[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

absoluut|arvestus
sport vanusest, soost, kaalust vm. teguritest sõltumatu arvestus, üldarvestus. Arvestust peetakse naiste, meeste ja laste klassides ning absoluutarvestuses. Oli absoluutarvestuses üheksas, üheksandal kohal.

dünastia ‹1› ‹s›
valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud (ja üksteise järel valitsenud) monarhe. Romanovite dünastia. Egiptuse vaaraode dünastiad. || piltl perekond v. suguvõsa, kust pärineb rida väljapaistvaid inimesi. Viiulimeistrite Stradivariuste dünastia. Kappide dünastia eesti muusikas.

homo|seksualism ‹-i 21› ‹s›
suguiha sama sugupoole suhtes, omasooiharus; suguline vahekord samast soost isikuga

iisraellane ‹-se 5› ‹s›
Iisraeli (juudi soost) elanik

käsi ‹käe, kätt 36› ‹s›

1. inimese v. ahvi ülajäse randmest sõrmeotsteni; ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni. Parem, vasak käsi. Tal on suur, väike, kitsas, lai käsi. Külmad, soojad, mustad, pesemata, puhtad käed. Pahklikud, korpas, krobelised, rakkus, karedad käed. Paljad, kinnastatud käed. Käsi pesema, kuivatama. Käega katsuma, puudutama, silitama. Pühkis käega otsaesist. Käega näitama, viipama. Käed valutavad, külmetavad, on külmast sinised. Käed on pakkidega kinni, punumisega ametis. Kätt andma, pakkuma, pigistama, raputama, suruma (näit. teretamisel). Sirutab tervitades, ulatab hüvastijätuks käe. Mehed andsid lepingu kinnituseks kätt. Minu käsi selle peale (kindla väitmise v. nõusoleku vormel). Pani käed palveks risti, nagu palvetades kokku. Hõõrub rõõmu pärast, rahulolevalt käsi. Käsi plaksutama. Pealtvaatajad ahhetasid ja lõid jahmunult käsi kokku. Mehed vedasid kihla ja Juhan lõi vahemehena nende käed lahti. Käsi taskusse panema, pistma. Seisis, käsi taskus. Tõstab tervituseks käe kõrva äärde. Kätt rusikasse suruma, pigistama. Käsi on rusikas. Kätt suudlema. Kätte kinni hakkama, kargama. Kindaid kätte panema, käest tõmbama. Ühes käes on kinnas, teine on paljas. Õllekann, pudel käis käest kätte. Halge anti edasi käest kätte. Haarab, kahmab labida, kangi kätte. Pole mahti raamatut kätte võttagi. Võõral on ühes käes kohver. Tal oli kirves, kepp käes. Annab, viskab palli käest. Käest kinni hoidma, lahti laskma. Pillas kausi käest maha. Pea vajub kätele. Süütas värisevi käsi sigareti. Käsi raudu panema. Vangid istusid seotud, raudus käsi. Valib oma käega loosipileti. Haarasin mõlema käega paadiservast kinni. Käsi on sidemega kaelas. Käed väsisid, surid ära. Käed all, ees, kõrval. Käsi püsti. Käed üles! Tegin oma käele haiget. Sain käest haavata. Käsi sai vigastada. Õpilased tõstsid tunnis agaralt kätt. Kätt, käega lehvitama. Vehib käega sääski eemale. Seisab, käed puusas. Kindla käega laskur. Tugevate kätega mees. Küünarnukist kõverdatud käsi. Laps sirutas käed emale vastu. Võtan kompsu käe otsa. Laskis oma pikad käed abitult rippu. Ringutas meeleheites käsi. Ei oska midagi peale hakata, laotab ainult nõutult käsi. Ema haaras lapse käte vahele. Rabelesin püüdjate käte vahelt lahti. Käe alt kinni võtma. Käsi kaela ümber, rinnale vaheliti panema. Mind kanti kätel autoni. Tal käed-jalad terved. Ahvi, inimahvi käsi. Käsi peseb kätt. | piltl. Surma, nälja kondine käsi. Pakane pigistas jäise käega. Saatuse karm käsi. Talve käsi. *Sõja käsi hakkas meid kobama. R. Vaidlo. || (elukutsest, soost, east jne. sõltuvate iseärasustega). Tal on sepa, viiuldaja, klaverimängija käed. Vanainimese, lapse, naise käsi. Remont nõuab mehe kätt. *Ei oska [ametit ära] arvata. Mõnele vaatad näkku ja kohe on klaar. Või kui nägu ei räägi, siis räägivad käed. A. Liives.
