[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 155 artiklit

agregaat ‹-gaadi 21› ‹s›

1. tehn eri tüüpi masinate v. seadmete, hrl. jõumasina ja töömasina(te) ühend. Turbiin ja elektrigeneraator koos moodustavad agregaadi. Traktoriga agregaadis olev vihmutusseade. Randaal(id) ja äkked (ühes) agregaadis.
▷ Liitsõnad: diisel|agregaat, katel|agregaat, kompleks|agregaat, külmutus|agregaat, traktori|agregaat, turboagregaat.
2. tehn keerukamas masinas kindlat ülesannet täitev kompaktne osa v. standardne sõlm. Mootor ja käigukast on auto agregaadid.
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum

akna|plekk
aknaveelaua ülesannet täitev plekiriba

alustassi|täis ‹s›
alustassi täitev kogus. Kassile pandi alustassitäis piima köögi nurka.

ameti|isik
juhtimis-, haldamis-, järelevalve- vms. ametiülesandeid täitev isik. Juhtivad, kõrgemad, tähtsad ametiisikud. Direktorid, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid jt. ametiisikud.

anabaptist ‹-i 21› ‹s›
aj anabaptismi nõudeid täitev lahkusuline, taasristija

asjaajaja ‹1› ‹s›

1. asju ajav, asju ajada oskav ning armastav inimene. Ta on hea organiseerija ja asjaajaja. Ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat.
2. teat. sekretäritöid (näit. kirjavahetuse registreerimist, dokumentide korraldamist) tegev jm. ülesandeid täitev teenistuja, ka ametinimetusena. Kantseleisse vajatakse asjaajajat.

au|konsul
pol konsuli ülesandeid auameti korras täitev isik

daik ‹daigi 21› ‹s›
geol murrangulõhesid täitev tardkivimkeha

eksekuutor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. van täidesaatja, eksekutsiooni teostaja
2. aj majanduslikke ülesandeid täitev ning korra järele valvav ametnik Tsaari-Venemaa riigiasutustes

geood ‹-i 21› ‹s›
geol kivimis olnud õõnt täielikult v. osaliselt täitev mineraalne täidis

haldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
riigi- jm. avalik-õiguslike asutuste v. organisatsioonide täitev ja korraldav tegevus; haldamine; haldav võim, administratsioon (2. täh.) Halduse üldkulud. Avalik haldus 'täidesaatva riigivõimu tegevus'. Need maad kuuluvad linna haldusse, on linna halduses. ÜRO halduse alla kuuluvad territooriumid. *Haldus jäi linnades aga endiselt saksa suurkaupmeeste kätte. O. Karma.

hamba|säsi
anat hambaõõnt ja juurekanalit täitev pehme sidekude (pulpa dentis)

jumala|kartlik
usklik, usukombeid täitev, vaga. Jumalakartlik inimene, perekond. Nende kodus valitses jumalakartlik vaim, meel. Elas jumalakartlikku elu.

kamalu|täis ‹s›
kamalut täitev kogus. Kamalutäis teri, pähkleid, jahu. Suur, hea, tubli kamalutäis. Kasti põhjas oli paar kamalutäit ube. Ammutas kamalutäite viisi vett oma higisele näole.

kannu|täis ‹s›
kannu täitev kogus. Kannutäis õlut, kohvi, teed.

kapa|täis ‹s›
kappa täitev kogus. Kapatäis õlut. Viskas endale pärast vihtlemist paar kapatäit külma vett kaela.

kapillaar|vesi
põll kivimi v. mulla poore ja peeni lõhesid pindpinevusjõu toimel täitev vesi

kapi|täis ‹s›
kappi täitev kogus. Tal oli kapitäis riideid, kleite.

karahvini|täis ‹s›
karahvini täitev kogus. Karahvinitäis veini.

karbi|täis ‹s›
karpi täitev kogus. Karbitäis rõhknaelu, kompvekke.

karika|täis ‹s›
karikat täitev kogus. Karikatäis veini.

kasti|täis ‹s›
kasti (1. täh.) täitev kogus. Kastitäis õunu, raamatuid, konserve.

katla|täis ‹s›
katelt täitev kogus. Katlatäis suppi, tulist vett. Ajab katlatäie vett keema.

katus|lagi
ehit samaaegselt ka lae ülesandeid täitev katus. Katuslaega hoone.

kausi|täis ‹s›
kaussi täitev kogus. Kausitäis suppi, putru, herneid. Toitu on järel paar kausitäit.

keha ‹8› ‹s›

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› eseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6. ‹hrl. pl.› murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kehiku|täis ‹s›
kehikut täitev kogus. *Asemelt karates võttis ta kehikutäie otri, mis eile õhtul jahvatamata jäänud .. F. R. Kreutzwald.

kibu|täis ‹s›
kibu täitev kogus mingit vedelikku. Kibutäis õlut, kalja. Viskas paar kibutäit vett kerisele.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kirstu|täis ‹s›
kirstu (1. täh.) täitev kogus. Kirstutäis riideid. Rikkal peretütrel oli mitu kirstutäit kaasavara.

klaasi|täis ‹s›
(tee)klaasi täitev kogus. Klaasitäis mahla, vett, veini. Jook oli kange: juba esimeste klaasitäite järel meeste jutt valjenes. *Aga Vanda Sitska sai turul oma pluusi eest kuus klaasitäit pinutagust .. L. Promet.

klaas|keha
anat silmamuna tagumist osa täitev sültjas läbipaistev mass (corpus vitreum)

kohtu|teener
van kohturuumide eest hoolitsev, kohtuistungil asjaosalisi kohtusaali kutsuv jms. ülesandeid täitev isik

kohuse|truu
oma kohust, ülesandeid, kohustusi hoolikalt, täpselt, ausalt täitev. Kohusetruu ametnik, tööline, valvur. Väga kohusetruu õpilane. Ametiasjades, teenistuses oli ta äärmiselt kohusetruu. || (vastava tegevuse kohta). Teda autasustati kauaaegse kohusetruu töö eest. Kohusetruu teenistus.

kohvri|täis ‹s›
kohvrit täitev kogus. Kaks kohvritäit pesu ja muud riidekraami.

