|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit
amhar ‹-i 2› ‹s›, amharid pl
Etioopia suurim rahvas
anakonda ‹6› ‹s›
zool Lõuna-Ameerika troopikas veekogude kallastel, soodes ja vees elav maailma suurim madu (Eunectes murinus)
aort ‹aordi 21› ‹s›
anat suure vereringe suurim arter
arapaima ‹6› ‹s›
zool Amazonase jõestikus elav suurim mageveekala (Arapaima gigas)
departemang ‹-u 21› ‹s›
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal ja mõnes teises riigis
2. ministeerium USA-s, Šveitsis ja mõnes teises riigis
▷ Liitsõnad: riigidepartemang.
3. ministeeriumi vm. haldusasutuse osakond revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis
elevant ‹-vandi 21› ‹s›
nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega. Aafrika, india elevant. Metsik, taltsutatud elevant. Tal on õõtsuv kõnnak nagu elevandil. Käitus nagu elevant portselanikaupluses 'kohmakalt, oskamatult'.
▷ Liitsõnad: lahingu|elevant, metsa|elevant, savanni|elevant, tööelevant.
eoon ‹-i 21› ‹s›
geol geoloogilise ajaarvamise suurim ühik, ajavahemik, mille kestel on kujunenud lademi kivimid
gorilla ‹6› ‹s›
zool troopilise Aafrika ürgmetsades elav tänapäeva suurim inimahv (Gorilla gorilla)
hindustanlane ‹-se 5› ‹s›, hindustanlased pl
India suurim, hindi keelt kõnelev rahvastikurühm
indoeuroopa indekl
Indoeuroopa keeled 'maailma suurim keelkond, kuhu kuuluvad näit. balti, romaani ja slaavi keeled', keelkond, hõimud.
Internet, internet ‹-neti, -netti 21› ‹s›
info arvuteid ja väiksemaid arvutivõrke hõlmav maailma suurim hajus andmesidevõrgustik; arvutite ülemaailmne võrku ühendatud kogum vrd veeb Internetis surfama. Interneti põhirakendused on veeb ja elektronpost. Internetis leidub õppematerjale, reklaami, muusikat ja palju muud infot. Saadab sõnumeid, suhtleb interneti teel, kaudu.
kalong ‹-i, -it 2› ‹s›
zool suurim käsitiivaline, Kagu-Aasias elutsev lendkoer (Pteropus vampyrus)
kartveli indekl
Kartveli keeled 'Kaukaasia lõunaosas kõneldav keelterühm (suurim on gruusia keel)'.
katteseemne|taim, katteseemnetaimed pl
bot suurim taimede hõimkond, õistaimed (Angiospermae). Paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed.
ketšua ‹1› ‹s›, ketšuad pl
suurim indiaani rahvas Lõuna-Ameerikas
kiir|uimne ‹-se 2› ‹s›, kiiruimsed pl
zool suurim rühm luukalu, kellel on soomustekkelised uimekiired (Actinopterygii)
kilp|kõhr
anat kõri suurim, kahest plaadist koosnev kõhr, mille eesmine nurk ulatub esile kõrisõlmena (cartilago thyroidea)
klass ‹-i 21› ‹s›
1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. järk, liik, rühm. a. teat. tunnuste alusel moodustatud liik üldises klassifikatsioonis. Võistlusjahid kuuluvad eri klassidesse. Mootorrattad ja kardid jaotatakse klassidesse mootori silindrimahu järgi. Muldade, kivimite klassid. Ratsutamises oli kavas keskmise ja raskema klassi takistussõit. Juunioride, seenioride klass. Tütarlaste klassis püstitati uus kuulitõukerekord. b. väärtuse, headuse, kvaliteedi, vahel ka kvalifikatsiooni alusel moodustatud järk. I, II, III klassi seeme. Esimese, teise, kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda klassi reisija 'III klassi kajuti v. vaguni reisija'. Erahaigla teise klassi palat. Esimese, teise klassi maantee. I, II, III klassi telegrafist, sideoperaator. I, II klassi madrus. c. kasut. mitmesugustes väljendustes taseme märkimiseks. Rahvusvahelisse klassi kuuluv, rahvusvahelise klassiga mängija. Mäng oli huvitav ja kõrget klassi. Tulemus oli heast klassist. See sportlane, näitleja, tantsurühm, lavastus on klass omaette 'tasemelt teistest parem'. d. loog ühiste tunnustega esemete v. nähtuste kogum
▷ Liitsõnad: boniteedi|klass, eliit|klass, kvalifikatsiooni|klass, kvaliteedi|klass, suurus|klass, täpsus|klass, vanuseklass; jahi|klass, masina|klass, paadiklass; maailma|klass, meistri|klass, noorte|klass, tippklass.
