[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laadur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn seade peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks. Lintkonveieriga laadur.
▷ Liitsõnad: akulaadur; kaeviselaadur.
2. sõj suurtüki, miinipilduja vms. laadija. Suurtükimeeskonnas on komandör, sihtur ja laadurid.

lukk ‹luku 21› ‹s›

1. vahend, seade ukse, kaane, luugi vms. sulgemiseks (sulgevaks osaks hrl. lukustusriiv, mida on võimalik sulgeda ja vabastada ainult võtme abil v. teatud kindlal viisil, näit. numbrilise šifri järgi). Värava, kapi, kirstu, laeka, kohvri lukk. Sissetapitud, pealepandud, süvistatud, sisseehitatud, rippuv lukk. Kahelt poolt, ühelt poolt avatav lukk. Kuuri uksel, väraval on lukk ees. Torkab, pistab võtme lukku. Keerab võtit lukus vasakule, paremale poole. Võti ei tule lukust välja, lukk on rikkis. Lukk tuleb lahti muukida või lahti murda. Hoiab oma dokumente, väärtasju luku taga. Lapsi ei tohi omapead koju luku taha jätta. Luua- või rehavars ukse taga käinud vanasti maal luku eest. (Hea) naine on maja lukk. | piltl. Suul olgu kogu aeg lukk ees. *Sihuke hiilgav strateegiline platsdarm, tähtis Läänemere lukk .. R. Kaugver. *Meie [= ajakirjanike] sulg ärgu saagu tegude trelliks / ega mõtete lukuks .. H. Suislepp.
▷ Liitsõnad: aida|lukk, kast|lukk, kramp|lukk, metall-|lukk, mõlemakäe|lukk, mööbli|lukk, paremakäe|lukk, patent|lukk, peit|lukk, puu|lukk, ripp|lukk, rull-|lukk, sala|lukk, silinder|lukk, snepper|lukk, taba|lukk, ukse|lukk, vasakukäelukk.
2. tõmbelukk. Seeliku, tuulepluusi, magamiskoti, saapa lukk. Tõmbab luku sirinal kinni, lahti.
3. sõj püssi, kuulipilduja v. suurtüki rauaõõne tagantpoolt sulgemise ning lasu tekitamise mehhanism. Noorsõdurid õpivad lukku lahti võtma ja kokku panema.
▷ Liitsõnad: püssi|lukk, räni|lukk, tulelukk.
4. (mitmesuguste kinnitavate, sulgevate v. ühendavate seadmete, moodustiste v. osade kohta), näit.:. a. käekoti, käevõru, kaelakee vm. sulgev osa. Vajutab käekoti luku klõpsti kinni. b. metallrõngas noapea vm. tööriista puust pea otsas. Vasksete lukkudega noapead. c. ehit eriline pikijätkamisel kasutatav puiduseotis; lukukivi d. tekst nööpaugu, taskusuu v. voldi otsa tugev kinnitusviis. Taskusuu mõlemas otsas on rebenemise kaitseks lukud. e. zool hrl. karpide kojapoolmete jätkeline v. hambuline ühendusosa
▷ Liitsõnad: haisu|lukk, vesilukk; raamatulukk; käsivarrelukk.

mürsk ‹mürsu 21› ‹s›
sõj suurtüki- v. miinipildujarauast väljatulistatav lõhkekeha. Mürsu kest, täidis, sütik. Granaadid, kartetšid, miinid, šrapnellid on mürsu liigid. Mürsu lennutee, lennukaugus. Tuumalaenguga mürsud. Mürskude vihin, vilin, lõhkemine, plahvatused. Soomustläbiv, trasseeriv mürsk.
▷ Liitsõnad: fugass|mürsk, gaasi|mürsk, kild|mürsk, kumulatiiv|mürsk, lõhke|mürsk, reaktiiv|mürsk, suitsu|mürsk, suurtüki|mürsk, süüte|mürsk, tanki|mürsk, tuuma|mürsk, õhutõrje|mürsk, õppemürsk.