▷ Liitsõnad: inimkäsi; kunst|käsi, kunstniku|käsi, kura|käsi, laba|käsi, puu|käsi, sepa|käsi, terekäsi.
2. piltl sümboliseerib isikut, kes midagi teeb (enamasti adjektiivide vm. sõnadega lähemalt määratletud). Metrood ehitasid tuhanded käed. Üks tundmatu käsi oli kalmule lilli toonud. Võõrad käed ei hoolinud hoonetest. Virgad käed asusid appi. Lahke käsi tõi toidu lauale. Maja vajab hoolitsevat kätt. Saadetis jõudis pärale mitme käe läbi. Poiss on nüüd heades kätes. Kiri sattus õigetesse kätesse. Raamat on läbi käinud paljudest kätest. Tulevik on meie endi kätes. Su vastane on kõva käsi. Küllap süütas hooned kuri käsi 'kurjategija, pahatahtlik inimene'. *Ei olnud suurt tööd, sest oli püügivaheaeg ja jõude käsi oli linnas isegi küllalt. J. Parijõgi. || kõnek üks vajalikest mängupartnereist kaardimängus; bridžis ka mängija, kelle kätte mäng jääb; ant. laud. Üks, neljas käsi on puudu. Viimane käsi 'tagakäsi'. Käsi käis, võttis.
▷ Liitsõnad: rakkus|käsi, raud|käsi, siidkäsi; ees|käsi, tagakäsi.
3. piltl sümboliseerib töötamist, tegutsemist, toimimist; võim, mõjuvõim. Poisil kätt 'käega töötamise oskust' selle peale, selleks on. Et ma kooli sisse sain, selle juures aitas pisut kaasa tuttava direktori käsi. Süütaja käe läbi sai tuleroaks mitu maja. Siia metsade taha vaenlase käsi ei ulatunud. *Seda ma talle ei jäta, ta peab mu kätt maitsta saama! E. Vilde. || ‹koos laiendiga› iseloomustab tegutsemise, toimimise, suhtumise laadi. Tal on virgad, osavad, nobedad käed. Tal on kuldsed käed: kõike ta oskab teha. Vanemad andsid, jätsid lastele elukutse valikus vabad käed. Tegi seda armastava, õrna käega. Mehel oli kõigis ettevõtmistes õnnelik käsi. Sõuab hoogsa käega. Koristab kärmel käel tuba. Laeva, lennukit juhiti kindla käega. Siin kitsi käega ei oldud. Perenaine kandis lahke käega toite lauale. Meid kostitati laial käel 'ohtrasti, kokku hoidmata'. Ta võeti lahkel käel 'lahkesti' vastu. Kunstnik jagas heldel käel autogramme. Vürst lõi valjul käel korda. Valitseb riiki raudse, tugeva, kange käega. Korra loomiseks on kõva, kõvemat kätt vaja. Tema üle oli, teda varjas võimukandja kaitsev käsi. Majapidamises on tunda korraliku peremehe kätt. Teoses on märgata toimetaja kätt. Elu pakkus ohtral käel 'ohtrasti' üllatusi. *Vabandage seda korralagedust! Poissmehe asi! Pole naise hoolitsevat kätt majas! A. Maripuu.
▷ Liitsõnad: kunstniku|käsi, meistrikäsi.
4. hrl van esineb ühendites, mis väljendavad ettepanekut abielluda, selle vastuvõtmist v. tagasilükkamist. Palus vanematelt tütre kätt. Sulane saanud peretütre käe ja pool talukohta. *Ta on aus ja jõukas mees, aga ma lükkasin ta käe tagasi. Juh. Liiv.
5. van käekiri. *Täna sain kirja, mille ümbrikul tundsin ära Tamaara käe. M. Metsanurk. || allkiri. Panin oma käe ka lepingule alla. *Vaata, siin on üks kiri aastast 1601, sellel on koguni kuninga käsi all. H. Sergo.
6. pool, külg, suund. Paremat, head kätt. Vasakut, pahemat kätt. Kumbagi, mõlemat kätt laiusid viljaväljad. Kummalgi käel olid uhked majad. Õnnetuses oli süüdi vale kätt sõitev hobusemees. Pannakse istuma peoperemehe paremale käele. Tema ühel käel istus kooliõpetaja, teisel köster. *Nii saadavad sind teel kõndides kivitarad hüva ja kura kätt.. J. Peegel.

