[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aku|patarei
el kõrgema pinge saamiseks jadamisi ühendatud akud

alus|uuringud pl
algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. Informaatika-, keemia-, tööstusalased alusuuringud. Sõnamoodustuse, süntaksi alusuuringud. Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus. Alusuuringute tulemus, tase. Alusuuringuid toetama, rahastama, tegema. Alusuuringutel põhinevad teosed. Me ei saa süsteeme luua, kui alusuuringud puuduvad.

ankeet ‹-keedi 21› ‹s›

1. küsitlusleht mingite andmete saamiseks. Ankeeti koostama. Raadiokuulajad täitsid Eesti Raadio poolt laialisaadetud ankeedi. || küsitlusleht kodaniku isikuandmete saamiseks (kõnekeeles ka nende andmete kohta). Töökoha taotleja kirjutab avalduse ning täidab ankeedi. Varasemad töökohad on mul ankeedis märgitud. Tal on halb ankeet. *Esitad ankeedi – kohtu poolt karistatu, kaubandusse ei võeta. H. Kiik.
2. kirjalik ringküsitlus, ankeetküsitlus. Noorte hulgas korraldati ankeet vaba aja veetmise kohta. Ankeedile vastas üle tuhande inimese.

apell ‹-i 21› ‹s›
(mõnes riigis:) kogunemine ülevaatuseks, käskude saamiseks vms. *Komandatuuris oodati neid apellile. V. Vaida.

auhinna|kandidaat
auhinna saamiseks esitatud isik, kollektiiv v. teos. Euroopa Filmiakadeemia tegi teatavaks auhinnakandidaadid.

basiilik ‹-u 2› ‹s›
bot huulõieline subtroopikataim, mille mõnd liiki kultiveeritakse maitsetaimena v. eeterlike õlide saamiseks (Ocimum)

bensiini|talong
talong bensiini saamiseks. Jagati toidutalonge ja bensiinitalonge.

bio|tehnoloogia
biol organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia ainete bioloogiliseks saamiseks tehistingimustes. Molekulaargeneetiline biotehnoloogia. Biotehnoloogia abil saadud toiduained, kehahooldustooted, ravimid.

boon ‹-i 21› ‹s›

1. maj aserahana ringlev lühiajaline tõend teat. rahasumma v. kauba saamiseks
2. käibelt kõrvaldatud rahatäht kollektsioneerimise objektina

camera obscura [ka- -kuu-] ‹6› ‹s›
füüs fot algeline riist optiliste kujutiste saamiseks, fotoaparaadi eelkäija, pimekamber

doktori|eksam
doktorikraadi saamiseks tehtav eksam (mõnedes maades)

ekraan ‹-i 21› ‹s›

1. kiirgust hajutav, peegeldav, neelav v. muundav pind nähtava kujutise saamiseks. Suure ekraaniga televiisor. Raadiolokaatori ekraanile ilmus laeva kujutis. || kinoekraan, kinolina. Uus film tuleb varsti ekraanile.
▷ Liitsõnad: kino|ekraan, radari|ekraan, televiisoriekraan; lai|ekraan, panoraam|ekraan, ringekraan.
2. tehn pind helilainete peegeldamiseks soovitud suunas. Teatrilava akustiline ekraan. Piirdehekk toimib akustilise ekraanina, peegeldades osa tänavamüra tagasi.
3. tehn varjestav pind, varje. Gaasiballooni kuumenemise eest kaitsev ekraan. Freesimistöödel tuleb kasutada ekraani või kaitseprille.
▷ Liitsõnad: kaitse|ekraan, vahe|ekraan, varjestusekraan; metall|ekraan, vesiekraan.
4. mat projektsioonipind

ekskursioon ‹-i 21› ‹s›

1. (õppe)käik v. -reis uute muljete ning teadmiste saamiseks. Ekskursioon Lõuna-Eestisse, Kurgjale, Kaukaasiasse, Soome. Ekskursioon muuseumi, kunstinäitusele. Läheme ekskursioonile kooliümbrusse, sügisesse metsa. Käisime tehases ekskursioonil. Homme sõidame ekskursioonile. Tehti, korraldati ekskursioon Tallinna vanalinnaga tutvumiseks. Ekskursioonil mööda Vooremaad nägime-kuulsime palju huvitavat.
▷ Liitsõnad: bussi|ekskursioon, laeva|ekskursioon, lennukiekskursioon; kooli|ekskursioon, loeng|ekskursioon, lühiekskursioon.
2. õppereisist v. -käigust osavõtjad. Meie ekskursioon külastas J. Smuuli kodutalu Muhus. Ekskursioon sai öömaja kohalikus koolimajas.

elektrofoor ‹-i 21› ‹s›
el lihtne riist elektrilaengute saamiseks (kasutusel õppevahendina)

elektron|kahur
füüs seade elektronkiire saamiseks

energeetiline ‹-se 5› ‹adj›
energiat andev, energia saamiseks kasutatav. Energeetiline kütus, maavara. Energeetilised seadmed. Toiduainete energeetiline väärtus.

gaasi|generaator
tehn seade gaasi saamiseks tahke- v. vedelkütusest

gaasi|seade [-seadme]
‹hrl. pl.› tehn seadmed gaasi saamiseks, töötlemiseks v. kasutamiseks. Gaasiseadmete tehniline ülevaatus. Pliidid, laboratooriumipõletid jt. gaasiseadmed.

galvanoplastika ‹1› ‹s›
tehn menetlus esemete pinnast v. esemeist endist metallkoopiate saamiseks elektrolüüsi teel

habemeajamis|kreem
habemeajamisel (hrl. vahu saamiseks) kasutatav kreem

habemeajamis|seep
habemeajamisel vahu saamiseks kasutatav seep

haridus|töö
haridusalane töö, hariduse saamiseks v. selle taseme tõstmiseks tehtav töö

heterotroof ‹-i 21› ‹s›
biol organism, mis vajaliku energia saamiseks lagundab valmis orgaanilisi ühendeid. Heterotroofid on loomad, parasiittaimed, seened ja valdav osa baktereid.

holograafia ‹1› ‹s›
optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks

hüdro|monitor
mäend tehn seade võimsa veejoa saamiseks ja suunamiseks

indigo ‹1› ‹s›

1. keem varem mõnedest troopikataimedest, tänapäeval sünteetiliselt toodetav tumesinine küüpvärvaine, sinikivi
2. bot liblikõieline troopikataim, mille mõningaid liike kultiveeriti sinise värvaine saamiseks (Indigofera)

jaht1 ‹jahi 21› ‹s›

1. ulukite jälitamine ja püüdmine v. surmamine saagi saamiseks v. kahjulike isendite hävitamiseks, jahipidamine, küttimine. Jahil käima. Jahile minema. Jahil olema. Kütt pidas jahti oravatele ja rebastele. Hea saagiga tuldi õhtul jahilt koju. Kass peab hiirtele jahti. *Jah, aga kui koerad on jahil, tuleb hunt hoovi. A. Mälk. || (inimeste kohta). Snaiperid pidasid jahti vaenlase vaatlejatele. *Igal pool peeti jahti surmahirmul jooksvate inimeste peale. E. Vilde. || tagaajamine. *Kambris algas jaht mööda sängi- ja lauaaluseid, kuni koer kargas tagakambris lauale.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aju|jaht, hiilimis|jaht, otsi|jaht, peibutus|jaht, varitsusjaht; hundi|jaht, hülge|jaht, jänese|jaht, karu|jaht, linnu|jaht, lõvi|jaht, metsise|jaht, pardi|jaht, põdra|jaht, rebase|jaht, tedrejaht; nõia|jaht, vargajaht; klaperjaht.
2. piltl aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks, millegi kättevõitmiseks. On uute tutvuste jahil. Algas jaht dollaritele, haljale oksale pääsemiseks. Jaht rikkuse, kuulsuse järele. Ajakirjanik oli uudiste jahil. *Mõtlesin, et nüüd on Jaanike vist päris lolliks läinud ja hakkab kõigi seelikukandjate peale jahti pidama. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: armu|jaht, kasumi|jaht, kulla|jaht, kuulsuse|jaht, leiva|jaht, mammona|jaht, medali|jaht, poisi|jaht, raha|jaht, uudise|jaht, õnnejaht.
3. kõnek sekeldus, jändamine, tüli, tegemine. *..jälle puselnud on väänkael Punik.. / Küll on alles sunnikuga jahti! E. Vetemaa. *Oli mul tõesti vaja kogu seda põgenemise jahti ette võtta? H. Sergo.

järele|pärimine ‹-se 5› ‹s›
(selgituse saamiseks). Nüüd tuleb kindlasti järelepärimine, kus ma nii kaua olin. || kirjalik pöördumine ametiasutuse poole selgitus(t)e saamiseks. Saadeti järelepärimine ministeeriumile.

jää|luure
mer lennuvaatlused jääoludest ülevaate saamiseks

kamm|ketrus
tekst ketrusviis villa- ja puuvillaketruses kvaliteetse keskmise jämedusega v. peene lõnga saamiseks

kandidaat ‹-daadi 21› ‹s›

1. isik, kes on esitatud valimiseks mingile (ameti)kohale, vastuvõtmiseks mingisse organisatsiooni, millegi saamiseks vms. Kandidaatide ülesseadmine. Valimistel võitsid demokraatlike parteide kandidaadid. Esitati kandidaate seltsi juhatusse. Komiteesse esitati kandidaatideks .. Vabariigi korvpallikoondise kandidaadid. Nobeli preemia kandidaat. || mingi koha vm. taotleja. Vakantsele kohale oli kolm kandidaati. See abiturient on kuldmedali kandidaat. | piltl. *Töömeest minust enam ei saa. Olen paras vaestemaja kandidaat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: liikme|kandidaat, saadikukandidaat; maailmameistri|kandidaat, olümpia|kandidaat, presidendi|kandidaat, üliõpilaskandidaat.
2. nõukogude ajal antud madalaim teaduslik kraad; seda kraadi omav isik. Majandusteaduse, põllumajandusteaduse, õigusteaduse, kunstiteaduse, sõjateaduse kandidaat. Ülikooli õppejõududest on paljud teaduste kandidaadid või doktorid. Kaitses väitekirja ja sai kandidaadiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|kandidaat, arhitektuuri|kandidaat, bioloogia|kandidaat, farmaatsia|kandidaat, filoloogia|kandidaat, filosoofia|kandidaat, füüsika-matemaatika|kandidaat, geograafia|kandidaat, keemia|kandidaat, meditsiini|kandidaat, pedagoogika|kandidaat, psühholoogia|kandidaat, tehnika|kandidaat, veterinaariakandidaat.
3. ülikooli lõpetanule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. Tsaari-Venemaal); seda kraadi omav isik

