[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

surematu ‹1›

1. ‹adj› igavesti elav, igavesti olemas olev, kadumatu, alatine, mitte kunagi surev. Surematu hing. Surematud jumalad. *Kuid minu surma ei maksa sul karta, sest mina olen surematu. J. Jaik. *Ah! toredaim on elamine maine / ja vägev vere surematu püüd! M. Under. || piltl püsiva kuulsusega, püsiva auga. Puškini surematud poeemid. Leonardo da Vinci surematud maalid. Shakespeare'i nimi on surematu. Surematu meresõitja Kolumbus. Kõlas Griegi surematu „Solveigi laul”. *Kerese paari tuhande partii hulgas on neid, mis väärivad täiendit surematu. V. Heuer.
2. ‹s› see, kes ei sure, igavesti elav olend. Surematute jook nektar. *Pole võimalik sind tappa, / surematul pole surma ... B. Kabur (tlk). *.. unenäopiltides kuulutavad surematud surelikele tulevikku. J. Kross (tlk).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur