[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

anime ‹1› ‹s›
Jaapani päritolu joonisfilmistiil, kus kangelaste välimust iseloomustavad peam. suured silmad ja värvilised juuksed ; selles stiilis joonisfilm. Animet tutvustav üritus. Talle meeldivad Jaapani animed. Enamik animeid on tehtud mangade järgi.

derbi ‹6› ‹s›
sport iga-aastased suured 3–4-aastaste tõuhobuste ratsavõistlused (algselt Inglismaal)

eel|olümpia
hrl. aasta enne olümpiamänge olümpiapaigas korraldatavad suured rahvusvahelised spordivõistlused

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

hüppe|suusad pl
sport suured tugevad suusad suusahüpeteks

kiskjaline ‹-se 5› ‹s›, kiskjalised pl
zool selts peam. lihatoidulisi imetajaid, kellel on suured tugevad hambad saagi surmamiseks ja puruks rebimiseks (Carnivora). Eesti metsade suurim kiskjaline on karu.

kuiv|krohv
ehit suured õhukesed tugeva paberiga kaetud kipsplaadid hoone sisepindade katmiseks

makro|evolutsioon
biol suured evolutsioonilised muutused

metsa|rikkus

1. (< as metsarikas). Siberi metsarikkus.
2. ‹hrl. pl.› suur(ed) metsavaru(d). Metsarikkused ei ole ammendamatud, lõputud.

milline ‹-se 4› ‹pron›
I. ‹adjektiivne küsiv-siduv asesõna› missugune, mis
1. otseses küsimuses alustab täpsustusküsimust millegi v. kellegi omaduse kohta v. valiku kohta teatud kohtade, objektide, nähtuste, isikute jne. hulgast. Millist toimet see ravim avaldab? Milline tuleb tänavune heinasaak? Millised on osavõtu tingimused? Millistes riikides sa oled käinud? Millisest õpikust Mari ilma jäi? Milline juuksur võitis konkursi? Ah et milline ta välja nägi?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset ning osutab omadusele v. valikule mingite objektide, isikute, nähtuste vm. hulgast (eriti kui pealauses esineb v. on juurdemõeldav korrelaat selline, niisugune, säherdune vms.). Ma mäletan, milline ta noorena oli. Aeg näitab, milliseks ta elu kujuneb. Räägi, milline uus õpetaja on. See, milline ilm tuleb, pole oluline, matkale läheme ikka. Pole tähtis, milline ta näib, vaid tema tõeline olemus. Tüdrukud ei teadnud, millises auditooriumis loeng on. Meil pole aimugi, millises suunas edasi minna. Mõtles, milliselt puult õunu võtta. Anna nõu, millisel päeval ära sõita. Milline saab olema minu palk, seda ma veel ei tea. Lektor oli just selline, millisena teda ette kujutasime. Meeleolu ei olnud just niisugune, millisega pulma minna. Milline on ehitaja, selline on ka eluase. Millised oleme ise, selliseks kujunevad ka me lapsed. Taevaskojas kohtab sellist looduse ilu, millist vaevalt näeb mujal Eestis. Luuletaja värss on saavutanud nõtkuse, millist kohtab harva. | milline rõhutatuna sisaldab hinnangut. Võib kujutleda, milliseid ettevalmistusi peoks tehti 'ettevalmistused olid suured'. Tean, millist vaeva töö nõudis. Katrin aimas, millise rangusega poissi kasvatati.
3. hüüatustes lähedasena näitavale asesõnale tugevdab lausungis sisalduvat hinnangut v. osutab kellegi v. millegi täisväärtuslikkusele. Milline (tore) poiss! Milline (kohutav) sadu! Milline aja raiskamine! Milliseid rumalusi sa usud! Oo, milline galantsus! Millised lõhnad ja milline õrn ilu! Millises puuduses nad elasid! Kas nad elavad õnnelikult? – Milline küsimus, loomulikult! Ostsin kübara ja veel millise! *Millise kergendustundega ärgatakse võikast unenäost, kus elu on kaalul olnud .. E. Krusten.
II. umbmäärane asesõna (eriti mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites, nagu milline tahes, ükskõik milline, teab milline, ei tea milline). Astronoom võib välja arvutada millise tahes päikesevarjutuse aja. Kodu jääb koduks, olgu ta milline tahes. Sõidame ükskõik millises suunas. See oleks nagu teab milline ime, et Juss kooli tuli. Mind süüdistatakse ei tea millistes pattudes. Milline ka poleks tulemus, vaja ikka proovida. *.. ajab millist lora tahab, näpistab missugust tüdrukut tahab ... V. Lattik.