komando ‹6› ‹s›

1. korraldus, käsk. *.. kostis Viktori asjalik komando: „Valter, sa vaheta Hannes välja!” H. Sergo. *Iga mees oli komandot ootamata oma kohal, poid lendasid võrkude juurde .. J. Smuul. || (sõjaväeline) käsklus. „Tuld!” käis komando ja kõlas kogupauk. Kõik toimus nagu komando järgi. *Kohe seejärel anti komando rivistuda. R. Sirge.
2. juhtimine. Laevade karavan asus admirali komando all teele. *Metsavaht, väike kortsus näoga taadinäss, võttis mehed oma komando alla. E. Tennov.
3. eriülesannetega allüksus; mingit eriülesannet täitev isikute (näit. tuletõrjujate) rühm
▷ Liitsõnad: lõhkamis|komando, pääste|komando, side|komando, õppekomando; tuletõrjekomando.
4. meeskond (näit. laeval v. mujal). *Peale „Anna Alviine” komando leidus kontori ootetoas veel kümmekond minusugust pommi ja tööotsa varitsevat meremeest. H. Sergo.

kooli|teenija
kooliruumide korrasoleku eest hoolitsev, tunde sisse ja välja helistav jms. ülesandeid täitev (nais)isik koolis

kopa|täis ‹s›
koppa täitev kogus (näit. ekskavaatoril). Kopatäis liiva, mulda, põlevkivi.

kopsiku|täis ‹s›
kopsikut täitev kogus. Kopsikutäis vett.

korralik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. oma ülesandeid hästi täitev, korrast kinnipidav. Korralik töömees, oskustööline, riigikodanik, ametnik. Aime on kõige korralikum õpilane klassis. Püüa oma töös pisutki korralikum olla! Jüri on ametiasjus piinlikult korralik ja täpne.
2. elukommetelt laitmatu, heade elukommetega. Truu ja korralik abielunaine. See on korralik mees, ei joo ega suitseta. Ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugune. *Peaasi, et tast saaks korralik inimene: oma tulevase naise hea mees ja lastele eeskujulik isa. H. Sergo.
3. igati nõuetekohane, nõuetele vastav; omadustelt laitmatu, hea. Korralik maja, korter, hoone. Korralik ülikond. Ta riietus oli korralikum kui teistel. Täiesti korralik palk, tasu, sissetulek. Korralikud tööriistad, töötingimused. Korralik lõunasöök, toit. Sel suvel olid korralikud ilmad. Viljasaak on tänavu korralik. Maja juurde ei viinud korralikku teed. Töö kiire ja korralik. Need maad vajavad korralikku väetamist. Sai korraliku hariduse. Kõneleb üsna korralikku inglise keelt. See on päris korralik õpik, sõnaraamat. *Kõik temas oli korralik, alates soengust ja lõpetades lihtsalõikelise maitseka riietusega. L. Promet.
4. tubli, kõva, suur. Tal olevat pangas päris korralik summa. See oli juba korralik sadu. Tekkis korralik kaklus, lööming. Sain päris korraliku peapesu, õppetunni. Tüdruk nuttis korraliku peatäie. Sul on korralik nahatäis soolas. Oli puhkenud päris korralik skandaal. Enne magamaminekut tee endale üks korralik vann. *..olin enese nii ära külmetanud, et sain teisel päeval korraliku jooksva jalga. E. Vilde.

kortli|täis ‹s›
kortlit täitev kogus, kortel. Kortlitäis viina.

korvi|täis ‹s›
korvi täitev kogus. Korvitäis marju, mune, puravikke, turvast, kivisütt. Naised tühjendasid viimaseid korvitäisi kartulikuhja.

koti|täis ‹s›
kotti täitev kogus. Kotitäis jahu, suhkrut, maiustusi, kartuleid. Ostis suure kotitäie igasugust kraami. Kotitäiest tsemendist ei jätkunud. Briketti on veel pool kotitäit järel. | piltl. Kotitäis soove, uudiseid, põnevaid teateid.

kriska ‹6› ‹s›
siibri aset täitev kaas ahjulõõris, pelt. Kriskad on kinni. Aeg juba kriskad peale panna.

kruusi|täis ‹s›
kruusi täitev kogus. Kruusitäis piima, vett. Jõin ära terve, suure kruusitäie kuuma kohvi.

kukru|täis ‹s›
kukrut täitev kogus. Kukrutäis hõbemünte.

kulbi|täis ‹s›
kulpi täitev kogus. Kulbitäis leent. Tõstis pajast taldrikule paar kulbitäit suppi. Igaüks sai kulbitäie putru.

käru|täis ‹s›
käru täitev kogus. Kärutäis mulda, kruusa, liiva. Vedas kohale kolm kärutäit väetist.

käsundus|ohvitser
sõj kõrgema ülema v. asutuse käsutuses olev eriülesandeid täitev ohvitser. Admirali, presidendi, staabi käsundusohvitser. Tiibadjutant on kõrgem käsundusohvitser.

käsu|täitja
käske täitev isik. Kuulekas käsutäitja. Minul pole siin otsustada midagi, mina olen vaid käsutäitja.

käsu|täitlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sõnakuulelik, kuulekalt käske täitev. *Poeg Kirill polnud koolis liiga taiplik ega ka liiga uimane, küll aga väga püüdlik, käsutäitlik. A. Hint.

köögi|nurk
köögi aset täitev osa toast. Tal oli väike tuba eesriidetaguse kööginurgaga.

köögi|toimkond

1. köögitööde kohustuslik täitmine (sõjaväes, matkal jne.). Jagu, Ants ja Ülo on köögitoimkonnas. Sõdurile määrati karistuseks kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda.
2. seda kohustust täitev isik v. täitvad isikud. Köögitoimkond valmistas õhtueine.

kühvli|täis ‹s›
kühvlit täitev kogus. Kühvlitäis liiva, mulda.

külimitu|täis ‹s›
külimittu täitev kogus. Külimitutäis vilja, herneid, jahu.

küüni|täis ‹s›
küüni täitev kogus. Küünitäis värskeid heinu.