2. õppeaastale vastav üldharidusliku kooli õpilaste rühmitusaste. Vanemate, nooremate klasside õpilased. Poeg läheb sügisel teise klassi. Tüdruk käib, õpib kuuendas klassis. Ta lõpetas kaheksanda klassi. Jättis seitsmenda klassi pooleli. Poiss istus kaks aastat samas klassis. Ta oli keskkoolis minust üks klass ees. Mehel oli ainult kolm klassi kooliharidust. || samas ruumis ühtse õppeplaani alusel õppiv õpilaste rühm. Kooli kümnendad klassid. Koolis on kaks seitsmendat klassi. Ta on klassi parim õpilane. Õppisime Mihkliga ühes klassis. Õpetaja pöördus küsimusega klassi poole. Karistati kogu klassi. Klass muutus tähelepanelikuks. || vastava õpilasrühma õppetööks, vahel ka teat. aine õpetamiseks sisustatud ruum. Klassid on hästi sisustatud. Õpetaja astus klassi. Õpilased peavad vahetunniks klassist lahkuma.
▷ Liitsõnad: alg|klass, eri|klass, ettevalmistus|klass, kooli|klass, liit|klass, lõpp|klass, lõpu|klass, paralleel|klass, põhi|klass, täiendus|klass, õppeklass; aine|klass, füüsika|klass, keemia|klass, kirjandus|klass, kunsti|klass, käsitöö|klass, masinakirja|klass, muusika|klass, spordi|klass, ujumisklass; klarneti|klass, klaveri|klass, kompositsiooni|klass, laulu|klass, oreli|klass, trompeti|klass, tšello|klass, viiuliklass.
3. ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms., ühiskonnaklass. Feodaalide, kapitalistide, kodanlaste klass. || teat. rahvakiht. Ta kuulub alamasse, kõrgemasse klassi. *Ka need, keda jõukam klass „alamaks” rahvaks nimetas, ka need tundsid Martensit .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: töölis|klass, ühiskonnaklass; alam|klass, kesk|klass, kõrg|klass, ülemklass.
4. biol hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas. Imetajate klass. Roomajate klass. Õistaimed jaotatakse 2 klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
▷ Liitsõnad: alamklass.
5. keel teat. (grammatiliste) tunnustega suur sõnarühm. Bantu keeltes jaotuvad nimisõnad inimeste, loomade, puude, väikeste asjade, suurte asjade jne. klassideks.
▷ Liitsõnad: sõnaklass.
kliima|vööde
geogr suurim klimaatiline jaotus maakeral. Põhilised kliimavöötmed on ekvatoriaal-, troopika-, paras-, arktiline ja antarktiline kliimavööde.
kontra|bass
muus suurim ja madalaima häälega keelpill. Mängib kontrabassi. Lõpetas konservatooriumi kontrabassi erialal.
kubermang ‹-u 21› ‹s›
aj mitmes riigis (Tsaari-Venemaal jm.) suurim haldusüksus. Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Pihkva, Tobolski kubermang.
▷ Liitsõnad: kindralkubermang.
kuning|kobra
zool maailma suurim, kobrale lähedane Lõuna- ja Kagu-Aasia mürkmadu (Ophiophagus hannah)
ladekond ‹-konna 22› ‹s›
geol kronostratigraafia suurim üksus, mille moodustavad ühe aegkonna vältel tekkinud kivimid. Arhailise ladekonna kivimid tekkisid ürgeoonis.
laevastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
kogum v. rühm laevu (tüübi, kuuluvuse, rakendusala, tegevuspiirkonna jne. järgi); sõj merejõudude suurim operatiivkoondis ookeanil v. merel. Muistsetel saarlastel oli suur laevastik. Merelahing Vene ja Rootsi laevastiku vahel.