mäng ‹-u 21› ‹s›

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. || ‹pl.› spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. || ‹genitiivis, liitsõna esiosa taoliselt› kõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

notaablid ‹2› ‹s› pl
aj nõuandva kogu (kuninga poolt määratud) liikmed Prantsusmaal 14.–18. sajandil; (Prantsuse asumaades:) koloniaalvõimude poolt nõupidamistele kutsutavad kohaliku elanikkonna esindajad. Prantsuse kuninga notaablite kogu. || piltl tähtsad isikud, suured ninad

põrgu|piin

1. patuste hingi põrgus ootav(ad) suur(ed) piin(ad). Hirm põrgupiinade ees. Põrgupiinades vaevlev hing. Preestrid hirmutasid rahvast põrgupiinadega. *Tõuseb niisugune kabuhirm, nagu oleks viimnepäev lausa ligi ja kõik põrgupiinad korraga ähvardamas. J. Kärner.
2. väga suur, hirmus valu v. ebamugavustunne. Haav, hammas teeb põrgupiina. Kingad pigistasid ja valmistasid põrgupiina. Tegevusetult vahtida oli põrgupiin. Elu oli muutunud põrgupiinaks. *Kaks ööd ja kaks päeva oli umbes näpp teda põrgupiinas pidanud. E. Rängel.

põrgu|valu

1. väga tugev, äge valu v. piin. Haige jalg, neerukivi teeb põrguvalu. Need konnasilmad on mulle põrguvalu valmistanud. *Tüdruk pekstakse veriseks, ta haavad pannakse soolveega põrguvalul põlema.. E. Vilde.
2. hrv põrgus ootav(ad) suur(ed) piin(ad). Õpetaja kantslis kõneles patuste põrguvalust.

päeva|paabusilm
zool päevaliblikas, kelle tiibadel on suured silmataolised laigud (Inachis io)

reie|kanal
anat kõhuõõnest reie ülaossa ulatuv kanal, kus paiknevad reie suured veresooned ja närvid (canalis femoralis)

saabas ‹saapa 19› ‹s›

1. jalats, mille sääreosa ulatub üle pahkluu. Paar saapaid. Kõrged, pikad 'pika säärega', madalad saapad. Sooja voodriga saabas. Säärega saabas. Sõdurite rautatud 'kontsaraudadega' saapad. Tökatiga määritud Vene saapad. Kitsas, avar saabas. Uhiuued sissekandmata saapad. Vanad lääpa tallatud saapad. Saapaid parandama, paikama. Lõi saabastele kontsaplekid alla, laskis saabastele uued tallad panna. Paneb, tõmbab saapad jalga. Võtab, tõmbab saapad jalast. Poriste saabastega ei tohi tuppa tulla. Saapad, kuhu te lapse viite? (küsitakse, kui lapsel on jalas liiga suured saapad). Hispaania saabas aj inkvisitsiooniaegne sääre ümber pigistatav ogadega piinariist. || kõnek jalats üldse. Kingsepal pole saabast ega rätsepal rõivast. *Elati, hingati, saabas jalas ja rõivas seljas. I. Jaks.
▷ Liitsõnad: kirsa|saabas, kroom|saabas, kummi|saabas, lakk|saabas, nahk|saabas, viltsaabas; jahi|saabas, jalgpalli|saabas, kalamehe|saabas, mere|saabas, mäe|saabas, pori|saabas, ratsa|saabas, slaalomi|saabas, spordi|saabas, suusa|saabas, suve|saabas, sõduri|saabas, talve|saabas, töö|saabas, uisu|saabas, veesaabas; karva|saabas, pool|saabas, nööp|saabas, nöör|saabas, pannal|saabas, sukk|saabas, säär|saabas, tank|saabas, ummissaabas; kure|saabas, seitsmepenikoormasaabas.
2. piltl taipamatu, rumal inimene. *Viisakuskommete ja kirjatarkuse küsimustes oled sa lihtsalt saabas! A. Kurfeldt (tlk). *.. misuke saabas te olete! Siin istun ma te kõrval oma nooruse ja talentidega! Ja te ei märka võtta! H. Raudsepp.