laeva|täis ‹s›
laeva täitev kogus. Laevatäis kivisütt, vilja. Saabus mitu laevatäit turiste.

leheküljeline ‹-se 5› ‹adj›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arvu lehekülgi sisaldav, teat. arvust lehekülgedest koosnev. Kahe ja poole leheküljeline kiri.
▷ Liitsõnad: kahe|leheküljeline, kümne|leheküljeline, mitme|leheküljeline, mõne|leheküljeline, paari|leheküljeline, saja|leheküljeline, tuhande|leheküljeline, üheleheküljeline.
2. kogu lehekülge täitev. Raamatus on leheküljelisi piltillustratsioone.

lektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. loengupidaja; õppejõud mitmesugustel kursustel. Kodukultuuri kursuste lektor.
2. loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud kõrgkoolis. Helsingi ülikooli eesti keele lektor.

liikvor ‹-i, -it 2› ‹s›
füsiol elundit ümbritsev v. selle õõnt täitev vedelik

liuatäis ‹s›
liuale mahtuv, liuda täitev kogus. Suur liuatäis liha, rosoljet.

lusikaotsa|täis ‹s›
lusikakaha otsa täitev kogus. Lisab supile veel lusikaotsatäie soola, võid.

lusika|täis ‹s›
lusikakaha täitev kogus. Triiki, kuhjaga lusikatäis. Lusikatäis suppi, putru. Paar lusikatäit hapukoort.

länniku|täis ‹s›
lännikut täitev kogus. Lännikutäis võid, silke, hapupiima.

lüpsiku|täis ‹s›
lüpsikut täitev, lüpsikusse mahtuv kogus. Lüpsikutäis piima.

maagi|soon
geol maakoorelõhet täitev maakkeha

mannergu|täis ‹s›
mannergut täitev kogus. Mannergutäis piima, siirupit.

marionetlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
marionetina (2. täh.) tegutsev, toimiv, teiste tahet täitev, marioneti-. Marionetlik valitsus, režiim.

marionett ‹-neti 21› ‹s›

1. niitide v. traatidega juhitav nukuteatri nukk, liigendnukk. Nukuteatrit võib teha marionettidega või käpiknukkudega.
2. piltl iseseisvusetu, teiste poolt juhitav, teiste tahet täitev isik. Armetu nukuvalitseja, okupantide marionett. Maad valitsesid keskvõimule kuulekad marionetid.

mati|täis ‹s›
matti [1] täitev kogus. Matitäis vilja, jahu, herneid. Napp, triiki, kuhjaga matitäis.

mitme|funktsiooniline ‹-se 5› ‹adj›
mitut funktsiooni täitev. Keskusse plaanitakse mitmefunktsioonilist ehitist.

mulla|lahus
põll mulla kapillaare täitev vesi selles lahustunud ainetega

number ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk. Araabia, Rooma numbrid. Laps tunneb juba numbreid, oskab numbreid kirjutada. Arv 36 märgitakse numbritega 3 ja 6. Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. Arv kirjutati suurte numbritega tahvlile. Fosforestseerivate numbritega kell. Metallist stantsitud, paberist väljalõigatud numbrid. || van kõnek numbriline hinne (näit. koolitunnistusel). *Olin halva numbri saanud, siis laitis, oli viis all, silitas peadki. H. Sergo. *Kui panen hindeks "4”, siis see tähendab minule, et õpilane on viletsavõitu, "3” on aga juba lootusetu number. G. Ernesaks.
2. mingis järjestuses, süsteemis, liigituses, loetelus, seerias v. sarjas millegi v. kellegi kohta märkiv arv ning selle kirjalik tähistus. Maja number on 6, korteri number 47, telefoni number 44 83 22. Passi, sõjaväepileti, töötõendi, õpinguraamatu, liikmekaardi, kviitungi number. Arve number on 04576. Number 10 all võistles meistritiitli kaitsja. Palati, lao, kaupluse, kioski, riietuskabiini, piletikassa number. Tänase „Sirbi” number on 1214. Auto, sõiduki, traktori, masina, jahipüssi, relva number. Kella, triikraua, pardli, raadioaparaadi number. || (standardset suurust, laadi, töörežiimi vm. märkides). Ülikonna, mantli, kleidi, pesu, päevasärgi, jalatsite, mütsi, kinnaste number. Niidi, lõnga numbrid. Mis number kaabut sa kannad? Karvamütse oli ainult õige suuri numbreid, väiksemad numbrid olid läbi müüdud. Kingad on kaks numbrit suured, loksuvad jalas. Hammasratastele sobiks number paksem määrdeõli. || piltl (hinnanguliselt). Looduskaitse probleem number üks 'esimene, kõige tähtsam probleem'. Soome suusahüppaja number üks, suusahüppajate esimene number 'silmapaistvaim, parim suusahüppaja'. Esimese numbri 'silmapaistev, tähelepandav(aim)' töömees, naljahammas, suli. Esimese numbri 'väga hea, parim' mets, küttepuu, põllumaa. *.. sest nullideks me teisi peame, / ja number üheks – iseend. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: aasta|number, kinga|number, korteri|number, krae|number, maja|number, matrikli|number, passi|number, saapa|number, seeria|number, siht|number, stardi|number, suurus|number, telefoninumber; võidu|number, õnnenumber.
3. teat. kindla numbriga ese, objekt v. isik. Helistasin mitu korda, aga number ei vasta, number on kinni. Number 10 läheneb finišile, teised suusatajad on kaugemal tagapool. Bussidest läheb number 1 Meriväljale, aga mis numbrid lähevad Mustamäele? Number 43 (kingad) on mulle väikesed. Number 40 niit, neljakümne numbri niit. || numbriline märk, silt, lipik, plaadike vm. Plekist, plastist number. Kinnitab numbri maja seinale, väravaposti külge, võistlusdressi rinnale. Riidehoius antakse number. Leedu numbriga auto. || leheke järjekorranumbriga (näit. arsti juurde pääsemiseks). Hommikul tuleb number ära võtta, kui soovid arsti juurde. Silmaarstile polnud enam numbreid, numbrid olid läbi. || (väljaüüritavate nummerdatud hotellitubade v. korterite kohta). Hotellis polnud ühtki vaba numbrit. Ühe-, kahetoaline number. Vannitoaga number. || nummerdatud üksikese, üksus mingist kogust. Muuseumil on fotosid üle kümne tuhande numbri. Akadeemiku personaalbibliograafias on ligi 400 numbrit. || sõj teat. kindlat ülesannet täitev võitleja näit. suurtükimeeskonnas. Sihtur, laadur jt. numbrid. Aega teenis ta suurtükiväes numbrina. || perioodika üksikväljaanne. „Eesti Päevalehe” laupäevane number. „Loomingu” septembrikuu number. See artikkel oli „Postimehe” 5. augusti numbris. Mul on 1980. aasta „Eesti Loodusest” üks number puudu. Seda ajakirja jõudis ilmuda ainult kümmekond numbrit.
▷ Liitsõnad: riidehoiu|number, rinnanumber; hotelli|number, luksusnumber; ajakirja|number, ajalehe|number, eri|number, esma|number, jõulu|number, kaksik|number, pühade|number, üksiknumber.
4. etteaste mingis (sega)eeskavas. Estraadikava iga number oli omaette pärl. Dresseeritud karud olid tsirkuse kõige menukam number. Kloun teadustas iga järgneva numbri. Eeskava jääb lühikeseks, oleks veel mõnda numbrit vaja. Mitmeid numbreid tuli korrata ning lisapalugi anda. || piltl kõnek temp, tükk, trikk; asi, lugu. Vilumatule on kosest allasõit riskantne number. Vanglast põgenemist üritada on keeruline ja kahtlane number. Loll, rumal number küll, et sa võtmed ära kaotasid. See number ei lähe sul läbi. See mees on omaette number, number omaette. Poliitika oli talle üsna tume, segane number. *Kõnemeloodiat jälgida on meile eestlastele üldse raske number. H. Saari. *Kadri ilus?! Nüüd leidsid numbri! Kõhn kui saelaud, pikk sorakas kui kolge! .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: estraadi|number, hiilge|number, jõu|number, laulu|number, leiva|number, löök|number, nalja|number, soolo|number, tantsu|number, tõmbenumber.