padrun ‹-i 2› ‹s›

1. käsitulirelva v. väiksema kaliibriga suurtüki laeng koos kesta, kuuli (mürsu) ja sütikuga. Karbitäis vaskselt läikivaid padruneid. Lükkas püssil padruni rauda. Tulistas, kuni jätkus padruneid. || pulbrilise lõhkeainega täidetud kinnine silindriline toru. Allmaatöödeks valmistatud lõhkeained lastakse tehasest välja padrunites. 200-grammised dünamiiti sisaldavad padrunid.
▷ Liitsõnad: automaadi|padrun, püssi|padrun, revolvripadrun; lahingu|padrun, pauk|padrun, süüte|padrun, õppepadrun; ammoniit|padrun, dünamiit|padrun, lõhkeainepadrun.
2. tehn vahend toorikute ja lõikeriistade kinnitamiseks tööpinki. Mehaaniline, elektromagnetiline, pneumaatiline padrun. Puurmasina, freespingi padrun. Treipingi kolmepakiline isetsentreeriv padrun. Padrunisse kinnitatud detail, polt, puur.

panoraam ‹-i 21› ‹s›

1. maastiku, linna vm. objekti üldvaade kõrgemalt kohalt v. eemalt, ringvaade. Lasnamäelt avaneb Tallinna panoraam. Rongiakna tagant libises mööda Karpaatide vahelduv panoraam. Ilus vaade jäi neil nägemata: terve panoraam oli udus. Kuukulgur andis edasi kuupinna telefotomeetrilisi panoraame. | piltl. *Vanadus on hirmus. Räägitagu mis tahes küpsusest ja rahust ja selginud panoraamidest – see kõik ei muuda asja.. E. Vetemaa.
2. ringmaal ümarehitise seinal; teatris lava tagapõhjaks olev hrl. maastikku kujutav ringpilt. Filmivõtte panoraamiks oli tolmav ehitustander. Panoraam oli hästi valitud niisuguse vestluse filmimiseks.
3. van ajutine ehitis (näit. laatadel), kus läbi optilise suurenduse näidati pildisarju. Maastik vaheldus kiiresti nagu panoraamis.
4. sõj suurtüki sihtimisel kasutatav nurgamõõtur

patarei ‹14› ‹s›

1. sõj kompaniile (v. roodule) vastav suurtüki- ja raketiväe ning õhukaitsejõudude allüksus. Haubitsate patarei. Neljast kahurist koosnev patarei. Pataljoni patareid läksid lahingusse. Emajõe kaldal oli kuus patareid välisuurtükke.
▷ Liitsõnad: miinipilduja|patarei, raketi|patarei, ranna|patarei, seniit|patarei, suurtüki|patarei, õhukaitsepatarei.
2. sõj suurtükkide kindlustatud asupaik. Meie suurtükivägi purustas vaenlase hästi kindlustatud patarei. Enne saarelt lahkumist õhkisid nad ranna kaitseks ehitatud patarei. *Hakkame läbi võpsiku patareisse tagasi kõmpima. J. Peegel.
3. füüs tehn omavahel elektriliselt ühendatud galvaanielementide v. akude kogum. Kassettmagnetofon töötab nii võrguvoolul kui patareidel. Taskulambil on patarei läbi põlenud, tühi. Omavahel paralleelselt ühendatud termovarbade patarei. Ümmarguste v. lapikute patareidega taskulambid.
▷ Liitsõnad: akumulaator|patarei, aku|patarei, anood|patarei, kondensaator|patarei, päikesepatarei; taskulambi|patarei, toitepatarei.
4. rida, hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid v. (ühendatud) koostisosi. *Mõnigi mees toob nurgast välja oma tagavara ja lauale koguneb üsna kenake pudelite patarei. R. Roht.
▷ Liitsõnad: jahutus|patarei, ketas|patarei, küttepatarei.
5. põll. a. (turba, sõnniku) piklik suur hunnik. Sõnnik kogutakse hoidlasse või patareisse. Kompostiks segatakse turbamuld patareides fekaalide ja põlevkivituhaga. b. ühte koondatud hoidlate süsteem. Mitu silohoidlat on järjestatud ühtseks patareiks.
▷ Liitsõnad: komposti|patarei, sõnniku|patarei, turbapatarei.