stego|saurus
paleont taimtoiduline hiidsisalik, kelle seljal ja sabal asetsesid suured kolmnurksed luuplaadid

suur|maaomand
suured maa-alad kellegi eraomandina. Mõisnike, aadli suurmaaomand.

suurus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. materiaalse objekti ruumiline, hulgaline, arvuline vm. ulatus; (suured) mõõtmed v. kogukus; hulk v. määr. Tehase, maja, toa, saali suurus. Vaadi, ämbri, kannu suurus. Metsa, järve, rändrahnu suurus. Võrgusilmade suurus. Riigi territooriumi suurus. Maksu, palga, üüri, trahvi suurus. Rahvastiku, armee, perekonna suurus. Talu põllumaa suurus oli 60 hektarit. Kahjude, kulutuste suurust oli raske määrata. Karistuse suurus sõltub kuriteo suurusest. Pole kombeks teise sissetulekute suurust uurida. Vendade talud olid võrdse suurusega. Mitmes suuruses klaaspurgid. Keskmise suurusega koer, kartulid, korter, nina, töötasu. Peaaegu kanamuna suurusega raheterad. Põrand oli kogu suuruses kaetud vaibaga. Piletiraha maksavad vanurid ainult pooles suuruses. Terve lehekülje suuruses pilt. Õis on pildil loomulikus suuruses. Karbis oli segamini igasuguses suuruses nööpe. Paberileht suurusega 30 korda 20 cm. Suuruselt pole see hoone midagi erilist. *Vahelejäämise tõenäosus [salakaubavedamisel] suureneb proportsionaalselt noosi suurusega. V. Anslan. || (tunnete vm. mõõdetamatu kohta). Tema kannatuste, valu suurusest pole kõrvaltvaatajal aimu. Näita oma armastuse suurust tegudega. Kuidas võiks mõõta ta põlguse, vihkamise suurust? || standardsete toodete teat. mõõtmeid arvestav leppeline number; suurusnumber. Mu mütsi, pea suurus on 58. Need kingad on just sinu suurus, osta ära. Ei saanud seekord ülikonda, polnud sobivat suurust. Kleite oli paljudes suurustes. Mantel on suuruselt paras, aga värv ei sobi. Mis suuruses see pesu on? Kindad nr. 7 on väikesed, näidake, palun, järgmist suurust. Sooje susse oli veel saadaval ainult suuri või väga väikesi suurusi. Lõikelehel on püksilõiked suurustele 34–40.
▷ Liitsõnad: alg|suurus, elu|suurus, kogu|suurus, loomu|suurus, maksimum|suurus, miinimum|suurus, normaal|suurus, originaal|suurus, tera|suurus, tähe|suurus, täis|suurus, tüüp|suurus, üldsuurus.
2. füüs mat objekt (objekti omadus), mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga v. arvude lõpliku kogumiga. Skalaarne 'ühe arvuga iseloomustatav', vektoriaalne 'arvude lõpliku kogumiga iseloomustatav' suurus. Füüsikaline, elektriline, optiline suurus. Algebraline, numbriline suurus. Muutuv, juhuslik, jääv, konstantne suurus. Atmosfääri olekut, aparaati, raadiovastuvõtjat iseloomustavad suurused. Radioaktiivse aine poolestusaeg on püsiv suurus. Kaks mingi kolmandaga võrdset suurust on omavahel võrdsed.
▷ Liitsõnad: abi|suurus, jääv|suurus, nimi|suurus, maatriks|suurus, põhi|suurus, püsi|suurus, vektorsuurus.
3. piltl tähendus, tähtsus; vägevus, võimsus v. võimekus; kõrge positsioon v. seisund. A. H. Tammsaare suurus eesti kirjanduses. Kreeka, Rooma muistne, kadunud suurus. Vabadusvõitluse ajalooline suurus. Sündmuse, silmapilgu suurus. Silmapaistva isiku suurust tõestab aeg. Kuningas kõiges oma suuruses ja hiilguses. Aeg on ta tegudele suurust juurde andnud. Töö tunnistab meistri suurust. Teo täit suurust ei mõistetudki kohe. Tähtis ametimees tundis oma suurust. || kõrged psüühilised v. vaimsed omadused; üllus, üllameelsus. Hingeline, vaimne, moraalne, sisemine suurus. Olen alati imetlenud ta inimlikku suurust. Ta lavakujudes on suurust ja sügavust. *Su suurusele palju juurde lisas, / et märkasin su pihus rakkusid. J. Kaidla.
▷ Liitsõnad: hinge|suurus, meele|suurus, teadlase|suurus, vaimusuurus.
4. mingil alal silmapaistev v. nimekas isik, kuulsus, äss; tähtis asjamees, tegelane. Ajalooline, tuntud, tunnustatud, esmajärguline suurus. Kohaliku tähtsusega, rahvusvahelised suurused. Maadluses, poksis kerkis esile uusi suurusi. Sordiaretajana polnud agronoom enam tundmatu suurus. Ta on maakonna kultuurielu juhtiv suurus.
▷ Liitsõnad: filmi|suurus, kirjandus|suurus, lava|suurus, male|suurus, spordi|suurus, võimusuurus.
5. van kõrkus, ülbus. Suurus suretab, kangus kaotab. *Elati läbi suuruse nägemusi ja usuti eneses peituvat Herkulese jõudu .. E. V. Saks.

