[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahter|tääv
mer laeva külgi ahtris siduv tarind

asoto|bakter
põll õhulämmastikku siduv bakter

glutamiin|hape
keem paljudes valkudes sisalduv ainevahetuses vabanevat ammoniaaki siduv kahealuseline aminohape

kahe|valentne ‹-se 2› ‹adj›
keem kaht vesinikuaatomit siduv. Vask on põhiliselt kahe-, harvemini ühevalentne element.

kus ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: missuguses kohas
1. otseses küsimuses. Kus sa elad? Kus sa käisid? Kus me kokku saame? Kus on kõige lähem postkontor? Eedi, kus sinu asjad on? Millal ja kus see juhtus? Kus see kirjas on? Kus Madis on? '(tõlgendatav ka:) miks Madis siin ei ole?' Siin kusagil ta on, aga kus nimelt? Kus kohas sa teda nägid? Kus su aru oli! *„Kus siis sina olid!” karjus Eeva Lusja peale. L. Promet.
2. alustab sihitis-, koha-, täiend- vm. kõrvallauset. Küsisin õelt, kus ema on. Ma ei tea, kus kandis see maja asub. Ma lähen vaatan, kus nad on. Ema hakkas pärima, kus ma käisin. Küllap ta on seal, kus teisedki. Kus esines alusmetsa, seal kasvasid sarapuud ja toomingad. Nad läksid järve äärde, kus noori oli juba varem koos. Kus suitsu, seal tuld. Ta rääkis sellest kõikjal, kus kuulajaid leidus. Nüüd mindi tuppa, kus toidulaud juba ootas. Ta aitas, kus võis. Ta rääkis paikadest, kus ta suvel käis. Siit on ühiselamuni, kus Margus elab, hea tükk maad. Näita mulle ajalehte, kus sellest on kirjutatud. See on ammu teada, kus ta on. Saar on ainuke, kus on säilinud haruldased taimeliigid.
3. mõningates väljendites osutab ebamäärast kohta. Küll ma üles leian, olgu ta ükskõik kus, kus tahes. Kõik varjasid end, kus keegi. Kõik olid suvel kes kus. Ta on ilma peavarjuta, ööbib kus juhtub. Kus ta ka ei viibiks, kodu on ikka meeles. Pool päeva on möödas ja tagaotsitav juba kes teab kus. Poiss vedeleb kurat teab kus. Ta oli oma mõtetega jumal teab kus. || kõnek mitmesugustes enamasti fraseoloogilist laadi ütlustes. Käige, käi kus kurat! Kasi, kasige kus kurat! Mingu, lennaku kõik kus kurat! Mine siit oma jutuga kus kurat! Saada ta kus kurat! Tuul viib võrgud kus kurat. Käi siit kus kurivaim! Jäta kõik kus pagan! Minge kõik kus tuhat! Jäta, saada kõik kus see ja teine! Õppimine jäi seks korraks kus seda ja teist. *Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar.
4. kõnek kuhu (hrl. otseses küsimuses). Kus kohta ma selle panen? *„Kus sa lähed?” küsis Tõnisson.. O. Luts.
5. kõnek (hrl. küsimusena:) kuidas. *Aga kus te üldse selle peale tulete, et teie Ines viibib Atlantises? B. Kabur.
II. siduv ajamäärsõna, alustab täiend-, aja- vm. kõrvallauset; sün. mil(lal) (sobib mõnikord). Küll veel tuleb aeg, kus sa seda kahetsed. Oli päevi, kus polnud midagi süüa. See oli silmapilk, kus kõik oli kaalul. See polnud ainuke kord, kus nad kohtusid. Nüüd, kus kõik tööd korras, võib pisut puhata. See pole võimalik enam praegu, kus olukord on muutunud. Nüüd, kus tuul selja tagant, liikus paat palju jõudsamini. See juhtus lõuna ajal, kus kogu pere kodunt ära. Kõige ülevam silmapilk oli see, kus mängiti hümni. *..liig järsku tuli see, kus ta köstri ette pidi minema. O. Luts.
III. kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna a. hrl. lause algul aitab toonitada millegi hoogsust, ägedust, võimsust, suurust, ka kellegi imestust, üllatust vms. Kus hakkas rängasti sadama! Kus naised pistsid tänitama! Kus noorest peast sai möllatud ja trallitud! Kus käsi läks paiste mis hirmus! Kus siis läksid kõigil silmad suureks! Kus Andres sai vihaseks, ägedaks! Mina nii väga ei tahtnudki, aga kus tema! Vaata aga, kus poisil pea lõikab! Kus oli ikka vaprus! Kus oli pidu, süüa ja juua jätkus hommikuni! Kus see külarahva naer, kui teada saadakse! Vaat kus oli alles õnn! Vaat kus lugu – või kohe käsitsi kallale! Kus selle kahju, häbi ots! *Kus mul oli maal ilus talu nagu pupe, aga näe, vaja oli trügida linna.. O. Luts. b. rõhutab (ja vormistab) kõneleja põlastamist, pahandamist v. üleolekut. Ena kus mul targad väljas! Kus mul ka asjamees, käskija! Vaat(a) kus närukael, saatan, sunnik! Vaat kus kuradid! Kus mul kavaler, keda vaadata! Vaata kus kutsikanäru, või hammastega külge! Kus ikka tobu, tema ei ole nõus! Kus asi, millega ka uhkustada! Kus ka varandus, mida taga nutta! Kus ka leidis tuttava! Kus teeb ennast tallekeseks, tema pole kedagi puutunud! c. alustab hrl. vormilt jaatavat lauset (v. ütlust), mis tegelikult sisaldab eitavat arvamust v. hinnangut. Kus ma seda võisin teada! Kus meil see aeg ringi hulkuda! Kus ta's haige on! Tule õhtul meile! – Kus ma siis saan! Kus siis kõik meelde jääb! Oh, kus tema nüüd kodus püsib! Teised läksid ees, kus tema maha sai jääda. Kus Toomalgi see raha kohe võtta! Keelati küll, aga kus tema (kuulas)! Nii ma tulingi, kus sa hakkad ära ütlema. Aga kus nüüd nemad millestki hoolivad. Kus niisugune viitsib sul tööd teha! Ma pean minema, kus ma pääsen! Kus tema nüüd nõus ei ole! Et ka kellegagi nõu peaks, kus sa sellega! Kas sind sunniti? – Ei, kus sellega! *„Kas karjas pika päevaga uni peale ei tiku?” – „Kus ta ikka tikub, kui silmad lahti hoida!” A. Hint.