sahk ‹saha 23› ‹s›

1. murd ader, eriti harkader. Pani hobuse saha ette ja läks kündma. Ta suur poiss, võib juba küll saha taga käia. *Viljategemine tuli kätte; aga temal ei olnud ei sahka ega seda, kes vedas.. J. V. Jannsen.
2. adra künniraud v. adratera (ka traktoriadral). Surus vaootsal saha maasse. *Harkadra sahad olid veel teravad, kulumata, vanatüübilised, putkedega, puust hargi otsa kinnitamiseks. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: adra|sahk, eel|sahk, põhisahk.
3. lumesahk. *Küll sahk selle eest hoolitseb, et buss läbi saab. A. Liives.
4. sõj lafeti külge kinnitatud terasplaat, mis maapinnale toetudes takistab suurtüki tagasinihkumist laskmisel

sihtur ‹-i, -it 2› ‹s›
sõj suurtüki, miinipilduja vms. juures tegutseva meeskonna liige, kes suunab relva sihtmärki. Suurtükimeeskonna sihtur. Täistabamuses said surma nii sihtur kui laadur.

suurtüki|alus
sõj alus, mille külge on monteeritud suurtüki muud osad ja millega suurtükki transporditakse

suurtüki|panoraam
sõj nüüdisaegse suurtüki sihtimisseade

suurtüki|torn
sõj (pööratav) kaitseehitis suurtüki ja selle meeskonna varjamiseks (tankil, laeval, kaitserajatisel). Vana Tallinna tuntuimad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta.

suurtüki|toru
sõj suurtüki (vintsooneline) raud. Suurtükitorud sihiti linna peale.