▷ Liitsõnad: allvee|laevastik, jõe|laevastik, järve|laevastik, kala(püügi)|laevastik, mere|laevastik, ookeani|laevastik, pealvee|laevastik, purje|laevastik, ranna(sõidu)|laevastik, sõja|laevastik, tank|laevastik, traal|laevastik, transpordi|laevastik, tsiviillaevastik.
lahutus|võime
1. el lülitusaparaadi suurim lubatav vool v. võimsus väljalülitamise ajal
2. füüs (optilise riista) võime anda eristatavaid kujutisi lähestikku paiknevaist objektidest. Suure lahutusvõimega mikroskoop. *Pealegi ei ole silmal piisavalt lahutusvõimet, et nii kõrgelt detaile eristada. V. Beekman.
leegion ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
1. sõj suur sõjaväeüksus. a. aj (Vana-Roomas:) algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) b. hilisemal ajal üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
▷ Liitsõnad: au|leegion, võõrleegion.
2. piltl määratu hulk, musttuhat. Neid on käputäis, teid aga (terve) leegion. Sõpru on tal (terve) leegion. Töötute leegion. Nuhkide leegion kogu aeg kannul. Sääskede, putukate leegionid.
looma|riik
1. biol loomad kui eluslooduse kindla bioloogilise eripäraga osa; loomasüstemaatika suurim üksus. Taime- ning loomariigi tekkimine ja arenemine. || (vastandatuna inimühiskonnale). Inimene eraldus loomariigist.
2. loomastik. Aafrika, Alutaguse loomariik.
maakond ‹-konna 22› ‹s›
suurem ühiskondlik-territoriaalne v. haldusüksus (eriti Eesti oludes). a. kihelkondade liit muinaseestlastel. Muinas-Eesti suuremaid ja võimsamaid maakondi olid Sakala ja Ugandi. b. 13. sajandist kuni aastani 1918 Eestis haldusüksus (tsaristliku Venemaa ajal kubermangu allüksus, kreis) c. Eesti Vabariigi suurim haldusüksus. Eesti maakonnad, näit. Harjumaa, Saaremaa, Viljandimaa jt.
maksimaalne ‹-se 2› ‹adj›
suurim võimalik, ülemmääraline, maksimaal-, maksimum-; ant. minimaalne. Maksimaalne kiirus, suurus. Taotleb maksimaalset kasumit, tulu. Maksimaalne tähtaeg. Võimleja, maletaja tuli esikohale maksimaalse punktide arvuga. See töö nõuab maksimaalset pingutust ja tähelepanu. Mulla maksimaalne veemahutavus, hügroskoopsus.
maksimum ‹-i, -i 10› ‹s›
suurim võimalik ulatus, väärtus v. hulk, ülemmäär; ant. miinimum. Viissada krooni oli maksimum, mida ta võis enda peale kulutada. Tuule kiirus saavutas maksimumi keskpäevaks. Kolme, maksimum nelja tunni pärast olen kodus. Püüab kõiges saavutada maksimumi, oma võimeid maksimumini arendada. Päikese aktiivsuse maksimum. || mat funktsiooni suurim väärtus
morsk ‹morsa 22› ‹s›
zool Arktika suurim, pikkade ülakihvadega loivaline, merihobu (Odobenus rosmarus). Morskade lesilad. Eskimod, tšuktšid küttisid morski.
navaho ‹1› ‹s›, navahod pl
atapaskide hulka kuuluv suurim indiaani hõim USA-s
ookean ‹-i, -i 10› ‹s›
1. maailmamere suurim, mandreid eraldav osa. Atlandi, India ja Vaikne ookean. Ka Põhja-Jäämeri on ookean. *Kuni kuulsin poistelt, kes olid sõja ajal ookeani taha sattunud.. J. Kross. || Kuu pinna tasasem madalam ala. Kuu pinnaseproovid Tormide ookeanist.
2. piltl (millegi mõõtmatult suure ja avara kohta). Atmosfääri piiritu ookean. Meie all oli puulatvade roheline ookean. Stepirohu ookean.
▷ Liitsõnad: aja|ookean, lume|ookean, rohu|ookean, vaikuse|ookean, õhuookean.
painde|tugevus
tehn suurim paindepinge, mida keha v. materjal kannatab paindele vastupidamisel. Tala, plaatide, klaasi, plastmassi paindetugevus. Sarikapaare ühendavad pennid suurendavad sarikate paindetugevust.
pea|hoone
asutuse, majandi vms. hooneist keskne v. tähelepanuväärseim, suurim, esinduslikem. Tartu Ülikooli, Räpina Aiandustehnikumi peahoone. Elektrijaama, puhkekodu, muuseumi peahoone. Mõisa peahoone.
pea|jõgi
1. geogr jõestiku pikim, lisajõgedega jõgi. Peajõgi koos lisajõgede ja jõeharudega moodustab jõestiku.
