[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arbuus ‹-i 21› ‹s›

1. bot suurte söödavate viljadega ning lamavate vartega taim (Citrullus vulgaris)
2. selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili. Sõime arbuusi.

aspar|hernes
bot suurte kollaste õitega ja sinakasroheliste lehtedega liblikõieline rohttaim (Tetragonolobus)

aukuuba ‹6› ‹s›
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

ava|defilee
(hrl. suurte spordivõistluste avamisel). Olümpiamängude avadefilee. Osavõtjad rivistusid avadefileeks.

elevant ‹-vandi 21› ‹s›
nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega. Aafrika, india elevant. Metsik, taltsutatud elevant. Tal on õõtsuv kõnnak nagu elevandil. Käitus nagu elevant portselanikaupluses 'kohmakalt, oskamatult'.
▷ Liitsõnad: lahingu|elevant, metsa|elevant, savanni|elevant, tööelevant.

epigonism ‹-i 21› ‹s›
suurte eelkäijate jäljendamine, järeleaimamine (hrl. kirjanduses ja kunstis)

füsioloogiline ‹-se 5› ‹adj›
füsioloogiaga seotud, sellesse puutuv, sellel põhinev. Füsioloogilised uuringud. Füsioloogilised funktsioonid, protsessid, põhjused. Toitainete füsioloogilised normid. Organismi normaalne füsioloogiline seisund. Füsioloogiline küpsus, vanadus. Elektri füsioloogiline toime. Füsioloogiline keemia. Füsioloogiline lahus 'koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane keedusoola vesilahus (süstimiseks suurte vere- v. vedelikukaotuste puhul)'.

gaasi|hoidla
ehitis suurte gaasikoguste hoidmiseks

gardeenia ‹1› ‹s›
bot igihaljas (sub)troopikapõõsas, mille mõned suurte lõhnavate õitega liigid on parasvöötmes kasvuhoone-ilutaimed (Gardenia)

geniaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. erakordselt andekas, väga suurte võimetega. Geniaalne kunstnik, helilooja, kirjanik, leidur, väejuht.
2. geeniusele omane; loominguliselt täiuslik, väga andekalt tehtud. Geniaalne lihtsus, leidlikkus. Geniaalne kunstiteos, leiutis, plaan. Näitleja geniaalseim roll. || suurepärane, vaimukas; tabav. *.. lähme talle kord külla. Geniaalne idee! Lähme või täna! A. Liives.

gerbera ‹1› ‹s›
bot (troopilise) Aafrika ja Aasia mitmeaastane suurte üksikult varre otsas paiknevate korvõisikutega rohttaim, mille kultuurvorme kasvatatakse peam. lõikelilledeks (Gerbera)

gipüür|pits
tekst tugev nõelapits, milles rikkalik kiri vaheldub suurte aukudega. Gipüürpitsist pruutkleit, pluus.

hamster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
zool peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas levinud rotisuurune suurte põsetaskutega näriline, viljakahjur, meil puuriloom (Cricetus cricetus)

hibisk ‹-i 21› ‹s›
bot suurte õitega troopikapõõsas, meil ilutaim (Hibiscus)

hiid|hai
zool kuni 15 m pikkune väga suurte lõpusepiludega hai (Cetorhinus maximus)

hobu|käsn
zool suurte aukudega pesukäsn (1. täh.) (Hippospongia)

hortensia ‹1› ‹s›
bot suurte valgete, roosade v. siniste õisikutega taim, mida meil kasvatatakse ilupõõsana v. potilillena (Hydrangea)

häbeme|pilu
anat suurte häbememokkade vaheline pilu (rima pudendi)

ida|magun
bot suurte tulipunaste õitega ilutaim (Papaver orientale)

idee|lage
ilma (suurte) idee(de)ta. Ideelage kunst, ajaviitejutt. Ideelagedad filmid.

iibis ‹-e 4› ‹s›
zool kuretaoline pika kõvera nokaga ja suurte tiibadega (lõunamaine) lind

ingel|hai
zool väga suurte kõhu- ja rinnauimedega ning lameda kehaga hai (Squatina)

ingver ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale)
2. selle taime kuivatatud juurikas droogi v. maitseainena

ivakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
rohkete v. suurte ivadega. Ivakas kaer, rukis. Tänavu on ivakas vili.

jaani|kakar
bot suurte korvõisikutega kõrgevarreline rohttaim (Chrysanthemum)

jõe|vähk
zool jõgedes ja järvedes elutsev suurte sõrgadega koorikloom (Astacus astacus)

jäme ‹-da 2› ‹adj›

1. suhteliselt suure ümber- v. läbimõõduga.; ant. peenike. a. (pikkade silinderjate esemete v. moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Jämedad puud, palgid, postid, sambad. Jämedad oksad, juured, varred, kõrred, leherootsud. Ilusad jämedad porgandid. Jäme küünal, pliiats, kriit. Jäme vorst. Jämeda otsaga sulg teeb jämeda joone, kriipsu, juti. Jämedad purikad räästas. Jäme niit, lõng, nöör, köis, voolik. Jäme 'jämedast lõngast' kudum, riie, särk, kuub. Jäme karv, jõhv, kiud. Jämeda 'jämedatest kiududest koosneva' villaga lammas. Jäme nõel, varras, toru. Jäme tünn, vaat. Kepp on ühest otsast jämedam. Ümbermõõt kõige jämedamast kohast. Kannab juukseid kahes jämedas patsis. Nafta purskas, voolas jämeda joana. Jämedad jalad, sääred, käsivarred, sõrmed. Jäme kael, keha, nina. Jämeda nokaga lind. Jämedaks paisunud sooned. Tugev jämeda kondiga mees. Lõvipoegadel on jämedad käpad. Jäme madu, angerjas. Üks tulijaist oli jäme, teine kõhetu. Kutsikas oli jäme nagu pakuots. On ennast hea toidu peal jämedaks söönud. | piltl. Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike. *Mul on jäme õigus: sinu kelder ja kaev on minu maa peal! A. Schmuul. b. (ühesuguste suurte (hrl. ümmarguste) osiste v. nendest koosnevate ainete v. esemete kohta). Jäme liiv, kruus, killustik. Soolatakse jämeda soolaga. Jämeda struktuuriga kivim. Jämedad haavlid. Jämedad vihmapiisad, raheterad. Jäme vihm, rahe, sadu. Jämedad rukkiterad, tangud. Jäme jahu. Jäme 'jämedast jahust' leib. Jämedad sõstrad, maasikad, pohlad. Jämedad pisarad, higipiisad. Jäme uurikett, helmekee. Jäme 'suureauguline, hõre' sõel. Jämeda 'suureaugulise' riiviga peenestatud kapsas. Jäme 'suuremõõtmelistest v. jämedajoonelistest tähtedest' trükk, kiri. c. piltl lubamatult suur v. ränk; ant. väike. Teeb jämedaid õigekirjavigu. Kirjutises on jämedaid faktilisi eksimusi. Jämedad kasvatusvead, kuritarvitused. Eeskirjade, võistlusmääruste jäme rikkumine. Õnnetuse põhjustas kannatanu enese jäme ettevaatamatus.
2. lihtlabane, rohmakas; peenuseta, kultiveerimata; ant. peen. Ta mööblitükid olid külapuusepa jäme töö. Jämedad töörõivad, -jalatsid. Neoliitikumi keraamika oli alles väga jäme. Jämeda välise kesta all peitus tundlik hing. Mees oli jämedate näojoontega. Ta riietus ilmutas jämedat maitset. Minu jäme aru nii peent asja ei jaga. Kasutab võideldes jämedaid võtteid. Jäme läbinähtav vale, võltsing. || üldjooneline, detailidesse mittetungiv. Jäme hindamine, mõõtmine, jaotus, liigendus. Jäme reegel.
3. ebaviisakas, sobimatu, solvav, lugupidamatu; vastavalt käituv. Jäme ütlus, sõna, vastus, sõim, toon. Jäme käitumine, olek, kohtlemine. On sõnades, alluvatega käitumises jäme. Oli jäme vanemate inimeste vastu. Joobnuna muutub ta alati jämedaks. Tegi jämedaid vihjeid. See on jäme ebaviisakus. Nii jämedaid nalju on piinlik kuulata. Jäme ropendav joomaseltskond.
4. madal, sügav (hääle kohta). Rääkis jämeda bassihäälega. Vanamees müristas jämedat naeru. Leskmesilane tekitab lennul jämedat heli. Põdrapulli jäme kutsehüüd. Karu ajas omaette jämedat joru. Pojal oli hääl jämedam kui isal. *..siis kostis siia [vabrikuvile] jäme ja mahe üürgamine: päevane vahetus lõpetas töö. O. Tooming.

järv|kaisel
bot järvede, jõgede, tiikide ja suuremate ojade kaldavees hrl. suurte kogumikena kasvav kaisel (Schoenoplectus lacustris)

kalju|kits
zool kõrgmägedes elutsev suurte kõverate sarvedega kits (Capra). Alpi, siberi kaljukits.

kalpsama ‹kalpsata 48›
kargama, hüppama, volksama; suurte hüpetega tormama. Kalpsab üle kraavi, üle aia. Poiss kalpsas kiiresti uksest välja, läbi akna aeda. Kalpsasin eesmineva vankri pärale. Kalpsas redelilt maha. Kalpsas mõne pika sammuga auto juurde. Konnad kalpsasid kiiresti vette. Õuel kalpsas ringi paar kodujänest. Kalpsates lähenes suur koer. *Kümmekond fritsu kalpsasid siia-sinna põigeldes nõlvakust alla .. P. Kuusberg. *Turske mehemürakas kalpsas metsikute, kohmakate hüpetega [tantsida], tiirutas ringiratast .. A. Alas (tlk).