köidik ‹-u 2› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. kedagi siduv, kinnihoidev köis, nöör, kett vms. Mehed võeti kinni ja pandi köidikuisse. Köidikuis, köidikutes vangid. Vangid, vangide käed vabastati köidikuist. Kinniseotu köidikud lasti lõdvemaks. Kana oli üht jalga pidi köidikus. *Kuidas Hauka oma kitsas sõõris end polekski rebinud ja ringiratast jooksnud, ikka tõmbas teda köidik tagasi. E. Krusten.
2. piltl (millegi kammitseva, takistava, siduva kohta). Feodalismi, pärisorjuse, mineviku köidikud. Vabaneb eelarvamuste köidikuist. Tema tahe murrab kõik köidikud. *Seisuslikud eesõigused, kodanikuvabaduste puudumine, rahvuslikud kitsendused – need köidikud aheldasid alles kogu rahvast. F. Tuglas.

liidus ‹-e 4› ‹s›

1. kahe v. mitme osa ühend
2. liitekoht. *Sillutise kiviplaadid on liidusest lahti nagu jäätükid jääminekul. J. Semper.
3. anat luid omavahel lausaliselt siduv ühendus. Koljuluude liidused.
▷ Liitsõnad: kõhr|liidus, luu|liidus, sideliidus; häbemeliidus.

