[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

alemann ‹-i 21› ‹s›, alemannid pl
aj 3. saj. Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

allonž|parukas
pikkade, õlgadele langevate lokkidega meesteparukas (hrl. 17.–18. saj.)

analüütiline ‹-se 5› ‹adj›
analüüsi rakendav, analüüsil baseeruv; analüüsiv, eritlev. Kulude analüütiline arvestus. Terav analüütiline mõistus. Analüütiline geomeetria 'geomeetrilisi tõdesid algebraliselt uuriv matemaatika haru'. Analüütiline keemia 'ainete koostise määramisega tegelev keemia haru'. Analüütilised kaalud 'võrdõlgsed kangkaalud hrl. laboratoorseteks mõõtmisteks'. Analüütiline filosoofia '20. saj. Lääne filosoofia juhtivaid suundumusi, mis peab filosoofilise analüüsi ideaaliks mõtete selgust ja loogilist esitust ning väidete argumenteeritud põhjendamist'. Analüütiline psühholoogia 'psühhoanalüüsi erikuju, milles rõhutatakse kollektiivse alateadvuse tähtsust inimese hingeelus ja käitumises'. Analüütilised keeled 'keeled, milles sõnadevahelisi suhteid väljendavad mitte niivõrd muuteafiksid, kuivõrd abisõnad ja sõnade järjekord'. Analüütiline vorm 'kahe v. rohkema sõna abil väljendatav sõnavorm'.

anarho|sündikalism
pol ametiühinguid töölisklassi kõrgeimaks organisatsioonivormiks pidav ning anarhismist mõjustatud pahempoolne vool Euroopa ja Ameerika töölisliikumises (eriti 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul)

apologeet ‹-geedi 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, süsteemi vm. kaitsja v. õigustaja. Pärisorjuse, liberalismi, alternatiivmeditsiini, psühhoanalüüsi apologeet.
2. aj kristlust kaitsva kirjutise koostaja (2. saj.)

arkebuus ‹-i 21› ‹s›
aj sõj laskmisel harkjalale toetuv 14.–16. saj. käsitulirelv, harkpüss

baironism ‹-i 21› ‹s›
kirj Byronist lähtunud ning teda jäljendav kirjandussuund Euroopa kirjanduses 19. saj. algul

barokk ‹-roki 21› ‹s›
Euroopa kunstis, kirjanduses ja muusikas u. 17.-18. saj. valitsenud jõulise vormiliigendusega toretsev stiil

benediktiin ‹-i 21› ‹s›

1. teat. aromaatne liköör, mida hakati valmistama 16. saj. Normandias benediktlaste kloostris
2. kirikl benediktlane

biheiviorism ‹-i 21› ‹s›
psühh 20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia

biidermeier|stiil
kunst 19. saj. esimesel poolel Saksamaal jm. levinud ennekõike rõivastuse, mööbli ning interjööri stiil, mida iseloomustavad mugavad praktilised vormid, heledad värvid, lilleväädiornamentika jne. Biidermeierstiilis mööbel.

blankism ‹-i 21› ‹s›
aj pol 19. saj. prantsuse revolutsionäärist Blanqui'st lähtunud vandenõutaktikat pooldav suund sotsialistlikus liikumises

bojaar ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaa kõrgaadlik (10.–18. saj.). Vürstid ja bojaarid.
2. Rumeenia feodaal (13. saj.–1945)

bokser1 ‹-i, -it 2› ‹s›
aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas 20. saj. algul. Bokserite ülestõus.

buur ‹-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

Böömi indekl
(< Böömimaa). Böömi kristall '17. saj. Lõuna-Böömimaal leiutatud raskepärane puhtuselt ja säralt mäekristalliga sarnanev klaas'.

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

diližanss ‹-ansi 21› ‹s›
aj mitmeistmeline posti- ja reisitõld 18.–19. saj.

dinaar ‹-i 21› ‹s›

1. suurem rahaühik Serbias ja araabia maades
2. aj kuldmünt araabia maades 7.–13. saj.

dregovitšid ‹-de 21› ‹s› pl
aj 9.–10. saj. Prõpjatsi ja Lääne-Dvina vahelist ala asustanud idaslaavi hõimud

eksistentsialism ‹-i 21› ‹s›
filos 20. saj. filosoofia ja kirjanduse vool, mille lähteks on inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine

ekspressionism ‹-i 21› ‹s›
20. saj. algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja ja traagilist elutaju

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

elu|filosoofia

1. suhtumine elusse, elunähtustesse, mõtted elu üle, elutarkus. Looduslähedane, tõsine elufilosoofia. Vanasõnades kajastub omaaegne elufilosoofia. Ta arendas välja oma elufilosoofia.
2. filos idealistlik suund Lääne filosoofias 19. saj. lõpul

empiriokrititsism ‹-i 21› ‹s›
filos subjektiiv-idealistlik filosoofiline vool 19. saj. lõpul

entsüklopedist ‹-i 21› ‹s›

1. aj 18. saj. eesrindlikke ideid sisaldava suure Prantsuse entsüklopeedia väljaandja; selles entsüklopeedias esineva progressiivse suuna pooldaja
2. laialdaste ning mitmekülgsete teadmistega isik

estofiil ‹-i 21› ‹s›
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

fablioo ‹15› ‹s›
kirj satiirilis-humoristlik värssjutustus prantsuse kirjanduses 12.–14. saj.

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

feen ‹-i 21› ‹s›
aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige 19. saj.

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

fennomaania ‹1› ‹s›

1. kõige soomepärase eelistamine
2. aj soome keele ja rahvusliku kultuuri eest võidelnud liikumine Soomes 19. saj.

fenomenoloogia ‹1› ‹s›
filos
1. õpetus teadvuse nähtumustest e. fenomenidest, näit. Hegelil
2. 20. saj. algul E. Husserli rajatud idealistlik tunnetusteooria

filantrop(in)ism ‹-i 21› ‹s›
aj ped kasvatuses loodus- ja mõistuspärasust rõhutav pedagoogiline liikumine 18. saj. Saksamaal ja Šveitsis

flibustjeer ‹-i 21› ‹s›
aj mereröövel 17. saj.

flogiston ‹-i, -i 10› ‹s›
keem 18. saj. keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine

floriin ‹-i 21› ‹s›

1. aj Firenze 13.–16. saj. kuldmünt; selle eeskujul mitmetes teistes Euroopa riikides vermitud kuld- v. hõbemünt
2. Suurbritannia 19. ja 20. saj. kahešillingine hõbemünt

foogti|kohus [-kohtu]
aj Lääne-Euroopas keskajal, Baltimail kuni 19. saj. lõpuni kohtufoogti eesistumisel tegutsenud alamastme kohus

fovism ‹-i 21› ‹s›
kunst vool prantsuse maalikunstis 20. saj. algul

franssees ‹-i 21› ‹s›
19. saj. algul angleesi eeskujul loodud seltskonnatants 6/8-taktis

frantsisklane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kirikl 13. saj. Assisi Franciscuse asutatud katoliku kerjusmunkade ordu liige

futurism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj mineviku ja ka oma kaasaja kultuuri saavutusi ja stiile eitanud ning uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses

füsiljee ‹15› ‹s›
aj ränilukkpüssiga sõdur 17.–19. saj. (algselt Prantsuse sõjaväes)

füsiokratism ‹-i 21› ‹s›
maj 18. saj. majandusteaduslik suund, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning alahindas arenevat tööstust

gala ‹6› ‹s›

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. || ‹liitsõna esiosana› pidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galjarda ‹6› ‹s›
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants

galopp ‹-lopi 21› ‹s›

1. traavist kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar; kapak, neljajooks, neljasõit. Kiire, pöörane, metsik galopp. Galoppi jooksma, kihutama, sõitma, ajama. Kannustas, ajas hobuse galoppi. Ratsanik lähenes kiirel galopil, täies galopis. Hobusekari tormas galopiga minema. Peatus osavasti täielt galopilt. Laske galoppi! Eesti hagija liikumisviis uluki jälitamisel on galopp. | piltl. *Otsekohe läheb galopp uute probleemide juurde. H. Siimisker.
2. kiire seltskonnatants 2/4-taktis, oli populaarne eriti 19. saj.

