[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

siiber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. (lükatav) seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi v. puistmaterjali liikumist voolukanalis. a. seadis gaasivoolu reguleerimiseks ahju ja soemüüri lõõrides ning korstna sulgemiseks kütmise vaheaegadel. Tõmbas siibri lahti, lõpuni välja. Siiber on lahti, kinni. Lükkas siibri koomale, kinni. Kui puud on ära põlenud, siis pane siiber kinni. Tee siiber rohkem lahti, suitsu ajab sisse. Toas on vingu, oled siibri liiga vara sulgenud. Tuul undab ja lõgistab siibrit. Saun oli korstnaga ja siibritega. Siibrita ahi. Pööratav siiber. || õhuvoolu reguleeriv seadis ventilatsioonitorudes b. tehn vedeliku v. gaasi voolu suunav element aurumasinates, turbiinides vms.
▷ Liitsõnad: ahju|siiber, pliidi|siiber, suve|siiber, talvesiiber; auru|siiber, jaotus|siiber, sulgemissiiber.
2. ööpott lamava haige jaoks, voodipott. Pani haigele siibri alla. Haigel on siiber all. Siibrit välja viima 'tühjendama'.

[millestki] on siiber
(millestki) on kõrini, (millestki) on villand. Mul on sellest jamast siiber. Sellisest elust on mul täielik siiber.