adj›
telegraafi teel edastatud v. saadud. Telegraafilised teated. *Tervitusi – nii suulisi kui ka telegraafilisi – jätkus järgnevaikski koosolekuiks. E. Varep.

tina|gravüür
kunst graafikatehnika, mille puhul kujutis lõigatakse tinast v. pliist plaadisse; sel teel saadud kujutise tõmmis, tinalõige

todi ‹11› ‹s›
alkoholist ja kuumast veest segatud jook, maitsestatud suhkruga (vahel ka vürtsidega); teat. palmimahla kääritamisel saadud lahja alkohoolne jook. Serveeriti auravat todi. Palmijook todi on joomiseks lahe nagu meie õunasiider.
▷ Liitsõnad: rummitodi.

tomogramm ‹-i 21› ‹s›
med tomograafiga saadud kujutis

toon ‹-i 21› ‹s›

1. heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); muus harmoonilise võnkumise tagajärjel tekkiv kindla kõrgusega heli. Madalad, kõrged toonid. Ilus, puhas toon. Lahtine, kaetud toon. Noorel viiuldajal oli meeldiv, soe toon. Räägib, laulab kähiseva tooniga. Tromboon on selge, jõulise tooniga pill. Orel võttis valjema tooni. Võttis klaveril mõne tooni. Haige südame toonid olid nõrgenenud. Mets kohiseb ühesugusel toonil. *.. elu on justkui lõõtspill, kus kõiksugused toonid üksteist täiendavad. E. Männik. *.. siis hakkab piim sirinal jooksma. Heli muutub varsti vaiksemaks ja muudab tooni, sest lüpsiku põhi on kaetud .. M. Pihla. | piltl. Ametiühingute hääl ei kõla veel täiel toonil. || kõnek (telefoni kohta:) signaal. Telefon on ilmselt rikkis – ei anna mingit tooni. Hulk aega kuulasin kutsuvat tooni, kui aga keegi ei vastanud, panin toru viimaks hargile.
▷ Liitsõnad: puhas|toon, põhi|toon, resonants|toon, siinus|toon, ülemtoon; nina|toon, rinnatoon; südametoon; kinnitoon.
2. muus heli koostisosa; helide kõrguse vahe mõõtühik. Pool, veerand tooni. Palus klaverisaadet mängida terve tooni madalamalt.
▷ Liitsõnad: pool|toon, terve|toon, veerandtoon.
3. keel põhitooni kõrguse vahe, mis eristab paljudes keeltes ühesugustest häälikutest koosnevaid sõnu v. sõnavorme. Tõusev, langev, kõrge toon. Hiina keeles on igal silbil oma toon.
4. värvitoon, värving, värvivarjund; kunst värvi koloristlik nüanss vastandina valöörile. Kollakad, punakad toonid. Rahvarõivastes domineerisid punased, kollased ja rohelised toonid. Soojad, külmad toonid. Heledad, tumedad toonid. Erksad, kahvatud, luitunud toonid. Puhtad segamata toonid. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe varjund'. Pruunides toonides maalitud pilt. Pehmetes toonides vaip. Sobivas toonis, toonilt sobivad rõivad. Sukad olid kleidi toonis, kleidiga ühte tooni. Tara võib värvida samas toonis majaga. Lisandid kostüümi juurde valitakse toon toonis 'ühe värvi omavahel kokkusobivates varjundites'. Mustad, veidi sinaka tooniga juuksed. Kasutas mitut tooni punast. Tüdruku kahvatud palged hakkasid võtma, omandama roosakat tooni. Päike annab säärtele kullaka tooni. Tavatseb õrnalt tooni anda 'paneb pisut värvi' ainult kulmudele ja huultele. *Viljapead kaldusid nõtkelt maa poole, põllu luitunud roheluses liikus meekarvalisi toone. O. Kool.
▷ Liitsõnad: kontrast|toon, kõrval|toon, pastell|toon, pool|toon, põhi|toon, üldtoon.
5. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet vm. väljendav häälevarjund. Lahke, sõbralik, jäine, pilkav, vaenulik, üleolev toon. Mehe toon on ametlik, kodune, viisakas. Mind ehmatas sõbra sõnade järsk toon. Häälest kostis jonni ja kiusu toon. Tooni tõstma, kõrgendama (ägestudes). Mehe toonis oli tunda kärsitust. Eda manitseb poega paluval toonil. „Pane uks kinni!” käskis Mari toonil, mis ei sallinud vasturääkimist. Sa räägid säärase tooniga, nagu oleksin ma sulle kurja teinud. Püüdis oma sõnadele leebet tooni anda. Kai leidis, tabas rahustava, sobiva tooni. Nähes, et kärkimine ei aita, muutis juhataja tooni. Jutt võtab tõsisemad toonid. Vastuse toon oli külm ja tõrjuv. Toonist oli tunda, et tal on midagi südamel. Mis toon see sul on! *Algul prooviti heaga, ja kui see ei aidanud, siis tarvitati teist tooni ning teisi sõnu. H. Sergo. | piltl. *Meri oli tavalisest tõsisema tooniga, meri toibus alles öisest madinast [= tormist]. T. Kallas. || (teat. ametiisikutele vm. kitsamale inimrühmale omase häälevarjundi ja kõnemaneeri kohta). Prokuröri, kohtuniku, palvevenna toon. See õpetajalik, lasteaialik toon mõjus häirivalt. Peadirektor räägib lihtsalt, ilma igasuguse ülemusliku toonita. Teda võib ära tunda saarlasele omasest toonist. Lõõbib vastu kambajõmmi, omapoisi toonis. Külapoisi vastus kõlas asjalikult, vanainimese toonil. *„Nii et teil on üpris rahutu elukutse?” leidis ka naine kätte tolle tuttavliku tooni, mis ei sea vestluses mingeid piire, kuid ei kohusta millekski. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: ala|toon, hääle|toon, kõne|toon, kõrval|toon, käsu|toon, lõõbi|toon, nalja|toon, pilke|toon, tunde|toon, uhkus|toon, vestlustoon.
6. kirjutatu, kirjatöö üldine tundelaad, selle värving. Artikli, ajalehe, sõnumi toon. Jutustuse, näidendi, poeemi üldine toon. Arvustuse käre, teravalt kriitiline toon ei meeldinud. Võimu vahetudes muutus ka ajakirjanduse toon. Autor on tabanud ajavaimu tooni. Vestelises toonis lugu. Sentimentaalse tooniga luuletused. Kiri oli kirjutatud äärmiselt viisakas toonis. Teoses domineerivad sünged toonid. Kirjanik esitab kalurite portreid soojades humoristlikes toonides. | piltl. *Heledamaid toone annab [Marie] Underi loomingule tema värvi- ja tundeküllane looduslüürika. E. Nirk.
7. (ettenähtud, õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer. Hea toon nõuab täpsust. Peeti heaks tooniks küllaminekul pereprouale lilli viia. Oleneb seltskonnast, kas pidada rahast rääkimist heaks või halvaks tooniks. Uus minister ei pidanud luksusauto soetamist sobivaks tooniks. Peetakse meeles ta eksimusi seltskondliku tooni vastu. Nüüd on peenem toon kasutada kirjas ja kõnes ingliskeelseid väljendeid. Võõrsil oli esiotsa raske tooni leida, tabada. Avastas, et isegi kolkakülas osatakse tooni hoida. *Tal puudusid takt ja toon läbikäimiseks paremate inimestega .. E. Vilde.