kanep ‹-i 2› ‹s›

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

keel ‹-e, -t 34› ‹s›

1. toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas, inimesel tähtis ka kõneelundina. Inimese, looma keel. Keele näärmed, lihased. Roosa, punane, täpiline keel. Liigutab keelt suus. Tõmbas keelega üle margi. Keelde, keelt katki hammustama. Keelt suust välja ajama. Poiss näitas vastasele õrritavalt keelt. Laksutasin vaimustatult keelt. Köögist tulevad lõhnad panid keelt limpsama. Koeral palavaga keel ripakil, suust väljas. Kutsikas limpsab poisil keelega üle põse. Lehmal on kare keel. Rähnil on pikk kidaline keel. Maol on kaheharuline keel. || (kõneelundina, hrl. piltlikes ütlustes rääkimisviisi, kõnetakistust, jutu usaldatavust vms. iseloomustades; vt. ka fraseoloogiaosa). Eidel on väle, nobe, osav keel. Keelega jahvatama on nad meistrid. Mure, hirm nööris tal keele kinni. Tahtis midagi ütelda, aga keel liikus kangelt, ei kuulanud sõna. Ennem kuivagu mu keel, kui seda ütlen. Jäi uskuma petise valelikku keelt. Aina lubavad mesimagusal keelel. Selle mehe teravat keelt tuleb karta. Meelitajal on libe keel. Kuri keel on teravam kui nuga. *Ja uskuda ei maksa ka, kui keegi sindki kergel keelel sõbraks nimetab. E. Krusten. || loomade vastav elund lihasaadusena. Menüüs on keel hernestega. Kulinaariakauplusest saab keedetud keelt.
2. piltl kuju poolest keelt (1. täh.) meenutav osa millelgi. a. pikk kitsas kaugele esileulatuv maa-, jää- vm. riba. Neem ulatub kitsa keelena kaugele merre. Mägedest voolab alla suure liustiku keel. Sooja õhu keel ulatub kaugele põhja. b. kinga v. saapa paeltealune poollahtine nahalapp. Kingal, saapal on keel rebenenud. c. võtme osa, mis lukustusriivile vajutades kas suleb v. avab luku. Võtmel murdus keel. d. seotises tapi väljaulatuv osa. Keelega harktapp. e. piitsavarre külge kinnituv nöör v. rihm, piug. Piitsa keel. Tõstab käe piitsaga, selle keel vihiseb läbi õhu. f. leegi v. laine ladvaosa, hari, tipp. Leekide punased keeled. Lainete keeled limpsivad rannakive. g. ‹liitsõna järelosana› esineb taimenimetustes
▷ Liitsõnad: jää|keel, kaalu|keel, laava|keel, laine|keel, leegi|keel, liustiku|keel, luku|keel, lume|keel, piitsa|keel, rihma|keel, riivi|keel, suitsu|keel, tapi|keel, tuisu|keel, tule|keel, võtmekeel; karu|keel, käo|keel, mao|keel, peni|keel, ussi|keel, ämmakeel.
3. inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja. a. (üldiselt). Mõtlemine toimub keele abil. Keele teke, areng, struktuur, foneetiline süsteem. Suuline, kirjalik keel. Loomulikud, kunstlikud keeled. Žestide keel. b. (mingi rahva v. rahvuse suhtlemisvahendina). Soome, araabia, poola, jakuudi, hotentoti keel. Indoeuroopa, soome-ugri, turgi, semi keeled. Germaani, romaani, slaavi keeled. Läänemeresoome, volga, permi, ugri keeled. Samojeedi keeled. Aglutineerivad, flekteerivad, inkorporeerivad keeled. Analüütilised, sünteetilised keeled. Elavad ja surnud keeled. Klassikalised keeled 'kreeka ja ladina keel'. Keelt õppima, omandama, õpetama. Ta oskab, valdab, räägib, kõneleb vabalt mitut keelt. Mees õppis ära, selgeks rootsi keele. Kuidas see sõna vene keeli on? Vastas puhtas, vigases, aktsendiga läti keeles. Keelte peale oli tüdrukul annet. Jutuajamine käis, toimus inglise keeles. Nende kodune keel oli saksa keel. Tal paljud keeled käes, selged. Teos tõlgiti mitmesse keelde, paljudesse keeltesse. Tõlgib ungari keelest eesti keelde. Mis keeles ma pean vastama? Tekst oli trükitud kolmes (kohalikus) keeles. Šveitsis on neli ametlikku keelt. Tallinna, tartu keel. c. (eripärane) keelepruuk, väljendusviis v. stiil. Õpilaste, sõdurite, tudengite keel. Ilukirjanduse keel. Rahvaluule, vanasõnade keel. Ajakirjanduse keel. Esseede viimistletud, lihvitud keel. Maarahva, dialoogi lopsakas keel. „Kalevipoja” keel. Tammsaare, Tuglase, Kangro keel. Kunstipärane keel. Ilmekas, väljendusrikas, värvikas, kujundirohke, varjundirikas keel. Ajalehe keel oli kuiv, igav, trafaretne, hall, šablooniline. Raamat oli kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles. Sel tõlkijal on hea, ladus keel. Keelelt kehv, kesine teos. Juba keelest on kuulda, et oled siin võõras.
▷ Liitsõnad: alg|keel, alus|keel, antiik|keel, ema|keel, eri|keel, hõimu|keel, häälik|keel, inim|keel, kirja|keel, kirjandus|keel, kultuur|keel, lähte|keel, maailma|keel, maa|keel, murde|keel, mustlas|keel, naaber|keel, pisi|keel, põhi|keel, rahvus|keel, riigi|keel, sala|keel, sega|keel, substraat|keel, sugukonna|keel, sugulas|keel, suhtlemis|keel, sõsar|keel, tehis|keel, tuleviku|keel, vahendaja|keel, vahendus|keel, viipe|keel, võõr|keel, vähemus|keel, välis|keel, õppekeel; ajalehe|keel, all|keel, ameti|keel, argi(päeva)|keel, eriala|keel, ilukirjandus|keel, kantselei|keel, kaubandus|keel, kiriku|keel, kohtu|keel, kõne|keel, käibe|keel, laste|keel, luule|keel, norm|keel, normaal|keel, nüüdis|keel, oskus|keel, piibli|keel, proosa|keel, raamatu|keel, rahva(luule)|keel, salongi|keel, sõduri|keel, tarbe|keel, teabe|keel, teadus|keel, tehnika|keel, tänapäeva|keel, õpilas|keel, ühis|keel, üld|keel, üliõpilaskeel.
4. piltl sõnadeta väljendus v. informatsioon millegi kaudu (hrl. eelneb vastav sõna genitiivis). Pilkude, miimika, liigutuste keel. Mesilaste, sipelgate, loomade keel. Signaalide keel. Helide keel. Arvude keel on selge ja täpne. Kunstnik annab muljeid edasi värvide, kujundite keeles. Igal kunstiliigil on oma keel ja väljendusvahendid. *Ja ema sõnade järgi pidid ristipandud nuga ja kahvel lauakommete keeles tähendama, et sööja pole veel lõpetanud. H. Pukk. *Siin tõlkis Mart Saar metsade kõnet laulude keelde .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: filmi|keel, heli|keel, kujundi|keel, tantsu|keel, vormikeel.
5. sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamiseks
▷ Liitsõnad: algoritmi|keel, programmeerimis|keel, sümbolikeel.
6. kõnek kasut. inimese kohta. a. sõj informatsiooni saamiseks kinni püütud vaenlane. Luurajatel on ülesanne hankida, kaasa tuua keel. Mehed saadeti keelt püüdma. b. ‹hrl. pl.› kadedad, laimavad, pahatahtlikud vms. inimesed (millegi levitajaina, edasikandjaina). Kurjad keeled rääkisid tüdrukust igasugust halba. Hakka nüüd kõiki kadedaid keeli uskuma! *Nüüd oli Liinale selge, et kolmandad keeled olid temast ette jõudnud. O. Tooming.
7. millegi traatjas pinguldatud osa. a. muus üle kahe tugialuse pinguldatud häälestatav heliallikas, pillikeel. Tšello, kontrabassi, mandoliini, kitarri, harfi, tsitri, klaveri keeled. Sooltest, metallist keeled. Näppis, sõrmitses pilli keeli. Mängija sõrmed hakkavad keeltel nobedalt liikuma. Viiulil katkes keel. Tõmbab poognaga üle keelte. Vanematel kanneldel oli kuus keelt. | piltl. Hinge, südame keeled. Mälestus puudutas tema hinges kõige hellemaid keeli. Oskab teise südames õige keele helisema panna. *Mingi keel Joonas tõmbus uuesti pinevile. A. Hint. b. reketiraamile kinnituv reketi nöörjas osa
▷ Liitsõnad: bassi|keel, kandle|keel, klaveri|keel, pilli|keel, reketi|keel, sool|keel, teras|keel, viiulikeel; hinge|keel, südame|keel, tundekeel.

ketrus|düüs
tekst düüs, millest ketruslahus v. sula polümeer kiu saamiseks läbi surutakse

kits ‹-e 22› ‹s›

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosana› ka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

kiu|lina
põll kiu saamiseks kasvatatav lina. Tuntumaid linaliike on kiulina ja õlilina.

kiu|taim
kiu saamiseks kasvatatav taim. Lina, kanep ja puuvillapõõsas on kiutaimed.

koksistama ‹37›
tehn kütust õhu juurdepääsuta termiliselt töötlema koksi, põlevgaasi ja vedelproduktide saamiseks

kollimaator ‹-i, -it 2› ‹s›
füüs astr optikaseade rööpse kiirtekimbu saamiseks

konkurss ‹-kursi 21› ‹s›

1. võistlus mingi koha, tasu vms. saamiseks v. õppeasutusse astumiseks. Asutus kuulutas välja konkursi vakantsete kohtade täitmiseks. Ta valiti professoriks, kateedrijuhatajaks konkursiga, konkursi korras. Tuli rahvusvahelisel vokalistide, viiuldajate konkursil teiseks. Korraldati konkurss uue teatrihoone projekti saamiseks. Üliõpilaste auhinnatööde konkursile laekus üle 200 töö. Ülikooli arstiteaduskonda oli konkurss eriti suur: peaaegu viis üliõpilaskandidaati ühele kohale.
▷ Liitsõnad: sisseastumis|konkurss, taidluskonkurss.
2. jur kohtulik menetlus maksujõuetuks tunnistatud võlgniku vara jaotamiseks võlausaldajate vahel nende üldkoosolekul moodustatud organi vahendusel. Talu, äri läks konkursi alla.

kontakt|telefon
telefoninumber ühenduse saamiseks. Palun jätke oma kontakttelefon. Teatas reisil olles kodustele oma kontakttelefoni (numbri).

krakkima ‹krakin 42›
keem raskõlisid (termiliselt, katalüütiliselt) kergõlide saamiseks ümber töötama

kutse|eksam
mingi kutse saamiseks sooritatav eksam. *Keskkooliõpetajatelt nõuti ülikooli juures kutseeksami sooritamist. A. Elango.