kanna1 ‹6› ‹s›
bot suurte eredate asümmeetriliste õitega püsik troopilises Ameerikas ja Aasias, mujal aiailutaim (Canna)

karja|kaupa ‹adv›
karja(de)na, hulgana, suurte rühmadena koos, parves; hulgaliselt, suurel arvul. Hundid liikusid talvel karjakaupa. Uudishimulikke tuli lausa karjakaupa. *Õngitsesid, ukerdasid paatides, mida madalas vees kalda läheduses oli karjakaupa. L. Kibuvits.

kassi|kakk
zool kuni hanesuurune roostekollase v. -pruuni sulestiku ja suurte sulgkõrvadega öölind (Bubo bubo). Kassikakk huikab metsas.

katel ‹katla 20› ‹s›

1. pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; (suur) pada, üldse (suurem) seade millegi keetmiseks, keetmise teel valmistamiseks, sulatamiseks vm. Katel keeva veega. Tegin pesuköögis tule katla alla. Tuli on katla all. Supp keeb, podiseb katlas. Leem tõstetakse katlast kaussidesse. Keetsime katlas seepi. Värvimistöökojas aurasid suured katlad. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. | piltl. *Ja oli, mida arutada: maailma katel kees podinal. A. Hint.
▷ Liitsõnad: keedu|katel, keevavee|katel, kuumavee|katel, köögi|katel, malm|katel, pesu|katel, pesuköögi|katel, pigi|katel, puskari|katel, raud|katel, sauna|katel, supi|katel, tee|katel, toidu|katel, tõrva|katel, vask|katel, vee|katel, viina|katel, välikatel; nõia|katel, põrgu|katel, rahakatel.
2. aurukatel. Katlamajas hoiti tuld katelde all. Laeval olid katlad auru all. Katel lõhkes. *Seisab [rehepeksumasin] keset Sarakuse õue ja põriseb, katel suksutab tasakesi kaasa. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: auru|katel, keskkütte|katel, kõrgrõhu|katel, laeva|katel, rehepeksukatel.
3. piltl veekatelt meenutav looduslik v. tehislik pinnavorm. Tohutus katlas valitses tuulevaikus. Laskusime mägedest ümbritsetud katlasse.
4. kõnek piirkond täielikult ümberpiiratud (suurte) väeosadega, kott. Vastase grupeering sattus katlasse. Väeosal õnnestus katlast välja murda, pääseda.

keeliku|rohi
bot ogaliste lehtede ja suurte korvõisikutega ohakataoline rohttaim (Carlina)

kevad|adoonis
bot varakevadel õitsev suurte kollaste õitega stepitaim, meil ilutaim (Adonis vernalis)

kiil ‹-i 21› ‹s›

1. suurte võrkjate tiibade ja pika saleda tagakehaga putukas. Kiilid lendlesid vee kohal.
▷ Liitsõnad: vesikiil.
2. kõnek kiin (putukas). Hakka siis veel härjale hända kasvatama, kui kiil kallal. *Parmud ja kiilid närisid vana võiku ja sellel oli siis valu. J. Oks.
3. kõnek kiinijooks. *Mis asi kihutas mind kui kiilis looma ühtepuhku edasi tormama? E. Bornhöhe.

kikka|putk [-e]
bot suurte lehtedega heinputk. Jõekaldal kasvasid kõrged kikkaputked.

kilp|jalg
bot kuivades metsades ja raiesmikel kasvav suurte kolmnurksete sulgjate rõhtsalt asetsevate lehelabadega sõnajalgtaim (Pteridium aquilinum)

kitse|enelas
bot suurte kahelisulgjate lehtede ja valgete pöörisõitega ilutaim (Aruncus). Pargis lõhnasid kitseenelad.

kivi|külv
geol lähestikku paiknevate suurte kividega kattunud ala. Käsmu kivikülv on Eesti suuremaid.

kivi|lõhkumine ‹-se 5› ‹s›
suurte kivide purustamine (lõhkeainega v. käsitsi). Põldudel käis kivilõhkumine.

üle kivide ja kändude
vaevaliselt, suurte raskustega, suure vaevaga. Poisil läks õppimine esialgu üle kivide ja kändude. *Elu läheb oma rada, üle kivide ja kändude küll, kuid siiski läheb. M. Traat.

klaas|veranda
suurte klaasakendega veranda. Majal oli aiapoolses küljes suur klaasveranda.

kobe|kude
bot taimelehtedes põhikoe suurte rakuvaheruumidega osa, tohlkude

kogemus|rikas ‹adj›
suurte, rikkalike kogemustega. Kogemusrikas elu.

kohev ‹-a 2› ‹adj›

1. suurte õhuvahedega, urbne, poorne, kobe, kohe. Kohev muld, pinnas, lumi, vill, vatt, sammal. Kohev sidekude. Pasteet oli hästi õrn ja kohev. Sai kerkis kohevaks. Oraval on kohev karv, saba. Koheva sulestikuga lind. Kohevad juuksed. Mehel olid suured kohevad vuntsid. Magamisase oli kohev ja kõrge. Kloppis padjad kohevaks. Piimal kobrutas kohev vaht. *.. pööris paneb oma räsinaga kaskede kohevad ladvad võimsasti mühama. M. Raud.
2. piltl hrv erutatud, elevil, kergelt ärevil, kohevil. *Üldse olid nad kuidagi kohevad. „Mis teil viga on?” tahtsin teada. „Tulime teid pulma kutsuma,” pahvatas Mai .. V. Lattik.

kott ‹koti 21› ‹s›

1. riidest, paberist, plastikaadist vm. materjalist kinnine, suletava suuga ese millegi hoidmiseks v. transportimiseks; vastav ese koos sisuga. Takune, linane kott. Kerge, raske, täis, tühi kott. Kotti õmblema, lappima, nõeluma. Kott oli asju täis tuubitud. Koti põhjas on veel natuke riisi. Kallab, valab suhkru kotti. Tsementi hoiti kottides. Tõstab kotid vankrile, laadib kotid veoauto peale. Kott õlal, seljas. Võtab koti õlale, selga. Eit kohendas küljealust kotti, et ase oleks pehmem. Jõuluvana tuli suure kotiga. Tõi lammastele kotiga heinu. Agitaator ähvardatud kotti ajada. Õpime veel natuke ja siis koti peale 'magama'. Rõivad rippusid tal kotina seljas. Mantel oli suur nagu kott. Raputas vastast nagu kotti. Lund tuli nagu kotist, nagu kotiga 'rohkesti'. Oli pime nagu kotis. Siin elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub'. Täna öösel magasin nagu kott 'väga sügavalt, väga raskesti'. Tühi kott ei seisa püsti. Ega põrsast kotis osteta. Ega kott ääri nuta. Ülekohus ei seisa kotis. *Pehmelt nagu kott langes August põrandale. T. Lehtmets. || kotitäis (ka mõõduna). Kott jahu, pool kotti kruupe. Kolm kotti vilja, kartuleid. Suhkrut, soola on laos veel kottide kaupa. || ‹hrl. liitsõna järelosana› eriotstarbeline, ka mõneti erineva tegumoega ese. Otsib kotist peenraha. Ära ikka osta, kui kott ei kanna. Poiss pistis raamatud ja vihikud kotti. Postiljon võttis kotist kirja.
▷ Liitsõnad: agana|kott, alus|kott, aseme|kott, heina|kott, iste|kott, jahi|kott, jahu|kott, jää|kott, kael|kott, kaera|kott, kala|kott, kaltsu|kott, kande|kott, kartuli|kott, kerja|kott, kinga|kott, kingi|kott, kommi|kott, kooli|kott, kõlka|kott, käe|kott, laastu|kott, leiva|kott, liiva|kott, lõnga|kott, madratsi|kott, magamis|kott, meremehe|kott, moona|kott, nisu|kott, odra|kott, padja|kott, pakke|kott, pea|kott, peenraha|kott, poksi|kott, posti|kott, põhu|kott, raamatu|kott, raha|kott, ranna|kott, reisi|kott, rukki|kott, sadula|kott, sandi|kott, seemne|kott, selja|kott, soojendus|kott, soola|kott, spordi|kott, suhkru|kott, sule|kott, sulg|kott, sõduri|kott, sängi|kott, sööda|kott, tangu|kott, teatri|kott, toidu|kott, tubaka|kott, turu|kott, vilja|kott, villa|kott, voodi|kott, väetise|kott, vähi|kott, õlekott; kile|kott, kummi|kott, nahk|kott, paber|kott, plastikaat|kott, puldan|kott, võrkkott.
2. väliskujult eelmist meenutav moodustis. a. (tursunud silmaaluste kohta). Suured, sinised, tumedad kotid silme all, silmade ümber. b. (millegi muu kohta). *Ainult suur valge pelikan oma vägeva kotiga noka all kasutab seda kalarikkust. Ü. Kurvits (tlk).
▷ Liitsõnad: eos|kott, loote|kott, munandi|kott, mäda|kott, pisara|kott, rebukott.
3. kõnek piiramisrõngas, piirkond täielikult ümber piiratud (suurte) väeosadega (enamasti sisekohakäänetes). Kuramaa kott. Mitu väeosa jäi, sattus kotti. Pataljonil õnnestus kotist välja murda. Ringiminekumanöövriga püüti vastast kotti ajada.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (inimese kohta, kui rõhutatakse mingit tema laiduväärset iseloomujoont)
▷ Liitsõnad: ihnus|kott, kiusu|kott, kurjuse|kott, patu|kott, põrgu|kott, une|kott, vale|kott, õelusekott.