2. teat. ala suurim ja tähtsaim jõgi. Volga on Euroopa-Venemaa peajõgi.
pea|kirik
keskne, tähtsaim v. suurim kirik. Piiskopkonna peakirik. Linna peakirik. Turistid külastasid Kölni kuulsat peakirikut.
pea|kollektor
peamine, suurim kollektor (1. täh.) Linna peakollektor.
pea|ladu
suurim, põhiline ladu
pea|saal
hoone suurim v. esinduslikem saal. Restorani peasaal. Ekspositsioon pannakse välja Kunstihoone peasaalis.
pea|tee
teat. paiga teedevõrgu suurim ja kasutatavaim tee. Peatee ja kõrvalteed. Pargi, surnuaia peatee. Keeras peateelt jalgrajale. Küla asub peateedest kõrval.
pea|võit
suurim võit (näit. loteriil). Loterii, spordiloto peavõit. Peavõit langes piletile nr. 478.
piir|kiirus
tehn suurim võimalik v. lubatud kiirus. Lennuki, automargi piirkiirus. *1793.a. patendiga määrati kindlaks hobuste arv nimetatud veokite ees ning teeoludest tingitud piirkiirus. E. Selli.
piir|kõrgus
suurim võimalik v. lubatud kõrgus. Tuletorni piirkõrguseks merepinnast loetakse 80 – 100 m. 2 m 10 cm oli kõrgushüppaja jaoks piirkõrgus.
pikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. kellegi v. millegi suurim ulatus püst- v. rõhtsuunas. Õpilaste keskmine pikkus on viimastel aastakümnetel kasvanud. Pikkuse poolest on poiss emasse. Pikkuselt on ta üle keskmise. Võtke end pikkuse järgi ritta. Andresel on pikkust üle 180 cm. Kõrged kontsad andsid talle pikkust juurde. Komistas ja kukkus täies pikkuses 'nii pikk kui ta oli' maha. Ma ei saanud end lühikesel asemel täies pikkuses väljagi sirutada. Keha, kolju, juuste pikkus. Sõrmed on küll erineva pikkusega, kuid ometi sarnased. Karusnaha väärtuse määrab karva tihedus ja pikkus. Soodsate ilmadega võib mais kasvada pikkuses kuni 10 cm ööpäevas. Lina pikkusest oleneb saagi kogus ja ka kvaliteet. Kleidi, põlle, käiste, sukkade pikkus. Kas pükste pikkus on sobiv? Taime pikkuseks võis olla umbes 30 cm. Laeva pikkus. Basseini pikkus. Paat jõudis naaberpaadist poole pikkuse võrra ette. Tõmbasime söögilaua kogu pikkuses lahti. Põrsas lesis porilombis kogu pikkuses. Kilingi-Nõmme kasvas rohkem pikkuses kui laiuses. Poeemi pikkus on kõikunud mõnesajast reast kümnete tuhandete ridadeni. || vahemaa, ulatus otspunktide vahel. Järve pikkus on 3 km. Saare pikkus idast läände on kümme miili. Kui suur on selle tee, kraavi pikkus? Paela pikkus on 50 cm. Rinde pikkus ulatus kuue tuhande kilomeetrini. Lisasin sammule pikkust. Sportlase esimese hüppe, heite pikkus oli 6.82. 30 km pikkuses 'ulatuses' kulgeb tee piki mereranda. Matkajad peavad ette arvestama päevatee pikkused. || mat lõigu v. kaarega seostatud positiivne reaalarv. Lõigu, kaare pikkus. Murdjoone pikkus on tema lülide pikkuste summa. Ringjoone pikkus on pii ja läbimõõdu korrutis.
▷ Liitsõnad: alg|pikkus, kogu|pikkus, kolmveerand|pikkus, maksi|pikkus, midi|pikkus, mini|pikkus, normaal|pikkus, siru|pikkus, standard|pikkus, täis|pikkus, üldpikkus; sünnipikkus; lainepikkus.