liig|naine

1. (mitmenaisepidamise korral:) hrl. madalamast soost, väiksemate õigustega naine peanaise v. kõrgemast soost naiste kõrval. Kuningas Saalomonil olnud seitsesada vürstisoost emandat ja kolmsada liignaist.
2. (paarabielu korral:) abielumehe armuke, sohinaine. *Ta lubas endale väljaspool kodu vahekorrapidamist oma nägusate naisteenijatega ja omas veel paaris teiseski linnas väikest luksuskorterit liignaiste jaoks. K. Rumor.

maa|tõug
teat. maa kohalik, pika aja jooksul väljakujunenud loomatõug (nimetust kasut. hrl. Eesti olude kohta). Eesti maatõugu veised. Maatõugu hobune. || nlj (kohaliku põlisrahva päritoluga inimese, meil eesti soost inimese kohta). *Need mehed polnud aga mitte maatõugu, vaid enamalt jaolt olid nad sakslasi. H. Saari.

messias ‹messia, messiat 2› ‹s›

1. relig (Vanas Testamendis:) salvimisega pühitsetud isik, eriti (Taaveti soost) kuningas, kes pidi tulema Iisraeli riiki looma; (kristlastel:) maailma lunastaja Jeesus Kristus. Usk messiasse, messia tulekusse.
2. piltl päästja, vabastaja, lunastaja. Ikestatud rahvad ootasid oma messiat. Uue õpetuse kuulutajat jumaldati, teda peeti messiaks. *Tänapäeval messiaks, päästjaks peetakse juhti, kelle käes oleksid nagu rahva eluõnne võtmed. A. H. Tammsaare.

metress ‹-i 21› ‹s›
(kõrgest soost meesisiku) armuke

preili ‹6› ‹s›

1. (ka kõnetlussõnana:) vallaline (noor) naine; (peenema olekuga) neiu. Noor kena preili. Ta on juba päris preiliks sirgunud, näeb välja nagu preili. Mida teile pakkuda, preili? Preili Saima. Preilid Roosinupud. Peened šikid preilid. Ära mängi preilit. Preilid kirtsutasid laudas nina. *Mis preili ma enam olen, juba varsti viis aastat abielus.. H. Sergo. || ‹hrl. liitsõna järelosana› ka van (seoses mingi ala v. ametiga). Preili ei tohiks leti tagant ära käia. Karmi preili tundides valitses alati kord.
▷ Liitsõnad: pisi|preili, provintsipreili; kassa|preili, kontori|preili, kooli|preili, laste|preili, poe|preili, puhveti|preili, telefonipreili; aadli|preili, mõisa|preili, paruni|preili, rüütlipreili.
2. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev neiu alamalolijate suhtes. Toatüdruk pidi preili riidesse aitama. *Peale preili ei käi sakstest keegi aias, mis siin alati rehitseda. Jak. Liiv.

proua ‹6› ‹s›

1. mittevallaline naine (ka kõnetlussõnana); peenem, jõukam, haritum, hrl. linliku eluviisiga naine, daam. Proua Kask. Proua Emma. Saabuvad härra ja proua president. Armuline proua, mida võin pakkuda? Te kinnas kukkus, proua. Jutukas, jõukas, peenutsev proua. Naabrinna on proua mis proua, elab proua elu, mängib prouat. Pole ma mingi proua. *Kui te veel ei ole, siis teist saab proua, sest teiesugune kena preili ei jää kunagi vanatüdrukuks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: keisri|proua, krahvi|proua, lossi|proua, maja|proua, mõisaproua; lesk|proua, noor|proua, vanaproua.
2. naine abikaasana. Direktori, pastori, töösturi proua. Ta proua on kodune. Küll on Jüril ilus proua. Eks näe, kelle nende poeg lõpuks prouaks kosib.
▷ Liitsõnad: kindrali|proua, krahvi|proua, köstri|proua, ministri|proua, paruni|proua, pastori|proua, õpetajaproua.
3. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev naine alamalolijate suhtes. Proua käskis hobused ette anda. Kas proua on palga välja maksnud? Leeni sai proua toatüdrukuks.