kvalifikatsiooni|eksam
teat. tariifijärgu saamiseks sooritatav eksam

laastu|lõikus
(katuselaastude saamiseks)

laenu|dokument ‹hrl. pl.›
maj laenu taotlemiseks, saamiseks ja vormistamiseks vajalik dokument

laenu|kapital
maj kapital, mida selle omanik laenutab teistele intresside saamiseks; võõrkapital

lammas ‹lamba 19› ‹s›

1. keskmise suurusega sõraline villkattega imetaja (Ovis); sellest villa, liha (ja piima) saamiseks aretatud koduloom. Valge, must lammas. Peenevillaline meriino lammas. Meil kasvatatakse eesti valgepealist ja eesti tumedapealist lammast. Maainimesed peavad lambaid. Lammast pügama, niitma. Lammas annab villa. Lammas tõi kaks talle. Lammaste määgimine. Perenaine kutsub lambaid: „Ute, ute, ute!” Utt on emane lammas, jäär isane lammas. Vagane, arg, loll kui lammas. Löö vastu, ära vahi nagu lammas. Sina ei tea sellest asjast rohkem kui lammas laupäevasest päevast. Asi lahendati nii, et hundid söönud ja lambad terved 'kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule'. Vagu lambaid sünnib palju ühte lauta. || lambaliha. Hautatud, praetud lammas. Sõin lõunaks lammast. || lambanahk. Ungari lambast kasukas, müts, krae.
▷ Liitsõnad: jämevilla|lammas, karakulli|lammas, karusnaha|lammas, kodu|lammas, liha-villa|lammas, peenvilla|lammas, rasvasaba|lammas, tõu|lammas, villalammas; lume|lammas, mägi|lammas, uluklammas.
2. piltl (inimese kohta). a. rumal v. alandlik, alistuv ning arg inimene, tossike. Ära ole lammas, ära lase end pügada. Ta pole mees, ta on lammas! Poiss ei tohi olla aravereline lammas. Lamba nägu, hundi tegu. *.. sest nõrga südamega mees on lammas. R. Sirge. b. koguduse liige, hingekarjase hoolealune. *Seda ei suuda meie aja hingekarjane, kelle hoole all on enam kui poolteistkümmend tuhat lammast. M. Metsanurk.

leil ‹-i 21› ‹s›

1. kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur. Kuum, kõrvetav, kuiv, niiske leil. Kas saunas leili oli? Higistati, viheldi käredas leilis. Ta ei kannata, kanna kõva leili. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Leili võtma 'leilis olema, end leilis kuumutama'. *Ja leil kui halli täku saba / käis pahisedes kõrgele. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: saunaleil.
2. kuumus, lõõsk, leitsak. *Päike vajub alla, aga siia tuulevarju on pidama jäänud pisut lõunaaegset leili. E. Tennov. *.. julma leili näkku paiskab ääs. J. Semper. *Pea kohal päike lõõskas leili .. A. Sang (tlk).
3. kõnek mahv, tamp; sõit, säru. Noorsõduritel on hommikust õhtuni kõva leil peal. Meie väed tegid vaenlasele leili. Olime tulekuga, minekuga leilis 'kiirustasime, kibelesime'. *Ka homme on sada leili seljas. Kõigepealt tuleb kolm protokolli puhtalt ümber kirjutada .. E. Männik. *Ka mina sain mehise leili ... Isa käest ei pääse keegi leilita .. O. Jõgi (tlk).
4. hrv hing, eluvaim, toss. *Näe – käsi lüüakse otsast – elad veel ning saad naerdagi. Aga kui pea on ära, on leil läbi. A. Mälk.

leiva|kaart
(kaardisüsteemi korral normileiva saamiseks). Sõjaaegsed leivakaardid.

leiva|orjus
tüütu ning ränk töö elatise saamiseks. Kogu nende elu on olnud raske leivaorjus. *.. inimesel peab olema paras jagu jõukust, et end leivaorjusest lahti kiskuda .. L. Hainsalu.

ligi|kaudne
õige, tõelise v. täpse lähedane, enam-vähem õige, tõeline v. täpne. Ligikaudne vanus, asukoht, väärtus, arv, kaal. Ligikaudne lahend. || õige-, tõelise- v. täpselähedast tulemust andev, sellise tulemuse saamiseks sooritatav. Ligikaudne hindamine, mõõtmine, määratlus. Ligikaudsel arvutamisel saame ligikaudsed lahendid.

liha|loom [-a]
põll liha saamiseks kasvatatav (hea lihakusega) põllumajandusloom. Pulle kasvatatakse lihaloomadena. Ahtraks jäänud lehm tuli nuumata lihaloomaks. || liha pärast kütitav loom

liha|nuum
põll noorloomade nuumamine rohke (tai)liha saamiseks

liha|veis
liha saamiseks kasvatatav veisetõug. Herefordid on lihaveised.

liha-villa|lammas
nii liha kui villa saamiseks kasvatatav lambatõug. Eestis kasvatatakse lihalambaid ja liha-villalambaid.

lihvima ‹42›

1. ka tehn esemeid, detaile jm. sileda pinna ning läike saamiseks (abrasiiviga) töötlema. Puulusikat, kirvevart lihviti liivapaberiga. Tahuliseks lihvitud klaashelmed. Konarused tuleb maha lihvida. Parkett tahab lihvida. Toorteemandist lihvitud briljandini on hulk tööd. || hõõruma, nühkima, kulutama. Õnged lihviti viili ja luisuga hästi teravaks. Tuhandete(st) jalgade(st) lihvitud trepiastmed, kõnniteeplaadid. *.. seisatab, lihvib saapa tallaga krobelist lumekoort, astub jälle .. O. Luts.
2. piltl viimistlema, lihvi (2. täh.) andma. Käsikirja peaks veel stiililiselt lihvima. Lihvib oma inglise keelt, jooksutehnikat, hääle ülemist registrit. Tantsurühma lihvitud esinemine. || käitumist, kombeid jms. õpetama. Elu lihvib inimest. Galantne lihvitud noormees. Kurdetakse, et kool ei lihvi noori.

litograafia|press
trükipress tõmmise, lito saamiseks litograafiakivilt

lokaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn seade objekti asukoha määramiseks sellelt peegeldunud heli- v. elektromagnetlainete v. objekti enese kiirguse järgi
▷ Liitsõnad: raadio|lokaator, ulrahelilokaator.
2. info sisendseade punkti koordinaatide saamiseks (näit. hiir)

look|võrsik
aiand lookjalt maha painutatud oks (istiku saamiseks). Marjapõõsaid paljundatakse tihti lookvõrsikutega.

lubja|põletamine ‹-se 5› ‹s›
lubjakivi tugev kuumutamine kustutamata lubja saamiseks

lõike|töötlus
tehn töötlemisviis, mille puhul detaili saamiseks kõrvaldatakse osa tooriku materjalist laastudena, näit. treimine, hööveldamine, freesimine, puurimine, kammlõikamine, lihvimine

läbi|lõige

1. läbilõikamine. Katsekoerale tehti söögitoru läbilõige.
2. lõige (2. täh.) Hoone, kõrgahi läbilõikes. Vulkaani, maakoore läbilõige.
3. tekst (juurdelõikamisel:) riide läbilõikamine vastavasse kohta õmbluse saamiseks; läbilõigatud koht. Vööjoonel läbilõikega kleit. Mantlil on läbilõige rinna all.
4. piltl ülevaade. Valikkogu annab läbilõike poeedi luuleloomingust. Saame läbilõike omaaegsest külaelust.

malm ‹-i 21› ‹s›
kõrgahjus rauamaakidest toodetav raua ja süsiniku sulam, mida kasutatakse terase saamiseks ja malmvalatiste valmistamiseks. Malmi sulatama, valama. Malmist pliidirauad, ahjuuksed, pajad.
▷ Liitsõnad: hall|malm, sula|malm, temper|malm, toor|malm, valge|malm, valumalm.

masohhism ‹-i 21› ‹s›
tung lasta end sugulise rahulduse saamiseks partneril piinata v. alandada; (üldisemalt:) kalduvus end (vaimselt) piinata lasta v. ise piinata, enese kannatusi nautida

mastiksi|pistaatsia
bot vaigu saamiseks Vahemere maades kasvatatav pistaatsia (Pistacia lentiscus)

meditsiini|punkt
koht (hrl. asutuses, ettevõttes) arstiabi saamiseks, arstipunkt. Käib tehase meditsiinipunktis süste saamas.

meistri|töö

1. endisajal meistriks (1. täh.) saamiseks tööoskuste näitena sooritatud töö. *1459. aasta skraast aga nähtub, et raudsepp pidi meistritööks tegema kaht liiki kirved ja hobuseraua. V. Konsap.
2. meisterlik töö; miski meisterlikult tehtu. Kapp oli kohaliku tisleri tehtud, kuid tõeline meistritöö. *Ehitustehniliselt olid rippuvad aiad oma aja meistritöö. H. Matve.

meristeem|meetod
põll aiand võte, kus uue taime saamiseks kasut. peam. varre kasvukuhiku algkoe tükikest

mesindus ‹-e 5› ‹s›
mesilaste pidamine mee, vaha, taruvaigu jm. ainete saamiseks ning taimede tolmeldamiseks. Mesinduse areng, õpik. Majand sai mesindusest head tulu. Raamtaru oli suureks uuenduseks mesinduses.
▷ Liitsõnad: kodu|mesindus, metsa|mesindus, rändmesindus.

mikroskoop ‹-koobi 21› ‹s›
optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1000-kordse suurendusega mikroskoop. Mikroskoobiga, mikroskoobi all vaatlema, uurima.
▷ Liitsõnad: elektron|mikroskoop, ioon|mikroskoop, mõõte|mikroskoop, ultramikroskoop.

mitokonder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
‹hrl. pl.› biol raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks

mittetulundus|ühing
jur ühing, mis ei tegutse majandusliku kasu saamiseks, vaid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Korteriühistud, spordiliidud jt. mittetulundusühingud.

monokromaator ‹-i, -it 2› ‹s›
füüs spektraalaparaat monokromaatilise valguse saamiseks

muna|kana
põll munade saamiseks peetav kanatõug. Liha- ja munakanad.

muskaadi|puu
bot muskaatpähklite saamiseks kasvatatav troopikapuu, muskaatpähklipuu (Myristica fragrans)

mõtlema ‹mõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49›

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

ette mängima
kellelegi spetsiaalselt, näit. tutvustamiseks, hinnangu v. arvamuse saamiseks esitama, mängima. Helilooja mängis oma uue sonaadi kolleegidele ette. Võttis sõprade jutu lindile ning mängis neile hiljem ette.

edasi müüma
(ostetut vaheltkasu saamiseks). Ostab kokku ja müüb vaheltkasuga edasi.

nalja|temp [-tembu]
(nalja saamiseks). Koolipoiste, üliõpilaste naljatembud.

negatiiv|materjal
fot fotomaterjal negatiivkujutise saamiseks

negatiiv|plaat
fot plaat negatiivkujutise saamiseks v. negatiivkujutisega

nimelt ‹adv›

1. (rõhutavana, kinnitavana, hrl. rõhutatava sõna ees:) just (nii), täpselt. Nimelt seda ta ootaski. Ta tahab just nimelt selliseid kingi. Kavatseb autot osta, aga ma ei tea, missugust nimelt. Nimelt selles küsimuses on meil lahkarvamusi. Tuleks end peita, aga kuhu nimelt? Meelitab minu parimaid töömehi oma brigaadi üle – just nimelt meelitab. Kas sa mõtled Jaani? – Just nimelt. *„Nii et keiser saatis flüügeladjutandile flüügeli?” – „Nimelt,” noogutas Timo. J. Kross.
2. kasut. (mõnikord sidesõna funktsioonile lähenevalt) täpsustuste, selgitavate lisamärkuste esitamisel. Andis meile head nõu, ja nimelt, et lahkuksime. Kõik meie okaspuud, nimelt kuusk, mänd ja kadakas. Võid teda õnnitleda, ta sai nimelt vanaisaks. Osa õunapuid tuleks maha võtta, nimelt need nigelamad. See päev on selgesti meeles, nimelt oli sel päeval päikesevarjutus. Meid ta ei näinud, olime nimelt põõsaste taga. Üks neist osutus äraandjaks, Peeter nimelt. Tollal nimelt oli toit väga kallis. || küsimuses väljendab nõuet täpsustuse, selgituse, loendi jms. saamiseks. Osa poisse ei saa tulla. – Kes nimelt? Mul on selleks põhjus. – Ja nimelt?
3. (rõhulisena:) nimme, meelega, sihilikult. Lähen nimelt, öeldagu mis tahes. Mida keelatakse, seda teeb jonnakas laps just nimelt. Kas kogemata või nimelt? *Ta suurendas isegi kiirust ja juhtis auto nimelt vasakule teeservale .. H. Pukk.