2. ajaline kestus, vältus. Päeva pikkus sõltub koha geograafilisest laiusest ja kuupäevast. Tööpäeva maksimaalne pikkus. Ettekande pikkus ei tohiks olla üle poole tunni. Taimede eluea pikkus oleneb nii kasvutingimustest kui ka pärilikest omadustest. Hääliku, vokaali, konsonandi pikkus. *Mis edasi saab? Palju on saatus kellegi jaoks teekonna pikkust varunud? G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: üldpikkus.
3. geogr. Geograafiline pikkus 'maakera punkti kaugus algmeridiaanist nurgaühikutes väljendatuna'. Koha geograafiline pikkus oli 120° idapikkust. Nendel pikkustel tuleb orkaane harva ette.
▷ Liitsõnad: ida|pikkus, läänepikkus.
rahvas ‹rahva 19› ‹s›
1. etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm. Eesti, saksa, vene, hiina rahvas. Soome-ugri, uurali rahvad. Prantslased, inglased, itaallased jt. rahvad. Iisraeli rahvas 'juudid'. Aasia, Aafrika rahvad. Põhjamaade rahvad. Väike, suur rahvas. Ühe või teise rahva kultuur. Hõimude liitumine rahvaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 'iseseisvate riikide suurim poliitiline organisatsioon'.
▷ Liitsõnad: antiik|rahvas, hõimu|rahvas, koloniaal|rahvas, korilas|rahvas, kultuur|rahvas, kääbus|rahvas, loodus|rahvas, mets|rahvas, muinas|rahvas, mägi|rahvas, naaber|rahvas, pisi|rahvas, põhi|rahvas, põhja|rahvas, põlis|rahvas, päris|rahvas, ränd|rahvas, sugu|rahvas, sugulas|rahvas, vennas|rahvas, võõr|rahvas, vähemus|rahvas, väikerahvas; laulu|rahvas, mererahvas.
2. mingi paikkonna, koha elanikud v. teat. (talu)pere liikmed. Asula rahvas. Oma küla rahvas. Kohalik rahvas. Rahvas kutsub seda paika Röövlimäeks. Ära usu kõike, mida rahvas räägib! Oru Pearul oli naabripere rahvaga alatasa õiendamist. Käisin Jaaguõue rahval abiks. Tere, siitpere rahvas! Ma pean ruttama, muidu läheb sealne rahvas kodunt ära. Kus siis teie rahvas kõik on? *Jüri seletas, et Kustas on Sarapuu rahvaste, metsavahi ja kõrtsipere ühine karjapoiss .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: aguli|rahvas, ilma|rahvas, küla|rahvas, linna|rahvas, maa|rahvas, mõisa|rahvas, rannarahvas; kodu|rahvas, maja|rahvas, naabri|rahvas, pere|rahvas, saunarahvas.
3. maa, riigi rahvastik, eeskätt selle töötav enamik. Töötav rahvas. Vaesema, kehvema rahva lapsed ei pääsenud haridusteed jätkama. Jõukam, peenem rahvas. Mõisnike all ei olnud rahva põli kerge. Koolmeister peab rahvast valgustama. Tähtis on, et haridus ja kultuur pääseksid rahva sekka. Ta on iseõppinu, inimene rahva seast. Uuendustega püüti rahva elujärge parandada. Ässitajad kihutasid rahvast üles. Rahvas nõudis vabadusi ja maad. Teose kohta annab lõpliku hinnangu rahvas. Referendumil küsitletakse rahvast. President esines raadios ja televisioonis rahvale. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna.
▷ Liitsõnad: alam|rahvas, härras|rahvas, isanda|rahvas, kehvik|rahvas, kolhoosi|rahvas, liht|rahvas, maata|rahvas, ori|rahvas, popsi|rahvas, saksa|rahvas, sulas|rahvas, talu|rahvas, teenija|rahvas, töö|rahvas, töölis|rahvas, vabrikurahvas; pagana|rahvas, ristirahvas.
4. inimesed; suur rahvahulk. Õu oli rahvast täis. Turul oli rahvast veel vähe(võitu). Jaanituli meelitas palju rahvast kokku. Kogunenud oli hulk rahvast. Ruum oli rahvast tulvil. Rahvast oli nagu murdu. Huvitav näidend tõmbab rahvast teatrisse. Koosolekul, näitusel oli igasugust rahvast. Rahvas koguneb kontserdile. Teedel voolas, rändas rahvast. Sõdurid tulistasid rahvast. Tegi seda kogu rahva nähes, ütles kogu rahva kuuldes. Kadus tagaajajate eest rahva hulka. *Selle kohta öeldakse näitlejate keeles: rahvas oli mul peos, tegin temaga, mis tahtsin .. V. Panso.