nõia|sõrmus
folkl omaniku soove täitev võlusõrmus

omavalitsus|organ
omavalitsuse funktsioone täitev asutus. Linnavolikogu ja -valitsus on linna omavalitsusorganid.

organell ‹-i 21› ‹s›
biol
1. kindlaid funktsioone täitev raku osa, organoid
2. ainuraksete tsütoplasmamoodustis (näit. tuikekublik, kulend), mis vastab hulkraksete elundile

ots|tarbekas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
otstarvet omav, otstarvet täitev. Maapõuevarade otstarbekas kasutamine. Otstarbekad ja mugavad jalanõud. Mööbel olgu lihtne ja otstarbekas. Mee säilitamiseks on puutünnid väga otstarbekad. Uus plaan tundub eelmisest otstarbekam (olevat).

paadi|täis ‹s›
paati täitev kogus. Paaditäis kalu. Esimesed paaditäied mehi jõudsid kaldale.

paja|täis ‹s›
pada täitev kogus. Pajatäis kartuleid, putru. Ajas pajatäie vett keema.

panga|täht
maj emissioonipankade poolt käibele lastav raha funktsioone täitev krediididokument, mida võib vahetada näit. kulla vastu. Tuhandefrangine pangatäht.

pange|täis ‹s›
pange täitev kogus. Pangetäis vett, mustikaid, kalu, liiva. Valas terve pangetäie katlasse. Vii veel paar pangetäit sauna juurde.

panni|täis ‹s›
panni täitev kogus. Pannitäis kartuleid. Ema praadis korraga paar pannitäit ahvenaid.

peekri|täis ‹s›
peekrit täitev kogus. Peekritäis veini.

pesa|täis ‹s›
pesa täitev, selles olev hulk (midagi v. kedagi). Pesatäis mune. Metskurvits kasvatab suve jooksul üles kaks pesatäit poegi.

pesukausi|täis ‹s›
pesukaussi täitev kogus. Pesukausitäis vihmavett, marju.

pesukorvi|täis ‹s›
pesukorvi täitev kogus. Pesukorvitäis triikimata pesu.

pideme|täis ‹s›
pidet (4. täh.) täitev kogus. Kaks pidemetäit padruneid. Tulistas korraga välja terve pidemetäie.

piibu|täis ‹s›
piibukaha täitev kogus. Suitsetas ühtejärge kolm piibutäit ära. Piibutäis tubakat.

pitsi|täis ‹s›
pitsi [2] täitev kogus (jooki). Võttis toidu alla pitsitäie viina, kohvi juurde pitsitäie konjakit. Viimane pitsitäis oli liiast.

plakati|kunst
peam. reklaami ülesandeid täitev graafika alaliik

plasku|täis ‹s›
kõnek plaskut täitev kogus. Plaskutäis piiritust, viina, vett.

plekk2 ‹pleki 21›

1. ‹s› metallist v. metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v. lintmaterjal. Tsingitud, tinatatud, vasetatud plekk. Plekiga (üle)löödud uks, kirst. Ta vooderdas kasti seest plekiga ära. Roostevabast plekist vann, torustik. Plekist konservitoos, putka. || see materjal esemena. Aknalaua plekile sajab robinal vihma. Pliidiesine plekk on kummis. Viljaterad kuivavad kuumade plekkide peal. Poiss kinnitas pleki 'landi' õnge otsa. Plekile 'küpsetusplaadile' pandud kakud. Mees näppis pleki 'plekk-korgi' pudelilt lahti. Lõi kingadele plekid 'kontsaplekid' alla.
▷ Liitsõnad: alumiinium|plekk, hõbe|plekk, laine|plekk, messing|plekk, must|plekk, pronks|plekk, raud|plekk, teras|plekk, tsink|plekk, valge|plekk, vaskplekk; akna|plekk, katuse|plekk, kontsa|plekk, renni|plekk, kuivatusplekk.
2. ‹s› kõnek plekkämber v. -mannerg. Tüdruk kahmas pleki sangapidi pihku. Plekid on tühjad, ma toon vett. Vala plekk tühjaks! Piimamees pläristab plekkidega. || seda täitev kogus. Plekk piima.
▷ Liitsõnad: piimaplekk.
3. ‹s› släng raha. Kuidas plekk jookseb? Palju plekki kokku lõid, kokku ajasid? Teenisime ränka, kõva plekki. Mul pole plekki, alles homme on palgapäev. Plekk lõppes otsa. *Rubla eest on iga autojuht valmis sind vedama. Näita talle ainult plekki.. E. Raud.
4. ‹adj› murd (mere kohta:) sile, tuuletu, vaikne. *..meri on plekk ja plank ning sätendab valgelt ja valusalt kut elavhõbe.. J. Tuulik.