gamba ‹6› ‹s›
muus
1. 16.–18. saj. mahedakõlaline poogenpill, mida mängimisel hoiti põlvede vahel, tšello eelkäija
2. üks oreliregistreid

generaal|bass
muus peamiselt 17.–18. saj. kasutatud moodus mitmehäälse heliteose instrumentaalsaate märkimiseks bassimeloodia ja akorde tähistavate numbritega, nummerdatud bass (lüh. b.c.)

gongorism ‹-i 21› ‹s›
kirj toretsevalt keeruka väljenduslaadiga barokkluule vool 17. saj. hispaania kirjanduses

gooti indekl

1. gootide. Gooti hõimud, keel. Saksa keeles on gooti laene.
2. gootikale omane; gootikasse kuuluv. Gooti ehituskunst, skulptuur. Gooti stiilis kirik, loss. Gooti aknad, võlvid. Gooti kiri '11.–13. saj. väljakujunenud kitsaste kõrgete teravatipuliste tähtedega kiri'. Gooti täht 'gooti kirja täht'.
▷ Liitsõnad: hilis|gooti, kõrg|gooti, pseudo|gooti, varagooti.

grenader ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj 17.–19. saj. käsigranaate heitma õpetatud sõdur, hiljem mitmes riigis eliitjalaväeosa sõdur

göös ‹-i 21› ‹s›
aj Madalmaade vabadusvõitleja 16. saj.

haagi|kohtunik
aj maapolitseikohtunik 15.–19. saj. algul Liivi- ja Eestimaa kubermangus, hiljem ainult Eestimaal, haagreht, adrakohtunik

haidamakk ‹-maki 21› ‹s›
aj
1. 18. saj. Poola aadli vastu ülestõusnud ukrainlane
2. väesalga liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest aastatel 1918–1920

haidukk ‹-duki 21› ‹s›
aj
1. 15.–19. saj. Türgi ikke vastu võidelnud partisan Balkani maades
2. Ungari jalaväelane, palgasõdur; ka vastavat vormi kandev teener

hansa1 ‹6› ‹s›
aj kaupmeeste ühingute nimetus 7.–13. saj.

heebrealane ‹-se 5› ‹s›, heebrealased pl
aj umbes 13. saj. e. m. a. Palestiinasse elama asunud semiidi hõimud; nendest moodustunud Iisraeli ja Juuda elanikkond

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hingede|revisjon
aj maksualuse elanikkonna loendus Venemaal 18.–19. saj., hingeloendus

hirsnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. etn nootkonna vanem, püügivanem Peipsi järvel
2. aj kohtukaasistuja talupoegade seast Eestis 17. sajandini; hiljem, kuni 19. saj. II pooleni külavanem v. -kubjas

historitsism ‹-i 21› ‹s›
ajalooliste arhitektuuri- ja tarbekunstistiilide matkimine 19. saj. II poolel

hoburaud|sõlg
arheol 12. saj. lõpule ja 13. saj. algusele iseloomulik hobuserauakujuline sõlg

holopp ‹-lopi 21› ‹s›
aj ori v. seisundilt orjale lähedane sõltlane Venemaal 18. saj. alguseni

hospodar ‹-i, -i 10› ‹s›
aj Moldova ja Valahhia valitsejate tiitel (14.–19. saj.)

hugenott ‹-noti 21› ‹s›
aj Prantsuse kalvinist 16.–18. saj.

hunhuus ‹-i 21› ‹s›
aj 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. esimesel poolel Põhja-Hiinas, eriti Mandžuurias tegutsenud relvastatud röövlijõugu liige

hunn ‹-i 21› ‹s›, hunnid pl
aj Aasia päritolu rändkarjakasvatajate hõimud, kes 4. saj. tungisid Euroopasse ja põhjustasid suure rahvasterändamise. Hunnide vallutusretked. || piltl barbar, kultuurihävitaja. Kahekümnenda sajandi hunnid.

ikonoklast ‹-i 21› ‹s›
aj pildirüüstaja (8.–9. saj. Bütsantsis). Ikonoklastide liikumine.

impressionism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpupoolel tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles eelkõige kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist

independent ‹-dendi 21› ‹s›
aj teat. protestantliku usulahu liige 17. saj. Inglismaal

inkunaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
bibl trük 15. saj. trükitud teos, hällitrükis

isolatsionism ‹-i 21› ‹s›
pol isoleerumist, eraldumist pooldav välispoliitika suund; USA-s 19. saj. tekkinud poliitiline vool, mis ei pooldanud sekkumist Euroopa asjadesse

janitšar ‹-i, -i 10› ‹s›
aj Türgi jalaväelane 14.–19. saj.

jassakk ‹jassaki 21› ‹s›
aj Volgamaa ja Siberi rahvaste (naturaal)maks, peam. 16. -18. saj.

justiits|kolleegium
aj kohtuministeeriumile vastav keskasutus Venemaal 18. saj.

jüüt ‹jüüdi 21› ‹s›, jüüdid pl
aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes 5.–8. saj. taanlastega

kada|lipp [-lipu]
aj 16.–19. saj. (sõjaväeline) peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema. Mässajaid karistati kadalipuga, aeti läbi kadalipu. Kohus mõistis süüdlasele 600 hoopi kadalippu. Kadalippu jooksma 'kahe peksjaterivi vahelt läbi minnes peksukaristust kandma'. | piltl. *Mati läheb läbi pilkude kadalipu .. E. Vetemaa.

kameralistika ‹1› ‹s›
aj maj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum 17.–18. saj. Saksamaal

kantonist ‹-i 21› ‹s›
aj 19. saj. algupoole Venemaal soldati poeg, kes juba lapsena arvati sõjaväkke

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

kapitulaarid ‹-de 21› ‹s› pl
aj Frangi kuningate 8. ja 9. saj. antud seadused ja määrused

karbonaar ‹-i 21› ‹s›
aj poliitilise salaühingu liige Itaalias ja Prantsusmaal 19. saj. esimesel poolel

kartesianism ‹-i 21› ‹s›
filos R. Descartes'i rajatud õpetus; sellest lähtuv suund 17.–18. saj. filosoofias ja loodusteaduses

kasaar ‹-i 21› ‹s›, kasaarid pl
aj turgi keeli kõnelevad rändhõimud 5.–10. saj. Lõuna-Venemaa stepialadel ja Dagestanis

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

kauba|kompanii
aj kaupmeeste privilegeeritud ühendus 16.–19. saj. Suured, rikkad kaubakompaniid. Inglise Ida-India Kompanii oli maailma suuremaid kaubakompaniisid.

kelmi|romaan
kirj eriti 16.–18. saj. seiklusromaan, mille ringiseiklev peategelane kuulub lihtrahva hulka

kihelkond ‹-konna 22› ‹s›
aj
1. muinaseestlaste halduslik-territoriaalne üksus (kuni 13. sajandini). Muistsed maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Muistses Järvas oli kolm kihelkonda.
▷ Liitsõnad: muinaskihelkond.
2. maakiriku koguduse piirkond (Eestis 13. saj. kuni aastani 1925); ajaloolis-etnograafiliste (ka keeleliste) iseärasustega ala ka hiljem. Paistu, Vändra, Hanila kihelkond. Mulgimaa kihelkonnad. Ta läks kirikuõpetajaks teise kihelkonda. Igas kihelkonnas kujunes oma murrak. See oli üle kihelkonna kuulus talu. || selle ala rahvas. Varsti teadis seda kogu kihelkond. *Ja kui Sass .. oleks nõnda öelnud, siis oleks kogu kihelkond kiitnud tema mõistlikku meelt .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kodu|kihelkond, naaberkihelkond.

