[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aisa|rihm
aisa külge seotav leide rihm

ike ‹ikke 18› ‹s›

1. etn härgadele etterakendamisel juttade abil pähe seotav veopuu. Härga, härgi ikkesse panema. Nagu ikkes härg pidi ta oma koormat vedama. Alati koos nagu ikkes härjad. *Härjad lasevad enesele sõnakuulelikult rasked ikked pähe siduda ja kui nad adra ette rakendatakse, tõmbavad nad jõuga .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: härja|ike, kuklaike.
2. rõhuv, orjastav võim v. valitsus; surve, rõhumine, orjus, üldse rasked kohustused. Isevalitsuse, koloniaalne ike. Okupantide ike. 13. sajandil langes Venemaa mongolite ikke alla. Rahvas heitis, raputas endalt raske orjuse ikke. *Vägisi ei saa inimest puhkepäeval ikkesse panna .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: abielu|ike, feodaal|ike, koloniaal|ike, maksu|ike, okupatsiooni|ike, orja|ike, välisike.

ila|lapp
väikesele lapsele ette seotav lapp, mis hoiab teda end ilaga määrimast

kaela|side [-me]
meestel ümber kaela hrl. särgi krae alla kinnitatav ja eest sõlme seotav v. juba valmistamisel valmis sõlmitud spetsiaalne kaunistav riidelint, lips. Kitsas, lai, tume, hele kaelaside. Kandis musta kaelasidet. Sidus kaelasideme korralikku sõlme. Seadis, kohendas endal kaelasidet. Paneb kaelasideme ette, kaela. Kaelaside oli viltu vajunud. Laskis kaelasideme lõdvemale.

kammits ‹-a 2› ‹s›

1. hobuse, harvemini mõne muu looma esijalgade ümber seotav köidik liikumisvabaduse piiramiseks, näit. karjatamisel. Hobune pandi kammitsasse. Hobune on kammitsas. Hobuse jalad seoti kammitsasse. Hobune on end kammitsast lahti kiskunud. Kuidagi ei suuda edasi minna: nagu kammits oleks jalus. || (üldisemalt:) kütke, köidik. *Ta tundis oma käte ja jalgade ümber kammitsaid – ahelate kõlin tungis talle kõrvu. E. Vilde.
2. miski (v. keegi), mis mõjub köidikuna; millegi mõju takistava v. piirava tegurina. Kardan, et muutun sulle kammitsaks. Ta on üle väikekodanliku moraali kammitsaist. Igandite, ebausu, traditsioonide kammitsas olema. Ta pole vabanenud eelarvamuste, vananenud arusaamade kammitsa(i)st. Alkohol päästis peagi keelepaelad kammitsast. Viibib üha oma mõtete, kunagise oletuse kammitsas. *.. pärisorjus ja äärmine vaesus olid tugevateks kammitsateks eesti talurahvakultuuri arengule .. K. Tihase.

kapott|kübar
endisaegne paeltega lõua alt seotav väike naistekübar

laht|tasku
etn endisaegne vööle seotav tasku. Rahvarõivaste juurde kuulus lahttasku.

pea|kott [-koti]

1. kapuuts v. kapuutsitaoline ülerõiva osa. Mungakuue peakott. Peakotiga vihmakuub, jopp. Üles tõstetud, alla lastud peakott. Tõmbas mantli peakoti üle pea.
2. hobusele pähe seotav (kaera)kott, torp. *Isegi hommikueine ajaks pani ta künnihobusele heinad ette või peakoti kaertega pähe. M. Metsanurk.
3. peaalune asemekott. *Siis laskus [isa] tagasi peakotile ning ütles peale pilgulist vaikust.. A. Mälk.

pudi|põll
hrl. söömise ajaks väikelapsele lõua alla seotav põlleke. Pudipõllega titt.

pusar ‹-a 2› ‹s›

1. pealt seotav väike (nahk)kotike, eriti tubaka v. raha tarbeks. Väike, kõhukas pusar. Päästab pusara nööri lahti, seob pusara kinni. Võttis pusarast näputäie tubakat. *„Tee oma pusar lahti ja lao raha välja,” nõudis võidumees. A. Vanapa. *Üle õla rippus tal põdranahast kott. Seal olid sees kõik ta väärtasjad: kahesajagrammine kullatükk, piirituseplasku, pusar karusapiga.. J. Pärni (tlk). | piltl. *.. [nägi] oma tursunud silmnägu, jäi seda hetkeks tunnistama, kombates sõrmedega pusaraid silmade all.. A. Paikre (tlk).
▷ Liitsõnad: tubakapusar.
2. hrv pundar. *Järgmisel hetkel seisime, mõlemate rakendite koerad ning rakmed moodustasid ühe lõriseva pusara. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: juurtepusar.

põlle|rätt
etn põlle peale ilustuseks seotav rätt. Narmastega põllerätid.

pääste|vest
mer ümber rindkere seotav hrl. vahtplastist päästevahend, mis hoiab inimest vee peal, korkvest. Kõigil päästeparvele minejatel peavad olema päästevestid. Purjesportlased sidusid endale päästevestid ümber.

pääste|vöö
mer ümber keha seotav kahekordsest purjeriidest korgist plaatidega vöö inimese hoidmiseks vee peal, korkvöö. Mehed sidusid endale päästevööd ümber.