▷ Liitsõnad: jala|rahvas, kiriku|rahvas, kõrtsi|rahvas, laada|rahvas, matuse|rahvas, pidu|rahvas, pulma|rahvas, saaja|rahvas, talgurahvas.
5. (teat. inimrühma v. -põlvkonna kohta). Kunstnikud on huvitav rahvas. Autojuhid on üksmeelne rahvas. Öise vahetuse rahvas on juba oma töö lõpetanud. Arutasime neid probleeme esimese kursuse rahvaga. „Estonia” rahvas kutsus Trilljärve onu Leksiks. Noored on teadmishimuline rahvas. Vanem rahvas oli mures põllutööde venimise pärast. Kas meie tööd ka tulevaste põlvede rahvas küllaldaselt oskab hinnata? *Mereröövlid olid lindprii rahvas keset mõõtmatuid vetevälju. A. Pervik. *.. päris võssa rajatud Sarapuu kohas oli noorem rahvas, aga lapsi neil polnud. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: filmi|rahvas, kirja|rahvas, kunsti|rahvas, male|rahvas, raadio|rahvas, spordi|rahvas, teatri|rahvas, üliõpilasrahvas; noor|rahvas, vanarahvas; meeste|rahvas, naiste|rahvas, poisterahvas; abielu|rahvas, paar|rahvas, paari|rahvas, paarisrahvas.
rinna|juha
anat suurim lümfijuha, mis kogub lümfi alakehast ja ülakeha vasakust poolest (ductus thoracicus)
rohe|kilpkonn
zool vetikaist toituv maitsva lihaga suurim meres elav kilpkonn, supikilpkonn (Chelonia mydas)
surma|vaenlane
suurim, ägedaim vaenlane, verivaenlane. Pidas end kommunistide surmavaenlaseks. Endised liitlased on saanud (üksteise) surmavaenlasteks. Temast sai mu(lle) surmavaenlane. Sipelgad on termiitide surmavaenlased. Jänes võitles oma surmavaenlasega kanakulliga.
surve|tugevus
tehn survele vastupidavus, suurim normaalpinge materjalis selle purunemiseni survele vastutöötamisel. Tellised survetugevusega üle 125 kg/cm2. Survetugevus on peamiseks nõudeks materjalidele, mida kasutatakse müüritöödel.
sõidu|kaugus
sõidukiga läbitav vahemaa. Linna lähiliinide autobussidele, mille sõidukaugus on kuni 50 km, müüdi pileteid eraldi kassast. || suurim vahemaa, mille laev võib kütusevarusid täiendamata läbida ökonoomse kiirusega
taime|riik
1. biol taimed kui eluslooduse kindla bioloogilise eripäraga osa; taimesüstemaatika suurim üksus. Taime-, looma- ja seeneriik. Paljud ravimid on pärit taimeriigist.
2. taimestik. Koorküla järvestiku taimeriik. Raba taimeriik on kidur.
taimkatte|vöönd
bot suurim Maa laiusvööndilisusest tulenev maismaa tasandike regionaalne taimkatteüksus. Tundra- ja taigavöönd on põhjapoolkera taimkattevööndid.
talent2 ‹-lendi 21› ‹s›
aj vanaaja suurim massi- ja rahaühik Ees-Aasia maades ja Kreekas
▷ Liitsõnad: hõbe|talent, kuldtalent.
tekst ‹-i 21› ‹s›
1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri
termokliin ‹-i 21› ‹s›
sügavate veekogude suhteliselt õhuke vahekiht, milles temperatuuri muutumine püstsihis on suurim. Püsiv, ööpäevane termokliin.
tipp|koormus
suurim koormus, suurim rakendatus. Tippkoormuse ajal, tundidel tekib liikluses ummikuid. Elektri tarbimise tippkoormus. Seade töötab tippkoormusega.
tipp|saavutus
parim, suurim saavutus. Teaduse ja tehnika tippsaavutused. „Libahunt” on A. Kitzbergi tippsaavutusi. Düreri looming kuulub graafikakunsti tippsaavutuste hulka.
tipp|väärtus
suurim väärtus, maksimaalväärtus
tšetšeen ‹-i 21› ‹s›, tšetšeenid pl
suurim Põhja-Kaukaasia rahvas, Tšetšeenia põhirahvas
tõmbe|tugevus
tehn suurim tõmbepinge, mida keha v. materjal kannatab, enne kui ta puruneb v. katkeb. Terase, betooni tõmbetugevus. Kiudainete, lõnga, niidi, riide tõmbetugevus. Tõmbetugevus piki kiudu. Suure tõmbetugevusega materjalid.
täis|osa
mat
1. komast vasakul paiknevad numbrid kümnendmurrul. Kümnendmurru täisosa ja murdosa.