plomm ‹-i 21› ‹s›

1. täidis, täiteaine; tühimikku täitev kogus sellist ainet. Suure plommiga hammas. Hambale pandi plomm sisse. Plomm tuli välja. Pärnal on korralik plomm õõne sees.
2. templiga varustatud metallkettake, mis millegi (näit. ukse, aparaadi, toote) külge kinnitatuna tagab selle suletuse, puutumatuse, võltsimatuse vms. Voolumõõtja, spidomeetri, kaubakasti plomm. Vagunid olid plommi all. Plomm on rikutud, ära rebitud, lahti murtud.

pokaal ‹-i 21› ‹s›
jalaga hrl. klaasist (joogi)nõu. Kõrge, kitsas, kristallist pokaal. Pokaalides sädeleb vein. Pokaalis serveeritud salat, jäätis. || pokaali täitev kogus. Pokaal šampanjat.

poti|täis ‹s›
potti täitev kogus. Potitäis putru, piima. Potitäiest supist jätkus kolmeks päevaks.

pudeli|põhi
pudeli alumine rõhtne osa; vahetult selle peal olev pudeli seesmine osa. Lõi peopesaga vastu pudelipõhja. Pudelipõhjas on veel natuke viina. || kõnek viimast täitev alkohol. Pudelipõhi käis jumalagajätuks ringi. Võtame pudelipõhja lõpuni.

pudeli|täis ‹s›
pudelit täitev kogus. Jõid kahe peale terve pudelitäie (viina) ära. Pool pudelitäit (vett) on veel alles.

purgi|täis ‹s›
purki täitev kogus. Sõi terve purgitäie moosi korraga ära.

pusa|täis ‹s›
pusa [1] (1. täh.) täitev kogus. *Getteri hooleks oli söögikraam.. Leisikane leivapäts, suitsumust käntsakas hülgeliha, pusatäis tangu, teine jahu.. H. Sergo.

põlle|täis ‹s›

1. põlle valmistamiseks kuluv kogus. Põlletäis riiet.
2. põlle täitev kogus. Põlletäis õunu, pähkleid.

püti|täis ‹s›
pütti täitev kogus. Pütitäis hapupiima, võid.

riiuli|täis ‹s›
riiulit täitev kogus. On suve jooksul riiulitäie raamatuid läbi lugenud. Raamatupoe tagaseinas olid riiulitäied mõrvalugusid.

risoid ‹-i 21› ‹s›
bot juure aset täitev moodustis eostaimedel

robot ‹-i 2› ‹s›
ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavates töödes, masininimene (1. täh.) Küberneetiline robot. || piltl kuulekas, tahtetu ja tundetu käsutäitja; iseseisva mõtlemisvõimeta v. masinlikult oma ülesandeid täitev isik. Mõni õpetaja püüab noortest kasvatada roboteid. Näitlejast robot ei võida publiku poolehoidu. *Traktorist kui esimene põllumees lakkab kevadel olemast inimene, töö muudab ta masinaks, raudseks robotiks.. M. Traat.

rongi|täis ‹s›
rongi täitev kogus. Rongitäis vilja, kivisütt. Neli rongitäit suusaturiste.

rüpe|täis ‹s›
rüppe täitev kogus. Rüpetäis õunu.

saali|täis ‹s›
saali täitev hulk. Saalitäis rahvast, publikut. Kunstinäitust sai kolm saalitäit.

saani|täis ‹s›
saani täitev hulk. Kaks saanitäit mehi.

salve|täis ‹s›
salve täitev kogus. Salvetäis vilja.

sarve|täis ‹s›
sarve (2. täh.) täitev kogus. Joogisarv käis ringi ja iga mees jõi paar sarvetäit. Sarvetäis püssirohtu.