kromlehh ‹-i 21› ‹s›
arheol mitmest kontsentrilisest v. ühest suurte püstkivide ringist koosnev noorema kiviaja (kultus)ehitis

kummi|puu

1. kautšuki toorainet andvate puude üldnimetus. Ürgmetsade, istanduste kummipuud. Hevea ja teised kummipuud.
2. bot piimmahla omav suurte jagumatute tumeroheliste läikivate nahkjate lehtedega viigipuu, Euroopas toataim (Ficus elastica). Toa lakke ulatuv kummipuu.

kuninga|kepp
bot enamasti ööseks avanevate suurte kollaste õitega aiailutaim, ööküünal (Oenothera)

kuu|kress
bot suurte südajate lehtede ja hästi lõhnavate õitega ristõieline rohttaim (Lunaria)

kõrguse|kartus
haiglaslik hirmutunne suurte kõrguste puhul

kõrvits ‹-a 2› ‹s›

1. suurte ümarjate viljade ja lamavate v. ronivate vartega köögiviljakultuur (Cucurbita, hrl. Cucurbita pepo). Harilik, suureviljaline kõrvits. Kõrvits kasvab siin hästi. Aedades kasvatatakse kõrvitsat.
▷ Liitsõnad: melon|kõrvits, muskaat|kõrvits, taldrikkõrvits.
2. selle söödav vili. Suured kollased kõrvitsad. Kõrvitsast valmistatakse salatit.
3. ‹liitsõna järelosana› bot muudes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: käsn|kõrvits, pudelkõrvits.

kõrvukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suurekõrvaline, suurte kõrvadega. *Selle [= õpiku] kaanelt vaatas vastu kõrvukas ilves.. R. Sander. *Siis vurtsatas ta [= tihane] minema ja lendas üle teda varitseva kassi kõrvuka pea. O. Jõgi (tlk).

kõrvuk|räts
zool suurte kõrvadega räts (Asio otus)

käo|kann [-i]
bot tõrvalille meenutav suurte roosade õitega rohttaim (Lychnis flos-cuculi)

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema
milleski, mingil alal suurte oskuste v. teadmistega, väga vilunud vms. olema. Ta on koroonas, väravavahina kibe käsi.

laane|sõnajalg
bot suurte lehterjalt paiknevate lehtedega sõnajalgtaim (Matteuccia). Dekoratiivsed laanesõnajalad kalmistul, aias.

laulu|lava
kõrge tagaseina v. häält suunava varikatusega astmeliselt tõusev tribüünitaoline rajatis suurte laulukooride esinemiseks vabas õhus

lend|kala
lühikeseks ajaks veest välja hüppav ning suurte rinna- ja sabauimede abil õhus liuglev (troopika)kala. Pääsukala on lendkalu.

lill|tubakas
bot aias ilutaimena kasvatatav suurte lõhnavate õitega tubakas (Nicotiana alata)

lootos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot tugeva risoomi, kilpjate lehtede ning suurte veepinnast kõrgemale ulatuvate õitega veetaim (Nelumbo). Roosade õitega lootos. Lootost peeti pühaks taimeks.

lõmpsima1 ‹42›
suurte suutäitena, lõmpsudena midagi (vedelat) sööma, larpima. Lõmpsib suppi. Siga sööb hästi, lõmpsib ära kõik, mis ette kallatakse. *Kelle laket lõmpsid, selle hoovis pead haukuma. A. Kalman.

magala ‹1› ‹s›

1. magamisruum v. -ruumid; magamisruumidest koosnev hoonetiib v. hoone. Internaatkooli, lasteaia magala.
2. kõnek paljude suurte korruselamutega linnaosa. Lasnamäe on Tallinna suurim magala.

magnoolia ‹1› ‹s›
bot suurte lõhnavate õitega heitlehine v. igihaljas lõunamaine lehtpuu v. -põõsas (Magnolia)

makro|analüüs
keem suhteliselt suurte ainekoguste (vähemalt 1 g) analüüs

massi|meeleavaldus
suurte rahvahulkade meeleavaldus

meger ‹-i 2› ‹s›
el oommeeter suurte takistuste (hrl. elektriseadmete isolatsioonitakistuste) mõõtmiseks

meri|härg
zool arktiliste merede (ka Läänemere ja mõnede põhjapoolsete suurte järvede) ogaline põhjakala (Triglopsis quadricornis)

mõõte|masin
tehn optilis-mehaaniline mõõtevahend suurte välis- ja sisemõõtmete täpseks mõõtmiseks

mäestikuline ‹-se 5› ‹adj›
mäestikule iseloomulik; mäestikega. Mäestikuline reljeef 'suurte absoluutsete ja relatiivsete kõrgustega ning harilikult tugeva liigestusega pinnamood'. Mäestikuline Kesk-Aasia.

naat1 ‹naadi 21› ‹s›
bot sarikaline rohttaim, hrl. suurte lehtedega püsik (Aegopodium). Õunapuude all lokkab naat ja orashein. Kevadel keedeti noortest naatidest suppi.

nõudlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
palju nõudev, suurte nõudmistega. a. kaasinimestelt palju ning rangelt nõudev, nende puuduste, vajakajäämistega leppimatu. Nõudlik ülemus, õpetaja, inimene. Mõni professor on eksamil väga nõudlik. Nõudlik teiste ning iseenda vastu. Ole lastega nõudlikum. Nõudlik ostja, publik. Ära ole väiklaselt, norivalt nõudlik. Kui kaua valid ning liiga nõudlik oled, võid vanatüdrukuks jääda. Selle luuletuskoguga jäi ka kõige nõudlikum kriitika rahule. || sellist omadust väljendav. Nõudlik hääl, toon, pilk. Nõudliku koputuse peale avati uks. b. tingimustega, keskkonna puudustega leppimatu. Ta pole toidu valikul, toidu suhtes nõudlik, sööb kõike. Mulla suhtes on kuusk üsna nõudlik puu. Nõudlikud ja vähem nõudlikud taimed, viljapuusordid. *Leidub koguni nii nõudlikke suitsupääsukesi, et neil on tõelise pesa kõrval veel mängupesa ja magamispesa. H. Veromann. *Lilla värv on nii nõudlik, tema kõrvale sobib ainult must, hall ja hõbe. L. Promet. c. meisterlikkust, kõrget taset eeldav, võimekust, annet nõudev; keeruline, komplitseeritud. Sõnaraamatutöö võib näida lihtsana, tegelikult on see õige nõudlik töö. Võttis enda peale vastutusrikka ja nõudliku ülesande. Huumorit selle sõna nõudlikumas mõttes neis humoreskides küll ei ole. Metsasarv on nõudlik instrument. *Ta peab küllalt hästi kinni ladina süntaksi nõudlikest reegleist. A. Vinkel. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmus mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: niiskus|nõudlik, sooja|nõudlik, valgusnõudlik; vähe|nõudlik, ülinõudlik.

oga|rai
zool meetripikkune rombja kehaga merekala, kelle keha keskjoonel on suurte ogade rida (Raja clavata)

orograafia ‹1› ‹s›
geogr geomorfoloogia osa, mis uurib suurte pinnavormide mõõtmeid, orientatsiooni ja vastastikust asetust

paabu|silm [-a]
zool tiibadel suurte silmlaikudega liblikas

pahmakas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹s› suur hulk, hrl. korratu (kohev) kogum ühesuguseid asju. a. hunnik, sületäis, kimp. Pahmakas õlgi, põhku. Õlgede, põhu pahmakas. Viskas hobusele pahmaka heinu ette. Suur pahmakas sireleid süles. Võime selle (sirelite) pahmaka pooleks teha. *Näe, humal on löönud ennast paksult ja pahmakas [= pahmakana] ümber kuivanud tüve.. L. Kibuvits. *.. aeg-ajalt kukub laia kuuse otsast alla pahmakas lund isesuguse tümpsuva häälega. A. Kivikas. b. (suurte, tihedate, hrl. kohevate v. sagris juuste kohta). Sasijuuste pahmakas kuklas. Ilmatu pahmakas punaseid juukseid peas. Sidus juuksed pealaele kõrgeks pahmakaks. || (millegi pehme, sasise kohta). *Nende sõnade saatel krahmas ta laualt pahmaka määrdunud sidet, lennutas selle kappi rohtudele järele.. K. Ruven. c. (paberi kohta:) patakas. Pahmakas vanu ajalehti. Dokumentide pahmakas. Tal on lauasahtlis igavene pahmakas luuletusi.
▷ Liitsõnad: heina|pahmakas, juukse|pahmakas, lume|pahmakas, paberi|pahmakas, põhu|pahmakas, õlepahmakas.
2. ‹s› pahvak; sahmakas. Pahmakas auru, suitsu. Valge hingeauru pahmakad hobuste peade ümber. Vastu lõi pahmakas teravat kõrbelõhna. *Tuul tõi pahmakatena aurust niisket vedurisuitsu. V. Beekman. *Tulija tõi endaga kaasa pahmaka jahedat talveõhku. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: auru|pahmakas, suitsu|pahmakas, veepahmakas.
3. ‹adj› hrv kohev, pehme. *Kõigil [koolilastel] pahmakate punaste tuttidega vormimütsid peas. A. Beekman.