toonimis|lahus
fot mustvalgel fotomaterjalil saadud kujutise värvimiseks kasutatav lahus

tootmis|trauma
tootmistegevuses saadud trauma

tragakant ‹-kandi 21› ‹s›
farm tehn hundihamba mahlast saadud kummivaik

trei|vineer
ehit treimisega saadud vineer

trofee|auto
trofeeks saadud auto. Hankis endale sõjaväe käest trofeeauto.

trofee|film
trofeeks saadud film. Pärast sõda näidati meie kinodes trofeefilme.

trofee|relv
trofeeks saadud relv. Lahingupaigalt koguti trofeerelvi.

trofee|vara
trofeeks saadud vara

tsellofaan ‹-i 21› ‹s›
tselluloosist saadud õhuke läbipaistev pakke- ja kattematerjal, tsellofaanpaber. Tsellofaani pakitud juust. Tsellofaaniga kaetud moosipurgid.

tulenema ‹37›

1. põhjustatud, tingitud olema. Kehv saak tulenes maa viletsast väetamisest. Maailmavaatest tulenevad kõlbelised hoiakud. Üks tees tuleneb teisest. Vaesusest tulenev häbitunne. Tema nukrus tuleneb ideaalide purunemisest. Millest tulenevad seesugused eelarvamused? *Ent jõulise ja edasiviiva teooriata midagi luua – eks sellest tulenegi stiihilisus, kobamine, juhuslikkus. P. Tooming.
2. lähtuma, pärit olema, millestki saadud olema. Nimetus „loogika” tuleneb vanakreeka sõnast „logos”. Talude nimed tulenevad sageli nende kunagiste peremeeste nimedest.