kihelkonna|kohus [-kohtu]
aj osalt esimese, osalt teise astme talurahvakohus 19. saj. Eesti- ja Liivimaal

kihelkonna|kool [-i]
aj teise astme rahvakool 19. sajandil ja 20. saj. algul. Väike-Maarja, Vändra kihelkonnakool. Lapsed võidi pärast külakooli lõpetamist panna kihelkonnakooli.

killing ‹-i 2› ‹s›
aj Läänemere-äärsetes riikides 13.–17. saj. käibel olnud hõbemünt. *.. ega Märtenilgi need killingid mööda selga maha ei jookse, mis ta kaubahärra Krumhuseni laovalitsejalt saab .. J. Kross.

klassi|loterii
loterii, mille võidud loositakse eri päevadel ja kus igaks loosimiseks müüakse uued loteriipiletid (Eestis 20. saj. algupoolel). Riigi klassiloterii III klassi võitude tabel.

klassitsism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Prantsuse, saksa klassitsism.
▷ Liitsõnad: kõrg|klassitsism, neo|klassitsism, pseudo|klassitsism, uus|klassitsism, varaklassitsism.

kohtu|mõistja ‹1› ‹s›

1. kohut mõistev isik (kohtunik vm.). Uus vürst oli eelmisest õiglasem kohtumõistja. *Kiiresti kaovad kohtumõistjad nõupidamistoa ukse taha. H. Pärli-Sillaots. || (jumala kohta). Viimane, suur, igavene kohtumõistja. *.. minu surmatund on tulnud, – miks siis kurja südamega ja kahetsemata süüga kohtumõistja ette minna .. E. Vilde.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustaja ning hinnangu andja. Tunnen teda selleks liiga vähe, et olla kohtumõistja. *Mis teate teie minu elust, / et kohtumõistjaiks seate end? J. Kärner. *Pole õiglasemat kohtumõistjat kui südametunnistus .. B. Alver.
3. aj Iisraeli suguharu v. suguharude liidu juht 13.–11. saj. e. m. a.

kolleegium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. nõuandev v. korraldav organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt. Ajakirja, ajalehe toimetuse kolleegium. Kohtunike kolleegium (spordis). Õppekava koostab õpetajate kogu – kolleegium.Teose toimetamiseks määrati kolmeliikmeline kolleegium. Ta kuulub mitmesse kolleegiumi. Maanõunike kolleegium 'Balti kubermangude rüütelkondade kõrgeim nõuandev ja täidesaatev organ'. || ‹hrl. väliskohakäänetes› selle koosolek v. istung. Kolleegiumil otsustati, et..
▷ Liitsõnad: kohtu|kolleegium, toimetuskolleegium.
2. aj isikute kogu, keda sidus ühine amet, elukutse, kohustus v. kultus (Vana-Roomas). Käsitööliste, preestrite kolleegium.
3. aj ministeeriumile vastav keskasutus 18. saj. Venemaal. Välisasjade Kolleegium.
▷ Liitsõnad: justiitskolleegium.
4. aj internaadiga kesk- v. kõrgkool (peam. 16.–18. saj.). Jesuiitide kolleegium.

kolombiin ‹-i 21› ‹s›
teater lõbus koketne teenijatüdruk itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödias

koloniaal|stiil
ehit Euroopa riikide asumaade emamaalt omandatud ehitusstiil 17.–20. saj.

kondotjeer ‹-i 21› ‹s›
aj kutseliste palgasõdurite salga juht 14.–16. saj. Itaalias

konkista ‹6› ‹s›
aj hispaanlaste ja portugallaste Ameerika vallutuste ajastu 16. saj.

konkistadoor ‹-i 21› ‹s›
aj Hispaania v. Portugali Kesk- ja Lõuna-Ameerika maa-alade vallutaja 16. saj.

konnetaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
aj Prantsusmaal algul kuninga sõjaväeline nõuandja, 13.–17. saj. sõjaväe ülemjuhataja

korvett ‹-veti 21› ‹s›
sõj
1. aj kiire kolmemastiline sõjalaev 17.–19. saj.
2. II maailmasõjas ja nüüdisajal mitmes riigis laevastiku valvelaev

kreis|kool [-i]
aj gümnaasiumi eelastme moodustanud 2-3 õppeaastaga riiklik poeglastekool 19. saj. Venemaa, sealhulgas Baltimaade kubermangu- ja kreisilinnades. Saksa, vene õppekeelega kreiskool. Astus pärast kihelkonnakooli lõpetamist kreiskooli.

kriitiline1 ‹-se 5› ‹adj›
omapoolset hinnangut sisaldav; kritiseeriv, arvustav. Kriitiline artikkel, kirjutis, analüüs, hinnang, ülevaade, essee, traktaat. Kriitiline sõnavõtt, märkus. Iga kriitiline sõna külvas tuska. Kriitiline realism 'ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv 19. saj. realism'. Kriitiline realist 'oma loomingus kriitilise realismi põhimõtteil asuv kirjanik v. kunstnik'. || kriitikaga suhtuv v. hindav; arvustamisvõimeline. Kriitiline mõistus, meel, suhtumine. Ajakirjanikuna jälgis ta kõike kriitilise pilguga. Malle on oma suhtumises ja väljendustes üpris kriitiline.
▷ Liitsõnad: ebakriitiline.

krinoliin ‹-i 21› ‹s›
võrudega kohevil hoitav lai kellukjas 19. saj. kasutusel olnud (alus)seelik. Krinoliiniga kleit. Krinoliinides ja pitsides daamid. *Mõisas oli üks paks madam Evert ja veel teisi, kõik krinoliinides; kuidagi ei mahtunud nad ustest läbi ja toas istuma. A. Kitzberg.

kroonu|algkool
aj tsaariaegne riiklik algkool (19. saj. lõpul ja 20. saj. algul)

kubism ‹-i 21› ‹s›
kunst 20. saj. alguse kunstivool, millele on iseloomulik objektide kujutamine geomeetrilistest põhivormidest koosnevatena. P. Picasso on kubismi rajajaid.

kulden ‹-dna, -dnat 2› ‹s›

1. aj Firenze floriini eeskujul vermitud kuld- (v. hõbe)münt 14.–19. saj. saksa riikides, Madalmaadel ja Skandinaavias
2. Hollandi suurem rahaühik enne euro kasutuselevõttu

köstri|kool [-i]
aj 17.–18. saj. koguduse poolt ülalpeetud rahvakool, mille õpetaja oli köster (meil tarvitatud vahel ebaõigesti ka kihelkonnakooli kohta)

lamburi|kirjandus
kirj peam. karjaste idüllilisi armusuhteid käsitlev kirjandus, mida on viljeldud antiikajast alates, eriti rohkesti 14.–18. saj. Euroopas, karjaseluule. Itaalia, prantsuse lamburikirjandus.

liini|vägi
sõj aj
1. lahingus koondrivis tegutsenud raskejalavägi 18. ja 19. saj. Preisi liinivägi.
2. Venemaal 19. saj. piiri- ja kindlustusvööndeid kaitsnud kasakaväe üksused

luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.

läänlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj Lääne-Euroopa riikidele iseloomulikku kapitalistlikku arenguteed pooldanud liberaalne ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. 40-ndail ja 50-ndail aastail

