[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sigin|-sagin ‹sigina-sagina› ‹s›
sagimine, askeldamine, sigin ja sagin. Jõulueelne sigin-sagin. Suurlinna sigin-sagin väsitab ja teeb kärsituks. Küll täna oli koolis siginat-saginat! Kogu maja on siginat-saginat täis. Pistis pulga sipelgapessa, kõige tihedama sigina-sagina keskele. Pressikeskuse siginas-saginas on võimatu kedagi üles leida. Trügisin laste siginast-saginast läbi. Olin suures siginas-saginas helistamise ära unustanud. Tahaks igapäevasest siginast-saginast eemale, metsa või mere äärde. Kogu see sigin-sagin eelseisva peo ümber jätab mind külmaks. Tegevus läks siginal-saginal lahti. *Köögimehed tulid jälle siginal-saginal, korraga oli ruum meeste lõhna ja juttu täis. A. Vanapa. || nihelemine (ja summutatud jutt). Äkki algas saalis publiku hulgas sigin-sagin. Sigin-sagin lakkas, kui esineja kõnepulti astus.