püünis|vöö
aiand viljapuu tüvele seotav paberist, riidest, traatvõrgust, õlgedest vm. materjalist riba tüvedel talvituvate kahjurputukate püüdmiseks

rist|pael

1. kuskilt risti üle seotav v. seotud pael. Ristpaelaga põll. Pakk oli ristpaela all.
2. ristpaelsaadetis. Kirjakandja tõi kirja ja ristpaela. *.. kojamees võib hommikuti posti nende alt vabalt sisse lükata, ja mitte ainult kirjad, vaid päris paksudki ristpaelad. F. Tuglas.

sadula|paun
sadula küljes olev, sinna seotav paun. Teemoon oli sadulapaunas. *.. sadulapaunad olid [kasakatel] lastist pingul, sadularihmade vahele oli igaühel hoolsasti seotud sinel. A. Kurfeldt (tlk).

seos|vöö
seotav, seosega (3. täh.) vöö. Kleidi pehme seosvöö.

suka|pael
sukkade ülevalhoidmiseks ümber jala seotav pael. Kootud, kummist sukapaelad. Sidus sukapaela kinni. Seelikuserva alt vilkusid sukapaelad.

sõlm ‹-e 22› ‹s›

1. köi(t)est, nööri(de)st, paelast vms. (seotav) kinnitus v. ühendus. Ühekordne, kahekordne sõlm. Niidis, lõngas on mitu sõlme, sõlm(ed) sees. Tegi õmblema hakates niidile sõlme otsa. Sidus rätiku lõua all sõlme. Keeras juuksed kuklasse sõlme, lopsakaks sõlmeks. Seo, tee, päästa, haruta sõlm lahti! Mees tõmbas kaelasideme sõlme lahti, kõvemini kinni, pingumale. Kingapael oli sõlmest lahti läinud, kõvasti sõlmes. Kinnitas mütsi paelad jooksva sõlmega. Tegi kingipaki paelale ilusa lehviga sõlme. Tegi meeldetuletuseks taskuräti nurka sõlme. Idamaised vaibad on sõlmitud Smürna ja Pärsia sõlmega. | piltl. Nõtke võimleja võis oma keha kas või sõlme väänata. Purjus mehe jalad kippusid vägisi sõlme minema. *Ka jutule polnud nüüd enam sõlme ette tehtud. J. Semper. *Leu karmist köhatusest kohkusid mu häälepaelad tookord sõlme. J. Tuulik. || piltl keeruline olukord, ummikseis, konflikt. Olukord oli väga segane, keegi ei osanud enam sõlme lahti harutada. Sõlme jooksnud rahvusvahelised suhted. Tal on isiklik elu sõlme läinud. *.. missugune idiootlik sõlm mu elusse sisse on keerdunud. J. Kross.
▷ Liitsõnad: aas|sõlm, haard|sõlm, kaheksa|sõlm, kalamehe|sõlm, kangru|sõlm, keerd|sõlm, meremehe|sõlm, paali|sõlm, punus|sõlm, seasõrg|sõlm, soodi|sõlm, stopper|sõlm, topi|sõlm, umbsõlm; lipsusõlm; kõri|sõlm, soolesõlm.
2. ristumiskoht, sõlmpunkt. Tähtis raudteede, mereteede sõlm. *Teisel päeval pidime kokku saama kuskil uulitsate sõlmes. J. Semper.
▷ Liitsõnad: liiklus|sõlm, maantee|sõlm, raudtee|sõlm, transiit|sõlm, transpordisõlm; raadio|sõlm, sanitaar|sõlm, side|sõlm, soojussõlm; lümfi|sõlm, närvisõlm.
3. piltl ringikujuline kõrvalepõige otsesuunast. Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi. || (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▷ Liitsõnad: surmasõlm.
4. jämenenud koht; med sõlmeke, paapul. Tihked valulikud sõlmed säärtel. *.. paistetavad liikmed, näed, sõrmedel on sõlmed. M. Lepik (tlk).
5. bot varre osa, millele leht kinnitub. Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
▷ Liitsõnad: kõrre|sõlm, varre|sõlm, võrsumissõlm.
6. tehn mingis suhtes tervikut moodustav detailide kogum, mis on hrl. vahelüliks valmistoote koostamisel. Ekskavaator toodi kohale üksikute sõlmede kaupa. Seadme mõnedes sõlmedes ilmnesid vead. Detailide kokkupanek sõlmedeks, sõlmede kokkupanek tooteks. Unifitseeritud sõlmedega tööpingid.
7. astr. a. kahe taevaskera pinnal asetseva suurringi lõikepunkt b. taevamehaanikas kasutatav taevakeha orbiidi ja seda orbiiti kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▷ Liitsõnad: tõusu|sõlm, veerusõlm.
8. füüs seisulaine amplituudi nullpunkt
9. mer laeva kiiruse mõõtühikuna üks meremiil tunnis. Tormisel merel oli laeva kiirus viis sõlme. Laeva kiirus tõusis kümne sõlmeni. *Laev tegi vaikse merega kuus sõlme, pisikese vastulainega neli .. E. Kreem.

söötmis|rätik
imikule toitmise ajal ette seotav rätik lõuaaluse kaitseks ja suu pühkimiseks