2. suurim täisarv, mis ei ületa antud arvu
täpsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. (< as täpne). Andmete täpsus. Taotleb romaanis ajaloolist täpsust. Mõõtmise täpsus. Jutustas sündmusest protokollija täpsusega. Pedantsuseni ulatuv täpsus. Täidab seadust suure täpsusega. Toimetus töötas kellavärgi täpsusega. Linnud pöörduvad haruldase täpsusega kodukohta tagasi. Juveliiri töö nõuab täpsust. Saksa täpsusega koostatud nimekiri. Liigutuste täpsus. Poolitas õuna juuksekarva täpsusega 'väga täpselt'. Minuti(lise) täpsusega 'minutipealt' paika pandud päevakava. Tabas, tulistas eksimatu täpsusega.
▷ Liitsõnad: ebatäpsus; laske|täpsus, löögi|täpsus, mõõtmis|täpsus, tabamis|täpsus, töötlemis|täpsus, töö|täpsus, visketäpsus.
2. lubatav viga, suurim võimalik kõrvalekalle. Nurk mõõta täpsusega 1°. Temperatuur on mõõdetud täpsusega üks sajandik kraadi. Lokaator registreerib tuule kiirust täpsusega kaks meetrit sekundis. *Koht on enam-vähem teada. Arvutasime välja. Täpsus on umbes pool kilomeetrit. I. Sikemäe.
usbekk ‹-beki 21› ‹s›, usbekid pl
suurim turgi rahvas Kesk-Aasias, peam. Usbekistanis
vaatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. Näidendi, ooperi esimene, teine, viimane vaatus. Sündmustik kulmineerub kolmandas vaatuses. Näidend kahes vaatuses ja neljas pildis. | piltl. Sellel väljal toimus muistse sõja viimane vaatus. Jälle on lõppenud üks vaatus minu elus. *Kus sünnib me päevade viimane vaatus – / seda keegi meist ette ei tea. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: lõppvaatus.
2. van luulek vaade, pilk. *.. su ainus vaatus ümber muutis mind .. Chr. Kannike.
3. ‹liitsõna järelosana› vaatamine
▷ Liitsõnad: järele|vaatus, läbi|vaatus, ülevaatus; ettevaatus.
vapsik ‹-u 2› ‹s›
zool suurim ühisherilane (Vespa crabro). Vapsikud on kodumesilaste vaenlased. Tige nagu vapsik. Küsimus oli terav kui vapsiku nõelapiste.
veislane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, veislased pl
zool sõraliste seltsi suurim, mitmekesiseim ja noorim sugukond (Bovidae). Veislaste sugukond. Piison on kõrge turjaga veislane.
venelane ‹-se 5› ‹s›, venelased pl
Venemaa Föderatsiooni suurim rahvas. Venelased on idaslaavi rahvas. Venelaste suhted naabritega. Sattus sõjas venelaste poolele. Ukraina, Kasahstani, Usbekistani, Siberi venelased. Eesti venelased elavad peamiselt linnades. Venelane 'Vene v. Nõukogude Liidu sõjavägi' marssis meile sisse.
▷ Liitsõnad: suur|venelane, valge|venelane, väikevenelane; kala|venelane, paju|venelane, sibula|venelane, umbvenelane.
vietnamlane ‹-se 5› ‹s›, vietnamlased pl
Indo-Hiina suurim rahvas, Vietnami põhirahvas
viimane ‹-se 4› ‹adj›
1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. | ‹substantiivselt› kõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. || ‹substantiivselt› see, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12. ‹ka substantiivselt› sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane
värvuline ‹-se 5› ‹s›, värvulised pl
zool suurim, kõige arenenumate lindude selts (Passeriformes). Värvuliste hulka kuuluvad ka laululinnud.
väsimus|piir
tehn suurim pinge, mida materjal talub suure arvu muutlike koormuste tsüklite esinemisel
väände|tugevus
tehn suurim väändepinge, mida keha v. materjal kannatab, enne kui ta puruneb v. katkeb. Suure väändetugevusega materjal.
vööde ‹vöötme 17› ‹s›
1. geogr Maa pinna laiutine osa, maastikuliselt suurim jaotis; tsoon. Arktiline, subtroopiline vööde. Vöötmeid eristatakse peamiselt kliima järgi.
