[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sekt1 ‹-i 21› ‹s›

1. usulahk. Ristiusu, islami sektid. Adventistid, baptistid jt. sektid. Millisesse sekti ta kuulub?
▷ Liitsõnad: ususekt.
2. piltl kitsas kildkond. Algselt laia kandepinnaga liikumine kuivas kokku suletud sektiks.

sekt2 ‹-i 21› ‹s›
Saksa vahuvein. Joodi klaas sekti. Kallas kihiseva sekti pokaalidesse.

selt vt see

sent1 ‹sendi 21› ‹s›

1. Euroopa rahaliidu liikmesriikide ja mitme muu riigi (näit. USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) väiksem rahaühik; selle väärtusega münt. 5 krooni 30 senti. Kompvekid „Tilk piima” olid sent tükk. Ümbrikke sai sendi eest kaks. Viis senti oli väga väike summa. Kirjale läks kümme senti juurdemaksu. Hoidis kokku mõnikümmend senti. Ema andis poisile soola ostmiseks vajalikud sendid. Mul oli veel mõni sent raha taskus.
2. ‹ka pl.› kõnek raha, eriti väiksem summa. Sai vilja müügist ilusa sendi. Ei saanud oma töö eest sentigi. Ja sina mõtlesid oma sentide eest maja osta! Võtke kõik viimse sendini! Arstile maksmiseks kulutas perekond viimase kui sendi. Kogus üüri maksmiseks kokku oma viimased sendid. Mul polnud enam sentigi taskus, hinge taga. Võlg sai sendi pealt 'täpselt, viimaseni, sendilise täpsusega' ära makstud. *Ja nüüd ma seisan siin ilma ühegi sendita nagu kurg keset sood, võlad üle kõrvade. O. Luts. | piltl. Temata ei maksa elu enam sentigi 'pole midagi väärt'. Sent surmaga, surmale võlgu (ütlus vana v. muidu kehaliselt viletsa inimese kohta).
▷ Liitsõnad: nälja|sent, rahasent.

(mitte) punast ~ sinist senti(gi)
‹hrl. eitusega› (mitte) vähimalgi määral raha, (mitte) natukestki raha. Tal polnud enam punast, sinist sentigi taskus. Kahtlane, kas sa tema käest sinist sentigi saad.

(mitte) sendi võrra(gi)
mitte sugugi, mitte pisutki. Ta pole sendi võrragi targemaks saanud.

sent2 ‹sendi 21› ‹s›
kõnek sentimeeter. Osta krae jaoks 20 senti siidi! Seelik oli 10 senti ülespoole põlvi. Ta on sõbrannast seitse senti lühem. *.. oleks hea, kui tuleks viis kraadi külma ja kümme senti lund. P. Nemvalts (tlk).