paigas ‹-e 4› ‹s›
geogr keskmiselt suurte pinnavormide alusel eristatav maastikuüksus (näit. org, voor vms.). Kagu-Eestis vahelduvad metsaga kaetud kõrgendikud madalamate soiste ja liivaste paigastega.

pakane ‹-se 4›

1. ‹s› hrl. suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm. Talvine pakane. -30° pakast. Kõva, vali, käre pakane. Ehtne Siberi pakane. Väljas aiateibas paugub pakane. Pakane kaanetas jõed ja järved. Pakane kõveneb, nõrgeneb, annab järele. Lühikesed sulad vaheldusid pakasega. Ilm läheb, keerab pakasele. Sellise pakasega kulub igaühele kasukas ära. Ka kõige kangema pakasega käisime suusatamas.
2. ‹adj› pakasega iseloomustuv, (väga) külm. Pakane hommik, päev. Pakasel talvel külmub Soome laht kinni. Taevas läheb selgeks ja ilm pakaseks. Öö tuleb pakane. Veebruar on meil harilikult kõige pakasem kuu. Pakases taevas vehklesid virmalised. Küllaldase lumikatte all talvituvad maasikad ka pakastel talvedel rahuldavalt. Pakane lumi krigiseb jala all. || van (intensiivsust rõhutavana koos sõnaga külm). *Ja kuidas need pisukesed elukad .. pakast talvekülma jõudsid kannatada.. F. R. Kreutzwald.

palm ‹-i 21› ‹s›

1. igihaljas troopika- ja subtroopikataim, hrl. sirgetüveline puu lehvikutaoliselt asetsevate suurte sulgjate lehtedega. Palmi lehed, oksad. Meil kasvatatakse palme toataimena potis.
▷ Liitsõnad: datli|palm, kookos|palm, palmüüra|palm, raffia|palm, rotang|palm, saago|palm, suhkru|palm, vaha|palm, õlipalm; kääbus|palm, põõsas|palm, ronipalm; käpik|palm, lehvik|palm, sulgpalm.
2. van palmioks rahu sümbolina
▷ Liitsõnad: rahu|palm, võidupalm.
3. van urbadega pajuoks. *Ka kassikestega pajuoksi ehk palme korjatakse veel. Mine siis sinagi ja püüa teenida lillede ja palmidega mõni kopikas. E. Vilde.

palm|lehik ‹-u 2› ‹s›, palmlehikud pl
bot palmi v. sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtedega paljasseemnetaimede selts (Cycadopsida)

pampa|rebane
zool pika koonu ja suurte kõrvadega segatoiduline rebane (Dusicyon)

pea|direktor
keskasutuste, suurte äride, firmade jne. juhtiv, kõrgeim direktor. Firma, tootmiskoondise peadirektor. Soome Panga peadirektor. Eesti Raadio peadirektor.

peetri|leht
bot hrl. niisketel aladel kasvav suurte süstjate lehtede ja siniste õienuttidega rohttaim (Succisa pratensis)

petuunia ‹1› ‹s›
bot Lõuna-Ameerikast pärinev rohttaim, meil ilutaimena levinud suurte lehterjate õitega hübriidpetuunia (Petunia)

pihlakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v. põõsas (Sorbus). Harilik pihlakas. Pihlakad õitsesid. Pihlaka valminud marjad sisaldavad palju C-vitamiini. Pihlakat peeti vanasti maagilise jõuga puuks.
▷ Liitsõnad: leina|pihlakas, tuhkpihlakas; toompihlakas.
2. selle puit. Pihlakast tehti tööriistade varsi ja rehapulki. Karjaste kepid olid pihlakast.
3. pihlakamari. Pihlakad on mõrkja maitsega. Pihlakatest saab head veini, keedist.

plahvatus ‹-e 5› ‹s›

1. aine oleku ülikiire muutumine, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, järsk temperatuuritõus ja lööklaine. Keemiline, elektriline, mehaaniline plahvatus. Kaevandusgaasi plahvatus. Lõhkeainete, dünamiidi plahvatus. Vulkaani plahvatus. Supernoova plahvatus. Aatomituumade plahvatused. Plahvatusega kulgev ahelreaktsioon. | piltl. *.. kirjanduse mõju lugejatesse pole ühekordne plahvatus, vaid on ahelreaktsioon. R. Rimmel. || lõhke- v. kütteainete seesugune purustusi, põlenguid ja müra tekitav lõhkemine. Laskemoonalao, püssirohukeldri, bensiinipaagi plahvatus. Gaaside plahvatusest tekkinud tulekahju. Kostsid mürskude, pommide, miinide plahvatused. Sadamas oli ühel sõjalaeval plahvatus. Plahvatusest purunenud sild, õhku lennanud auto. Plahvatuses sai surma ja vigastada mitukümmend inimest. Kajas, kõma(ta)s, kärgatas plahvatus. Maa vappus, võppus, värises plahvatustest. Plahvatuste kõrvulukustav mürin. Plahvatus lõi kurdiks. Plahvatuse õhusurve paiskas mehe tükk maad eemale.
▷ Liitsõnad: aatomi|plahvatus, gaasi|plahvatus, kaevandus|plahvatus, miini|plahvatus, mürsu|plahvatus, pommi|plahvatus, põrke|plahvatus, tuumaplahvatus.
2. piltl (ühiskonnaelu suurte, ägedate rahutuste, kokkupõrgete kohta). Sotsiaalsed, revolutsioonilised plahvatused. Läbirääkimistega püüti vältida rahulolematuse muutumist plahvatuseks. || üksikisiku äge pahameele, viha vm. tunde purse. Ta läks näost punaseks ja kohe järgnes plahvatus. *Härra Meyer küll naljatles meelsasti, kuid ka ta viha süttis kergesti, pealegi plahvatusega nagu vana testamendi Jehooval.. E. Kuus. *Kui ta [tapetud] mullikat nägi, järgnes plahvatus: „Gangsterid! Mis te tegite!..” H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: naeru|plahvatus, vihaplahvatus.
3. piltl (millegi järsu suurenemise, kasvu kohta). Uus seemnesort tõi kaasa täieliku plahvatuse: saak suurenes kolmekordselt. Demograafiline plahvatus 'iibe järsk tõus'.

pojeng ‹-i 21› ‹s›
bot suurte värvikate (täidis)õitega püsilill (Paeonia)

polügoon ‹-i 21› ‹s›

1. ka sõj maa- v. mereala mitmesuguste relvade, seadmete v. masinate katsetamiseks ja kasutama õppimiseks; ehit suurte monteeritavate ehitusdetailide tootmiseks seadmestatud maa-ala. Õppelaskmine, maa-alune tuumaplahvatus polügoonil. Seismo-geofüüsikaline polügoon maavärinate ennustamiseks. Praktikandid õpivad polügoonil traktorit juhtima. Raudbetoondetailide polügoon. Ehitusplokid valmistati polügoonil.
▷ Liitsõnad: katse|polügoon, raketi|polügoon, õppepolügoon.
2. mat hulknurk

pooriline ‹-se 5› ‹adj›
suurte nahapooridega. Pooriline nina, näonahk.

pretensioonikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
(liiga) suurte pretensioonidega, paljunõudlik. Pretensioonikas arhitektuur. Pretensioonikana mõjuv lavastus. Väga, liiga pretensioonika pealkirjaga romaan. Kandja figuuri suhtes pretensioonikas tegumood. Oled ülearu pretensioonikas.

pruudi|sõlg
bot meil aialillena kasvatatav suurte värviliste poolkerajate korvõisikutega taim, tsinnia (Zinnia). Harilik pruudisõlg. Valged, roosad, lillad, oranžid pruudisõled.

põis|tarn
bot vesistes paikades kasvav suurte põisikutega tarn (Carex vesicaria)

põld|uba
bot hrl. põllukultuurina kasvatatav liblikõieline suurte seemnetega kaunvili, uba (Vicia faba e. Faba vulgaris). Põldoa sordid.

päeva|liilia
bot Eestis aia-ilutaimena kasvatatav muguljate juurte ja suurte lehterjate kollaste v. oranžikate õitega püsik (Hemerocallis). Kollane, ruuge päevaliilia.

raamatu|skorpion
zool raamatute vahel, lahtise tapeedi all jm. elutsev väike suurte sõrgadega ämblikulaadne (Chelifer cancroides)

rabarber ‹-i, -it 2 või -bri, -brit 2› ‹s›

1. mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum). Harilik, kurdlehine rabarber.
2. eelmise mahlakas lehevars toiduainena. Rabarb(e)rist valmistatakse magustoitusid, kompotti ja mahla.