põlvnema ‹37›

1. kellegi järglane olema, mingist soost, seisusest v. rahvast sündinud olema. Ta põlvneb kuulsast suguvõsast, šoti päritoluga perekonnast, vürstisoost vanematest. Emapoolses liinis põlvneb ta Balti aadlist, isa poolt aga rootslastest. Talupojaperekonnast, maarahvast, pärisorjast põlvnev haritlane. Luuletaja põlvneb lihtrahva hulgast. || kellestki (v. millestki) arenenud v. aretatud olema. Kas inimene põlvneb ahvist? Setter arvatakse põlvnevat spanjelist. Koduhani põlvneb hallist metshanest. Kõik need vaarikasordid põlvnevad euroopa punasest vaarikast.
2. mingist piirkonnast v. keskkonnast pärit olema. Minu vanemad põlvnevad Läänemaalt. Mais põlvneb Kesk-Ameerikast. *Kondsi Lepp põlvnes üpris proletaarsest keskusest Tallinna perifeeriast. A. Adson.
3. millestki lähtuma, kuskilt v. mingist ajast pärit olema. Koerakoonlase mõiste põlvneb totemistlikest kujutelmadest. Rootsi keelest põlvnevad kohanimed Eesti saartel. *See keelekorralduskool, mida mul on au eetris esindada, põlvnebki eeskätt Veskist.. H. Saari. *Ainsaks moodsaks esemeks kogu korteris oli Eda voodi, öölaud selle kõrval aga põlvnes ta nooruseaegadest.. M. Sillaots.

rusikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. inimese v. ahvi peopessa kokkusurutud sõrmedega labakäsi. Parema, vasaku käe rusikas. Tal on suured, väikesed, kõvad, pehmed, ümarad, rasked, kondised, kandilised rusikad. Poksija nahkkindas rusikas tabas vastase lõuga. Paneb haigutades rusika suu ette. Köhatab, köhib rusikasse. Hakkasin sõrmi ükshaaval rusikasse painutama. Laps peidab raha oma pisikesse rusikasse. Käed tõmbuvad tahtmatult rusikasse. Pigistas, surus käed, sõrmed nii kõvasti rusikasse, et küüned tungisid peopessa. Magab, rusikas käsi põse all. Käsi, käed on selja taga rusikas. Ähvardab rusikaga, näitab ähvardades rusikat. Jagab parema rusikaga hoope. Tormas teisele rusikatega, rusika(i)s käsi, käed rusikas, rusikad püsti kallale. Annab, lööb, virutab rusikaga hoobi vastu nägu, hambaid. Lööb, raksab, põrutab rusika(ga) lauale, vastu lauda. Väljas prõmmiti rusikatega vastu ust. Paavianipoeg hoidis rusikatega ema karvadest kõvasti kinni. Tal on rusikas raske nagu pomm. Tark sõdib sõnaga, rumal rusikaga. || (elukutsest, soost jne. sõltuvate iseärasustega). Tal on löömamehe rusikad. Naise, lapse rusikas. *Sul olid poksija rusikad, aga luuletaja õrn hing.. I. Külvet.
▷ Liitsõnad: matsi|rusikas, poisikeserusikas.
2. piltl jõu, vägivalla, võimu sümbol. a. (kehalise jõu, kaklemise vms. kohta). Pealikul on raudne, tugev rusikas. Ninamehe rusikas hoiab kamba koos. Kellel kõvem rusikas, selle sõna maksab. Allmaailmas kehtib põhimõte: rusikas rusika vastu. Ülekohus ajas tal käe rusikasse 'tekitas viha'. Kannab rusikat taskus 'varjab oma viha'. Streikija näitab, vibutab, raputab võimule rusikat 'ähvardab, näitab oma viha'. Küll ta saab veel mu rusikaid maitsta! Riiukukk uhkustab oma rusikatega. Armastab rusikatega rääkida, asju rusikatega, rusika abil selgitada. Võis ilma pikema jututa rusikad käiku lasta, mängu panna 'kaklema, lööma hakata'. Arveteklaarimisel mindi mõnikord rusikateni 'kakluseni' välja. Peab mõistma õigel ajal rusikaga, rusikat (lauale, vastu lauda) põrutada 'vihaselt nõuda, peale käratada'. Kui sõnad puuduvad, siis lase rusikas käia. b. üle(m)võim, ettekirjutus, surve, meelevald. Diktaator pooldab raudset rusikat. Tunned pidevalt kellegi rusikat kukil. Mehike elab kogu aeg oma naise rusika all. Võim koondati ühte rusikasse. Dalmaatsias on valitsenud kord Veneetsia, kord Ungari ülemvõim, siis jälle Austria rusikas. *Pole õigust ega valet, on vaid rusikas, see ülemseadus nii kodanlasel kui proletaarlasel. A. Gailit. c. rünnakuks koondatud väed, löögirusikas. Diviis koondati rusikaks. Plaan nägi ette, et politsei moodustab relvastatud rusika. Vastulöögiks hakatakse koguma vägevat rusikat. *Loodetavasti paiskab korpus meile varsti abiks tugevama rusika... regulaarväe koosseisust. A. Jakobson. *Just pauk, lärm ja kärin selle sõjariista rusikas ongi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: löögi|rusikas, raud|rusikas, soomus|rusikas, teras|rusikas, tulerusikas.
3. piltl rusikat meenutav ese v. detail. Lõikeketi, tõmbeseadeldise rusikad. *Teises nurgas vibutas põrandakell oma vaskist rusikat.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: keti|rusikas, paaris|rusikas, tankirusikas.

