[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sise|aretus
põll sugulusaretus

sise|haigus
(siseelundite ja ainevahetushaiguste kohta). Sisehaiguste arst, osakond, kliinik.

sise|kaas
trükise kaane sisekülg. Raamatu sisekaanele oli kleebitud eksliibris.

sise|kadu
keel silbi v. (täis)hääliku kadu(mine) sõna seest, sünkoop

sisemus ‹-e 5› ‹s›

1. sisemine, sees(pool) olev osa v. ruum (ka koos selles leiduvaga); mingi ala keskele jääv osa. Aatomi, raku sisemus. Hoone, elamu, maja sisemus. Poisid uurivad läbi ukseklaasi roolikambri sisemust. Heitis pilgu laeka sisemusse. Sipelgapesa sisemusse vihmavesi tavaliselt ei tungi. Maa, maakera sisemus. Põhjavesi uuristab tasapisi mäe sisemust. Päike küttis auto sisemuse soojaks. Mehed kadusid laeva sisemusse. Linna sisemuses peeti meeleheitlikku võitlust. Pargi, aia sisemusest kostab hääli. Võtsime ette matka saare sisemusse. Mandri sisemuses laiutab kõrb. Ekspeditsioon tungis Aasia sisemusse. *Veski tiivad käisid ringi ja sisemus nagises. F. Jüssi. || van sisu. *.. pudelid kallati tühjaks ja ei olnud varsti enam kuigi tähtis, kas nende sisemus voolas mõnda riista või põrandale.. A. H. Tammsaare. || (inimese) sisikond. Tuim valu kuskil sügaval sisemuses. Kogu sisemus on nagu tuld täis. Tundsin, kuidas konjak tulise joana sisemusse voolas. Sisemus kõrbeb 'on tugev joogijanu'. *Aga viski pole absint, mõtles ta, viski ei pööra su sisemust pahupidi. E. Soosaar (tlk).
2. hing, sisemaailm; hingelaad, iseloom. Üks elab tundmusi läbi sisemuses, teine reageerib kõik välja. Sisemuses hakkas kobrutama viha. Väliselt oli ta rahulik, kuid kogu ta sisemus mässas, kees. Sügaval sisemuses on peidus solvumine. Sisemuses muigasin selle jutu peale. Oma sisemust ei paljasta ta naljalt kellelegi. Poiss on nii välimuselt kui sisemuselt emasse läinud. *.. vaevalt oleksid nad teineteist õieti mõistnud, sest nende sisemus oli samuti erinev nagu nende välimuski. A. H. Tammsaare.