serv ‹-a 22› ‹s›

1. (hrl. õhukese, lameda) eseme äär, äärejoon või külgpind, mõnikord ka osa sisepinna poole suunduvast äärealast, kitsam v. laiem riba tasapinna v. eseme välispiirdel. Margi hammastatud servad. Saagja servaga puuleht. Terava servaga kivikild. Kirjuta paberi paremale servale oma nimi. Pildi alumisel serval on kunstniku signeering. Lehekülje servadele oli tehtud märkmeid. Pargitud nahk on servast õhem ja rabedam. Riide lõigatud serv tuleb palistada. Varrukate servad on narmendama kulunud. Tüdruk tõmbas rätiku serva näo ette. Toppisin juuksed mütsi serva alla. Kampsuni alumine serv on soonikkoes. Must valge servaga pilv. Sakiliste servadega haavaarm. Mündi rihveldatud serv. Loojuvast päikesest paistis veel punane serv. Labida serv puutus vastu kivi. Vanaema tegi käe servaga leivataignale risti. Näkitses isutult võileiva serva. Vesised, punaste servadega silmad. Istusin voodi, tooli servale jalgu puhkama. Hoidsin tooli servast kahe käega kinni. Saapad olid sängi serva all. Istusime parve serval, jalad vees. Tõmbasin taldriku laua serva poole. Katuse serva all oli pääsukesepesa. Saematerjali kitsas külg on serv. Korrapärase kujuga tellise või kivi pikki külgtahkusid nimetatakse servadeks. || mat hulktahuka kahe külgneva tahu kokkupuutumiskoht, kahetahulise nurga tasanditele ühine sirge. Kolmnurkse püstprisma kõik servad on võrdsed.
▷ Liitsõnad: all|serv, ees|serv, esi|serv, külg|serv, otsa|serv, põhi|serv, sise|serv, välisserv; kinnitus|serv, lõike|serv, paindeserv; hõlma|serv, kai|serv, keele|serv, kleidi|serv, laua|serv, lava|serv, lehe|serv, mantli|serv, naha|serv, pilve|serv, seeliku|serv, sängi|serv, tooli|serv, voodiserv.
2. mingi ala, territooriumi piirjoon ja osa välisäärest keskkoha poole jäävast pinnast, ääreala; vahel ka osa väljaspool olevast vahetult külgnevast alast. Jahimehed varitsesid metsa serval. Püstitasime telgi lagendiku servale. Kopli servas sõid hobused rohtu. Tihniku serv ulatus järve kaldale. Töötati põllu ühest servast teise ulatuva ahelikuna. Õue teises servas on lillepeenrad. Meie müügilaud on turu sealpoolses servas. Sõitsime trammiga linna serva, servale. Ta elas linna servas. Kolisin elama linna teise serva. Selliseid sõnumeid tuli Eestimaa igast servast. Sõjad puhkevad kord siin, kord seal maailma servas. Kogu mannerjää mass liikus keskkohast servade poole. Tuul kihutas pilvi taeva ühest servast teise. Maantee, kõnnitee servas ootasid inimesed bussi. Hoidusin tee servale. Rada on mõlemast servast valge triibuga märgistatud. Tee servadele istutati ilupuid. Põllu servale korjatud kivihunnikud. Majake pargi serval. *Ma olen nüüd oma väikest isamaad servast servani näinud, teda tundma õppinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: heinamaa|serv, jää|serv, linna|serv, liustiku|serv, maa|serv, metsa|serv, muru|serv, pargi|serv, põllu|serv, raba|serv, ranna|serv, rentsli|serv, soo|serv, söödi|serv, taeva|serv, tee|serv, turu|serv, tänava|serv, võsa|serv, väljakuserv; ida|serv, kagu|serv, loode|serv, lõuna|serv, lääne|serv, põhja|serv, õhtuserv.
3. augu, süvendi, järsaku äär, ääreala. Vahtisin augu servalt alla. Seisime jõe kaldal, üsna serva peal. Laava valgus üle kraatri serva allapoole. Ratsutasime piki järsaku serva. Kraavi serv tuleb sirgeks võtta.
4. rinnaku, järsaku külgpind. Kõrgendiku parem serv on järsk. Niisutatavate põldude külgi piiravad kumerad servad. Tallinna lahte piiritleb lõuna pool Põhja-Eesti platoo järsk serv.
5. nõu, anuma vm. (kõrgem) äär, külg, eriti ääre ülaosa. Katkise servaga savikauss. Kass pani käpad lüpsiku servale. Ronisin üle tünni serva sisse. Kullatud servaga tass, kauss. Ämbrid on servani, servini täis. Jõi piima otse kannu servast. Lind vaatas üle pesa serva. Uppuja haaras kinni paadi servast. Vesi valgus üle kalossi serva sisse. Üles, alla keeratud servaga kübar. Tõmbasin kaabu serva silmadele.
▷ Liitsõnad: kaabu|serv, kausi|serv, klaasi|serv, paadi|serv, sõime|serv, taldrikuserv.
6. piltl (abstraktsetes seostes). Oma aastatelt jõuab ta juba kolmekümnenda serva alla. Ta kaldub juba üht serva pidi meie mesti. Lugu jäi mulle mõnest servast segaseks. See film näitas meie elu servast serva. Neiu on täitnud mehe meeled servast servani. *.. kuskil teadvuse serval.. uitab üks mõte, see on rõõm. M. Traat.

serv1 ‹-i 21› ‹s›
sport palling. Tugev, õnnestunud serv. Toomas hiilgas oma Jaapani servidega. Bumerangpallingut nimetatakse ka Eesti serviks. Võrkpallurite rünnak algab juba servist. Ta tegi vigu servide vastuvõtmisel. Lõin servi punktiks.
▷ Liitsõnad: bumerang|serv, haak|serv, pommserv.

serv2 ‹-i 21› ‹s›
aj pärisorja nimetus Lääne-Euroopas

[kellelegi, kellegagi] serva lööma ~ tegema
kellegagi flirtima, kellelegi lähenemiskatseid tegema, ligi tikkuma, külge lööma. Noormees on juba selles eas, et lööb tüdrukutele serva. Tean, et mu mees teistele naistele serva teeb. Mõisaproua tikkunud Antsuga serva lööma. Ah et Jüri ka Mariga serva löömas! Puhkuse ajal sai kõvasti serva tehtud.

sest ‹konj›

1. põhjendav sidesõna, mis alustab pealausele järgnevat põhjuslauset; sün. seepärast et, sellepärast et, kuna. Ma ei tule, sest mind pole kutsutud. Torises omaette, sest lugu ei meeldinud talle. Lill on kuivanud, sest teda pole kastetud. Õppimine ei edene, sest mõte kipub muudele asjadele. Sulges silmad, sest valgus oli ere. Võpatasin, sest miski torkas mu jalga. Läksin lonkides, sest aega oli küllalt. Tulime üle põllu, sest nii sai otsem. Kohvi loksus maha, sest jooja käsi värises. Õppis seminaris, sest temast pidi tulema koolmeister. | ‹ühendsidesõna osana› sest et vt et
2. van sellepärast, seepärast. *Me künname uuesti söötide pinda, / me külvame lootust ka vanade rinda – / sest tõuskem nüüd, vabad ja noored! G. Suits. *.. sest tõsist õnne hoolega / kui kalliskivi hoia sa! L. Koidula.