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|marssal
aj
1. Liivi Ordu kõrgem ametiisik, ordumeistri lähim abiline
2. Liivimaa ja Saaremaa maapäeva juhataja 16. saj. II poolest (lühikeste vaheaegadega) kuni aastani 1917

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

madrigal ‹-i, -i 10› ‹s›

1. muus algselt ühe-, hiljem mitmehäälne ilmaliku sisuga emakeelne laul 14.–17. saj. Itaalias. Orlando di Lasso, Claudio Monteverdi madrigalid.
2. kirj väike idüllilist laadi, mõnikord ka naljatlev luuletus itaalia renessansiluules

manerism ‹-i 21› ‹s›

1. kunst renessansi ja baroki vaheline siirdestiil (eriti Itaalia 16. saj. kujutavas kunstis)
2. maneerlikkus, maneeritsemine (eriti peenutseva kunstistiilina)

manufaktuur ‹-i 21› ‹s›

1. aj käsitsitööl põhinev sisemise tööjaotusega ettevõte (16.–18. saj.); vastav tootmisvorm
▷ Liitsõnad: kalevimanufaktuur.
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval veel mõne tekstiilikäitise nime koostisosana). Balti Manufaktuur. Kreenholmi Manufaktuur.

mark2 ‹margi 21› ‹s›
aj
1. Lääne-Euroopa, peam. Saksamaa keskaegne külakogukond
2. kindlustatud piirimaa 8.–9. saj. Frangi riigis ja keskaegsel Saksamaal. Marki valitsesid markkrahvid.

mees|kohus [-kohtu]
aj Põhja-Eestis 13. sajandist aastani 1889, Lõuna-Eestis 13.–16. saj. tegutsenud esimese astme tsiviilkohus (Rootsi võimu ajal ka kriminaalkohus)

mees|päev
aj Vana-Liivimaa vasallide kokkutulek (13.–17. saj.), vasallipäev

mehhanitsism ‹-i 21› ‹s›
filos 16.–18. saj., osalt ka 19. saj. esinenud arusaam, et materiaalset maailma saab nagu suurt masinavärki täielikult kirjeldada mehaanikaseaduste abil

merkantilism ‹-i 21› ‹s›
maj 17. ja 18. saj. majandusteaduses domineerinud suund, mis postuleeris, et riigi rikkamaks muutmiseks tuleb importi piirata ja eksporti ergutada

miini|ristleja
sõj
1. aj torpeedode ja suurtükkidega varustatud keskmise suurusega sõjalaev Venemaal 19. saj. lõpul
2. van hävitaja (sõjalaev), destroier

ministeeriumi|kool [-i]
aj 3- v. 5-aastase õppeajaga maa-algkool 19. saj. II poole ja 20. saj. alguse Venemaal (ka Eestis). I, II klassi ministeeriumikool. Töötas õpetajana, õppis Uderna ministeeriumikoolis.

minnesinger ‹-i, -it 2› ‹s›
aj keskaegne (peam. 12.–13. saj.) saksa rüütliluule laulik

modernism ‹-i 21› ‹s›

1. uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas
▷ Liitsõnad: postmodernism.
2. kirikl 19. saj. lõpul katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

mormoon ‹-i 21› ‹s›
kirikl USA-s 19. saj. tekkinud usulahu, nn. viimsepäevapühakute liige

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

musketär ‹-i, -i 10› ‹s›

1. aj musketiga relvastatud sõdur (mõnes riigis kasutatud hiljem ka püssiga relvastatud jalaväesõduri kohta). Kuninga musketärid 'aadlikest ratsakaardiväelased 17.–18. saj. Prantsusmaal'.
2. piltl vehkleja. Floretis võitsid meie musketärid.

mõis ‹-a illat -asse e. -a 2 või -a 23› ‹s›
feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. saj. põllumajanduslik suurmajand. Mõisa kilter, kubjas, aidamees, kärner. Mõisa moonakad, töölised. Mõisa põllud, heinamaad. Küla ja mõisa vastuolud. Talupojad pidid mõisat orjama, teenima, mõisale tegu, teopäevi tegema, renti maksma. Sulane saadeti mõisa teole. Tal on suur talu nagu mõis käes. Mõisa köis, las lohiseb. || mõisapidaja enda majandatavad maad koos häärberi ja majandushoonetega. Peremehed käsutati, kutsuti mõisa kokku. Mõisa park, aidad, tallid, häärber. 1905. a. põletati mõisaid. *.. saksad võtsid ta mõisasse preiliga üheskoos õppima .. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: aadli|mõis, abi|mõis, karja|mõis, kiriku|mõis, kroonu|mõis, linna|mõis, majoraat|mõis, perekonna|mõis, piiskopi|mõis, pärus|mõis, rendi|mõis, riigi|mõis, rüütli|mõis, teenismõis.

mõisa|kohus [-kohtu]
aj
1. feodaalist ja hirsnikest koosnev talupoegade kohtuasju arutav kriminaal- ja tsiviilkohus 13.–17. saj.
2. Balti kubermangudes vallakohtu ametlik nimetus 18. saj. keskpaigast 1820. aastate lõpuni

mõõga|vend
aj vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal. Mõõgavendade Ordu. *.. Riia ordumeister Folkvin mõõgavenna mantlis .. J. Sütiste.

narodniklus ‹-e 5› ‹s›
aj talurahvast ühiskonna olulisimaks jõuks pidanud ning Venemaale mittekapitalistlikku arenguteed otsinud haritlaskonna ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. alguses

naturalism ‹-i 21› ‹s›
kirj kunst 19. saj. teisel poolel ja 20. saj. algul esinenud vool, mis taotles erapooletult kirjeldada kõike: head ja halba, ilusat ja inetut, olulist ja ebaolulist. E. Zola naturalism. A. Jakobsoni varasem looming kannab naturalismi pitserit.

neo|positivism
filos nüüdisaegne, 20. saj. positivism

neo|realism

1. filos suund 20. saj. filosoofias (eelkõige Inglismaal ja USA-s), uusrealism
2. kirj kunst Teise maailmasõja järel itaalia kirjanduses ja filmikunstis tekkinud suund

normann ‹-i 21› ‹s›, normannid pl
aj Skandinaavia ja Jüüti poolsaart asustanud germaani hõimud, kes 8.–11. saj. korraldasid rüüste- ja vallutusretki teistele maadele

okasionalism ‹-i 21› ‹s›

1. filos idealistlik metafüüsiline vool 17. saj. filosoofias
2. keel okasionaalsõna vm. selline keelend

oktobrist ‹-i 21› ‹s›
aj suurkodanluse ja mõisnike partei liige Venemaal 20. saj. algul

opman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja rahvakeelne nimetus. *Nagu tuttav, valitsevat Mahtra mõisa opman Rosenberg, kuna omanik, härra von Helffreich, oma teises mõisas, Piiumetsas elavat. E. Vilde.

opritšnina ‹1› ‹s›
aj
1. Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal kehtestatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari maad, asutused ja sõjavägi
2. Venemaal 14.–16. saj. suurvürsti dünastia liikmete erivaldus

orel|suurtükk
aj sõj 15.–17. saj. kasutatud paljude rataslafetile monteeritud väikesekaliibriliste mortiiriraudadega tulirelv

paleo|tüüp
aj raamat, mis on ilmunud 16. saj. I poolel, vanatrükis

parnaslane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kirj
1. „Parnasse'iks” nimetatud kirjandusvoolu esindaja Prantsusmaal 19. saj. teisel poolel
2. piltl tunnustatud luuletaja, kirjandusliku rühmituse liige

pea|kohtumees
aj vallakohtu eesistuja 19. saj. Eesti- ja Liivimaal. *Oli kolmkümmend kuus aastat järjepanu valla kohtumees, peakohtumees ja ajuti ühtlasi kihelkonna kohtumees. O. Tooming.