soon ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ka anat inimese ja loomade torujas õõneselund, mida mööda voolab veri v. lümf, vere- v. lümfisoon. Kirurg õmbleb sooned kokku. Soon tuksub, tuksleb, väriseb. Sooned otsaees, meelekohal tursuvad pingutusest, punduvad üles. Viha paisutab sooni. Süda peksab ja veri voolab soontes kiiremini. *Nägin seal [= kätel] kõrgemale kerkinud siniseid sooni, mis nagu puu juured naha all laiali hargnesid. B. Kangro. | piltl (hrl. päritolule v. emotsionaalsele seisundile osutavates väljendites). Ta soontes voolab kuninglik, juudi veri. Poisi soontes olla tilgake mustlase verd. Uljaspeade soontes tuikab vaba veri. Noor veri kuumab soontes. Rahu voolas mu soontes. Tal voolab vere asemel vesi soontes (tuimuse, loiduse kohta). Õudne heli pani vere soontes seisma, hanguma. Nii julm sündmus, et pani vere soontes tarretama, tarduma. Tundis verd oma soontes tarduvat. || ‹pl.› (ka) kõõlused, lihased, näit. pihasooned. Kõik sooned valutavad. Vihmaste ilmadega närib reuma soontes. Sooned surisevad põrutusest. Sooned pihal, kaelal on köitena pingul. Soontelt sitke noormees. Tasusin vanaisa tööst vaevatud sooni.
▷ Liitsõnad: elu|soon, juus|soon, kaela|soon, kukla|soon, käe|soon, lümfi|soon, piha|soon, piima|soon, selja|soon, tehis|soon, tooma|soon, tuik|soon, tõmb|soon, vere|soon, viimasoon.
2. vee kulgemise tee maapinnas v. -pinnal, veesoon. Luhas on sooned, milles vett ainult suurvee aegu. Soone kohale ehitati sild. Talu asus soone ääres. Need sooned ei kanna looma. Soontel õitses kollane varsakabi. Kelts sulab, maa sooned elustuvad. *Aga mis siis.., kui see madal soon annab vähe vett ja kaev jääb pooltühjaks? E. Õun. | piltl. Meie linnake paiknes kaubandusliku elu soonel. *Parteimajas asusid uue elu allikad ja sooned. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: allika|soon, veesoon; liiklussoon.
3. joonjas sisselõige, näit. renn, vagu; muu sellelaadne süvend. Soonega laud, pruss. Pinali kaas jookseb soonte sees edasi-tagasi. Köis libises soonest välja. Pakule raiuti soon sisse. Tal on soonega suusad. Seatapupussil on tera sees soon. Et vaiku saada, lõigatakse puukoorde sooned. Ee rinda lõigatud soon. Peene soonega velvet. *.. ta väntas grammofoni ja langetas nõela plaadi soonele. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: noa|soon, suusa|soon, vintsoon.
4. trahhee. a. bot juhtkimbus asetsev paksuseinalistest rakkudest liitunud toru, juhtsoon. Soontes liigub vesi ühes mineraalsooladega. Puude soontes on elu tardunud. b. zool õhuga täidetud toruke näit. putukate hingamiselundina, õhusoon
▷ Liitsõnad: lehe|soon, piima|soon, spiraal|soon, rõngas|soon, võrksoon.
5. zool toruke putukatiivas, milles paiknevad närvid ja trahheed, tiivasoon
6. geol maakoorelõhet täitev mineraali-, kivim- v. maagikeha. Valge kvartsi soon. Geoloogid sattusid tundmatu soone peale.
▷ Liitsõnad: hõbeda|soon, kulla|soon, kvartsi|soon, maagi|soon, naftasoon.
7. el juhtme v. kaabli voolu juhtiv, isolatsiooniga ümbritsetud osa. Kaabli üks soon on vigane. Kolme soonega kaabel.
8. piltl. a. anne, eeldused, oskused. Majandusliku soonega poiss. Laps on emalt luiskamise soone pärinud. Tal puudub juhi soon. Vennal on äri peale soont. Kui ikka soont pole, ei tule pillimäng välja. Jahipidamiseks puudub tal soon. *Tema.. lööb, maksku mis maksab, elust läbi! Tal on taipu, soont ja õnne.. L. Promet. b. (väljendites millegi sujumise kohta). Jukuga on lihtne soonele saada. Üritas tüdrukuga vallatleda, aga ei sattunud soonele. *Paari päeva pärast tegi ta vana Andresega juttu ja nüüd sattus ta õigele soonele: ta kuulis kõik, mis süda soovis.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: huumori|soon, jutu|soon, nalja|soon, ärisoon.

supilusika|täis ‹s›
supilusikat täitev kogus. Haige võttis supilusikatäie rohtu. Lisa marinaadile 2 supilusikatäit äädikat. Teeks võetakse 1 supilusikatäis droogi klaasi keeva vee kohta.

suu|täis ‹s›

1. korraga suhu mahtuv, suud täitev kogus (söödavat v. joodavat); (paras) pala v. lonks. Suutäis leiba, putru, piima. Rüüpab suutäie kalja. Hammustab saia küljest suure, väikese, paraja suutäie. Murdis šokolaaditahvlist suutäie ja sõi mõnuledes ära. Viimane suutäis käib suus ringi. Mugib, mälub vintsket suutäit. Neelab, kugistab suutäie alla. Sain (kurgust) alla vaid mõne suutäie suppi. Joo midagi peale, siis läheb suutäis libedamini alla. Võttis suutäie suhu, aga alla ei neelanud. Suutäis suutäie järel kadus toit sööjate kõhtu. Võileib sai paari suutäiega otsa, võileivast jätkus vaid paariks suutäieks. Lõikas liha lapse taldrikul suutäiteks. Mõmises midagi suutäite vahele vastuseks.Tegi süües suutäied vennaga pooleks. Keegi polnud suutäitki söönud. Loeb teiste suutäisi 'jälgib teiste söömist, ei söö kaasa'. Sülgas mahlaka suutäie. | piltl. Igaüks tahtis riigipirukast võimalikult suurt suutäit (hammustada). Ekskavaator puistab oma suutäie süvendi servale. || väikene, vähene söögi- v. joogikogus; toiduraas v. joogitilk. Söögi alla pakuti suutäis viina. Viimane suutäis leiba on laual. Kaaslastega jagati viimane kui suutäis. Istu ja võta meiega suutäis (leiba, viina). Hulkur küsis suutäie süüa. Kes sellest suutäiest söönuks saab? Toitu pole jäänud suutäitki. Parem suutäis soolast kui maotäis magusat. *.. esimene haljas suutäis on [karjale] enam väärt kui talvine heinasületäis. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: heina|suutäis, leiva|suutäis, punn|suutäis, toidusuutäis.
2. (meeldiv, suupärane) toit, (jahi)saak vms. Parem suutäis toodi külalisele lauale, hoiti laste jaoks. Marineeritud seened on mõnus suutäis. Ei saa nii head suutäit kui põrsapraad söömata jätta. Ostaks kalakonservi või mõne muu odavama suutäie. Mõte paremale suutäiele tõi vee suhu. Peaks pühadeks mõne peenema suutäie valmistama. Pere jäi õhtuks suutäieta. Hiir on kassi suutäis. Puruvanad on kaladele magus suutäis. Talveks polnud karjale kuskilt suutäit võtta. Vanake on nii otsa jäänud kui surma suutäis. *Läks juba õhtuks, kuid eit oli alles hommikuse suutäiega. P. Krusten. | piltl. See plika on mõnele seelikukütile ilus, paras, magus suutäis. Osta ära, see maatükk on ahvatlev suutäis. Kaitseta kaubakaravan oli teeröövlitele magus suutäis. Niisugust suutäit kui see äritehing ei saa teistele jätta. Noored õunapuud olid pakasele kõige parem suutäis.
3. (suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms. kohta). Koer haukus paar suutäit, mõne suutäie. Pole aega suutäit juttugi ajada. Suutäis nalja kulub alati ära. Sain äparduse üle hea suutäie naerdagi. Vandus oma töö juures mitugi suutäit kurja. Köhis väikeste suutäitena, suutäitega. Haigutab pika, magusa suutäie. *.. kägu kukkus kumedate suutäite kaupa hoolt .. M. Traat.