raha ‹11› ‹s›

1. üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul. Eesti esimene oma raha oli mark. Vene, Saksa, Soome raha. Meie rahas teeb see umbes 150 krooni. Endine raha ei kehtinud enam, palka maksti uues rahas. Kümnesendine, kroonine raha. Uus krabisev sajakroonine raha. Maa seest leiti vanu rahasid. Ta kogub vanu rahasid. Sularahaautomaadis olid ainult suured rahad 'suure väärtusega rahatähed'. Kas sul väiksemat raha ei ole? Ulatas mulle peotäie peent raha. Pani kaks raha lauale. Hakkas saadud raha üle lugema. Võttis pakutud raha vastu. Peitis oma raha ära. Viis raha panka. Käisin raha peeneks, pangatšekki rahaks vahetamas. Raha väärtus tõuseb, langeb. Riik trükkis raha juurde. Raha eest ei saanud enam midagi. Võin rahaga tasuda, võin anda toiduaineid. Ta ei võtnud meilt raha, andis niisama. Taskus oli auk, rahad veeresid kõlinal põrandale. Loodusrahvad on rahana kasutanud ka kaurikarpe. *.. sirutas Margusele kimbu võõraid rahasid tšervoonetsite vastu .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hõbe|raha, kuld|raha, metall|raha, nikkel|raha, paber|raha, peen|raha, pronks|raha, vaskraha; ehte|raha, hamba|raha, tsaari|raha, vahetus|raha, vale|raha, välisraha.
2. teat. rahasumma; kapital, vara (rahasummana arvestatult). Tuhat krooni oli suur, ilus, hea tükk raha. Selles äris liiguvad suured rahad. Suurte rahadega ärimehed. Metsa eest saab head raha. Ehitamine nõudis ränka, roppu raha. Valvurid olid raske rahaga ära ostetud. See kõik maksis, nõudis kallist, kõva raha. Must raha 'ebaseaduslikult saadud raha'. See on meie ühine raha. Riigi, ühistu raha(d). Tal on palju, kõvasti, vähe raha. Kui palju sul raha on? Anna mulle natuke raha. Tal tühjal ka mõni raha! 'tal ei ole raha'. Sel mehel on raha jalaga segada 'külluses, väga palju'. Raha teenima, koguma, korjama. Ajab lausa kühvliga raha kokku (suurte rahasummade saamise, suurte sissetulekute kohta). Tal raha jookseb 'tuleb' kogu aeg. Seltsimaja ehitati rahva käest kogutud raha(de)ga. Rehepeksumasin osteti mitme talu kokkupandud rahaga. Raha raiskama, läbi lööma, pillama, tuulde loopima. Ära asjata raha kuluta! Jõi oma raha(d) maha. Kaarte mängiti raha peale. See raha ei ole maha visatud 'asjata kulutatud'. Raha otse kadus sõrmede vahelt 'kulus, sai peaaegu märkamatult otsa'. Pani raha aktsiatesse, aktsiate alla. Matab oma raha talusse 'kulutab talu korrashoidmiseks ja edendamiseks'. Kellelegi, kelleltki raha laenama. Ma ei saa sulle laenata, mul pole praegu vaba raha 'sellist rahasummat, mida on võimalik kohe kasutada'. Küll on ihnus, ei raatsi raha välja anda. Hea kaup, aga maksab raha ka! Küll võib toidu ja riiete peale ikka raha minna! Ta on nüüd rahadega 'rohke rahaga, rikas' mees. Praegu on meil raha(de)ga kitsas. Ma olen rahast päris lage. Väljaminekud on suured, kust see raha küll võetakse! Kui firma pankrotti läheb, oleme oma raha(de)st ilma. Paras raha, tagasi pole vaja! Asi ei seisa rahas, vaid ettevõtmises. Teeb kõike ainult raha pärast. Sel mehel on kirg raha järele. Öeldakse, et raha eest saab kõike. Kel raha, sel õigus. Raha paneb rattad käima. Raha on hea sulane, aga paha peremees. Raha tuleb, raha läheb. Raha ei haise. Aeg on raha. *Varssadest kasvatatud hobused lähevad müügiks, toovad talusse raha. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: abi|raha, adra|raha, bensiini|raha, elamis|raha, elatus|raha, esindus|raha, hoiu|raha, jooma|raha, joot|raha, kaasa|raha, kasvatus|raha, kirstu|raha, kolimis|raha, komandeeringu|raha, kooli|raha, korteri|raha, kosti|raha, krediit|raha, kulu|raha, kännu|raha, käsi|raha, küüdi|raha, leiva|raha, luna|raha, maa|raha, majapidamis|raha, ostu|raha, palga|raha, pea|raha, pensioni|raha, piima|raha, pileti|raha, prahi|raha, puhkuse|raha, päeva|raha, reisi|raha, rendi|raha, saba|raha, saia|raha, sauna|raha, suitsu|raha, söögi|raha, tasku|raha, tee|raha, toetus|raha, trahvi|raha, töö|raha, vahe|raha, vaku|raha, valu|raha, veo|raha, viina|raha, õlle|raha, õppe|raha, ülalpidamis|raha, üüriraha; sularaha.
3. kaelaraha. Kodaratega raha. Eesti naiste ehted olid suured kannaga rahad. *.. kaela riputas ta ühe idamaise hõbekee, millel rahad otsas ilustuseks. A. Kalmus. || kaelas kantav ametiraha. *.. riputas raha kaela ja sõitis keisri kulli alla õigust mõistma. A. Jakobson.
4. auraha. Sai vapruse eest raha rinda. Sõjamehel rind rahasid täis. *Ainult natuke pettunud oli poiss, et „suurel vennal” polnud ühtki risti ega raha rinnas. K. Ristikivi.

rahulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mittesõjaline, vaenutegevuseta; rahuaegne. Rahvusvaheliste tüliküsimuste rahulik lahendamine. Rahulikele aegadele järgnesid sõja-aastad. Võimu üleminek riigis toimus rahulikul teel. Sõja ajal sai palju kannatada ka rahulik elanikkond. Pärast sõja lõppu alustas rahvas rahulikku ülesehitustööd. Hõimude vahekorrad olid rahulikud ja sõbralikud. *.. sõja aeg ... mis sest kooliskäimisest tulu on ... las ajad lähevad rahulikumaks .. L. Kibuvits.
2. tasakaalukas, mitteerutuv v. -ägestuv, ennast valitsev, tasane; ant. rahutu. Rahulik inimene, naine, laps. Ta on igati rahulik ja mõistlik mees. Tal on kaunis rahulik iseloom, ta on loomult rahulik. Olen vist inimene, kes kunagi rahulik ei ole. Jää rahulikuks, ära satu paanikasse! Pead end rahulikuks sundima. Solvatu tõusis täiesti rahulikuna püsti. Vend on rahulikum kui mina. Mida rahulikum sa eksamil oled, seda parem. Kaaslaste poolehoid tegi teda rahulikumaks. Ta rahulik meel ja tasakaalukus olid kadunud. Ta süda oli õige rahulik. Töö on tehtud, võime rahuliku südamega puhata. Rahulik hobune. Tuvid on rahulikud linnud. || sellist seisundit väljendav, sellest tunnistust andev. Mehe nägu oli rahulik. Rahulik pilk, naeratus. Isa hääl oli muutunud rahulikuks. Rääkis üsna rahulikul toonil. Rahulik jutt, käitumine. Rahulikud liigutused. Läks rahulikul sammul üle õue. Tegi seda rahuliku järjekindlusega. Õpetaja peab säilitama oma rahuliku väärikuse. Rahulik 'sügav, katkematu' uni. Magajate rahulik hingamine. *.. [J. Sibeliuse] 6. sümfoonia on peen, mõtlik ja väliselt rahulik. L. Normet.
▷ Liitsõnad: imerahulik.
3. (hrl. looduse kohta:) vaikne, rahus olev, vähese liikuvuse v. muutuvusega. Suviselt laisk ja rahulik meri. Mets on nii rahulik ja vaikne. Vihmasadu muutus rahulikumaks. Absoluutselt rahulikus seisundis pole maakoor kunagi. Rahuliku 'vähese aktiivsusega' Päikese aasta. Rahulik maastik.
4. vaikne, häirimatu, suurte sündmuste v. ebameeldivate juhtumisteta toimuv; häirimatu olukorraga. Rahulik elu, elutempo. Tund jätkus rahulikus töömeeleolus. Aeg oleks minna rahulikuma ameti peale. Oli olnud rahulik ja hea päev. Puhkamiseks on vaja leida mõni rahulikum paik. Elab maal, seal on vaiksem ja rahulikum. Siin on rahulik, keegi ei tülita meid. Ümbrus on rahulik, linnakärast eemal. Sündmuste rahulik kulg. Kodus on kõige mõnusam ja rahulikum olla. Inglise avangust tekkis malelauale rahulik seis. *Kui rahulik oli veel XIX sajandki meie omaga võrreldes! H. Puhvel.
5. vormidelt, proportsioonidelt, värvustelt vaos hoitud ja harmooniline. Rahulikes toonides põrandavaip. Rahuliku ornamendiga tapeet. Maali rahulikud värvid. Muru moodustab rahuliku tagapõhja värviküllastele lilledele. Hoonete väliskujundus, ruumide üldmulje on lihtne ja rahulik. Tiitellehe puhas ja rahulik kiri. Kunstniku rahulik, harmooniline stiil. *.. süütas valge varjuga lambi. Tuba täitus rahuliku leebe kumaga. A. Pervik.

raspel ‹-pli, -plit 2› ‹s›
suurte ja harvade hammastega viil pehme materjali töötlemiseks. Tisler puhastab, töötleb puidu pinda raspliga. *Higisõba läheb liiva täis, tõmbab hobusel turja kui raspliga maha! J. Peegel. | piltl. *Aeg on raspel, mis maha kõik nühib, / olgu kurbus või mälestus hell. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kabja|raspel, saapa|raspel, tisleriraspel.

rass2 ‹-i 21› ‹s›
bot suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)

ratsuri|täht
bot toalillena kasvatatav suurte kellukjate õitega sibultaim (Hippeastrum hortorum)

riitsinus ‹-e 5› ‹s›

1. bot õli- v. ilutaimena kasvatatav suurte sõrmlõhiste lehtedega põõsas v. väike puu (Ricinus communis)
2. riitsinusõli

rododendron ‹-i, -it 2› ‹s›
bot igi- v. suvehaljas (suurte) lehterjate v. kellukjate õitega ilupõõsas, alpiroos (Rhododendron)

roid|putk [-e]
bot kahe- v. mitmeaastane jämeda püstise õõnsa vaolise varre ja suurte läikivate lehtedega rohttaim (Pleurospermum)

rummuline ‹-se 5› ‹adj›
suurte rummudega (3. täh.) Rummuline kleit. Käsivarred olid poisi pigistustest rummulised. *Ise vaatas altkulmu ilusa, rammusa ja rummulise ruuna peale. E. Särgava.

