|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
suga1 ‹soa 24› ‹s›
murd niineriba punumiseks. Vahtrast kisti, tõmmati suga. Tõi metsast seljatäie sugasid koju. Sugasid hoiti sarjatäite kaupa kimbus. Soast punutud korvid, viisud. *Mida laiemat suga taheti [kasest] saada, seda tugevamini tuli luda lükkamisel allapoole suruda. A. Viires.
▷ Liitsõnad: tohu|suga, vahtrasuga.
suga2 ‹soa 24› ‹s›
1. kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks. Suga koosneb raamist ja piidest. Puust piidega, vaskpiidega suga. Tihe, hõre suga. Soa tihedus. Kangast sukka panema 'lõimelõngu kindlas süsteemis soapiide vahelt läbi panema'. *Mari aga koob takust kangast, süstik lendab edasi-tagasi, suga lööb klõmm-klõmm! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kanga|suga, vöösuga.
2. jäme hari; (harv) kamm. Anna hobusele süüa, ei ole suga tarvis. *.. neiu läheb mere veere peale, kuldne suga käes, hõbedane laaplaud selle all, hakkab pead sugema.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hobuse|suga, linasuga.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|