pea|raha

1. maj ühe inimese pealt millegi eest makstav summa . Munitsipaalkoolide rahastamine pearaha alusel. Spordiklubidele, lasteaedadele makstav pearaha.
2. aj maksualuste seisuste meeskodanike otsene riigimaks 18.–19. saj. Venemaal (Eesti- ja Liivimaal alates a-st 1783)
3. aj (paljudes maades:) erinevat laadi aastamaks, mida tuli maksta iga teat. eas inimese pealt. *Riigile tuli [Hiinas] maksta maamaksu ja pearaha, mis XVIII saj. algul ühendati üheks maksuks. J. Konks. *Iga Melaneesia küla, mis on valitsuse kontrolli all, peab maksma oma inimestelt igal aastal pearaha.. R. Tarmisto (tlk).

pea|rahvakool
aj kõrgem rahvakool Venemaal (ka Eestis) 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul

peredvižnik ‹-u 2› ‹s›
aj demokraatlik kunstnik-realist 19. saj. teise poole Venemaal. Vene peredvižnikud.

pietism ‹-i 21› ‹s›
17. saj. saksa protestantismis tekkinud, hiljem laiemalt levinud usuline vool, mis nõudis sisemist vagadust ja ilmalike lõbude hülgamist, vagatsus

piibli|konverents
aj piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks korraldatud nõupidamine (17. saj.)

pikt ‹-i 21› ‹s›, piktid pl
aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas 9. saj. paiku ühte gaelidega

pildi|tüli
aj võitlus pühapiltide kummardajate ja pildirüüstajate vahel Bütsantsis 8.–9. saj.

poljaan ‹-i 21› ‹s›, poljaanid pl
aj idaslaavi hõimuliit 6.–9. saj. Dnepri keskjooksul

preformism ‹-i 21› ‹s›
biol 17. ja 18. saj. valitsenud arengukäsitlus, mille kohaselt organism peitub valmis kujul juba sugurakus ja elu jooksul ainult kasvab

prikaas ‹-i 21› ‹s›
aj keskvalitsusasutus 16.–18. saj. Venemaal

proletaarlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
ka pol (19. saj. pahempoolsete keelepruugist lähtuvalt:) (vaene) palgatööline. Pärit proletaarlase perekonnast. Proletaarlane ja kapitalist. *.. Kera-Heinluht [oli] kõva proletaarlane, see kõige punasem, mis avalikult veel üldsegi sai olla, pidas käredaid kõnesid .. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: kaltsak|proletaarlane, maa|proletaarlane, poolproletaarlane.

pseudo|gootika
ehit kunst gootika vorme matkiv pseudostiil 19. saj. 2. poole arhitektuuris ja tarbekunstis

purism ‹-i 21› ‹s›
puhtusetaotlus. a. keel võõrsõnade, aga ka muude keeleliste võõrapärasuste tõrjumine, nende asendamine omakeelsete vahenditega b. kunst 19. saj. avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisematest lisanditest c. kunst eeskätt ehitus- ja tarbekunstis avaldunud 1920. aastate kunstisuund, millele on iseloomulik muinasajastu standardesemete mõistuspäraselt selge kujutamine

puritaan ‹-i 21› ‹s›

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

pärus|mõis
aj
1. pärandatav maavaldus Venemaal 18. saj. alguseni. Teenis- ja pärusmõisad. Vürstide, bojaaride, kloostrite, kirikute pärusmõisad.
2. ka naisliini pidi pärandatav läänimõis Baltimail 16.-18. sajandil

raamatupidamis|masin
elektromehaaniline v. elektronseade mõnd liiki raamatupidamistöödeks (peam. 20. saj. esimesel poolel)

rahva|raamat

1. 15.–19. saj., meil 19. saj. lihtrahva jaoks välja antud odav raamatuke. Saksa rahvaraamatud. Sentimentaalse sisuga rahvaraamatud. F. R. Kreutzwaldi kirjutatud rahvaraamatud.
2. suure lugejaskonnaga (meelelahutuslik) raamat. O. Lutsu „Kevade” muutus kiiresti rahvaraamatuks.

rahvaste|rändamine ‹-se 5› ‹s›
rahvaste liikumine ühelt alalt teisele. Suur rahvasterändamine 'germaani, slaavi, sarmaadi jt. hõimude tungimine Rooma riigi aladele 4.–7. saj.'. || piltl rohke inimeste liikumine. Teedel oli meeletu rahvasterändamine. Päris rahvasterändamine voogas akendest mööda staadionile.

realism ‹-i 21› ‹s›

1. olukorra ja võimaluste arvestamine, kainelt tegelikkusesse suhtumine, asjalik mõtlemisviis; poliitiline praktitsism. Mis te fantaseerite, püsige realismi pinnal. Nendes mõtetes on realismi piisavalt. Riigi välispoliitika kõigub idealismi ja realismi vahel. Riigijuhtidelt oodatakse mõistlikku realismi. *Tänapäeval oskame paljudele asjadele vaadata kaine realismiga .. Ü. Tuulik.
2. kirj kunst tegelikkusest tõetruud ja tüüpilist pilti anda püüdev loomingutüüp; vastav kirjandus- ja kunstivool. Realism vastandus romantismile ja klassitsismile. Eestis kujunes realism eneseteadlikuks kirjandusvooluks Eduard Vilde ja Ernst Särgava loominguga. Olustikurealismi kõrvale astus psühholoogiline realism. Kriitiline realism '19. saj. realism, millele on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak'. Maagiline realism 'kirjandussuund, kus elu realistlikku kujutusse põimitakse müütilisi ja fantastilisi kujutelmi'. Realism Madalmaade maalikunstis.
▷ Liitsõnad: antiik|realism, foto|realism, hüper|realism, küla|realism, linna|realism, neo|realism, olustiku|realism, uus|realism, valgustus|realism, vararealism.
3. filos. a. keskaegse Lääne-Euroopa filosoofia vool, mis oli seisukohal, et üldmõisted eksisteerivad reaalselt; ant. nominalism. Mõõdukas, äärmuslik realism. b. uuema aja gnoseoloogilised vaated, mis tunnistavad maailma eksisteerimist väljaspool inimese teadvust. Naiivne realism 'mitteteoreetiline maailmakäsitus, mis samastab välismaailma omadused meelte andmetega'.

reduktsioon ‹-i 21› ‹s›
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

refleksoloogia ‹1› ‹s›
psühh 20. saj. alguse Vene psühholoogiakoolkond, mis võrdsustas psüühika uurimise reflekside uurimisega

reform|pedagoogika
ped 19. saj. lõpul tekkinud koolitöö põhjalikku reformimist taotlev pedagoogikavool. Klassikaline ja reformpedagoogika. Eestis levis reformpedagoogika kooliuuendusliikumisena.

rekonkista ‹6› ‹s›
aj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus mauridest vallutajate väljatõrjumiseks 8.–15. saj.

revisjoni|adramaa
aj ühtne normeeritud maksustusühik 17.–18. saj. Liivi- ja Eestimaal

revisjoni|hing
aj maksualuse seisuse meeshing, kes hingederevisjoni alusel maksis pearaha; maksustusühik Venemaal 18.–19. saj.