[kuhugi] nina pistma

1. kuhugi sisse minema v. kuskilt välja tulema; sisenemas v. väljumas olema. Vahel harva pistab juhataja nina meie tuppa. Igaüks, kes nina uksest sisse pistab .. Nii külm, et ei julge nina välja pista. Igas poes, kuhu nina pistad, muudkui maksa. Isegi päike pistis nina välja.
2. raamatutesse, paberitesse, õppe- jm. materjalidesse informatsiooni saamiseks sisse vaatama, nendega tutvuma. Ei viitsi õppida, ei pista ninagi raamatusse. *Olgu uks lukus või lahti, mina tema pabereisse nina ei pista. M. Metsanurk.

nominent ‹-nendi 21› ‹s›
auhinna saamiseks esitatud kandidaat. Valida tuleb kolme nominendi vahel. Film esitati Oscari nominendiks.

nuumama ‹nuumata 48›
hrl põll noori v. täiskasvanud põllumajandusloomi ja -linde rikkalikult söötma rohke ja väärtusliku liha ning rasva saamiseks. Sigu, veiseid, pulle, hanesid nuumama. Loomad nuumatakse lihavaks ning viiakse tapamajja. Pull nuumati ligi 500-kiloseks. Põrsas nuumati perele jõulupraeks. Mõisas nuumati härgi viinavabriku praagaga. Täispiimaga nuumatud vasikas. || (muude loomade kohta:) priskeks söötma; end priskeks sööma. Läikiv nuumatud sõidutäkk. Paksuks nuumatud koer. *Aga kui ta [= mäger] suve läbi end on nuumanud, siis on ta sügiseks paks ja rasvane kui matsakas põrsas. R. Roht. *Sel ajal kui nemad sõjavangide laagris täisid nuumasid .. O. Kruus. || (inimese kohta:) (liiga) rikkalikult toitma; (liiga) palju sööma ning selle tulemusena kaalus juurde võtma. Lapsi ei tohi liialt nuumata. Söö vähem, mis sa endast, ennast nuumad! Nuumab ennast vahukoorega. On enda paksuks, rasva nuumanud. *Kae, kae, kus on endale ikka vatsa ette nuumanud.. A. Jakobson. | piltl. *Usuõpetuse kõrval nuumati meid [kreiskoolis] saksa klassikalise kirjandusega otse raiskavalt. E. Vilde. *.. ja on usumehi, kes elupäevad ei tee muud, kui nuumavad oma hinge ja koguvad igavese elu ploomirasva südame ümber. H. Raudsepp.

nõude|leht

1. maj dokument millegi tellimiseks, välja nõudmiseks (näit. laost materjali saamiseks)
2. bibl vormikohane sedel raamatukogust laenata soovitava raamatu andmetega

oote|leht
kirjalik järjekord (3. täh.) millegi saamiseks v. kuhugi pääsemiseks. Ootelehel olema, ootelehele jääma. Kui soovitud reis on välja müüdud, jääb tellimus ootelehele. Patsiendi andmed kanti neeru siirdamise ootelehele.

optika|süsteem
seadiste kogum valguse spektraalseks lahutamiseks v. kujutiste saamiseks

osonaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn seade osooni saamiseks

pakkuma ‹pakun 42›

1. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Ema pakkus pojale raha. Võta vastu, kui pakutakse. Pakkusin talle oma tööriistu. Altkäemaksu pakkuma. Sõbrad pakkusid talle laenu, abi, oma teeneid. Ta pakkus end meile appi, heinale, remonti tegema. Võiksin aidata, aga kuidas ma lähen end pakkuma. Paku külalistele istet, tooli! Talle pakuti filmiosa, head töökohta. Noormees pakkus end tütarlapsele saatjaks. *.. ta pakub mulle ennast, nagu viimane lipakas ta pakub ennast.. T. Vint.
2. (toidu, joogi vms. kohta:) andma, ette tõstma, ulatama; serveerima. Külalistele pakuti süüa, toitu. Pakkus haigele juua. Paku lauanaabrile võileiba, kooki! Mida ma võin teile pakkuda? Kas ma tohin teile tassi kohvi pakkuda? Mis külas söögiks, süüa pakuti? Lastele pakuti maiustusi. Kalaroad pakutakse enne liharoogi. Pakuti ringi suurt maiustustevaagnat. Õlut pakutakse jahutatult. See õlu on parim, mis meil pakkuda on. Šampanjat pakuti kandikutelt. Mida head selles restoranis pakutakse? Kes pakuks suitsu, sigaretti, paberossi?
3. ulatama, sirutama. Ta teretas ja pakkus kõigile kätt. Jumalagajätuks, lepituseks kätt pakkuma. Pakutud kätt suruma, suudlema. Lapsele rinda pakkuma. Koer oli õpetatud käppa pakkuma.
4. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi ostaks midagi (ettepaneku tegijalt). Iga kaupmees pakkus oma kaupa. Turumüüjad pakuvad aedvilja, lilli. Ta pakkus oma käekella müüa. Teine firma pakub neid masinaid odavamalt. See kaup läheb ilma pakkumata. Mida jalatsikauplused suveks pakuvad? Kirjanik pakkus oma käsikirja mitmele kirjastajale.
5. millegi enda valdusse saamiseks teatavat summat, hinda maksma nõustuma. Kui palju sa selle auto eest pakuksid? Ta pakkus suvila eest head hinda, suurt summat. Pakuti rohkem kui ma küsida oskasin. Müüja küsis lehmast 800 krooni, ostja pakkus 600. Sõja ajal pakuti toiduainete eest muinasjutulist hinda. Oksjonil omandab müüdava eseme see, kes rohkem pakub. Kes pakub rohkem?
6. (kaardimängudes:) teatud arvu silmi v. tihisid võtta lubama. Kui palju sa pakud?
7. oletamisi küsimusele vastama v. oma arvamust esitama. Viktoriiniküsimusele pakutud vastused. Spordiajakirjanikud pakuvad olümpiavõitjaks odaviskes soomlast N-i. Järve sügavuseks on pakutud 42 meetrit. *Ma olen kolmekümneaastane. (Aga üle kahekümne viie te mulle ei paku!) E. Vetemaa.
8. esile tooma, esitama. Raamatu autor pakub suure hulga faktilist materjali. Refereerinud teiste uurijate seisukohti, pakub dissertant ka oma kontseptsiooni. Sõnaraamat pakub rohkesti fraseoloogilisi väljendeid. Uues luuleantoloogias pakutakse ka noorte luuletajate loomingut. Leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed. || ettepanekuna esitama, ette panema. Lepitust, vahetust, kompromissi, kihlvedu pakkuma. Viiki pakkuma '(males)'. Sõber pakkus, et läheksime jalutama.
9. võimalikuks tegema, võimaldama, lubama, andma, osaks saada laskma. a. (subjektiks isik). Vanemad püüdsid lastele kergemat põlve pakkuda. Kas ta suudab oma perele pakkuda majanduslikult kindlustatud elu? Rikas pruut pakkus talle hiilgavaid tulevikuväljavaateid. *Ma tahan .. sulle pakkuda, mida kaasa kaasale veel kunagi pole pakkunud. – Leo, jää minuga, ja ma annan sulle vabaduse. E. Vilde. b. (subjektiks ei ole isik). Ürginimesele pakkusid peavarju koopad. Telk pakub kaitset vihma eest. Töö pakub talle rahuldust, rõõmu. Mäekuplid pakuvad maastikupildis vaheldust. Kirjutis, loeng ei pakkunud midagi uut. Elult püüti võtta kõik, mida see pakkuda suutis. Arhitektuuriliselt ei paku need uusehitised just palju. Murded pakuvad keeleuurijale suurt huvi. Hiigeltehas pakub tööd kogu linnale. Orelikontsert pakkus ununematu elamuse. *Neljakümne piiri ületanud mehele pakub elu kuradima vähe lõbusid. V. Gross.

paljundus|istandik
aiand (paljundusmaterjali saamiseks). Vaarikate paljundusistandik.

peakasutus|raie [-raie]
mets küpsete ja üleseisnud puistute raie puidu saamiseks. Peakasutusraie võib olla lage- või turberaie.

peekoni|nuum
põll noorsigade teat. söödaratsiooniga nuum peekoni (1. täh.) saamiseks

peekoni|siga
peekoni saamiseks nuumatav siga. Eesti peekonisiga 'peekoninuumaks sobiv kiiresti kasvav seatõug'. Taludes kasvatati peekonisigu.

pensioni|avaldus
avaldus pensioni saamiseks, pensionitaotlus. Andis pensioniavalduse sisse.