sõela|täis ‹s›
sõela täitev kogus. Sõelatäis mune, õunu, marju.

sõnakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. hea kõneandega, jutukas, tabava sõnaga. Hästi sõnakas mees, naine. Muidu sõnakas tüdruk, aga täna jutukehv. Sõnakas kõnemees, advokaat, kaasvestleja. Eit oli taadist sõnakam. Eriti sõnakas pole Kaarel kunagi olnud. Õlu tegi, muutis mehed sõnakamaks. *Kile-Mari oli sõnakam meie rahvast, ikka löögivalmis, kaitses ta edukalt oma seisukohti ja ründas vastaseid leidlikult. M. Metsanurk.
2. sõnapidaja, sõnapidav, lubadust täitev. Ants on sõnakas, küll ta tuleb. *Sõnakas mees! Ei see loobi tühje sõnu! I. Sikemäe.

sõna|kuulelik
käske ja korraldusi vastuvaidlematult täitev, kuulekas; ant. sõnakuulmatu. Ta oli alati hea ja sõnakuulelik laps, õpilane. Sõnakuulelikud teenrid, käsutäitjad, kannupoisid. Sõnakuulelikumat abilist ei leia sa kusagilt. Ori pidi olema sõnakuulelik oma isandale. Sõnakuuleliku loomuga koer. *Tema väed vallutasid Poola ja viimast püüti muuta Rootsi sõnakuulelikuks vasalliks. A. Vassar. | piltl. *Vee ja harja abil muutuvad juuksed peagi sõnakuulelikeks ning siledaiks. B. Alver.

taldriku|täis ‹s›
taldrikut täitev kogus. Taldrikutäis kalasuppi. Lapsed sõid suure taldrikutäie pannkooke mõne minutiga ära.

talitaja ‹1› ‹s›

1. majapidamistööde tegija, teenija. Kunstnik võttis, palkas endale talitaja. Andis musta pesu talitajale pesemiseks. *.. pulmarahvas astus õue ja aeda ning talitajate pere asus laua kallale, et seda koristada uueks sööminguks. V. Uibopuu. || loomade hooldaja. Töötab karjafarmis talitajana. Ühe talitaja hooldada on kakssada siga. Loomaaed vajab kaelkirjakute talitajat. || van põetaja. Haigla, varjupaiga talitaja.
▷ Liitsõnad: kooli|talitaja, majatalitaja; emise|talitaja, kana|talitaja, karja|talitaja, lamba|talitaja, lehma|talitaja, linnu|talitaja, looma|talitaja, sea|talitaja, vasikatalitaja; haigetalitaja.
2. aj valla- v. külakogukonna juhtiv ametiisik Eestimaal 1817–1866; hiljem (kuni 1880. aastate alguseni) vallavanem. Talitaja valiti peremeeste hulgast. Mahtra valla talitaja.
▷ Liitsõnad: vallatalitaja.
3. mingit kombetalitust vm. kohustust täitev isik. Ajalehe talitaja van toimetaja. *.. teretas ta alandlikult roopaseadjat, kes aga ka postiasju toimetab ja ülepää ainus ametiasjade talitaja Kestna pooljaamas oli .. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: kiriku|talitaja, kombe|talitaja, matuse|talitaja, vahetalitaja.

tassi|täis ‹s›
tassi täitev kogus. Tassitäis piima, kohvi, teed. Jõi paar tassitäit vett. Lapsele puistati terve tassitäis maasikaid.

teelusika|täis ‹s›
teelusikat täitev kogus. Teelusikatäis suhkrut, soola, õli. Rohtu tuli võtta teelusikatäis korraga.

tirina|täis
tirinat täitev kogus. Tirinatäis suppi.

toa|täis ‹s›
tuba täitev kogus v. hulk. Kogu toatäis rahvast kuulas hoolega. Muuseumil on viis toatäit eksponaate. || suur hulk, rohke arv. Naine sünnitas talle toatäie lapsi.

toobi|täis ‹s›
toopi täitev kogus. Toobitäis piima, õlut.

toobri|täis ‹s›
toobrit täitev kogus. Tassis sauna mitu toobritäit vett.

toosi|täis ‹s›
toosi täitev kogus. Toositäis suhkrut, tikke.

topka ‹6› ‹s›
kõnek (viina)pits. Laual on topkad ja viinapudel. Sõbrad istusid kõrtsis, topkad ees. *.. kallas karahvinist kandilised topkad täis. A. Beekman. || seda täitev kogus alkoholi. Tellis, küsis topka viina. Joodi paar topkat lahkumiseks. Mehed võtsid, viskasid, tegid mõned topkad. Kalla, vala mulle veel üks topka! *Reimani nõudel muudeti Adra kõrts teemajaks. Mitte üks topka enam! O. Tooming.

topsiku|täis ‹s›
topsikut täitev kogus. Topsikutäis marju. Paar topsikutäit vett.

topsi|täis ‹s›
topsi täitev kogus. Topsitäis viina, tikke.

torbiku|täis ‹s›
torbikut täitev kogus. Torbikutäis marju, maiustusi.

tupe|täis ‹s›
tuppe täitev kogus. Üle õla rippus tal vibu ja seljal tupetäis nooli.

tuubi|täis ‹s›
tuubi täitev kogus. Külmkapis on terve tuubitäis sinepit. Kasutas ära tuubitäie värvi.