liigese|kihn
anat liigestuvaid luuotsi hermeetiliselt kattev ning siduv sidekoeline moodustis

maailma|majandus
maailma riikide majandusi siduv majandussuhete ja rahvusvahelise tööjaotuse süsteem

mitme|valentne

1. keem mitut vesinikuaatomit siduv. Mitmevalentne element. Mitmevalentne on naatrium?
2. keel mitme laiendiga seostuv

nelja|valentne
keem nelja vesinikuaatomit siduv

oksüdeerija ‹1› ‹s›
keem elektrone siduv aine

raam|novell
kirj teist novelli v. teisi novelle raamjutustuseks siduv novell

rahvus|vaheline
eri rahvaste v. riikide vaheline, neisse puutuv, neid siduv, kohustav v. neile ühine, internatsionaalne. Rahvusvaheline koostöö, kaubavahetus. Rahvusvaheline komitee, kongress. Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid. Rahvusvaheline mess, näitus. Rahvusvaheline maleturniir. Rahvusvahelised interpreetide võistlused. Rahvusvahelised lennuliinid. Rahvusvahelised jõed, kanalid, väinad. Laev oli rahvusvahelistes vetes 'mitteterritoriaalvetes'. Rahvusvahelised kokkulepped, lepingud. Pinev rahvusvaheline olukord. Rahvusvahelised vaidlusküsimused, suhted. Sündmused omandasid rahvusvahelise ulatuse. Uus riik vajab rahvusvahelist tunnustamist. Eesti on taas jõudnud rahvusvahelisele areenile. Rahvusvahelise tähtsusega sündmus. Rahvusvaheline õigus 'õigusnormide kogum, mis korraldab riikide suhteid'. Rahvusvaheline naistepäev, lastekaitsepäev, üliõpilaspäev, teatripäev. Rahvusvaheline geofüüsika-aasta, rahuliku Päikese aasta (teat. rahvusvahelised teadusüritused). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Rahvusvaheline küünal 'mittesüsteemne valgustugevuse ühik'. Rahvusvaheline signalisatsioonikood 'merelaevade omavahelist v. merelaevade ja rannaobjektide vahelist sidepidamist võimaldav signaalide kogum'. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. Rahvusvahelise mainega teadlane. Ringrada, õppekava vastab rahvusvahelistele nõuetele. Inglise keel on laialt levinud rahvusvaheline keel. Tehiskeeltest on kõige rahvusvahelisem esperanto. Meie keeles vastav sõna puudub, tuleb kasutada rahvusvahelist nimetust. Rahvalauludega võrreldes on rahvajutud palju rahvusvahelisemad. Rahvusvaheline uskumus. Paljudesse keeltesse tõlgituna muutus teos rahvusvaheliseks. Rahvusvaheline kabe '100-ruudune kabe'. Rahvusvaheline meister, suurmeister (spordiklassifikatsioonides). *Mõnelgi korral on mainitud, et mereröövlite meeskonnad olid rahvusvahelised, koosnedes peale sakslaste, rootslaste ja soomlaste ka ärapagenud eestlastest. L. Tiik. | (paljude organisatsioonide, organite, asutuste v. ühenduste ametlikes nimetustes). Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvaheline Kohus. Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo. Rahvusvaheline Matemaatikaunioon.

raku|vaheaine
naaberrakkude rakukesti omavahel siduv aine taimedes

relatiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. suhteline.; ant. absoluutne. a. Kõik siin ilmas on relatiivne. Vanadus on relatiivne mõiste. Liikumine ja paigalseis on relatiivsed nähtused. Teadmistel on relatiivne iseloom. Igasugune tasakaal on relatiivne. *Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlblusega. A. H. Tammsaare. b. (terminites). Relatiivne kõrgus, niiskus. Relatiivne kuulmine muus arendatav võime tabada helide kõrgussuhteid, luua heli- ja kõlakujutlusi ja neid lauldes puhtalt esitada. Relatiivne liikumine füüs keha liikumine niisuguse taustsüsteemi suhtes, mis omakorda liigub teise, tinglikult paigalseisvaks loetava taustsüsteemi suhtes.
2. keel siduv. Relatiivne pronoomen 'relatiivpronoomen'.

relatiiv|pronoomen
keel siduv asesõna, näit. mis

side|aine
siduv aine; ehit mingi materjali koostisse kuuluv aine, mis tardudes seob materjali koostisosad v. liidetavad detailid. Orgaanilised, mineraalsed sideained. Lubi, tsement ja teised sideained. Ahjukivide sideaineks kasutati savi. Kivid laoti üksteise peale ilma sideaineta. Värvide, lakkide sideained. Muna on heaks sideaineks paljude toitude valmistamisel.
▷ Liitsõnad: õhksideaine.