pigistama ‹37›

1. kinni haarates v. vajutades, pitsitades tugevat survet avaldama, suruma, muljuma, litsuma. Pigistab mu käsivart, mind käsivarrest. Vastane pigistas kahe käega mehe kõri, meest kõrist. Pigistas nii, et sõrmenukid olid valged. Pigistas hüvastijätuks, teretusel, tänades minu kätt. Ema pigistab lapse vastu rinda. Poiss pigistas tüdruku enese vastu. Nad pigistasid ja kallistasid teineteist. Pigistas mind nii, et mul jäi hing kinni. Pigista mu kaelasooni. Pigistas kivi tugevamini pihku. Pigistas marjad läbi sõela. Pigistab juuksed kuivaks, käsnast vee välja. Tühjaks pigistatud sidrun. Pigistab tuubist pastat. Hakkas endal vistrikke pigistama. Midagi katki, lõhki, puruks pigistama. Kägarasse, nutsakusse pigistatud paber. Pigistasin käe(d) rusikasse. Pigistas suu kitsaks triibuks, silmad hindavalt pilukile. Pigistab lõuapärad vastamisi. Mees pigistas monokli silma. Pigistas näo käte vahele, raamatu kaenla alla. Mehe sõrmed pigistasid kramplikult lauaserva. Pirnid olid tee peal pigistada saanud. Lapsed said inimmurrus tublisti pigistada. *.. sageli pigistasid [naised] pea vastu pead ja siis käis kõrvast kõrva väle sosin.. A. Gailit. | piltl. Tal ei olnud enam jõudu vastu puigelda: pettumus oli ta tühjaks pigistanud. Värsket annet ei saa tardunud kaanonite raamidesse pigistada. *Hallitanud kongimüürid pigistasid, muljusid hinge. P. Kuusberg. || piltl ahistama, vaevama, piinama (hingeliste elamuste v. orgaaniliste aistingute kohta). Südant pigistas valu, hirm, äng, õudne mõte. Ängistus pigistas kõri. Pigistav valu, tunne südames. Tunneb pigistavat nälga. Külm pigistab varbaid. Kramp pigistab sääremarja. *Ei ta jäänud osavõtmatuks, kui mure kedagi pigistas.. L. Promet. | ‹impers.› Pigistab südames, kõris, meelekohtades. Oli nii hale, et rinnus hakkas pigistama. Südant pigistas iseäralikult.
2. (jalanõude, riietusesemete vms. kohta:) liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v. väike olema. Saabas, särgikaelus, vöö, müts pigistab. Vasak king pigistab ninast. Pintsak pigistab õlgadest. Uued säärikud pigistasid natuke. Mugavad rõivad ei pigista kusagilt. Kui pigistab, siis lasen sidet lõdvemale.
3. hrl. millegi saamiseks v. saavutamiseks survet avaldama; kellegi elu raskeks tegema. Niikaua pigistasid, kuni tuli lahkumisavaldus kirjutada. Talumehi pigistati maksudega. Liiakasuvõtjad, võlausaldajad hakkasid üha hullemini pigistama. Vanaperemeest pinniti ja pigistati metsas redutavate poegade pärast. Kuidas ka mehi ei pigistatud, ülestunnistust nad kätte ei saanud. Kõige rohkem pigistati eraettevõtjaid, väikeettevõtteid. *Nõuan Maxilt rohkem raha. Ta on koi, täielik koi, aga tean, kuidas teda pigistada. M. Metsanurk. || piltl vaevama, kannatusi valmistama. Nälg hakkas mehi pigistama. Tööpuudus pigistas kehvemaid. Elu pigistab neid igast kandist.
4. millegi arvel kokku hoidma v. kelleltki (hrl. vastava isiku kokkuhoiu arvel) hankima. Pigistame kõhu kõrvalt ja ostame televiisori. Ema pigistas, kust sai, et tütar võiks muretult õppida. Pisukesest toidurahast pidi pigistama veel ka riiete jaoks. Viissada krooni on mul koos, teist niisama palju saab kodunt, kodustelt pigistada. *.. põllutööministeerium ei jätvat kasutamata juhust, kus rikkalt pursuilt vabariigi kassa kasuks natuke pigistada saab. R. Roht. | piltl. Ehk pigistad minu jaoks mõne minuti?
5. pingutusega midagi tegema. a. surutult, erilise rõhuga v. otsekui vastu tahtmist lausuma. „Olgu!” pigistas ta läbi hammaste. „Isa on surnud,” pigistas poiss kähinal kurgupõhjast. Vanamees pigistab hammaste vahelt paar vandesõna. Pigistas tagasihoidliku vabanduse üle huulte. *„On see õige, mis sa räägid?” pigistas Toomas. J. Mändmets. b. pingutades, kuidagimoodi, raskustega esile tooma. Naeru pigistama '(sunnitult) naerma'. Pigistas virila naeratuse huulile. Pigistas silmist isegi paar pisarat. Pigistas finišisirgel endast, masinast, hobusest viimase. Ta on vähese jutuga, iga sõna lausa pigista tal suust. Niisuguses situatsioonis ei pigista ma ühtki häälitsust oma kurgust.
6. kõnek jooma, rüüpama (alkoholi pruukimise kohta) v. sööma. Ulatas kaaslasele klaasi viinaga: „Pigista, Juhan!” Süüa veel on, pigista, poiss! *Viin on küll kõva, soome piiritus. Vee võtab silma, kui suutäie pigistad. A. Mägi.

piima|lammas
põll piima saamiseks kasvatatav lammas

plats|kaart
täiendav pilet magamiskoha saamiseks raudteevagunis. Võtsin platskaardiga piletid.

polarisaator ‹-i, -it 2› ‹s›
füüs seadis polariseeritud valguse saamiseks

polarisatsiooni|aparaat
füüs optikaseade polariseeritud valguse saamiseks ja analüüsimiseks ning polarisatsiooni muutmiseks ja mõõtmiseks

proovi|jutlus
katsejutlus vaimulikukoha saamiseks

puhastama ‹37›
puhtaks tegema. a. mustust, prahti, prügi kõrvaldama. Puhastab nägu, hambaid, küüsi. Puhastasin põhjalikult vaiba, põranda, terve toa. Seda riiet saab porist puhastada vee ja seebiga. Haava ümbrus puhastati joodiga. Puhastaks õige noad ära! Poiss puhastab matil jalgu. Mantli peab laskma keemiliselt puhastada. Puhastame hoovi ära. Kass puhastab oma kasukat. Nii kiire, et pole aega ninagi puhastada. Kergesti puhastatav mööbel. Puhastamata püss, prillid. Õhku tolmust puhastavad seadmed. b. mittevajalikust vabastama, kõrvalist eemaldama. Perenaine puhastab kala. Palgid puhastati okstest. Tuul puhastab puudelt viimsed lehed. Puhastage tee lumest. Peenraid peab jälle (umbrohust) puhastama. Puhastas laua paberitest, linnu sulgedest, põllu kividest. Tüdruk puhastab 'lüdib' herneid. Puhastas köhatades häält, kurku. Puhastan õmblusvarud palistades, siksakiga. Puhastav klistiir. Puhastamata 'raseerimata' kael. Aaloe puhastavat verd. Kordustest puhastatud tekst. *Vanasti mäletasin ma palju enam, aga nüüd olen püüdnud oma mälu pikkamööda puhastada. M. Unt. | (puhta aine saamiseks). Õli puhastama. Puhastatud soolhape. Väävlist puhastatud gaas. Puhastamata piiritus. c. halvast vabastama ja seeläbi paremaks muutma, õilistama. Puhastas oma mõtteid, tundeid, südant. Rüvetusest puhastatud hing. Kannatus puhastab. Puhastav maagia. *Ta nuttis sellepärast, et oli iseenda silmis nii vääritu ja halb, peaaegu kurjategija, pisarad pidid teda puhastama. E. Krusten. d. piltl vaenlasest vabastama. Maa oli okupantidest puhastatud. Bandiitidest puhastatud mets. Partei puhastas oma ridu.

punkti|löök
sport löök võrkpallis v. tennises, mis annab punkti v. võimaluse punkti saamiseks. Tugev punktilöök. Punktilööki sooritama.

puugaasi|generaator
tehn seade puugaasi saamiseks

põhi|kapital
maj
1. hooned, masinad, seadmed jt. tulu saamiseks kestvalt kasutatavad varad, põhivara
2. rahasumma, mis on paigutatud alaliselt mingi majandusettevõtte kasutuses olevatesse varadesse, põhikirjafond
3. ettevõtte asutamisel kokku pandud aktsiakapital

põletama ‹37›

1. tulega hävitama v. hukkama; tules põleda laskma. Oksarisu, prügi, prahti põletama. Põletasin vanu kirju. Keelatud raamatud korjati kokku ja põletati. Keskajal põletati nõidu elusalt, tuleriidal. Meie esivanemad on oma surnuid põletanud. Posti alumine ots põletati söele. Vaenlased röövisid, rüüstasid ja põletasid. Sõja ajal põletati terve see küla tuhaks, lagedaks. Talupojad ässitati mõisaid põletama. Tuli põletas nende maja ja kogu kraami. *Oma põletatud kodu varemete kõrvalt leidsin üheainsa säilinud trükiteose. F. Tuglas. | piltl. Mõnegi lootuse põletas sõjatuli tuhaks. || maad, pinnast tule abil põlluks ette valmistama v. puhastama. Alet, sõõrdu, kütist põletama. Põletati võsastikku, et põllumaad juurde teha. || mingit ainet lõhnava suitsu saamiseks põleda laskma. Kirikus põletatakse viirukit. || kõnek suitsetama. Piipu, paberossi põletama. Põletas piibu lõpuni, põhjani. Kas sa põletad ka head tubakat?
2. midagi hrl. valgustamiseks v. soojendamiseks põleda laskma. Puid, briketti, kivisütt põletama. Küünlaid põletama. Põletas enne eksamit hilja ööni lampi. Naaber põletab öö läbi elektrit. Jaanituld põletama. Metsaserval põletati lõkkeid. Jõulupuud põletama 'jõulupuul (elektri)küünlaid põletama'.
3. kuumutamisega töötlema v. valmistama. a. mingit materjali v. toodet kuumutama sellele vajalike omaduste andmiseks. Saviesemeid põletama. Põletatud savinõud. Põletatud, põletamata tellised. Põletatud keraamiline mass. Põletatud 'termiliselt töödeldud' teras. b. sel teel toorainet valmistama. Tõrva, sütt põletama. Lubjakivist lupja põletama. Põletatud ehk kustutamata lubi. Põletatud ooker. c. destilleerides valmistama, ajama. Viina põletama. Põletatud viin. d. kõnek röstima. *.. veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba ja tulel auras parkali perenaise kohvipada. F. Tuglas (tlk).
4. tulise v. hõõguva esemega kuhugi midagi kaunistuseks v. märgistuseks tekitama. Põletas piibule, kapale kirjad peale. Põletas kannule tulise traadiga mustrikirjad sisse. Kirstu otsalauale põletati omaniku nimi. Lehmadele põletatakse numbrid selga. Timukas põletas tulise rauaga naise õlga häbimärgi. *Ja kaamelilegi, näe, on tema omandimärk sisse põletatud. L. Metsar (tlk). *Joonistus jääb joonistuseks, olgu ta tsinki põletatud või puusse lõigatud. J. Vahtra. | piltl. Need sõnad põletati mu mällu kui tulise rauaga. See on tulekirjal mu meelde põletatud. || van juukseid lokitangidega lokkima. *Iga kolme päeva takka laskis ta neid [= lokke] Harti juures uuesti põletada. B. Alver.
5. väga kuumana v. tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama. Kuum liiv lausa põletas taldu. Ahi on nii tuline, et põletab. Hõõguv sigaret põletas sõrmi. Põletasin tuld kohendades sõrmed villi. Põletas kuuma supiga oma suu, keele. *Pea auras, jalad hõõgusid, õhk oli põletav. A. Saal. || (päikese kohta:) väga palavalt paistma, kõrvetama. Päike juba põletab, tuleb ilus rannailm. Päike põletab halastamatult. Keskpäevane päike põletas turja, selga, kuklasse. Laste näod on päikesest pruuniks põletatud. Päike põletas põllud. *Ühel suvel põletas põud põllud paljaks.. H. Laipaik. | piltl. Suudlused põletasid palgel, kaela. || (kangete ainete söövitava, kahjustava toime kohta). Hape põletas riidesse augu. Liialt tugev väetis kipub orast põletama. Seebikivi, lubi põletab käenahka.
6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama v. sellist valu tundma. a. (mingist ainest, esemest vm. põhjustatuna). Haava puhastati viinaga, see põletas põrgulikult. Kõrvenõgesed lausa põletasid mu sääri. Vapsikute põletavad pisted. Miski põletas vasakus õlas. *Minul endalgi kipub silm koopast välja, põletab pealuus nagu kuum süsi.. O. Luts. || (otseselt valutunde kohta). Valu põletab rinda, rinnas. Tundsin reies põletavat valu. *Pidi jalad põlvist veidi konksus hoidma ja astuma lühikeste sammudega, muidu põletas nagu tulega. H. Sergo. b. (terava külmaaistingu kohta:) valutunnet esile kutsuma. Jäine külmus põletas nägu. Põletav pakane. Põletav, üdini tungiv tuul. *Kõik, mida tuli puudutada, – kirves, katel, puuoksad – oli jäine ja põletas sõrmi. R. Põder (tlk). c. (mingi aine kohta:) kipitavat, tulitavat, õhetavat tunnet tekitama. Kange jook, viin põletas kurku, magu, tühja sisikonda. Tugevasti pipardatud toit põletas suulage. Pipratinktuur on põletava maitsega vedelik. d. (terava janu-, harvemini näljatunde kohta). Tundsin põletavat janu. *.. janu põletas suulage enam kui söed. U. Masing. *.. sellest pole põletava nälja vastu märgatavat abi. O. Luts.
7. piltl (ühenduses tundmustega:) tugevalt, intensiivselt mõjuma, avalduma v. ilmnema; niiviisi piinama, haiget tegema. Armastus, iha, kirg põletab keha ja meeli. Poissi põletas meeletu uudishimu. Paljas mõte oma inetust teost juba põletas. Teda põletab hirm lapse tervise pärast. Ema etteheited, sõnad põletasid. Tundsin põletavat kojuigatsust. Põletav viha, põlgus, häbi. Põletav pilk. Häbitunne põletab hinge. Oleksin heameelega ära rääkinud, mis mu südant põletas 'südamel oli'. Ennast põletama 'elu põletama'. *Ma peaksin varsti Tallinnas olema. See on, mis vaevab ja põletab. V. Pant. || (millegi kohta, mis äratab vastikust, häbi vms. tunnet). See raha põletab näppe. Varastatud hilbud põletasid ihu. *Pean ma kerjusekepi võtma, mis põletab? A. H. Tammsaare.
8. kõnek (energilise, intensiivse tegevuse kohta). a. lööma, virutama, äigama, põrutama. Põletas poisile paar tulist. Põletas kantsikuga, ratsapiitsaga üle kaela, üle turja. Kui põletan sulle ühe täie vastu vahtimist! Vaata kui põletab veel vastu koonu! *Ottomar saab oma pahema jala vabaks ja põletab sellega Jorhile kubemesse.. O. Luts. b. kiiresti liikuma, tormama, kihutama. Mehed põletavad kohe alevisse. Poiss põletas otseteed koju. Kuhu sa siis nüüd jälle põletad? Istusime autosse ja põletasime linna poole. Mootorrattur põletas bussist mööda. *.. kui vana tahab täna minema põletada, siis sellest küll midagi head ei tule! V. Anslan. c. tulistama, laskma. Mees võttis püssi ja põletas vargale paar kärtsu järele. Põletas nagaanist kaks pauku.
9. info programmi või andmeid püsimällu (eriti ühekordselt kirjutatavale kandjale) kirjutama