ränk1 ‹ränga 22› ‹adj›

1. (kehalise töö, tegevuse kohta:) äärmiselt raske, suurt pingutust nõudev, kurnav. Ränk töö paemurrus, kaevanduses. Ränga maatöö jaoks oled sa liiga nõrk. Talukoht nõuab ränka tööd. Ärge endale ränga tööga liiga tehke! Ta abistas mind kõige rängematel töödel. Rängast rassimisest väsinud mehed. See raha on ränga tööga teenitud. *Kuid kas selles seisabki mehisus, kui lõhutakse aina ränka tööd? P. Vallak. || (teel liikumise kohta). Komberdasime mööda ränka mägirada. Trepp on nii ränk, et paneb hingeldama. Vastutuult oli üsna ränk astuda.
2. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva v. raskusi põhjustav, kannatuste v. vaevaga iseloomustuv; väga raske (taluda). Rängad ajad, sõja-aastad. On elatud ränka elu. Vangipõli oli ränk. Teda on tabanud ränk saatus. Minevik tundub praegu ränga unenäona. Kasvas kõige rängemates tingimustes. Tänane päev on olnud ränk ja tappev. Seljataga on rängad lahingud. Ränk ja armutu võitlus, heitlus, taplus. Vangide ränk piinamine. Ränk teoorjus. Aafrika kliima on eurooplasele ränk. Lumerohke talv oli metsloomadele ränk. Veetsin haigevoodi ääres ränga öö. Tema mõtlematul tegutsemisel olid rängad tagajärjed. Asjaolud olid meie jaoks liiga rängad. Rängimad katsumused. Sõnatut hukkamõistu on teinekord rängem kanda, taluda kui kõige süüdistavamaid sõnu. Külla toodi ränk sõnum lahingu kaotamisest. Kohe tuli veel rängem uudis, selline, mis päris tummaks lõi. *Paljukesed meist siis ookeanil on olnud, et kõiki ränki asju sealsete tormidega võrdleme. F. Tuglas. *Sa ehk ei tunne ränki tunde, mil inimene vihkab ennast.. L. Hainsalu. || (haiguse, kehavigastuse vms. kohta:) väga raskelt v. suurte vaevustega kulgev, eriti tõsine, (elu)ohtlik. Ränk haigus, tervisehäire. Mees põdes ränka tõbe. Liiklusõnnetuses kannatanu vigastused on rängad. Peapõrutusel olid rängad tagajärjed. Haige piinleb ränkades valudes. Kannatab ränkade peavalude käes.
3. kaalult äärmiselt raske (ja kogult suur v. massiivne). Hobune veab ränka koormat. Ränk kandam, last. Poeriiulid painduvad ränkade kaubakoormate all. Olen rängematki taaka tassinud. Rängad kivimürakad. *Suur ränk sahk jooksis rahulikult oma laia aluse peal tüma maa sees. J. Mändmets. *Söögitoas on ränk tammepuust puhvet, toolid ja lauad.. Madde Kalda. | piltl. Riigivõlgade ränk koorem lasus rahva õlgadel. Ränk kivi langes korraga südamelt. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) vägev, võimas. *Vanamees pigistas oma ränkade kämmaldega toolikorju, mille taga ta seisis.. J. Kross. *Läks [lehm] ragisevatel kontidel ränka keret ja rasket piimalännikut kandes kodu poole. H. Jõgisalu. || (sellise olendi astumise kohta). Mees astus rängal sammul ukse poole.
4. (hulga, määra, koguse kohta:) väga suur. Ränka vaeva nägema. Kraavikaevamine on ränka ihurammu nõudev töö. Treeningutel said poisid ränka mahvi. Küll väänati rängad normid kaela! Maal on praegu ränka moodi 'väga palju' tööd, tegemist. *.. meil oli jälle üks neist ränkadest õhtusöökidest 10–13 käiguga ja tervituskõnedega .. A. Eskola. || kohutav, tohutu. Olen teinud ränga vea. Süüdistus on alusetu, tegu on ränga eksitusega. Sellest võib tulla veel ränka pahandust. Milline ränk, andestamatu patt! Ränk ülekohus. Narkootikumide kasutamine viib tihtipeale ränkadele kuritegudele. Ristmikul oli ränk liiklusõnnetus. Ema surm oli lastele rängaks hoobiks, löögiks. Lüüasaamine, kaotus oli ränk. Sõda nõudis ränki ohvreid. Rängad katsumused läbi teinud rahvas. Talupoegi karistati ränga peksuga. || kõnek (rahaasjades:) väga rohke, raske. Advokaadid teenivad tänapäeval ränka raha. Poeg ajab merel, laeva peal ränka raha kokku. Valimiskampaania läks maksma ränki summasid. Olen raamatute peale ränka raha raisanud. Uue elu alustamine nõuab ränka raha, mida kuskilt võtta pole. Tal on rängad rahad taskus, ränk võlg kaelas. Selle maja eest on küll ränka hinda makstud. Tuli maksta ränka trahvi.
5. (intensiivsust väljendades:) ülitugev, ülikange, kõva. a. (ilmastikuga ühenduses). Ränk pakane. Laev sattus ränga tormi kätte. Rängale sajule ei paistagi lõppu tulevat. Väljas möllab ränk lumetuisk. Öösel tuli ränk pikne. Merel oli ränk udu. *Pärast rängemat vihma patsatas alla vaid sõredaid piisku. E. Kuus. b. (meeleolu, tunnete kohta). Teda on haaranud ränk masendus, ahastus, meeleheide, ükskõiksus. Ränk mure, hingepiin. Kõige rängem pettumus ootas alles ees. Rängad kahtlused, kõhklused. Tundsin äkki ränka väsimust. Mees hakkas rängast ärritusest hingeldama. *Ja vaata ette, Gösta, sest sinu vastu kannab ta ränka viha.. M. Pedajas (tlk). c. (hrl. väga väsinud v. kurnatud inimese une kohta:) väga sügav, raske. Pärast söömist vajusid mehed ränka unne. Magas ränka und hilise hommikuni. *Ja tema uni oli nõnda ränk, et ta ei kuulnudki, kui tareväravad lükati jälle valla ja peremees tuli tööd jätkama.. M. Raud. d. jõuline, vägev. Vastu ust hakkas langema ränki lööke. Poiss sai ränga hoobi vastu otsmikku. e. (mingi tegevuse kohta). Oli pulmas alles ränk söömine! Mehel oli ränk joomahoog. Ränk higistamine. *Rängast halva tubaka suitsetamisest ta rinnad körisesid ja ragisesid.. P. Vallak. f. (inimese kohta:) kange, kõva midagi tegema. Uus asunik on tõepoolest ränk töömees! *Nii ränk naljavend küll keegi ei ole, et ta suisa nalja pärast istuma läheb. A. Valton.
6. karm, vali, raske. Kohtuotsus oli ootamatult ränk. Kuriteole järgnes ränk karistus. Nii ränga süüdistuse, etteheite peale puhkes laps nutma. || (sõnade, väljenduste kohta:) väga vihane v. solvav. Ränk solvang. Ütles teisele midagi ränka. Ränk sõim, vandumine. Mina ei nimetaks seda poissi nii ränkade nimedega. Sõimas teist kõige rängemate sõnadega. *Vahel pillab mees ränga vande ja vahel lajatab kibedat tõtt.. I. Sikemäe.
7. palju vaeva, oskusi nõudev, suure vaevaga saavutatav v. sooritatav; väga keeruline. Ränk amet, elukutse. Ränk ja raske ettevõtmine. Noor näitleja sai ränga rolli. Õppimine oli tema jaoks ränk töö. See raamat on ränga mõttetöö vili. *Kaheteistkümnendas voorus alistas Keres rängas partiis (pärast ebakorrektset vankriohvrit) Steineri.. V. Heuer.
8. sünge, masendust äratav; sügavtõsine. Igasugused mõtted keerlesid peas, üks rängem kui teine. *Ja siis ta mängis. Midagi pidulikku ja ränka, mille kohta mina ei mõistnud suuremat arvata. J. Kross. *Kas peab siis just Noorsooteatris olema selline ränk ja rahutu, pigem sünge kui helge „Hamlet”? L. Tormis.

sea|tubakas
bot varakevadel õitsev suurte õite ja nahkjate lehtedega ilutaim (Helleborus)

sidruni|puu

1. bot suurte roosakate õite ja kollaste tsitrusviljadega igihaljas troopikapuu (hrl. Citrus limon). Harilik sidrunipuu.
2. selle puu väärispuit. Mööbel oli pealistatud sidrunipuuga.

standard|jalats
‹hrl. pl.› suurte seeriatena toodetav jalats. Standard- ja mudeljalatsid.

stereotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›

1. trük hrl. suurte tiraažide korral v. korraga mitmes paigas trükkimisel kasutatav monoliitne kõrgtrükivormi koopia, stereo. Stereotüüpidelt trükkima.
2. muutumatu kordumine, mall; kinnistunud, kivinenud arusaam, hoiak vms. Stereotüübid mõtlemises, käitumises. Harjunud stereotüüpide lõhkumine tekitab vastuseisu. Sotsiaalne stereotüüp 'lihtsustatud püsiv arusaam v. kujutlus inimesest, grupist v. nähtusest'. *Stereotüüp valitseb rahvaluule kujundites, värssides, karakterites. Ü. Tedre.