▷ Liitsõnad: ekvatoriaal|vööde, palav|vööde, paras|vööde, polaar|vööde, troopikavööde; kliima|vööde, maastikuvööde.
2. anat zool imetajate ja lindude kehapiirkond, kus jäseme vaba osa seostub liigese abil kerega
▷ Liitsõnad: ees|vööde, rinna|vööde, vaagna|vööde, õlavööde.
3. piirkond; vööt. Vaatlusi korraldati täieliku kuuvarjutuse vöötmes. Veetaimed kasvavad vöötmena kaldaäärses madalvees. *Järgnes üsna lai vööde tühja piiritsooni, kust asulad olid hävitatud. J. Peegel.
õli|lind
zool Lõuna-Ameerikas elutsev suurim öösorriline, kelle poegi korjatakse õli saamiseks, guahaaro (Steatornis caripensis)
õõnes|veen
anat suurim veen, mis juhib suure vereringe venoosse vere südame paremasse kotta. Ülemine, alumine õõnesveen.
äärmine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
1. äärel asetsev, äärepealne, äärepoolne; (mingi rea lõpus) viimane. Äärmine sõidurada. Äärmine uks vasakut kätt. Kolmanda rea äärmine tool on vaba. Vajuta äärmisele klahvile! Kõige äärmise maja aknas põles tuli. Käis ekspeditsioonil Aasia äärmises idaosas, Kaug-Idas. || ajaliselt viimane, vahetult teat. kriitilisele piirile eelnev. Nüüd on äärmine aeg otsustada.
2. tavapärasest enim lahknev, äärmuslik, ekstreemne; erandlik, erand-. Koolist väljaheitmine on äärmine abinõu. Jõuan tagasi täna, äärmisel juhul homme. *Kasutad [püstolit] ainult äärmises olukorras. Siis, kui läheb mölluks. R. Kaugver.
3. (määra väljendades:) väga suur, suurim, ülim. Äärmine nõudlikkus enese suhtes. Teda iseloomustab äärmine visadus. Majas valitseb äärmine puhtus ja kord. See oli äärmine jultumus. Tuli talitada äärmise ettevaatusega. Töid hinnati äärmise rangusega. Paistab silma äärmise täpsusega, töökusega. Elati äärmises viletsuses, vaesuses. Äärmises hädas hakkas ta appi hüüdma.
äärmus|väärtus
suurim v. väikseim väärtus
ühiskonna|klass
ühiskonna suurim, enamasti inimeste majanduslikul seisundil, haridusel, tööalal jms. rajanev inimrühm
ülim ‹-a 2› ‹adj›
1. astmelt kõige ülem, kõrgeim. Ülim käskijanna. Jumal on ülim kohtumõistja meie tegude üle. Õiglus on voorustest ülim. Poiste erutus, huvi oli ülimal astmel 'poisid olid ülimalt erutatud, huvitatud'. Nad olid õndsuse ülimal tipul. Tõde oli ta elu ülimaks sihiks. Kodurahu oli tema meelest ülim asi siin maailmas. Meid kõiki huvitas ülimal määral, mis saab edasi. Ülimal määral täpne koostöö. *Kunstniku ülim funktsioon, ülim kohustus on olla kunstnik, looja, olla ise. H. Rajamets (tlk).
2. suurim, äärmine. Kõike tehti ülima kiiruga. Kellassepatöö nõuab ülimat täpsust. Temasse suhtuti ülima lugupidamisega. Esinejat kuulati ülima huviga. Ainult ülima vajaduse korral käis ta kodunt ära. Ülimas nõutuses vaadati üksteise otsa. Vabastatud olid ülimas rõõmujoovastuses. Elu nõudis ülimat kannatlikkust. Pulmad peeti ülima toredusega. Juhtus ülim ime: otsus võeti üksmeelselt vastu. On ülim 'viimane' aeg hakata koju minema.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|