[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

siia-sinna ‹adv›
vahelduvalt siia ja sinna, mitmele poole. a. mitmesse (ebamäärasesse) suunda. Jookseb nõutult siia-sinna. Metsas siia-sinna ekseldes jõudis ta lõpuks mere äärde välja. Rahutu pilk rändab otsivalt siia-sinna. Koer põikles autode vahel siia-sinna. Rebane viskles püünises siia-sinna. Linnuke hakkas ehmunult siia-sinna lendlema. Jalakäijad sagivad läbisegi siia-sinna. Sagin ja tunglus ajas inimesi siia-sinna. Mesilased keerlesid siia-sinna, nii et silme ees võttis kirjuks. Jalgteed looklevad metsa all siia-sinna. Ämber kõigub kaevukoogu otsas siia-sinna. *Doktor pööras poisikest siia-sinna ja libistas käe üle noore sileda naha. L. Mölder (tlk). b. mitmesse (juhuslikumasse) kohta. Lonkisin sihitult mööda tänavaid, astusin siia-sinna sisse. Siia-sinna on puid istutatud. Vaid mõned käbid on jäänud siia-sinna okste varju. Siia-sinna tuleb artiklisse täiendusi teha. *Üksikud seemnemännid, mõned noored kased, siia-sinna eksinud kivid. E. Krusten. c. nii ja teisiti, mitutpidi. Asja arutati siia-sinna.