põllumajandus|lind
põll toodangu (liha, munade) saamiseks peetav ja aretatav kodulind. Kalkun on meie suurim põllumajanduslind.

põllumajandus|loom [-a]
loomse toodangu saamiseks v. veo- ja tööloomana peetav ja aretatav koduloom. Põllumajandusloomade aretus, söötmine, kunstlik seemendus.

pärast
I. ‹postp›
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II. ‹prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. | ‹ühendsidesõna osana› pärast seda kui vt kui
III. ‹adv›
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

pöörd|trafo
el
1. automaatika- ja arvutusseadmeis kasutatav mikromasin vajaliku väljundpinge saamiseks
2. muudetava väljundpingega autotrafo

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

rasva|nuum
põll noorsigade teat. söödaratsiooniga nuum paksu pekikihiga liha saamiseks

rasva|siga
põll rasvase liha saamiseks nuumatav siga. Peekon on rasvaseast kasulikum. Paks ja raske nagu tõeline rasvasiga.

(kõiki) rattaid käima panema
tegema kõik, mis võimalik, millegi saamiseks v. saavutamiseks kõiki võimalusi ära kasutama. *Paal paneb kõik rattad käima, et üldkoosoleku enamust enda poole võita. O. Tooming.

rekognostseerima ‹42›

1. mingit maa-ala ettevalmistavalt, esialgselt uurima sellest üldpildi saamiseks. Soomassiivi rekognostseerima. Rekognostseerivad uurimistööd. *Kõigil esimestel päevadel saartel, lahekäärudes või üldse igal pool piiritlen ma oma asuala, rekognostseerin. T. Tasa (tlk).
2. sõj maastikuluuret tegema

ruut2 ‹ruudi 21› ‹s›
aiand kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim. Kapsa ruudid.

rööv|majandamine ‹-se 5› ‹s›
maj majandamine suure kasumi saamiseks püsiva tootlikkuse eest hoolitsemata

satelliit ‹-liidi 21› ‹s›

1. astr planeedi kaaslane. Marsi, Jupiteri, Saturni satelliidid. Kuu on Maa satelliit.
2. Maa vm. taevakeha ümber tiirlema lähetatud kosmoseaparaat maailmaruumi uurimiseks ja sealt andmete saamiseks, tehiskaaslane. Meteoroloogilised satelliidid. Kuu-lähedasele orbiidile lennutati uus satelliit.
▷ Liitsõnad: luure|satelliit, meteoroloogia|satelliit, sidesatelliit.
3. satelliitriik. Saksamaa ja tema satelliidid Teises maailmasõjas.
4. tehn hammasratas, mis tiirleb ümber teise hammasratta

seebi|kreem
seepi sisaldav, hrl. raseerimisel vahu saamiseks kasutatav kreem

seemendus|raie [-raie]
mets raie loodusliku metsauuenduse saamiseks

seemne|hein
seemne saamiseks kasvama jäetav põldhein. Seemneheina koristus.

seemne|hernes
seemne saamiseks kasvatatav hernes

seemne|kaer
seemne saamiseks kasvatatav kaer

seemne|kapsas
seemnete saamiseks kasvatatav kapsas

seemne|kurk [-kurgi]
seemnete saamiseks kasvatatav kurk

seemne|mänd [-männi]
seemnete saamiseks kasvama jäetud mänd. Raiesmikul sirguvad üksikud sihvakad seemnemännid.

seemne|nisu
seemne saamiseks kasvatatav nisu

seemne|oder
seemne saamiseks kasvatatav oder

seemne|peet
seemnete saamiseks kasvatatav peet

seemne|porgand
seemnete saamiseks kasvatatav porgand

seemne|puu
mets seemnete saamiseks kasvama jäetud puu

seemne|ristik
seemne saamiseks kasvama jäetav ristik

seemne|rukis
seemne saamiseks kasvatatav rukis

seemne|taim

1. bot taim, millel moodustuvad seemned
▷ Liitsõnad: katte|seemnetaim, paljasseemnetaim.
2. aiand seemnete saamiseks kasvatatav taim. Peakapsa, kurgi seemnetaim. Seemnetaimede valimine.

seemne|vili

1. seemneks kasutatav teravili, viljaseeme, külvis. Seemnevilja puhastama. Kevadel ei jätkunud seemnevilja kõikide põldude külvamiseks.
2. seemne saamiseks kasvatatav vili (näit. seemnerukis, -oder vm.)

segatis ‹-e 5› ‹s›
põll haljassööda, silo v. heina saamiseks kasvatatav üheaastaste põllutaimede segu. Viki ja kaera segatis. Segatis koristatakse haljana. || maa-ala, kus see kultuur kasvab. *.. viis nüüd Kaie põllule, kus asunikutalu tõukari oli rohelisel segatisel köies. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: haljassegatis.

sega|vili
seemnete saamiseks koristatav tera- ja kaunviljade segu. Kaera ja herne segavili. Peluskist kirju segavili.

siga ‹sea 25› ‹s›

1. keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus); hrl. sellest liha ja peki saamiseks aretatud koduloom. Sigu kasvatama, pidama. Sigu nuumama. Suur valge siga ehk jorkširi siga. Peekonitõugu siga. Perenaine hakkas sigu söötma, talitama. Poiss hoiab põllul sigu ja lambaid. Sead lasti kesa peale. Sead röhivad, ruigavad, vinguvad. Siga armastab tuhnida, tõnguda. Siga songib maad, mõnuleb poriloigus. Jõuluks tapeti, veristati siga. Hapuks läinud toit viidi sigade ette. Keegi ei söö, sööda supp kasvõi sigadele. || esineb rahvapärastes ja piltlikes ütlustes ning võrdlustes. Siin on rukis põllul nii tihe, et siga jääb sisse kinni. Tuul on niisugune, et ajab, puhub sea püsti (väga tugeva tuule kohta). Seda naeraksid kõik küla seadki (millegi naeruväärse kohta). Ennast seaks 'väga purju' jooma. Mees on (lakku) täis nagu siga 'väga purjus'. Kui ta sellest teada saab, siis ta vihastab enese seaks 'vihastab väga tugevasti'. Tal oli sea moodi 'väga palju, rohkesti' õnne. No küll sööb sea moodi! (palju v. räpaselt sööva inimese kohta). Oma kodus on ta must, ropp kui siga. Karjub nagu siga aia vahel. Kogu ümbrus oli segamini pööratud nagu sea songermaa. Sa oled justkui tige siga, ei lase teisi süüa ega söö ise. Olete sellise supi kokku keetnud, et siga ka ei söö (väga keerulise, ebameeldiva olukorra kohta). Saada siga Saksamaale, pese siga seebiga, siga jääb seaks. *„Oh sa siga, on teil alles saar!” hüüatas Tarmo.. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: habe|siga, jaava|siga, kodu|siga, kääbus|siga, mets|siga, uluksiga; emis|siga, oriksiga; liha|siga, nuum|siga, peekoni|siga, peki|siga, rasva|siga, tõusiga.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes muudes loomanimetustes
▷ Liitsõnad: hirv|siga, jõe|siga, laane|siga, naba|siga, tüügassiga; meri|siga, okassiga.
3. hlv häbematu, jultunud, alatu inimene (hrl. mees); lontrus, lurjus (ka sõimusõnana). Mõni arvab, et kõik mehed on sead. Ütle sellele pealekaebajale, et ta on suur siga. Ma olen aumees, mitte mõni siga. Sa ei tunne seda inspektorit, ta on viimane siga. Kaua sa sellise mehega elad, tule sihukese sea juurest ära! Sa oled temaga ju sea kombel käitunud! Oodake, sead, see asi nii ei jää! Või võõrast naist puutuma, siga niisugune! Tema, siga, ei võta tervitust vastu! Ära sõima midagi, siga! Siga, lurjus selline! *Meie soomepoiste hulgas on üks suurim siga, keda üldse võib kohata. A. Viirlaid. | ‹adjektiivselt›. Meister on siga mees, käib direktori juures kaebamas. *.. mõtlesin, et paras Nahkurile, kui tal nii siga sõber on... A. Valton.
4. viislehega sarnanev kaardimäng, kus kaotajaks jääb see, kellele jääb kätte poti üheksa

signaal|eksemplar
trük trükis, mille trükikoda esitab kirjastusele ja autorile ilmumisloa saamiseks

simulatsioon ‹-i 21› ‹s›
simuleerimine; med haigusnähu v. haiguse jäljendamine isikliku kasu saamiseks. *Kõik poos on kurjast, kõik simulatsioon on väär – nii unistuses kui elutarkuses. F. Tuglas.