soo|hein
soos kasvav, soost niidetud hein. Siin kasvab ainult räbal soohein. Viskas sületäie sooheinu sõime.

soo|kaaslane
kellegagi samast soost isik. *Urve pilgu alla langesid sookaaslaste kleidid ja soengud. V. Gross.

soo|kuivendus
liigvee ärajuhtimine soost

sooline1 ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
soost [sugu] tulenev, sellega seotud; ‹liitsõna järelosana› biol suguline. Soolised erinevused, iseärasused. Sooline identiteet. Ulukite soolist koosseisu määrama.
▷ Liitsõnad: kahe|sooline, lahk|sooline, mõlema|sooline, ühesooline.

soo|roll
inimese soost tulenev sotsiaalne roll e. käitumisviis. Arusaam soorollist kujuneb juba koolieelikul.

suur|sugune ‹-se 4› ‹adj›

1. kõrgemast soost v. seisusest, ülikute hulka kuuluv, aristokraatlik. Suursugune daam, seltskond, publik. Põlvneb suursugusest perekonnast. | ‹substantiivselt› ülik, kõrge võimukandja. Kõrgemasse kihti kuuluvaid isikuid nimetati suursugusteks. *Mis sa istud, suursugune, / mida valvad, maa valitu? A. Annist (tlk).
2. väärikas, majesteetlik; ülev, pidulik; suurejooneline, vägev, võimas. Suursugune lõvi, põder, piison. Kotka suursugune lend. Suursugune rüht, hoiak, esinemine, välimus. Võttis meid vastu suursuguse viisakusega. Kallad on suursugused lilled. Suursugune palee, hauakamber. Linna suursugune siluett. Mägede, jõgede, jugade suursugune ilu.

suurtsugu ‹indekl. adj›
hrl van suursugune, suurest soost. Suurtsugu daam, härra, isand, emand. Ta tütar sai suurtsugu mehele. Oodati suurtsugu külalisi. Tõsine suurtsugu olek, loomus. *.. see [= šampanja] on puhas kaup, suurtsugu märjuke.. A. H. Tammsaare.

sündima ‹sünnin 42›

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› osutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

teise|sooline
teisest soost olev, vastassugupoolde kuuluv. *Inimindiviid vajab kedagi teisesoolist, kes seisaks temale ligemal kui muu ümbrus. E. Vilde.

trabant ‹-bandi 21› ‹s›

1. aj kõrgest soost isiku relvastatud saatja keskajal, ihukaitsja. Kuninga trabandid. || (üldisemalt:) kaaslane, saatja. *.. tundsid nad ära sõjaka ajalehetoimetaja kaks trabantigi: need olid advokaadid Seiler ja Koolmeister .. A. Jakobson.
2. astr taevakeha kaaslane, satelliit