suur ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. || ‹substantiivselt› täiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. || ‹substantiivselt› (kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremat ‹eitusega adverbilaadselt› oluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

suure|aknaline ‹-se 5› ‹adj›
suurte akendega. Suureaknaline valgusküllane maja, tuba.

suure|hambaline ‹-se 5› ‹adj›
harvade v. suurte hammastega. Suurehambaline saag, nõid.

suure|jalgne
suurte jalgadega. Suurejalgne mees, naine.

suure|kihvaline
suurte kihvadega. Suurekihvaline kiskja.

suure|kristalliline
suurte kristallidega; suurtest kristallidest koosnev. Suurekristalliline mineraal, kivim.

suure|kõrvaline
suurte kõrvadega. Suurekõrvaline kõrberebane. Oled va suurekõrvaline supilontrus!

suure|lehine
bot liigiomaselt suurte lehtedega. Suurelehine pärn, tobiväät.

suure|lilleline
suurte lilledega. Suurelilleline rätik.

suurelt ‹adv›

1. tugevasti, tublisti, tõhusalt. Sõbrad on neid suurelt abistanud. Koprad on suurelt siginema hakanud.
2. laialt, vägevalt, suurejooneliselt. Asi võeti suurelt ette. Teeb suurelt äri. Ta reisid käisid suurelt ja laialt. Elavad suurelt nagu mõisnikud. Pidu oli kavandatud suurelt. Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt.
3. ülekaalukalt, palju. Teivashüppe tulemus viis võistleja rivaalidest suurelt ette. Tahtis rekordi ületada võimalikult suurelt. Meie meeskond võitis, kaotas suurelt.
4. suurena, selgena ja hästi nähtavana. Sildile on hästi suurelt maalitud kaupluse nimi. Vihiku kaanele kirjutas ta suurelt oma nime. *Suurelt seisvad elumõtted teiste seas, / tagaseinaks taevas kaugena. M. Heiberg.
5. hrv suurte silmadega, pärani silmi(l). *Ta vaatas mulle suurelt otsa, imestusega .. K. A. Hindrey.

suure|mõõtmeline
suurte mõõtmetega, ulatuslik. Suuremõõtmeline kavand, maal, kaart, skeem. Kivisool lasub suuremõõtmeliste kuplitena.

suure|pooriline
suurte pooridega. Suurepooriline näonahk.

suure|rinnaline
suurte rindadega. Suurerinnaline naine.

suure|ruuduline
suurte ruutudega. Suureruuduline riie, pluus, mantel.

suure|seemneline
suurte seemnetega. Suureseemneline põlduba.

suure|silmaline
suurte silmadega. Ilus suuresilmaline tüdruk. Öökulli suuresilmaline pea. Suuresilmaline võrk. || suure silmaga. Suuresilmalised nõelad, kirved.

suure|teraline

1. suurtest teradest koosnev, suurte teradena esinev. Suureteralise struktuuriga kivim. Suureteraline sõmerlumi.
2. (sordile omaselt) suuri teri omav. Suureteraline nisusort.

suure|õieline
(liigiomaselt) suurte õitega. Suureõieline aedhortensia, kelluke, käbihein, kukekannus, magnoolia. Aias kasvas suureõielisi roosasid pojenge. Üheksavägist kasvatatakse ka suureõielise aedvormina.

suurisilmi ‹adv›
suuril silmil, suurte silmadega. Jäi mulle suurisilmi otsa vahtima. Uudistas suurisilmi seninägematuid ehteid.

suur|kaubandus
kauplemine suurte kaubakogustega

suur|kaupmees
suurkaubanduses tegutsev kaupmees; suur(t)e äri(de) omanik. Tartu suurkaupmehe Jänese poed.

suur|kõrv
zool väga suurte kõrvalestadega nahkhiir (Plecotus auritus)

suurnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
suurte varade omanik; magnaat, rahamees, ülik. Linna, maa suurnikud. Suurnike linnaosa, luksusvillad. Läti Henrik nimetab oma kroonikas mitut lätlaste suurnikku. *Kaupmees sai sellest hästi aru, et teda loeti tema jõukuse poolest suurnikkude kilda .. E. Särgava.

suur|tiivaline
zool
1. ‹s› suurtiivalised pl selts keskmisi v. suuri nelja ühesuguse võrkja tiivaga putukaid (Megaloptera)
2. ‹adj› suuri tiibu omav, suurte tiibadega. Suurtiivalised putukad.

suur|vorm

1. ulatuslik (suurte kõrgusvahedega) pinnavorm. Maastiku, reljeefi suurvormid, näit. kuplid, voored, ürgorud, järved jm.
2. ulatuslik kunstiteos. Proosa suurvorm romaan. Lüroeepika suurvormiks on poeem. Skulptuuri suur- ja väikevormid. Sümfoonia, oratoorium, ooper jt. muusika suurvormid.
3. hiilgevorm, kõrgvorm. Sportlane on tõusnud suurvormi, on praegu suurvormis. Jooksja suurvormi aastad.

sõmer ‹-a 2›

1. ‹s› jäme liiv. Mändidealune sõmer. Teerada oli kaetud puhta sõmeraga. Jalutasime rannaäärsel sõmeral. *Hakkab kuulduma rattakummide rabinat tee sõmeral .. M. Raud. *Mälestagem siis täna neid, kes puhkavad siin selles sõmeras .. J. Kross.
2. ‹s› tera, graanul. Sööda, mineraalväetise sõmerad. Muld koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega sõmeratest. Granulotsüütide rakuplasma sisaldab peeni sõmeraid. *Ta [= saatus] koosneb .. tuhandest sõmerast otsekui mägede ulatamatus. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kulla|sõmer, liiva|sõmer, mulla|sõmer, soolasõmer.
3. ‹adj› teraline. Sõmer lumi. Sõmer kohupiim, riis, jahu. Sõmerat riisi- või tatraputru keedetakse purustamata tangudest. Võitükid ja jahu näpitakse sõrmedega sõmeraks seguks. Sõmerat taignat ei saa rullida. Soolatüükal on sõmer pind. Sõmera struktuuriga, sõmer 'terakesteks liitunud osistest koosnev' muld. Kõndisime sõmeral liival. Mida sõmeram pinnas, seda paremini laseb vett läbi. || (suurte piiskade kohta). Sõmerad higipiisad otsmikul. Langesid esimesed sõmerad vihmapiisad. *Ma tundsin, kuidas mu käele langesid sõmerad pisarad. E. Männik.

sõnajala|õis
folkl rahvauskumuse kohaselt sõnajalal ainult jaaniööl esinev õis, mille leidmine on suurte raskustega seotud, kuid toob leidjale õnne ja vara; ka üldse õnne sümbol. Sõnajalaõit otsima.. *Keegi ei tea, kustkohalt ta oma sõnajalaõie leiab. O. Tooming.

sõna|jalg
bot suurte sulglõhiste, -jaguste v. sulgjate lehtedega püsik-eostaim (Dryopteris). Ohtene, laiuv sõnajalg. Madalad, kõrged sõnajalad. Troopikaaladel esineb puutaolisi sõnajalgu. Metsaalune on sõnajalgu täis kasvanud. Sõnajalad ulatusid puusani.
▷ Liitsõnad: astel|sõnajalg, hiid|sõnajalg, kolmis|sõnajalg, laane|sõnajalg, maarja|sõnajalg, naiste|sõnajalg, soosõnajalg.

sõõmukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
(suurte) sõõmude kaupa toimuv. Sõõmukas joomine, hingamine.

sülje|nääre
anat suurte ja väikeste sülge eritavate näärmete üldnimetus (glandula salivaria). Keelealune, ülalõuaalune süljenääre. Toidu nägemine pani süljenäärmed tööle.
▷ Liitsõnad: kõrvasüljenääre.

sünkrotron ‹-i, -i 10› ‹s›
füüs elementaarosakeste kiirendi väga suurte kiiruste saavutamiseks
▷ Liitsõnad: prootonsünkrotron.

šimpans ‹-i, -it 2 või -i 21› ‹s›
zool ekvatoriaalse Aafrika ürgmetsades elutsev mustakarvaline suurte kõrvadega inimahv (Pan)
▷ Liitsõnad: kääbusšimpans.