spektraal|aparaat
füüs aparaat spektrite saamiseks ja mõõtmiseks

stipendiumi|taotlus
kirjalik taotlus stipendiumi saamiseks. Stipendiumitaotlused palume esitada hiljemalt 20. novembriks. Tema stipendiumitaotlus jäi, jäeti kõrvale.

sööda|baas
põll alus, vahendid sööda saamiseks. Lammaste, piimakarja söödabaas. Hea, tugev söödabaas. Karja tootlikkuse tõstmiseks on vaja suurendada, tugevdada söödabaasi.

sööda|kõlvik
sööda saamiseks kasutatav kõlvik. Looduslikud söödakõlvikud.

sööda|väärindus ‹-e 5› ‹s›
põll ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus (söötühikuis v. kuivsööda kilogrammides). Kõrge, madal söödaväärindus.

takistus|salv [-e]
el soovitava takistuse saamiseks kasutatav täppistakistite komplekt, mis on monteeritud ühisesse korpusse, takistusmagasin

talong ‹-i 21› ‹s›

1. kaart v. leht, mis on aluseks millegi saamiseks. Toidukaardi talongid. Talongid sportlaste, sõdurite toitlustamiseks. Süüa antakse ainult talongide eest, talongidega. Raha asemel maksti talongidega. Talong tuleb kohe pärast bussi sisenemist komposteerida. Trahvi tasumise talong. *Tualettseepi, tuletikke, soola, suhkrut, petrooleumi sai talongidega. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: bensiini|talong, leiva|talong, lõuna|talong, suhkru|talong, sõidu|talong, toidutalong.
2. dokumendi äralõigatav v. -rebitav osa, lõigend. Kviitungi, pangatšeki talong. Auto tehnilise passi talong. Juhitunnistuse talongi oli löödud kolm auku.
3. väärtpaberi põhiosa. Obligatsiooni talong.

tarbe|loom [-a]
loom, keda kasvatatakse rohke toodangu saamiseks. Tarbeloom on tavaliselt ristand.

tarbe|ristamine ‹-se 5› ‹s›
põll ristamine tarbeloomade saamiseks. Hobusekasvatuses saadakse tarberistamisega häid tööhobuseid.

teema|päring
bibl päring mingi teema kohta bibliograafiliste andmete saamiseks

tee|põõsas
bot igihaljas lehtpõõsas v. madal lehtpuu, mida kasvatatakse tee saamiseks (Camellia sinensis). Hiina teepõõsas.

tee|seen
joogi saamiseks tees kasvatatav kultuur (5. täh.), seenekujuline sültjas mass

telefoni|number
numbrikombinatsioon, mis tuleb valida soovikohase telefoniühenduse saamiseks. Avalikud, salastatud telefoninumbrid. Kirjuta mu aadress ja telefoninumber üles. Telefoninumber läks meelest ära.

tele|objektiiv
fot pika fookuskaugusega objektiiv kaugetest objektidest suureplaanilise kujutise saamiseks

tellise|põletamine ‹-se 5› ‹s›
toortelliste tugev kuumutamine telliste saamiseks; telliste valmistamine savist põletamise teel. Mõisates arenes lubja- ja tellisepõletamine.

tera|mais
terade saamiseks täisküpsuseni kasvatatav mais

tera|vili

1. põll tärklise- ja valgurohkete viljade (terade) saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Kõrrelised teraviljad. Teravilja kasvatama. Teravilja külvama, koristama. Teravilja külvipind, saagikus. Suur osa põllumaast on teravilja all. Eesti peamised teraviljad on oder, rukis, kaer ja nisu.
▷ Liitsõnad: sööda|teravili, toiduteravili; suvi|teravili, taliteravili.
2. sellise taime vili, viljaterad. Tuhat tonni teravilja. Teravilja sisse-, väljavedu. Teravili säilib hästi ja võimaldab toiduvarude loomist.

toetus|palve
palve toetuse saamiseks. Pöördus oma toetuspalvega mitme ametiasutuse poole.

toidu|taim
toiduks, toidu saamiseks kasutatav taim. Toidu- ja söödataimed. Kookospalm on troopikas kasulikemaid toidutaimi. Lindude, putukate toidutaimed.

toidu|talong
talong toidu saamiseks. Sportlastele anti, jagati välja toidutalongid. Suppi sai toidutalongide eest.

tsensus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jur eeltingimus poliitiliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks
▷ Liitsõnad: haridus|tsensus, paiksus|tsensus, vanusetsensus; valimistsensus.
2. aj Vana-Rooma rahvaloendus kodanike maksu- ja sõjaväekohustuse kindlaksmääramiseks
▷ Liitsõnad: varandustsensus.

tuberoos ‹-i 21› ‹s›
bot ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks kasvatatav valgeõieline sibultaim (Polianthes tuberosa)

tule|masin
kompaktne, hrl. taskus kantav seade tule saamiseks, välgumihkel. Rapsis tulemasinast tuld. Klõpsutas tulemasinat ja süütas sigareti.

tulemasina|kivi
tulemasinas kasutatav erilisest sulamist kivike tule saamiseks

tule|nõu
‹hrl. pl.› van vahend tule saamiseks. *.. kobas pimedas oma mütsi, kuhu oli peitnud tulenõud. Kohmetanud sõrmedega tsäksis ta pimedas niikaua, kuni sai taela hõõguma. J. Peegel.

tuuma|reaktor
füüs seade tuumaenergia saamiseks. Aeglased, kiired tuumareaktorid. Tuumareaktorit ehitama, käiku andma.

uudik|ristamine ‹-se 5› ‹s›
põll kahe v. mitme tõu v. sordi ristamine uue tõu v. sordi saamiseks. Tori hobune on saadud uudikristamisega.

vaatleja ‹1› ‹s›

1. (< tgn vaatlema). Matkadel on ta hea, teravapilguline vaatleja. Kroonikuna oli ta hoolikas ja erapooletu vaatleja. Kirjanikuna on ta rohkem vaatleja kui hindaja.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatleja, linnu|vaatleja, loodus(e)vaatleja.
2. sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima maastikku ning seal toimuvat, eriti vastase liikumist ja tegevust. Väeosa vaatlejad. Tulejuht korrigeerib vaatlejailt saadud andmeil tuld.
▷ Liitsõnad: valve|vaatleja, vanemvaatleja.
3. jälgija millegagi kursis olemiseks, millegi kohta informatsiooni saamiseks vms. Kohal olid ka mitme ajalehe vaatlejad. Meie delegatsioon võttis filmifestivalist osa vaatlejana. || jur piiratud volitustega isik, kelle riik v. rahvusvaheline organisatsioon on saatnud osalema mingi rahvusvahelise konverentsi v. organisatsiooni töös. Tippnõupidamisel, desarmeerimiskonverentsil viibisid paljude riikide diplomaatilised vaatlejad. || sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima konfliktiosaliste vaherahu- vm. kokkuleppe täitmist v. välisriikide relvajõudude õppusi. Sõjaväeline vaatleja. ÜRO vaatlejad Bosnias.
▷ Liitsõnad: ajalehe|vaatleja, poliitika|vaatleja, välisvaatleja; eurovaatleja.

vanni|ahi
vannitoa ahi sooja vee saamiseks. Roostevaba, vaskplekist vanniahi. Puuküttega, gaasiküttega vanniahi. Täna peab vanniahju kütma.

viiruk ‹-i 2› ‹s›
looduslik vaik, mida kasut. näit. usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks, oliibanum. Viirukit suitsutama, suitsetama. Altariruumis lõhnas viiruki järele. Kolm Hommikumaa tarka tõid jõululapsukesele kingiks kulda, viirukit ja mürri. Pani suitsutuspanni terakese viirukit. Suitsutuspannilt tõuseb viiruki lõhna. *Ta kasutas kallist Pariisi parfüümi .., põletas oma toas viirukit ja lõhnavaid paberiribasid. V. Adams.

villa|kits
põll villa saamiseks kasvatatav kits. Angoora kits on väärtuslik villakits.

villa|koer
pikakarvaline koer; villa saamiseks kasvatatav koer. Puudel on ehtne villakoer. *.. pidas vana kollast villakoera ja võis kududa koeravillast kampsuni igaühele, kes ei karda koera haisu. V. Luik.

villa|küülik
villa saamiseks kasvatatav küülik

villa|loom [-a]
põll villa saamiseks kasvatatav, suure villajõudlusega põllumajandusloom. Levinuim villaloom on lammas.

