[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

banaan ‹-i 21› ‹s›

1. bot kuni 10 meetri kõrgune hiiglasuurte, sageli rebestunud lehtedega troopiline rohttaim (Musa)
2. selle taime piklik, kollasekooreline suhkru- ning tärkliserikas vili. Sõin banaani.

glasuur ‹-i 21› ‹s›

1. tehn klaasjas kattekiht keraamilistel esemetel, vaap. Valge, värviline, matt, läikiv glasuur. Rohelise glasuuriga ahjukivid. Vaasi glasuur on mõranenud.
▷ Liitsõnad: fritt|glasuur, plii|glasuur, toorglasuur.
2. kok sulatatud suhkru v. šokolaadi kiht (kookidel, tortidel, puuviljadel jne.)

iiris2 ‹-e 4› ‹s›
suhkru- ja tärklisesiirupist ning piimast v. koorest valmistatav helepruun maius, ka kompvekina. Ostsin paki iiriseid. Sulata iirised võis ja lisa maisipulgad. Määris viimase kihina koogi peale iirist.
▷ Liitsõnad: piima|iiris, puuviljaiiris.

karamell ‹-i 21› ‹s›

1. suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass
2. suhkrust ja tärklisesiirupist valmistatud kõva kompvek, karamellkompvek. Täidisega karamellid. Laps lutsutas karamelle.
▷ Liitsõnad: marja|karamell, puuvilja|karamell, pähklikaramell.

kulöör ‹-i 21› ‹s›
kok toitudele ja jookidele pruunika tooni andmiseks kasutatav pruunistatud suhkru lahus

magus ‹-a 2›

1. ‹adj› suhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. | ‹substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2. ‹s› hrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3. ‹adj› maitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4. ‹adj› mõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5. ‹adj› (meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6. ‹adj› armas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7. ‹adj› (aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

melass ‹-i 21› ‹s›
jääksiirup suhkrupeedist suhkru tootmisel

pastilaa ‹14› ‹s›
marja- v. puuviljapüree, suhkru, munavalge ja agari vahustatud segust vormitud maiustus

pool|suhkrupeet
põll suhkru- ja söödapeedi hübriid

pralinee ‹15› ‹s›
peenestatud praetud pähklite v. mandlite ja suhkru segu; seda sisaldavast massist kompvekid

pumat ‹-i 2› ‹s›

1. peam. huulte ning juuste hooldamisel kasutatav lõhnav võie. Tüdruku huuled on paksu kleepuva pumatiga koos. Lillakas pumat huultel. Huulte lõhenemise korral valmistada pumat: maisiõli ja meevaha vahekorras 4:1. Juuksed läigivad pumatist, on pumatiga siledaks võitud. Rasvatas juukseid pumatiga, määris habemelegi pisut pumatit. Pumatiga üleskeeratud, kõvendatud, sissemääritud vuntsid.
▷ Liitsõnad: huule|pumat, juuksepumat.
2. kok suhkru, siirupi, vee v. piima ja maitseainete segu, mis on kuumutades tihendatud ja seejärel jahtunult vahustatud

sahhariin ‹-i 21› ‹s›
ka keem suhkrust palju magusam värvuseta kristalne aine; selle naatriumsool suhkru aseainena. Sahhariiniga magustatud tee. Sahhariiniga valmistatud küpsised.

sahharimeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
keem optiline riist lahustes oleva suhkru kontsentratsiooni mõõtmiseks

siirupi|kook [-koogi]
kook, milles maitseainena on suhkru asemel kasutatud siirupit

sorbitool ‹-i 21› ‹s›
farm näit. pihlakamarjades leiduv magus aine, mida kasut. suhkru aseainena, sorbiit [2]

suhkru|asendaja ‹1› ‹s›
suhkru aseaine. Sorbiit, ksüliit jt. suhkruasendajad. Suhkruhaiged, kaalujälgijad kasutavad suhkruasendajaid.

suhkru|mänd [-männi]
bot USA lääneosas kasvav kõrge mänd, mille tardunud magusat mahla on kasutatud suhkru aseainena (Pinus lambertiana)

suhkru|peet
põll suhkru tootmiseks ja söödaks kasvatatav peedi teisend. Suhkrupeeti kasvatama.
▷ Liitsõnad: poolsuhkrupeet.

suhkru|roog [-roo]
bot peam. troopika ja lähistroopika mitmeaastane kõrreline, suhkru tootmiseks kasvatatav kultuurtaim (Saccharum, hrl. Saccharum officinarum). Suhkruroogu kasvatama. Suhkruroogu koristama, lõikama, raiuma.

suhkru|saba
kõnek suhkru ostmise järjekord. Olid ajad, mil perenaised seisid suhkrusabades.

suhkru|toos
suhkru serveerimise nõu (näit. kohvilauas). Kaanega, kaaneta suhkrutoos. Laual olid tassid, koorekann ja suhkrutoos.

õli|suhkur
farm suhkru ja eeterlike õlide segu