side|joon
siduv joon (näit. kirjatähtede ühendamisel)

side|kiht
siduv kiht. Krohvitava pinna ja krohvikihi vaheline sidekiht.

side|lüli
siduv lüli, ühenduslüli

sidend ‹-i 2› ‹s›

1. el vooluringi teat. osa
2. keel lause element (sidesõna, siduv ase- v. määrsõna, partikkel), mis vormistab grammatilise seose lauseosade v. osalausete vahel

side|puu
siduv, ühendav puu. Laua otsapoolsed jalad kinnitati omavahel rõhtsa põikpuuga ning need põikpuud keskelt veel ühe sidepuuga.

side|sõna
keel lauseosi v. osalauseid siduv muutumatu sõna (ning vastav sõnaliik), konjunktsioon. Alistavad, rinnastavad sidesõnad.
▷ Liitsõnad: ühendsidesõna.

side|vokaal
keel hrl. kaht eri võõrsõna tüve siduv vokaal, näit. okeanoloogia

sidusus ‹-e 5› ‹s›

1. geol pinnase omadus (tugevuse osa), mis johtub pinnaosakesi siduvaist molekulaarjõududest. Pinnaste sidusus.
2. keel teksti lauseid ja lauseosi siduv tähendussuhete süsteem
3. mat topoloogilise ruumi omadus

sule|kida
zool suleebemeid omavahel siduv haakjas moodustis

unilateraalne ‹-se 2› ‹adj›
ühepoolne, ühekülgne. Unilateraalne pneumoonia. Unilateraalne 'ühepoolselt siduv' leping.

viie|valentne ‹-se 2› ‹adj›
keem viit vesinikuaatomit siduv. Räni on viievalentne element.

viite|number
numbriline viitemärk; (panganduses:) arvet ja maksekorraldust siduv numbrikombinatsioon

vöör|tääv
mer laeva külgi vööris siduv tarind

õmblus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. õmblemine. Tüdruk õppis linnas õmblust.
▷ Liitsõnad: individuaal|õmblus, massõmblus; käsitsi|õmblus, masinõmblus; väljaõmblus.
2. tekst üks (v. mitu) pisterida, mis ühendab (v. ühendavad) erinevaid riide- vm. materjali kihte. Kandiga õmblus. Kahekordne õmblus. Pööratud õmblus. Kuub ragises kõigist õmblustest. Lahtirebenenud, lahti hargnenud õmblus. Kontrollis telgi õmbluste tugevust. | piltl. Plaan kärises kõigist õmblustest. || med kirurgiline haavaühendus
▷ Liitsõnad: ehis|õmblus, kantimis|õmblus, kapp|õmblus, kaunistus|õmblus, liht|õmblus, läbilõike|õmblus, nööpaugu|õmblus, palistus|õmblus, peit|õmblus, pesu|õmblus, sala|õmblus, siksak|õmblus, tepp|õmblus, tikke|õmblus, topelt|õmblus, volt|õmblus, ääre|õmblus, ühendus|õmblus, üleääreõmblus; käise|õmblus, selja|õmblus, suka|õmblus, varruka|õmblus, õlaõmblus.
3. anat luid siduv fibroosühend, sutuur. Liikumatu õmblus. Õmblustega ühendatud koljuluud.
▷ Liitsõnad: otsmiku|õmblus, pärg|õmblus, saagõmblus.
4. tehn liitekoht. Katla õmblused. Tihe ja pragudeta õmblus. Õmblusteta torud.
▷ Liitsõnad: keevis|õmblus, neet|õmblus, põkkõmblus.
5. kauna liitekoht
6. õmmeldav ese, õmblustöö. Võtab õmbluse kätte.

ühendus|lüli
ka piltl ühendav, siduv lüli millegi v. kellegi vahel. Detailide ühenduslülid. Eesti on ühenduslüliks Ida ja Lääne vahel.

ühendus|niit [-niidi]
piltl ühendav, siduv niit. Ainsaks ühendusniidiks välismaailmaga oli raadio. Kriitik juhib tähelepanu ühendusniitidele kahe kirjaniku loomingu vahel. Nähtamatud ühendusniidid seovad meid kodukohaga.

ühe|valentne
keem üht vesinikuaatomit siduv. Kloor on ühevalentne element.