šoti|ruuduline
suurte värviliste ruutudega. Šotiruuduline riie, seelik, reisikott.

tara|-seatapp
bot pikkade väänduvate varte ja suurte õitega umbrohi (Calystegia sepium)

teenekas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
(suurte) teenetega. Teenekas sporditegelane, kunstnik, diplomaat. P. Ariste on üks meie teenekamaid keelemehi. Teda peetakse eriala teenekaimaks spetsialistiks. Teenekas jahikoer. *Ühed on teenekad selle läbi, mis nad teevad. Teised selle läbi, mida nad ei keela esimestel tegemast. J. Kross.

tiivakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suurte tiibadega. Tiivakas kotkas.

tipp|tegija
kõnek väljapaistev, suurte saavutustega isik mingil alal. Raskejõustikus on meil olnud mitu tipptegijat. Tõusis esseistika žanris tipptegijaks.

tokk|roos
bot kõrgete püstiste varte ja suurte lühiraoliste õitega aiailutaim (Alcea). Maja akende all õitsesid tokkroosid.
▷ Liitsõnad: aed-|tokkroos, kurd-tokkroos.

tondi|hobu
zool suur, suhteliselt jämeda tagakeha ja suurte silmadega kiil (Aeschna). Roheline, pruun tondihobu. Tondihobu täristas vee kohal tiibu.

treiler ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn suure kandevõimega haagis raskete ja suurte esemete vedamiseks. Masinad tõsteti kraanaga treilerile. Traktori, vedukauto järel oli treiler raske koormaga.
▷ Liitsõnad: paadi|treiler, paneelitreiler.
2. filmi v. saate lühikatkenditest koosnev eelreklaam; reklaamklipp
3. info jalustiitel, jalus (3. täh.).

trompeti|puu
bot suurte (kolmehõlmaliste) lehtede ja kellukjate õitega ilupuu, katalpa (Catalpa). Harilik, munajas trompetipuu.

trompet|lill
bot suurte sametjate õitega aiailutaim (Salpiglossis)

tsineraaria ‹1› ‹s›
bot suurte korvõisikus õitega ilutaim, meil potilill (Senecio cruentus)

tulvar ‹-i, -it 2› ‹s›
laia valgusvihuga prožektor suurte pindade valgustamiseks, tulvaprožektor

tutt|puu
bot puu, millel on ladvas suurte lehtede kimp (näit. palm), rosettpuu; ant. võrapuu

unilane ‹-se 5› ‹s›, unilased pl
zool sugukond puu otsas elutsevaid oravataolisi suurte silmadega närilisi (Gliridae). Meil esineb unilastest lagritsaid ja pähklinäppe.

uni|magun
bot kultuurtaimena kasvatatav suurte erksavärviliste õite ja sinakashallide lehtedega magun (Papaver somniferum). Unimaguna seemneist saadakse õli, piimmahlast alkaloide. Unimaguna oopiumisordid.

vaht ‹vahu 21› ‹s›

1. vedelik (v. tahke aine), milles on rohkesti gaasimulle. Lainete vaht. Tuul ajab, piitsutab lained vahule. Laineharjad, meri on valges vahus. Kärestikuveel kobrutab vahtu. Lained pilluvad vahtu üles. Vaadist lastaval õllel on vaht peal. Riisub keevalt leemepajalt lusikaga vahtu pealt. Kloppis koore, munavalge, roosamanna vahule. Seebitas end nii, et vannivesi kobrutas vahust. Kasutab habet ajades pintslit ja vahtu. Haavatu suust mullitas roosakat vahtu. Raevutses nii, et suust pritsis vahtu. Hobused tõlla ees olid vahus 'vahuse higiga kaetud' ja lõõtsutasid. Ratsanik ajas tõtates hobuse vahule. Hobune aiste vahel oli lausa vahul, nõretas vahust. Räägib, nii et suu vahul 'kiiresti, ägedalt'. | piltl. Tunnete, ideede vaht. *Nüüd eitas ta ka Beckettit, Ionescot ja Genet'd, üldse igasugust moodsat dramaturgiat, leides, et see on vaid vaht ajastu pealispinnal, mis tuleb ja läheb .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: keemis|vaht, laine|vaht, mere|vaht, seebi|vaht, supi|vaht, vanni|vaht, õllevaht; kohupiima|vaht, manna|vaht, roosamanna|vaht, õunavaht; pilve|vaht, pitsi|vaht, õi(t)evaht.
2. piltl midagi sisutut, kerget, ülespuhutut (jutus, kirjutises, tegevuses). Tema jutus oli liiga palju vahtu. Artikkel on kõvasti vahule löödud 'suurte sõnadega huvitavaks, paeluvaks tehtud'. Meedias klopitakse kuulsuste ümber vahtu.
▷ Liitsõnad: sõnavaht.

vasika|silmad pl
piltl (suurte, pikaripsmeliste, niiskete silmade kohta). Naine vahib niiskete, läikivate vasikasilmadega mehele otsa. *Berta ajas silmad pärani. Rumalad, naiivsed vasikasilmad. E. Maasik.

veranda ‹6› ‹s›
suurte klaasimata akende v. klaasseintega mitteköetav ruum elamus v. selle küljes. Kinnine, lahtine veranda. Verandaga puumaja, tuba. Veranda uks avanes aeda. Läksime verandale kohvi jooma. Suvel magati verandal. Päikesest hele veranda. *.. jõekäärus suur hele maja kõrgele kaldale avaneva verandaga .. L. Ruud.
▷ Liitsõnad: klaasveranda.

vesi|roos
bot suurte ümarate ujulehtede ja peam. valgete õitega veetaim (Nymphaea). Valge, väike vesiroos. Järves, jões on rohkesti vesiroose. Vesiroosid on looduskaitse all.

viktooria1 ‹1› ‹s›
bot suurte kilpjate ujulehtedega troopiline veetaim (Victoria). Amazonase viktooria.

vilja|börs
maj kaubabörs, kus sõlmitakse suurte teraviljakoguste ostu- ja müügitehinguid

volksama ‹volksata 48›

1. (suure hüppega) kargama, (suurte hüpetega) kalpsama. Poiss volksas üle aia, puu otsast alla. Volksas ühe hüppega voodist välja. Tagaaetu volksas pimedasse koridori, kappi peitu. Põgenik volksas viimasel silmapilgul puude varju. Mingi hall kogu volksas mööda. Hunt volksas metsa. Jooksja taga volksas suur koer. Kass volksas lauale, voodi alla. Jänes volksas üle põllu. Konnad volksasid kiiresti kraavi. *Kui oodatavad mõne sammu võrra ligemale jõudsid, volksasid ootajad äkki peidupaigast välja .. A. Jakobson. | piltl. Muremõtted volksavad pähe.
2. (silmamunade, pilgu, ka kõrisõlme järsu liikumise kohta; vaate järsu, äkilise suunamise kohta). Silmad volksavad ringi, siia-sinna. Pilk volksab põrandale, paremale ja pahemale. Volksas korraks silmadega, pilguga, altkulmu, silmanurgast võõra poole. Volksas kiirelt ringi vaadata. Mees muudkui volksab naise poole vaadata. Poiss volksas kõõrdpilgu hüüdja poole. Silmist volksas ärev pilk. *.. üle leti ta suurt ei vaadanud. Teinekord vähe volksas korra või paar .. A. Maripuu. *.. rüüpas mitu head suutäit, nii et suur aadamaõun lahjal kaelal üles-alla volksas .. E. Rannet.

vuntsikas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suurte, puhmas vuntsidega. Vuntsikas vanamees.

vurrukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suurte, lopsakate vurrudega. Mehe vurrukas nägu. Vurrukad hülged.

võimekas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
suurte võimetega. Võimekas noormees. Võimekas laulja, arhitekt, teadlane. Organisaatorina oli ta tõeliselt, erakordselt võimekas. Treener valis välja kehaliselt kõige võimekamad õpilased. Noort kunstnikku peeti loominguliselt väga võimekaks. Valis välja võimekaima koera.
▷ Liitsõnad: vähevõimekas.

võit ‹võidu 21› ‹s›

1. vastas(t)e vastupanu murdmine, vastas(t)e alistamine.; ant. kaotus (2. täh.). a. (sõjas, võitluses). Eesti maleva võit sissetungijate üle. Olulise võidu rootslaste üle saavutasid saarlased 1220. a. Julge vastuhakk oli toonud talle võidu. Armee sai ühe võidu teise järel, sammus võidult võidule. Kaklus lõppes Atsi võiduga. Pyrrhose võit 'eriti suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit'. Julge päralt on võit. Julge pealehakkamine on pool võitu. b. (spordis, võistluses, konkurentsis). Võit korvpallis, tennises, kabes. Mullune meister on oma võidus kindel. Pretendent realiseeris oma paremuse 56. käigul võiduks (males). Uus partei sai valimistel hiilgava võidu. Kohtuprotsess lõppes tööandja võiduga. Rasket peamurdmist kroonis lõpuks võit. Järjekordset leiutist peeti inimese võiduks looduse üle. Jaanipäeval pühitsetakse valguse võitu pimeduse üle. Küll ükskord õiglus võidule pääseb! Sai hirmust võitu 'võitis hirmu, sai hirmust jagu'. Ei suutnud kiusatusest võitu saada. *Teel ta kuivatab pisarad ja saab võidu nutust. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: ala|võit, esikoha|võit, etapi|võit, kaksik|võit, kolmik|võit, kuldmedali|võit, kulla|võit, loobumis|võit, medali|võit, meeskonna|võit, naiskonna|võit, olümpia|võit, punkti|võit, selja|võit, suur|võit, turniiri|võit, üld|võit, üllatusvõit.
2. suur saavutus, edu, õnnestumine. Loominguline võit. Kosmonautika võidud. *Te tahate mind ainult suudelda, et oleks üks võit naiste juures rohkem. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: töö|võit, üllatusvõit.
3. (raha, eseme vm.) võitmine lotomängus. Võitude loosimine.
▷ Liitsõnad: loterii|võit, pea|võit, suurvõit.
4. kasu; sääst, kokkuhoid. Talitee annab vooridele kenakesti võitu, sest pole vaja sõita ringiga ümber järve. Viiesendine vahe bensiiniliitri hinnas tähendab 40-liitrise paagi puhul vaid kahekroonist võitu.
▷ Liitsõnad: aja|võit, topeltvõit.

võõras|ema

1. kasuema. Isa oli leseks jäänult uuesti abiellunud ja tütre kasvatas üles võõrasema. Muinasjutust on tuntud Tuhkatriinu kuri võõrasema.
2. bot aiand lillakas- ja kollakaskirjude suurte õitega ilutaim, aedkannike (Viola x wittrockiana)

äiakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma). Harilik äiakas ehk nisulill.