suurus|järk
mat arv, mis näitab skalaarse suuruse kuulumist teat. kindlaksmääratud vahemikku. Esimese, teise, kümnenda suurusjärgu tähed. Arvude, mõõtmete suurusjärk. Vaatluse tulemused on teoreetiliste arvutustega sama suurusjärku. Erinevused ulatuvad suurusjärgult 1% piiridesse, on suurusjärgus 1%. | piltl. Nende saavutused on sama suurusjärku, samast suurusjärgust 'ühtmoodi suured, samasuurused'.

suusa|mängud pl
suured suusavõistlused. Holmenkolleni suusamängud.

suve|spartakiaad
sport sotsialismimaades toimunud suvised suured spordivõistlused. Koolinoorte, maanoorte suvespartakiaad. Ametiühingute vabariiklik suvespartakiaad. Metsamajandite suvespartakiaadil oli huvi keskpunktis kutsealane mitmevõistlus.

tali|spartakiaad
nõuk suured talvised spordivõistlused. Maanoorte talispartakiaad.

tiib|hobu
zool India ookeani troopiliste rannikuvete kala, kellel on suured tiibjad rinnauimed (Pegasus volitans)

villistus|lööve
med raskekujuline nahahaigus, mida iseloomustavad suured villid nahal ja limaskestadel, pemfigus

vilt ‹vildi 21› ‹s›

1. tihe materjal, mis saadakse kiudainet vanutades v. selle kihte tihendades. Villast, loomakarvadest vilt. Küülikunahkadest valmistati peamiselt vilti. Sünteetiline vilt. Vildist jalatsid, baretid. Juudid kannavad mustast vildist pigimütse. Vildist jurta. Vildiga ülelöödud uks. Muldpõrand kaeti mattidega ning peale laotati paks vilt. Mineraalvati kiud pressitakse plaatideks ja rullitakse vildiks. Palituriie oli paks nagu vilt. *Mõnel hobusel läks juba esimese ühiskülvi ajal kael kärna – ju polnud taostel küllalt vilti all .. O. Kruus. | piltl. *Pulstunud juuksed ja vildiks vanunud habemetutt polnud nähtavasti ammu enam kammi näinud. M. Prääts (tlk).
▷ Liitsõnad: kaabu|vilt, kübaravilt; ehitus|vilt, mineraal|vilt, tihendusvilt.
2. vildik, viltsaabas. Uhiuued soojad vildid. Nahaga tallutatud, randitud vildid. Toppis püksisääred viltidesse. Pani viltidele kalossid otsa. Siinkandis kulub talve jooksul mitu paari vilte. || (harvemini mõne muu vildist eseme kohta). Tõmbas vildi 'viltkaabu' silmini pähe. Veimevaka vildid etn suured nõelakindad, mida hoiti pruudi veimevaka peal kurja eemalepeletamiseks.
▷ Liitsõnad: lubjavilt.