toru ‹11› ‹s›

1. hrl. silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha. Metallist, rauast, betoonist, plastmassist, kummist, klaasist toru. Keraamilised, mitmekihilised torud. Valatud, valtsitud, gofreeritud, pliitatud toru. Õmbluseta, muhvotsaga toru. Peen, jäme toru. Sirge, kõver toru. Torude paigaldamine, jätkamine. Torude mähkimine. Toru kalle. Toru läbimõõt oli 0,5 m. Pumba, veepaagi toru. Vesi jookseb lauta torusid mööda. Gaas juhitakse korteritesse torude kaudu. Vesi, nafta voolab torudes. Lüpsimasin kisub lüpsmisel piima torusse. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Vanamoeline toruga grammofon. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool. || telefonitoru. Telefon helises, võtsin toru. Võttis toru hargilt, pani, viskas toru hargile. Torust kostis naisehääl. „Tulen kohe,” ütlesin kiirustades torusse. *Õige nüüd Airil vaja neid kõnesid pidada, ta pole kohe sihuke tüüpki, kes ripuks toru otsas. H. Mänd. || kõnek (pika vabriku- v. laevakorstna kohta). Lähenesime linnale: paistsid kirikute tornid ja vabrikute torud. *Silmapiiril kümmekond laeva, peaaegu pooltel neist suitsu ajavad torud peal. H. Sergo. || kõnek (püksisäärte, ka käiste kohta). *Minu koolipõlves lehvisid mehed ringi laiades kloššpükstes, nüüd jälle kantakse nii peenikesi torusid, et ei mõista ära arvatagi, kuidas neid jalga ja jalast ära saab. L. Promet.
▷ Liitsõnad: alumiinium|toru, asbest|toru, asbesttsement|toru, betoon|toru, eboniit|toru, frees|toru, klaas|toru, kummi|toru, laud|toru, malm|toru, metall|toru, plastmass|toru, plekk|toru, puu|toru, raud|toru, ribi|toru, savi|toru, teras|toru, tsement|toru, vasktoru; auru|toru, bergmann|toru, dreeni|toru, elektronkiire|toru, gaasi|toru, haru|toru, hingamis|toru, imi|toru, isoleer|toru, jaotus|toru, joa|toru, joote|toru, juht|toru, kanalisatsiooni|toru, keskkütte|toru, koore|toru, kuulatlus|toru, kuulde|toru, kõne|toru, kütte|toru, magistraal|toru, mantel|toru, piima|toru, pikendus|toru, pumba|toru, puur|toru, põlv|toru, püstik|toru, ring|toru, soojus|toru, rõhu|toru, röntgeni|toru, sifoon|toru, solgi|toru, spiraal|toru, suitsu|toru, suruõhu|toru, surve|toru, toite|toru, tsirkulatsiooni|toru, tuulutus|toru, tühjendus|toru, vaatlus|toru, vee|toru, ventilatsiooni|toru, vihmavee|toru, väljalaske|toru, väljavoolu|toru, õhu|toru, õhutus|toru, äravoolu|toru, ühendus|toru, ülevoolutoru; hääletoru.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› torutaoline, kujult mõneti toru (1. täh.) meenutav moodustis. Keeras singiviilu toruks ja pistis suhu. Torus püksisääred, püksid. Pani käed toruks, toruna suu juurde ja hüüdis midagi. Mees pani käed suu ette torusse, torru ja puhus söed hõõgvele. Imes torus huultega jäätist. Tüdruku huuled läksid, tõmbusid pettunult torru. Huuled irooniliselt torus. „Ah jäta ometi see jutt!” ajas Urve huuled torru. Ah jälle ei meeldi, jälle mokad torus! Jäi midagi mõtlema, suu torus. *.. ja pehmete kurruliste põskede vahel suu, mis üllatusest ümmarguseks toruks tõmbus ja siis heameelest pikaks kriipsuks venis. M. Saat.
▷ Liitsõnad: hinge|toru, sool|toru, sääre|toru, söögitoru; kapillaar|toru, sõel|toru, tolmutoru.
3. kõnek (tulirelva raua, ka relva enese, eriti suurtüki kohta). Karabiini, kuulipilduja, kahuri, haubitsa toru. Pika toruga parabellum. Laeng lõhkes torus. Andsime relvadest tuld, nii et torud tulised. See on vilets jahimees, kellele loom jookseb ise toru ette. Tulerühm sätib torusid positsioonile. *Saime tund aega marutuld kõigist torudest ning kaotasime kaks ettevaatamata meest. R. Kaugver. *Esimese patarei esimene toru annab oma esimese paugu selles sõjas. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: automaadi|toru, kahuri|toru, püssi|toru, püstoli|toru, suurtükitoru.
4. kõnek (puhkpilli kohta). Pasunamehed võtsid oma torud ja alustasid uut lugu. *Põder asutas .. puhkpilliorkestri, mille torud telliti D. O. Wirkhausi vahendusel Berliinist. K. Saaber. *Vasksete torude kaeblik viis ihub sumbunud valu värskeks pitsituseks. A. Beekman.
5. kõnek rumal, taipamatu, saamatu inimene, loru. Kes käskis teda selline toru olla! Sina ka midagi tead, va toru! *Aga eit ütleb: „Ega sa printsi endale väimeheks saa, vana toru! .. ” K. Rumor. | ‹adjektiivselt›. Et inimene ka nii toru võib olla!

tule|löök
sõj ootamatu, tugev suurtüki- (v. miinipilduja)tuli mingi sihtmärgi pihta. Suurtükiväe võimas, purustav tulelöök. Üksus sattus miinipildujate tulelöögi alla. Patareid andsid tulelöögi vastase tugipunktidele, kaitsesüsteemi sügavusse.

tule|punkt
sõj tugipunktis tulepositsioonil oleva kuulipilduja (v. suurtüki) tinglik nimetus. Täpse tulistamisega hävitati, sunniti vaikima vaenlase tulepunkte.

tule|rühm
sõj suurtüki- v. miinipildujapatarei allüksus