[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

suuline ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› suusõnaline; suuga seotud, oraalne. Suuline rahvalooming, pärimus. Suuline eksam, vastamine, kokkulepe. Suulises vormis avaldus. Instruktor jagas suulisi näpunäiteid. Eesti h-l pole märgatavat suulist hääldust.
2. ‹s› huulik, pits. Pasuna, torupilli suuline. Akvalangi suuline. Puust, metallist suuline. Valge suulisega piip, pabeross. Pillimees paneb suulise vastu huuli, huulte vahele, suhu.
3. ‹s› (pressi) vormiv väljalaskeava. Tellised vormitakse vastava suulisega varustatud lintpressi abil.
4. ‹s› ‹pl.› suitsed. Hobusel on suulised suus. Hobused närisid, lõgistasid, kõlistasid suulisi.
5. ‹liitsõna järelosana› suud omav, suuga
▷ Liitsõnad: suure|suuline, sõõr|suuline, väikese|suuline, õrnasuuline.