riigi|talupoeg
aj riigimaal elanud isiklikult vaba talupoeg 18.-19. saj. Venemaal

risorgimento [rizordži-]
aj rahvuslik vabadusliikumine Itaalias 19. saj.; vastav periood Itaalia ajaloos

rokokoo ‹15› ‹s›
kunst toretsev ja elegantne keeruka vormi ja ornamentikaga kunstistiil 18. saj. Prantsusmaal

röömer ‹-i, -it 2› ‹s›
koonilise, alt laieneva jalaga roheline v. pruun ümara kausikese kujuline veiniklaas (16.–18. saj.). Röömerist joodi reinveini.

rüütli|akadeemia
aj 17.–18. saj. õppeasutus rüütlikasvatuse andmiseks. Lääne-Euroopa rüütliakadeemiad.

saduser ‹-i, -i 10› ‹s›
aj juutide usulis-poliitilise, pühakirja sõna-sõnalt tõlgendava ning messia tulekut eitava voolu esindaja Palestiinas (2. saj. e. Kr. – 1. saj. p. Kr.)

saks ‹-i 21› ‹s›, saksid pl
aj läänegermaani hõim Saksamaa aladel ja Britannias 1.–9. saj. Anglid, saksid ja jüüdid.
▷ Liitsõnad: anglosaks.

salongi|muusika
muus liialdatult tundeline ja pinnapealne virtuooslik meelelahutusmuusika (19. sajandil ja 20. saj. algul). Salongimuusika kontsert. Kuursaalis esitati salongimuusikat.

saltarello ‹6› ‹s›
kiire ja lõbus 3/8- v. 6/8-taktimõõdus itaalia rahvatants, 16. saj. Lääne-Euroopas seltskonnatants

sega|seisuslane ‹-se 5› ‹s›, segaseisuslased pl
aj iseseisvus- ja pärisorjusvastases liikumises osalenud eri seisustest vene haritlased 18. saj. lõpus ja 19. saj., raznotšiinetsid

seimik ‹-u 2› ‹s›
aj Poola šlahta maakondlik kogu 14.–18. saj.

seldžukk ‹-žuki 21› ‹s›, seldžukid pl
aj turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias

sentimentalism ‹-i 21› ‹s›

1. kirj 18. saj. kirjandusvool, mis klassitsismile ja valgustusajastu ratsionalismile vastandudes tõstis esiplaanile sügavalt moraalse kannatava lihtinimese, õilsad tunded ja loodusläheduse. Sentimentalismi sugemed, maneer. *Paiguti on K. J. Petersoni luules leidnud veel kajastamist ka.. sentimentalismi jooned. Need avalduvad eeskätt tunnete paisumises härduseni ja õilsa kiindumuse kujutamises. B. Sööt.
2. sentimentaalsus. *Ja sina mõtled, et suudad hakata maailma parandama? Naiivne sentimentalism. A. Liives.

severjaan ‹-i 21› ‹s›, severjaanid pl
aj 8.-9. saj. idaslaavi hõimuliit

side|kiri
14.-15. saj. pealkirjades kasutatud slaavi kirja dekoratiivne vorm. Slaavi sidekiri.

silla|kohus [-kohtu]
aj Liivimaa maakondlik politseikohus 17.–19. saj. Järvamaa sillakohtu protokollid. Sillaehituskohustuse täitmine oli sillakohtu valvata. Süüdlane sai sillakohtus 18 vitsahoopi.

sise|misjon
kirikl 19. saj. I poolel protestantlikes kirikuis tekkinud misjon, mille ülesanne oli pöörata usust võõrdunuid ja abistada puudust kannatavaid kristlasi; (katoliku kirikus:) kogudustes korrapäraselt korraldatav usukinnitamise kampaania

slavofiilsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj natsionalistlik ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. keskpaiku, mille esindajad rõhutasid Venemaa läänelikust erinevat arenguteed

sofist ‹-i 21› ‹s›

1. filos palgalise filosoofia- ja kõnekunstiõpetajana tegutsenud Kreeka filosoof 5.–4. saj. e. Kr. Sofist Hippias.
2. sofismide kasutaja. *.. säärane sofist! Teie teooria võib ju väga loogilisena näida, kuid ometi on see vaid paberlik targutamine. A. Jakobson.

sotsialistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sotsialismi põhimõtteil rajanev, sotsialismile omane. Sotsialistlik kord, riik, ühiskond. Sotsialistlik partei. Sotsialistlik realism '20. saj. alguses kujunenud, sotsialistlikes riikides ametlikult soositud kunstivool'. | nõuk. Sotsialistlik võistlus 'sotsialismimaades toimunud töötajate võistlus, mille eesmärk oli suurendada tööviljakust ja toodangut'. Sotsialistliku töö kangelane 'tööeesrindlase kõrgeim aunimetus NSV Liidus'.

sotsialist-revolutsionäär ‹sotsialisti-revolutsionääri›
aj pol Venemaal 20. saj. alguses narodniklike ringide ja rühmitiste ühinemisel tekkinud partei liige, esseer. Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Tartus tegutsenud sotsialistide-revolutsionääride organisatsioon.

Sparta gen
Sparta kasvatus 'range kasvatuskorraldus Spartas 8.–6. saj. e. Kr.'.

staarost ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. sugukonnapealik, (küla)vanem slaavi rahvastel
2. staarostkonna valitseja Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Tartu staarost.

staarostkond ‹-konna 22› ‹s›
aj haldusüksus Poolas (ja ühtlasi 16.–17. saj. Lõuna-Eestis). Vastseliina, Tartu staarostkond.

staniitsa ‹6› ‹s›

1. liik maa-asulaid Põhja-Kaukaasias ja Ukrainas endistel kasakate aladel
2. aj kasakate territoriaalne haldusüksus 18. saj.-st 1917. a.-ni (üks v. mitu asulat)

strelets ‹-i 21› ‹s›
aj jalaväelasest palgasõdur Venemaal 16.-17. saj. Streletside ülestõusud.

suur|mogul ‹-i 2› ‹s›
aj Ees-Indias 16.–18. saj. eksisteerinud Mogulite riigi valitseja

sümbolism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse kirjandus- ja kunstivool, mis püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite varal kujutada meeltega tunnetamatut ideede maailma. Kirjaniku, kunstniku teostes on tunda tugevat sümbolismi mõju.

sündikaat ‹-kaadi 21› ‹s›

1. maj ettevõtete ühendus, mis on asutatud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. maj investeerimispankade vm. rahaasutuste süsteem, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni ja suure krediidi saamise
3. ametiühing Prantsusmaal ja Madalmaades 20. saj. alguses
4. uudiste agentuur (peam. USA-s), mis ostab autoreilt uudiste, kirjatööde jms. avaldamise õiguse ning müüb seda ajakirjanikele ja kirjastustele
5. kõnek kurjategijate organisatsioon (USA-s)

sürrealism ‹-i 21› ‹s›
20. saj. kunsti- ja kirjandusvool, milles on olulisel kohal ebareaalsus mingeid nägemusi v. unenägusid meenutavate kujutluspiltidega. Prantsuse sürrealism. Autori loomingus, teoseis on sürrealismi sugemeid. Picasso on viljelnud ka sürrealismi.

švank ‹švangi 21› ‹s›
kirj rahvapärimustel põhinev satiirilis-humoristlik värssjutustus saksa kirjanduses 13.–16. saj.

taaler1 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
aj
1. Saksamaal jm. peam. 16.–18. saj. kasutusel olnud hõbemünt. Puistas kotist taalrid letile. Aastapalk 52 Rootsi taalrit. *Seal visati nüüd igalt poolt taalreid, pooltaalreid ja peenikest hõberaha, vahetevahel langes ka .. kuldraha vanamehe kübarasse. F. R. Kreutzwald.
▷ Liitsõnad: hõbe|taaler, riigitaaler.
2. maa hindamise ühik Liivimaal. Viiskümmend taalrit suur koht. Talu müügihind oli 180 rubla taaler.

tabulatuur ‹-i 21› ‹s›
muus
1. tähtedest, numbritest ja rütmimärkidest koosnev 14.–18. saj. noodikiri
2. vaimuliku laulu reeglite kogumik

taevas|käija
aj mõisnikevastase usuliikumise naisprohvet Eestis 19. saj. alguses. Taevaskäijate liikumine. Taevaskäija nägi oma mõisnikku põrgus kaelast saadik mudasse vajuvat.

talu|adramaa
aj pindala- ja maksustusühik 16. saj. Liivi- ja Eestimaal

talu|rendimaa
aj talumaa Eesti- ja Saaremaal 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Mõisnik ei tohtinud talurendimaad majandada.

tatarlane ‹-se 5› ‹s›, tatarlased pl
erinevat päritolu turgi rahvad, kes koos mongolitega olid 13.–15. saj. Kuldhordis juhtkohal; nende peam. Aasias ja Lõuna-Venemaal elavad järeltulijad. Volga, Siberi tatarlased.
▷ Liitsõnad: krimmitatarlane.

tender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. tehn veduriga vahetult ühendatud veok kütuse, vee, määrdeaine ja abiseadmete jaoks. Auruvedurite tendrid. Vedur põlevkivikamakaid täis laaditud tendriga. *Vedurijuht võttis mu tendrile. Nii, söehunnikute vahel, läkski sõiduks lahti. A. Repson.
▷ Liitsõnad: söetender; kondensaatortender.
2. mer. a. ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev 18. saj. ja 19. saj. algul. Tendreid kasutati luureks, sidepidamiseks ja valveteenistuseks. b. lihtsa kerekujuga ja automootoriga väike laev (Nõukogude vägede kasutuses Teises maailmasõjas). Balti laevastiku tendrid. Dessant sooritati kaatritel ja tendritel. c. laevu teenindav väike veesõiduk (kaater, puksiir vms.). Tender veab reidil seisvatele laevadele inimesi ning varustust. d. allveelaevu, torpeedokaatreid vms. teenindav abilaev mõne riigi laevastikus

teodiike ‹6› ‹s›
eriti 17.–18. saj. levinud usulis-filosoofiline suund, mis selgitab ja õigustab vastuolu Jumala headuse ja kõikvõimsuse ning maailmas valitseva kurjuse vahel

teorb ‹-i 21› ‹s›
muus 14–16 keelega madal lauto (kasutati peam. 16.–18. saj.)

toori ‹6› ‹s›
aj endise alalhoidliku Tooride Partei liige 17.–19. saj. Inglismaal. Toorid ja viigid. Praegugi kutsutakse Inglise Konservatiivse Partei liikmeid sageli toorideks.

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

transtsendentalism ‹-i 21› ‹s›
romantismist ja saksa idealismist lähtunud filosoofiline ja kirjanduslik liikumine USA-s 19. saj. keskpaiku

treidjunionism ‹-i 21› ‹s›
aj töövõtjate huve kaitsev ametiühinguliikumine (19. saj. Inglismaal)

trubaduur ‹-i 21› ‹s›

1. aj keskaegne (peam. 12.–14. saj.) provansi rüütlilaulik. Trubaduuride luule.
2. piltl ülistaja. *Viimase minutini laulsid ta [= Saksamaa] trubaduurid sellest, et Saksa relvad on võitmata, palvetasid imerelva nagu õnnistegija enese poole. K. Saaber. *Mikk sai Heino trubaduuriks, kes ta teeneid kuulutas kõigile, kõigile, kõigile. M. Mõtslane.

truväär ‹-i 21› ‹s›
aj keskaegne (peam. 12.-13. saj.) rüütlilaulik Põhja-Prantsusmaal. Truvääride poeesia, luule.

tšartism ‹-i 21› ‹s›
aj töölisliikumine 19. saj. Inglismaal

tung ‹-i 21› ‹s›

1. (kuhugi) tungimine. Tung itta, põhja. Veresoonte ahenemisel pidurdub alkoholi tung verre.
▷ Liitsõnad: edasi|tung, kallale|tung, peale|tung, sissetung; itta|tung, maaletung.
2. sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada; loomusund, instinkt. Tung tegutseda. Järsku haaras teda vastupandamatu tung nutta. Tajusin meeletut tungi kuskile minema sõita. Inimese tung end ehtida on iidvana. Tema tegusid ajendab isikliku rikastumise tung. Tung teadmiste järele, ilu ja harmoonia poole. Tungid ei lase end maha suruda. Ürgsed, animaalsed tungid. Loomuvastased tungid. Madalate tungidega inimene. *.. olen isalt pärinud seikluskire ja tungi merele. J. Parijõgi. || (suguiha kohta). Mees tundis tüdruku vastu patust tungi. *Ah, soontes tuksus tung: ma tahan sind. M. Under.
▷ Liitsõnad: elu|tung, endaalalhoiu|tung, enesealalhoiu|tung, enesesäilitamis|tung, liikumis|tung, loomis|tung, pesitsus|tung, rände|tung, seltsimis|tung, sülemlemis|tung, süütamis|tung, tegevus|tung, tegutsemis|tung, võimutung; seksuaal|tung, sugutung.
3. tunglemine, trügimine; tunglev rahvahulk. Staadioniväravas tekkis tung ja rüselemine. *Tung kandis teda kaasa, litsus ta tihedasti vastu külma kivimüüri .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: rahvatung.
4. (suure soovijate, pürgijate hulga kohta hrl. piiratud arvule kohtadele). Kõrgkooli, õigusteaduskonda, kursustele on suur tung. Suurim tung oli tänavu majandusklassi. Sellele kontserdile erilist tungi pole.
5. (koos sõnaga torm tähistab noorusajale omast mäslemist, püüdlemist, tunglemist). „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. *Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas .. T. Õnnepalu.
6. van füüs jõud
▷ Liitsõnad: raskustung.

turnüür ‹-i 21› ‹s›
seeliku tagaosa kohevil hoidev polster v. ribistik (19. saj. lõpul). Turnüüriga seelik. Kinnitas turnüüri seeliku alla. Krinoliinide ja turnüüride ajastu.

täiendus|klass
ped täienduskooli klass, Eestis eeskätt 20. saj. algupoolel. Algkooli juurde avati tütarlaste kaheaastane naiskäsitöö ja majapidamise täiendusklass. Kooli koosseisu kuulusid ettevalmistusklass, 6 põhiklassi ja täiendusklass. *.. ta polnudki enam nii väike, vaid käis juba seitsmendas, täiendusklassis... A. Kaal.

täiendus|kool [-i]
ped kool, milles kohustusliku algkooli lõpetanuile antakse täiendavat üld- ja kutseharidust, Eestis eeskätt 20. saj. algupoolel. Kodumajanduse täienduskool. Õppis Londoni eesti täienduskoolis. *Algkooli lõppklassis oli ta unistanud tehnikumist, kuid niisugune unistus ei läinud täide. Hea, et sai käia täienduskooliski. P. Kuusberg.

töö|kool [-i]

1. ped. a. kooliuuenduslik pedagoogikasuund 19. saj. lõpus ja 20. saj. algupoolel, mis tähtsustas õpilase iseseisvat tegevust ning võimetekohast tööd, töökoolipedagoogika; vastav õppeasutus b. (Nõukogude koolis:) pedagoogikasuund, mis rõhutas õpingute seost tootmistööga ja polütehnilist haridust; vastav õppeasutus
2. (tööoskuste ja -kogemuste omandamise kohta). Sai toimetuses kõva töökooli. *Algul karjas nikerdades, hiljem isa tööpingi juures õppides oligi talupoisi töökool. K. Põldmaa.