viskama ‹visata 48›

1. hrl. käeliigutusega läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema, kä(t)ega hoogu andes kuhugi lennutama, heitma; loopima. Oda viskama. Viskas palli õhku, üles, vastu seina. Mina viskan palli ja sina püüad. Poiss viskas kassi kiviga. Keegi viskas lumepalli aknasse. Lapsed hakkasid käbidega märki viskama. Oled noole märgist mööda visanud. Viskas palli puhtalt korvi. Mängija viskas värava, korvi (punkti toova viske kohta). Sünnipäevalaps visati viis korda lae alla. Kanadele visati teri. Seemet mulda viskama. Kelle kord on täringut visata? Viskame liisku, kumb läheb. Kulli ja kirja viskama 'liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Lutsu viskama 'lapikut kivikest nii vette viskama, et see veepinda puudutades (korduvalt) õhku tagasi põrkab'. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Jahukotid visati vankrile. Viskasin talle selle raha vastu vahtimist. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Viskas asjad käest ja pani jooksu. Viskas koti nurka, lauale. Plangu taha on igasugust prahti visatud. Laev viskas Hamburgis mitmeks nädalaks ankru. Vett viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Aken visati puruks. Ta visati kividega surnuks. Poisid viskasid 'mängisid' kurni. Mees istus paadipäras ja viskas lanti. Poiss armastab õnge visata 'õngitseda, õngega kala püüda'. *Mõtlesin, et kui umbes visata, kas siis saab sellele kasvuhoonele tagaaias pihta. P. Sauter. | piltl. Viska see mõte peast! || (labida, hangu vm. tööriistaga töötades) vrd viskama (9.a. täh.) Võta labidas ja viska mullahunnik laiali. Viskas hange tuisanud tee lahti. Augud tuleb kinni visata. Vanasti puhastati vilja kas sarjates või viskliga visates. *Nagu poleks midagi juhtunud, viskasid nad selle [heina]koorma koos rehealuse pööningule. H. Angervaks. || paiskama. Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist. Kääriv õlu viskas vaadid puruks. Õlleankur viskas punni eest. Poiss tormas uksest välja kui vedrust visatud, nagu vedruga visatud. Vanamees kui visati liikvele. Viskas ukse teise nina ees klõmdi kinni. Äkitselt visati uks ristseliti lahti. Hobune viskas ratsaniku seljast. Tuul on jäätükid randa hunnikusse visanud. Jalad otsekui visati alt, järsku olin selili maas. || ‹impers.› tugevasti sadama. Küll viskab vihma! Vastu õhtut hakkas üha rohkem lund viskama.
2. kiiresti v. hooletult panema; mõnes seoses ka: tõmbama, võtma. Viskas püksid jalga, hommikumantli selga ja jooksis ust avama. Oota natuke, viskan midagi selga. Viskas pleedi õlgadele, et sooja saada. Viskas kuue seljast, kingad jalast. Jahimees viskas püssi selga. *Seisukord on niisugune, et siin ei aita enam pabeross, vaid viska sigar näkku .. A. H. Tammsaare. *Sepp ei viitnudki palju aega, viskas ruttu oma kraamikompsukese kokku .. J. Jaik. || kõnek andma. Palka saan hästi ja vanamees viskab veel lisagi. Viskas jootrahaks kümneka. Äri õitseb ja viskab puhast. *.. kui praegu viskaks vennale paar tuhat pihku, ega sellest auku jääks. H. Kiik. *See nüüdne mood: tehakse vänts [= laps] valmis ja visatakse ema kätte [= emale kasvatada]. V. Saar.
3. mingi kehaosaga järsku, hoogsat liigutust tegema. Viskas uhkelt pea selga, kuklasse. „Misjaoks?” viskas tüdruk trotslikult peaga. Istus ja viskas jala üle põlve, ühe jala üle teise. Viskas tervituseks sõrme mütsi juurde. Laps magas, jalad teki peale visatud. Lehm viskas sabaga. Viskas ninaga küll ühe, küll teise toidu peale (toiduga pirtsutamise kohta). Ta võib iga päev jalad, koivad, kondid sirgu visata 'surra'. *Nipernaadi kuulas, viskas nina püsti ning raputas pead. A. Gailit. || vaadet korraks kiiresti kuhugi suunama. Viskas pilgu kellale, kaardile. Külaline viskas põgusa pilgu teistesse tubadesse. Põgenik viskas kiire pilgu selja taha. Poiss viskas võõrale üleoleva, väljakutsuva pilgu. Tüdruk ei vastanud midagi, viskas vaid põlgliku pilgu küsija poole. Naine hakkas silmi lakke visates hädaldama. *.. kuuldus mürinat, ta viskas silma sinna ja nägi tallmeistrit sõitvat kahehobusetõllaga. P. Krusten.
4. mingisse asendisse laskuma, heitma (ka koos enesekohase asesõnaga). Tahaks natukeseks ajaks pikali visata. Jonniv laps viskas end tänavale pikali. Mees viskas end seliti voodisse. Viskas end voodis küll küliti, küll seliti. Otsis kohta, kuhu magama visata. Keret viltu viskama 'pikali viskama, magama heitma'. Muist peret oli ammugi siruli visanud. Töö on tehtud – muudkui viska külili. Viskas end rohule kummuli ja puhkes nutma.
5. hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela v. laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult. Võll on hakanud viskama.
6. kuhugi toimetama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Mees visati vangitorni. Viskasin külalised ukse taha. Paljud töölised visati vabriku värava taha. || kõnek kiiresti kuhugi viima (hrl. sõidutama). Mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve. Ehk sõidad linnast läbi ja viskad mind sadamasse?
7. kiirgama, levitama, heitma. Kuu viskas veele kahvatu vastuhelgi. Põlevad halud viskasid põrandale heledaid laike. Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud. Korsten viskab paksu suitsu. Lõke lahvatas üles ja viskas särinal sädemeid. | ‹impers.› Ninna viskas praelõhna. Küdevast ahjust viskab tuppa palavust. Suust viskas viinalehka. Merelt viskas jahedat tuult.
8. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt, hooletult v. järsult lausuma; (soravalt) rääkima. Viskas teiste jutu sekka paar lõbusat lauset, mõne repliigi. Vahel viskas perenainegi sõna sekka. „Lähen välja,” viskas tüdruk üle õla, mokaotsast. „Otsi lolli!” viskas poiss vastuseks. Nalja viskama 'midagi naljakat ütlema, naljatama'. Muudkui viskab teravmeelsusi. Mees viskas saksa keelt nii et lust kuulata. *.. ta viskas laia Valuvere murrakut ürgsemalt kui kõige vanemadki mehed siinkandis. E. Tennov. || (juttu) millelegi juhtima, keerama. Ema viskas jutu tütre meheleminekule.
9. tegevuse hoogsust, kiirust rõhutades asendab teisi verbe; rõhutab teise verbiga väljendatud tegevuse hoogsust. a. (kaevamise kohta). Mehed käisid iga päev kraavi viskamas. Muudkui viskas kraavi kaevata. *.. mul seal surnuaed lähedal – viskan ajaviiteks endale haua valmis. R. Sirge. b. (käimise vms. kohta). Viskas suurte sammudega, suuril sammel kodu poole. Autot pole, hakkame aga jala viskama. Mis see seitse kilomeetrit poistel visata on. See ka mõni maa, ainult (ühe) viluga visata (lühikese, ilma puhkamata läbitava vahemaa kohta). c. (kasvamise kohta). Poiss muudkui viskab kasvu, kasvamist, kasvada. Tüdruk on aasta jooksul pikkust, pikkusesse visanud. Poisike on äkitselt suureks visanud. Peale vihma hakkasid taimed viskama. Vili on järsku viskama hakanud. d. (kirjutamise, joonistamise vm. käelise tegevuse kohta). Viskas kiiruga mõne rea paberile. Kiri oli lühike, ilmselt rutuga visatud. Liig kergekäeliselt visatud luuletus. Viskas oma allkirja ainsa tõmbega paberile. Viskas avaldusele nime, käe alla 'kirjutas avaldusele alla'. Kunstnik viskas portree tunniga valmis. Tüdruk viskas 'õmbles' kleidi päevaga valmis. e. (alkoholi joomise kohta:) võtma. Naabrimees armastab viina visata. Mängiti kaarte ja visati kärakat. Viskasime mõned napsid. Viskame selle peale ühe õlle. Tule viska pits konjakit. Viskas tuju parandamiseks pitsikese. Viskas klaasi põhjani, klaasil põhja püsti. Viskame sinu terviseks! Võta viska lahkumise liikudeks. Peremees lükkas topka külalise ette: „Viska!”. f. tegema (üldises tähenduses, hrl. püsiühendites). Hundiratast, tiritamme, saltot viskama. Uisutajad viskavad toredaid poognaid. Jänes viskas põgenedes paar haaki. Vimkat, vigurit viskama. Mine tea, mis vembu veel viskab. Nii külm on, viska tuli pliidi alla. Suvel sai kõvasti tööd visatud.
10. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Kõik esinejad olid sellised, et võta üks ja viska teist 'ühesugused kehvad kõik'. Töö visati kus seda ja teist 'jäeti sinnapaika' ning mindi tantsima. Selle mõtte võid küll metsa visata 'sinnapaika jätta'. Viskas luuletamise varna 'loobus luuletamisest'. Kops viskab üle maksa, kui sellist juttu kuuled. Vastuvaidlemine viskas ainult õli tulle 'tegi olukorda veelgi pingelisemaks'. Püssi põõsasse viskama 'alla andma; millegi tegemisest loobuma'. *Hakkas siis samast klassist pihta .. Kaks aastat tuupimist oli visatud vastu taevast. E. Männik.

väite|kiri
uurimus teaduskraadi saamiseks, dissertatsioon. Kirjutas väitekirja juura alalt. Kaitses väitekirja keskajast, keskaja kohta. Väitekirja juhendama, oponeerima.
▷ Liitsõnad: doktori|väitekiri, kandidaadi|väitekiri, magistriväitekiri.

õli|lina
põll õli saamiseks kasvatatav hea seemnesaagiga lina. Kiulina ja õlilina.

õli|lind
zool Lõuna-Ameerikas elutsev suurim öösorriline, kelle poegi korjatakse õli saamiseks, guahaaro (Steatornis caripensis)

õli|magun
põll õli saamiseks kasvatatav unimagun. Õlimagun ja oopiumimagun.

õli|taim
peam. taimeõli saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Õlipuu, raps, päevalill on õlitaimed. Õlitaime õlirikkad seemned, viljad.

ühendama ‹37›

1. mingit eset, eraldist osa vm. (millegi abil) teisega, teise külge kinnitama, liites siduma, ühendusse viima vms. Elektrik ühendab juhtmeid. Seinte kiviplaadid ühendati lubjaga. Tornikiivri palgid on ühendatud raudpoltidega. Teeäärsed postid olid omavahel kettidega ühendatud. Arvutid on ühendatud arvutivõrku. Ühendatud anumad füüs ülalt lahtised, alt omavahel ühenduses olevad anumad. Kõrvalehitis oli madala käigu kaudu ühendatud peahoonega. Jõed ühendatakse omavahel kanalitega. || (telefonsides kõne saamiseks). Palun ühendage mind direktoriga! || (millegi kohta, mis eri osi omavahel seob, nende vahel ühendusepidamist võimaldab). Korruseid ühendas kääksuv puutrepp. Jõega eraldatud linnaosi ühendab sild. Maa-aluseid koopaid ühendavad omavahel kitsad käigud. Poolsaart ühendab mandriga madal maariba. Linnu ühendavad raudteed ja bussiliinid. Kaht naaberküla ühendab auklik tee. Kaht punkti ühendav sirglõik.
2. üheks tervikuks liitma v. koondama. Kaks valda, majandit ühendati. Põhjasõja järel ühendati Liivimaa Venemaaga. Vürst ühendas mitu naaberhõimu oma võimu alla. Poeg- ja tütarlastegümnaasium ühendati ühisgümnaasiumiks. On tehtud ettepanek kaks erakonda ühendada. Laps ei oska veel üksiksõnu lauseteks ühendada. Rahvakunstiõhtul esines ühendatud rahvapilliorkester. Ülekaaluka vaenlase vastu ühendati kõik jõud. Temas oli õnnelikult ühendatud teadlane ja pedagoog. | piltl. Noored on otsustanud oma elutee ühendada 'abielluda'. Hoiatas tütart, et see ei ühendaks oma saatust loodrist mehega. *Ta [= perekonnaseisuametnik] rääkis sellest, et neid, kes kord ühendatud, lahutab ainult surm. M. Unt. || organisatsioonina, asutusena eri asutusi, isikuid endasse koondama, nende tegevust koordineerima v. suunama jne. Eesti Muusika Nõukogu ühendab Eestis tegutsevaid muusikuid ja muusikaorganisatsioone. Tartu jahindusklubi ühendab linna ja maakonna jahimehi.
▷ Liitsõnad: taasühendama.
3. mingit inimeste kogumit seesmiselt ühtseks, kokkukuuluvaks muutma, seda omavahel siduma. Sotsiaalsed vapustused ühendavad inimesi, rahvast. Neid ühendasid ühised huvid. Abikaasasid ühendas armastus, vastastikune usaldus. Kas on midagi, mis teid omavahel ühendab? Kirik oli keskajal ainus Euroopat ühendav jõud. *Küll sa siis näed, kuidas laps teid ühendab. Siis algab teil nagu uus elu .. O. Luts.
4. seostama. Autor on need nimed omavahel ühendanud pelgalt välise sarnasuse alusel. Suur osa arheolooge ühendab kammkeraamika soome-ugri hõimudega. *Mingisugusel imelikul viisil ühendas ta need kaks sündmust ja kannatas mitmekordselt. A. H. Tammsaare.