sest vt see

sett ‹seti 21› ‹s›
sport mängu osa lauatennises (21 punkti) ja tennises (6 geimi). Ants asus esimeses setis juhtima 4:1. Kaotasin kolm geimi järjest ja lõpuks kogu seti.

sort ‹sordi 21› ‹s›

1. headusjärk, väärtusklass. a. (tootel). Ekstra, kõrgema, I sordi jahu. Suurem osa piimast läks teise sorti. Kolmanda sordi tubakas. Esimese sordi heeringas on teise sordi omast kallim. Veinidest pruugib ta ainult kõrgemaid sorte. Tundub olevat paremat sorti konjak. See on kehvemat sorti kangas. *See [= viin] toodi Tartust.., alam sort punase, kõrgem sort valge lakiga korgitud. H. Raudsepp. b. (laiemalt millegi v. kellegi väärtust hinnates). Valisime keskmist sorti kõrtsi. Kas paremat sorti paati pole? Need filmid on kõige odavamat sorti värk. See tsikkel on esimese sordi riist. Ta sihib uhkemat sorti tüdrukuid. Peab Minnit madalamat sorti naiseks. Alamat sorti rahvas. Ukse taga seisis keegi paremat sorti isand. Jalad on tal kõrgemat sorti. Vahendaja osutus esimest sorti närukaelaks. *Ega kündja ole lihtinimene. Ta nagu veidi kõrgemat sorti.. A. Kalmus.
2. põll aiand hrl. aretuse tulemusena saadav majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste taimede kogum. Minu isa aretatud sordid. Sellest liigist on aretatud tuhatkond sorti. Varajased, hilised sordid. Viljapuude külma-, talvekindlad sordid. Maasika tihedapuhmikulised, magusad sordid. Datli kohalikud sordid. Savimuldadele sobivad sordid. Saagikuse, maitseomaduste poolest erinevad sordid. Rajoonitud sordid. Külvati kolme sorti otra, parimat sorti lina. 'Ants' ja 'Ando' on head sorti kartulid. Aias kasvavad 'Kuldrenett', 'Talvenauding' ja mitmed teised sordid.
▷ Liitsõnad: daalia|sort, datli|sort, kaera|sort, kapsa|sort, kartuli|sort, kirsi|sort, lille|sort, muru|sort, nisu|sort, odra|sort, pirni|sort, ploomi|sort, riisi|sort, roosi|sort, rukki|sort, taime|sort, teravilja|sort, tomati|sort, tubaka|sort, viljapuu|sort, õunasort; sügis|sort, tali|sort, tööstus|sort, valik|sort, võrdlus|sort, võõrsort; aretus|sort, ema|sort, hübriid|sort, kloon|sort, liin|sort, populatsioonsort; lemmik|sort, uudissort.
3. mingi(te) tunnus(t)e põhjal eristatav (ja liigitatav) esemete, olendite, nähtuste rühm; liik, laad, tüüp, mast. Küpsetasin nelja sorti pirukaid. Siin on igat sorti jalavarje, alates sussidest ja lõpetades saabastega. Panin pesu kappi sortide järgi: linad vasakule, käterätid paremale. Armastab sibulat, küüslauku ja muud seda sorti söödavat. Eelistab paksemat sorti suppe. Palun üks väiksemat sorti kapsapea. Pliiatsikarbis oli kolme sorti sinist: hele-, tume- ja lillakassinine. Ta on hoopis teist sorti kui vend. Mart on sinu sorti inimene. Ta on seda sorti naisi, kelle ilu muutub aastatega ainult küpsemaks. Poiss on väänkael, isemeelset sorti. Too naine on sitkemast sordist. On üks sort inimesi, kes kunagi millegagi rahul pole. Siin töötab inimesi igast sordist. Kannatas kahte sorti rahvas: lapsed ja päris vanad. Tahaksin abiliseks mõnd nooremat sorti inimest. Seda sorti hulljulgus viib elu edasi. Laseb lendu igat sorti toorusi. Mul on mitut sorti muresid. Algas tugevamat sorti paduvihm. *Olevat kunstnik ja see sort on ikka rehkendamises nõrk.. H. Raudsepp. || sarnase tehnoloogiaga (sarnase retsepti järgi) valmistatud toodete rühm
▷ Liitsõnad: juustu|sort, leiva|sort, vorsti|sort, õllesort.

svert ‹sverdi 21› ‹s›
mer jahi veealuse osa külgtakistust suurendav ja triivimist vähendav tõstetav puit- v. metallplaat

sõrt ‹sõrdi 21› ‹s›
geogr kõrge väheliigestunud pinnamoega rõht- v. kaldtasandik Tjan-Šanis ja Kesk-Pamiiris