töölis|teater
19. saj. lõpu Euroopa töölis- ja ametiühinguliikumisest võrsunud teater

ulaan ‹-i 21› ‹s›
aj sõj ratsaväelane, kelle peamised relvad olid piik ja mõõk, 19. saj. keskpaigast peale püstol ja karabiin

usuvahetus|liikumine
aj usulise värvinguga talurahvaliikumine Liivimaal 19. saj. keskel

uus|asjalikkus
kunst kirj 20. saj. algul tekkinud kunsti- ja kirjandussuund, mida iseloomustab kaine, kiretu ja asjalik kujutuslaad. Uusasjalikkuse mõju Adamson-Ericu loomingus.

uus|barokk
baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. saj.

uus|islandi
Uusislandi kirjakeel '16. saj. väljakujunenud islandi kirjakeel'.

uus|klassitsism
klassitsismi traditsiooni elustav suund mitmel kunstialal 19. ja 20. saj., neoklassitsism

uus|ladina
Uusladina keel '15-16. saj. kirjanduses väljakujunenud ladina keel'.

uus|usund
20. saj. viimastel kümnenditel levinud, hrl. pärimuslikku kristlust vastustav usuline hoiak. Paljud uususundid on lähtunud idamaistest õpetustest.

vaku|kohus [-kohtu]
aj vakuse ajal talupoegade asju otsustav kohus 13.–16. saj.

vaku|raamat
aj talude ja nende koormiste nimistu Eesti ja Läti alal 14.–19. saj. Mõisate vakuraamatud. Vakuraamatute andmed. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatuis.

vakus ‹-e 4› ‹s›
aj
1. hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus 13.–17. saj.
2. selle üksuse koormiste feodaalile tasumise päev. Sügisesed vakused. Vakuseid pidama. Vakuste ajal peeti ka kohut. Vakus lõppes harilikult vakupeoga.

valgustama ‹37›

1. valgust andma, valgust levitama; valgeks (2. täh.) muutma. Päike valgustab ja soojendab meid. Täiskuu valgustas heledalt ümbrust. Hele välk valgustas hetkeks pilvi. Lamp valgustab hästi. Pimedat tänavat valgustasid vaid üksikud laternad. Küünal, väike pirn laes valgustas ruumi vaevaliselt. Lõke valgustas vaid mõne sammu kaugusele. Raketid, helgiheitjad valgustasid taevast. Väike aken ei suutnud ruumi küllaldaselt valgustada. Ruum oli halvasti valgustatud 'valgustus selles oli halb'. Peosaal oli heledasti valgustatud. Park oli ainult kohati valgustatud. Eemalt paistis tuledest valgustatud linn. Maja kõik aknad olid valgustatud 'sees põlevatest tuledest valged'. Eeskoda oli valgustamata 'selles ei põlenud tuld'. Kuu valgustatud 'Päikesest valgustatud' pool. || kusagil millegagi valgust tekitama, millelegi v. kellelegi valgust suunama. Tänavaid valgustati esialgu petrooleumi- või gaasilampidega. Rindelõiku hakati rakettidega valgustama. Merd valgustati prožektoriga. Valgustab taskulambiga lävel seisvat võõrast, maapinda jalge ees. Valgustas endale pimedates ruumides küünlaga teed. Mees valgustas tikutulega kella. See teooria on tuletorniks, mis valgustab meile teed. || piltl kirgastama, elustama. Särav naeratus valgustab neiu nägu. Rõõmus ootus, sügav rahuldustunne valgustas nägu. *Karedamadki näod olid hellad, süngemadki pilgud [jõuluööl kirikus] pehmed ja valgustatud. A. Viirlaid.
2. piltl millelegi valgust heitma, selgitavalt käsitlema, selgitama. Igaüks valgustas asja oma vaatenurgast. Kõiki üksikasju tuleb erapooletult valgustada. Ajalehes, selles raamatus valgustatakse 1940. aasta sündmusi võrdlemisi objektiivselt. Valitsusjuht valgustas oma kõnes üksikasjalikult sisepoliitilist olukorda. Ajakirjanduses on seda küsimust, probleemi küllalt põhjalikult valgustatud. Seltsi sünnilugu ja algusaegu on tänini vähe valgustatud. Kirjanik valgustab oma tegelasi kord ühest, kord teisest küljest. Käesolev raamat valgustab lähemalt filosoofia põhiküsimusi. Kroonikad, muuseumi eksponaadid valgustavad ajalugu, rahva elu. *Üks luges ühe, teine teise paiga [piiblist] ette ja valgustas ning kaunistas seda enda arvamistega. E. Vilde.
3. piltl õpetama, harima, suunama; kellelegi millegi kohta selgitavat teavet andma. Lektorid püüdsid oma loengutega rahvast valgustada. Rahvamasse, inimesi tuleb poliitiliselt valgustada. Noorsugu tuleb selles küsimuses valgustada. Meister valgustas noortöölisi pidevalt praktilise töö käigus. Küsisin mõnda asja Kaarli käest, tema siis valgustaski mind. Hakkas mind kohe värskete uudistega valgustama. Pean sind meie naabrite suhtes veidi valgustama. Kes teid juba jõudis valgustada, et ma ära sõidan? *Palvetajad palusid, et jumal inimesi valgustada võtaks, neid tõe teele juhataks .. A. H. Tammsaare. || valgustatud haritud, avara silmaringiga. Ta on eesrindlik ja valgustatud inimene. Kooliõpetaja oli omal ajal selle maanurga ainus valgustatud pea. Valgustatud absolutism aj absolutismi valgustusajastu ideedest mõjutatud erivorm 18. saj. mõnes Euroopa riigis.
4. hrv valge(ma)ks (1. täh.) tegema. *.. aga silgu asemel soolakalad oma jõest ja lassi sees jahurokk, vähese hapupiimaga valgustatud. E. Särgava.

valgustus|ajastu
aj valgustusfilosoofiast mõjutatud ajajärk mõne Euroopa riigi ajaloos põhiliselt 17.–18. saj. Valgustusajastu kirjandus, filosoofia.

valgustus|filosoofia
aj inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia Euroopa ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17.–18. saj. Lääne-Euroopa valgustusfilosoofiast mõjutatud baltisaksa progressiivsed haritlased.

vana|prantsuse
Vanaprantsuse keel 'prantsuse keel 9.–13. saj.'.

vastu|reformatsioon
aj 16.–17. saj. reformatsioonivastane liikumine katoliku kirikus. Vastureformatsiooni ajastu.

veetše ‹6› ‹s›
aj poliitilisi küsimusi otsustav rahvakoosolek Venemaal 10.–15. saj. Novgorodi, Pihkva veetše.

vennastekogudus|liikumine
aj 18. saj. Saksamaal alguse saanud usuline liikumine, mida iseloomustas tundeline vagadus ja vaimulik lihtsus, hernhuutlus

viig ‹-i 21› ‹s›
aj teat. poliitilise rühmitise liige 17.–19. saj. Inglismaal. Toorid ja viigid. 1830. aastail kujunes viigidest Liberaalne Partei.

vikerlane ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› viikingiaja eesti sõdalane ning meresõitja (19. saj. ilukirjanduses kasutusele võetud sõna). E. Aava ooper „Vikerlased”. *Ja kui tulle tuhisenud viimne hiiepuu, / kahmas viimsed vikerlased mere mustav suu. H. Talvik.

vojevood ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaal 10. saj. vürsti družiina v. maakaitseväe ülem; 15.–17. saj. polgu- ja salgajuht
2. 16.–18. saj. Vene linna ja sellele alluva territooriumi halduse juht
3. Poolas ja Leedus kuninga asemik kohapeal ja väepealik; 14.–18. saj. vojevoodkonna valitseja