tulu|deklaratsioon
maj dokument andmetega aasta jooksul saadud tulude kohta. Üksikisiku, ettevõtte tuludeklaratsioon. Tuludeklaratsiooni täitma. Esitas maksuametile tuludeklaratsiooni.

tunnine ‹-se 4› ‹adj›

1. ühe tunni (v. teat. arv tunde) kestev. Tunnine loeng, saade, vahikord, jalutuskäik, meresõit. Tunnine vestlus psühhiaatriga. Laevad jõuavad sadamasse tunnise vahega. Kahe ja poole tunnine mängufilm. Kahekümne nelja tunnine rännak.
2. ühe tunni (v. teat. arvu tundide) jooksul tehtud, saadud, kulutatud jne. Tunnine teenistus.
3. üks tund (v. teat. arv tunde) vana. Tunnine kassipoeg. Lapsuke on juba kahekümne ühe tunnine.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|tunnine, kaheksa|tunnine, kaheteistkümne|tunnine, kolme|tunnine, kuue|tunnine, kümne|tunnine, mitme|tunnine, mõne|tunnine, nelja|tunnine, paari|tunnine, seitsme|tunnine, viie|tunnine, ühe|tunnine, üheksatunnine; kolmveerand|tunnine, poole|tunnine, veerandtunnine

turba|jahu
turbapuru kuivalt jahvatades saadud peen materjal

turvas|plaat
ehit turbamassist kuumpressimise teel saadud isoleerplaat

[kellelgi] on tuul (jalgade ~ jalge) all

1. (keegi) on minema kihutatud, (kellelgi) on minek. Kui võimuvahetus peaks korda minema, siis on ka praegusel vallavanemal tuul all. *Nende majja .. ärgu Gustav jalga tõstku, kui tal kohaga jälle tuuled all on. E. Rängel.
2. (keegi) on maast lahti tõstetud, (kellestki) on jagu saadud. *Ent heitlus ei välta kuigi kaua; peagi on Ludvil tuul jalge all ning Kiipus vajutab ta selili põrandale .. B. Alver.
3. (kellelgi) on väga kiire. Tuleb, tuul all, ei läbe ringigi vaadata, kui ongi juba läinud.

tärklis|siirup
tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine (kasut. toiduainetööstuses)

töötlemis|laev
laev, kus püügilaevalt saadud kala töödeldakse

töötlemis|täpsus
tehn töötlemisel saadud detaili mõõtmete, kuju ja pindade vastastikuse asendi vastavus etteantule

töötlemis|viga
tehn töötlemisel saadud detaili mõõtme, kuju vms. suuruse hälve etteantud suurusest

töö|trauma
töötamisel saadud trauma. Olmetraumad ja töötraumad.

töö|vigastus
töötamisel saadud vigastus

uudis|tuletis
keel tuletusliite abil saadud uudissõna

uudne ‹-se 2›

1. ‹adj› uuelaadne, uuena mõjuv; senitundmatu, enneolematu, ennenägematu, uus (5. täh.) Uudne mõte, lahendus, meetod, projekt, üritus. See oli väga, täiesti, hoopis uudne tunne. Häirivalt, ehmatavalt uudsed kõlad. Koolimajas oli poisikesele kõik erutavalt uudne. Ekspressionistile on esmatähtis uudne kujund. Punkar tahab olla uudne, teistest erinev. Kirjanik on andnud tuntud sõnale uudse tähenduse. Ekspeditsioonilt toodi kaasa rohkesti uudset ja harukordset materjali. Moekunstniku kleidimudelid jahmatasid oma uudse joonega. Pärast pikka haigust näis maailm endisest huvitavama ja uudsemana. *Õieti polnud siin näha midagi uudsena üllatavat, kõike seda oli ta mujalgi näinud. V. Saar. *Üks tüdruk armus Kaasikusse. See oli uudne. P. Viiding.
2. ‹adj› van värskelt saadud v. tehtud. Uudne vili, saak. *Juba olivad mõned julgemad mehed uudse tindi püügil käinud .. Jak. Liiv. *.. tema ootab, millal esimene uudne leib ja värske jahupuder lauale tulevad. A. Kitzberg.
3. ‹s› uudsevili, uudseleib vm. uus saak. Vilja jätkub vaevalt uudseni. Viljaga loodeti kuidagi uudsesse välja ajada. Seeme tuleb võtta uudsest. Esimesest uudsest sai tuulikul juba jahu lasta. Igale lapsele tehti suur võileib uudse proovimiseks. Marjad kõlbavad juba süüa, lähme uudsele. *Viimane liha pandi juba paari nädala eest patta ja nüüd peab ootama, kuni uudseni, kuni sügiseni. A. H. Tammsaare.