tuuma|plasma
biol raku tuuma sisemust täitev plasma, nukleoplasma, karüoplasma

tuutu|täis ‹s›
tuutut täitev kogus. Tuututäis maasikaid. Tädi tõi lapsele tuututäie kompvekke. Müüja kaalus ostjale tuututäie suhkrut. Ostsin tuututäie popkorni.

tõeline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. tegelikkusesse kuuluv, tegelik, reaalne, päris (vastandatult illusoorsele, kujutletavale, väljamõeldule vms.). Galaktikate tõeline kuju ei tarvitse ühtida näivaga. Tähistaeva näiv pöörlemine on Maa tõelise pöörlemise peegeldus. Muistendid käsitlevad tõelisi või tõeks peetud sündmusi. Tuleb kindlaks teha, kas tegu on tõelise inimese või kodukäijaga. Ma pole kindel, kas see, mis ma näen, ikka on tõeline. Äkitselt kuulsime tõelisi püssipauke. Tõelise ja unenäolise põimumine sümbolistlikes novellides. Tõelise eluga pole sinu ehitatud pettemaailmal midagi ühist. Tõelised ja kujuteldavad patud. Tema armastus oli tõeline, mitte väljamõeldud. *Ei, see pole mingi unenägu. See kõik on tõelisest tõelisem. F. Tuglas. *Unistused kestavad seni, kuni nad pole muutunud tõeliseks .. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ebatõeline.
2. ehtne, päris(-), tegelik v. tõele vastav, õige (vastandatult tehislikule, järeletehtule, teeseldule, arvatavale vms.). Paberist roosid tundusid tõelistena. Peibutised meenutasid tõelisi linde. Kumb silm on tal tehissilm, kumb tõeline? See on mängupüstol, mitte tõeline. Valeprohvetid on just seetõttu ohtlikud, et sarnanevad väliselt tõelistega. Ei tea, kas ta tervisehäired on tõelised või teeseldud. Ta ei rääkinud kellelegi oma puudumise tõelisest põhjusest. Ega ta teagi, kes on tema tõelised vanemad. Ta tõeline nimi oli Johan, aga kutsuti teda Jossiks. Tegin seda üksnes kohusetundest, mu tõeline huvi oli mujal. Keegi ei tea mu tõelisi mõtteid. Sa ei tunne tema tõelist palet. Mis on selle krundi tõeline väärtus? *Ella hoolitses innuga, et piimatonnid oleksid tõelised, et neile poleks vaja kraanivett või valet juurde lisada. V. Saar.
3. (esineb mitmesugustes terminites). Päikese liikumisega seotud aega nimetatakse tõeliseks päikeseajaks. Tõeline ja keskmine keskpäev. Tõeline ja näiline ehk ebakujutis. Tõeline hallutsinatsioon ja pseudohallutsinatsioon. Tõeline asimuut. Laeva tõeline kurss. Tõeline ja näiv tuul.
4. just selline, nagu olema peab, igas suhtes mõõtu välja andev, kõiki nõudeid täitev, teat. asja, nähtuse v. isiku tüüpilisele olemusele vastav, õige; (tugevdavalt ka:) väga hea, suurepärane, täiuslik. Varjusurm pole veel tõeline surm. Tõeliste kullidega pole öökullidel midagi ühist. Pandi alus küberneetikale selle sõna tõelises tähenduses. Kuidas käituks sellises olukorras tõeline daam? Milline peaks olema tõeline juht? Eesliinil nägid ajakirjanikud tõelist sõda. Vaat see on juba tõeline torm! Ta elu tehti kodus tõeliseks põrguks. Mind valdas tõeline hirm. Alles teisel päeval tundsin tõelist nälga. Kas tõelist armastust ongi olemas? Ta on oma ala tõeline meister. Imekaunis neiu, tõeline kaunitar. Eeva on üks tõeline naine. Asjaarmastajate arvustused ei asenda tõelist kriitikat. Tõeline kunstiteos. Ta on mulle tõeline sõber. Sa oled tõeline ingel! Oli esimene tõeline kevadpäev.

tõrre|täis ‹s›
tõrt täitev kogus. Tõrretäis vett. Tegin tõrretäie õlut.

täis ‹täie, täit 35›

1. ‹adj› kogu, terve; täielik. Astus täie tallaga. Pööras end täie näoga minu poole. Vaatas lapsele täie pilguga 'otse' otsa. Poole ja täie hinnaga pilet. Talle pole vaja täit palka maksta. Ostis täie raha eest maiustusi. Teda hüütakse harva täie nimega. Mõrsja sai uued rõivad ja täied ehted. Titt pole veel täit nädalatki vana. Sirutab end täies pikkuses välja. Lebas täies riides voodis. Täies mundris ohvitser. Täies lastis laev. Puud on täies lehes. Loss paistab siit täies hiilguses, toreduses, uhkuses, ilus. Päike paistab täielt teralt. Mul polnud asjast täit arusaamist, ülevaadet, pilti. Jõudis täiele selgusele. Ei tunne puhkusest täit mõnu. Mõistis olukorra täit tõsidust. Tööle jagati täit tunnustust. Andis pojale majas täie voli. Ülesanne nõudis täit tähelepanu. Nende vahel pole täit kooskõla. Teda karistati seaduse täie rangusega. Raha kuulub täie õigusega sulle. Täit tõtt me ei tea. Suri täie teadvuse juures olles. On täie tervise juures. Klass tuli kokku täies koosseisus. Otsus tühistati täies ulatuses. Vastus rahuldas täiel määral. Töötati sõna täies mõttes palehigis. Ta ei hoomanud kohe öeldu täit tähendust. Tegi seda täie teadmisega. Täie aruga, mõistusega mees. Tal peaks täis mõistus peas olema, ta pole täie mõistuse juures. Kahtlen ta täies mõistuses. Täies jõus mehed. *Palju seda [= raha] järel oligi, palgast täit poolt just söögiks ei kulunud .. A. Hint. || õige, päris, tõeline. Ta on täis kommunist. Täis elumees. Talitab majas nagu täis perenaine muistegi. Poisil on täis hobusevarga nägu peas. Väljas on täis kevad. Täis värk! (tunnustav ütlus millegi kohta). *.. see polnud mingi kronu, vaid täis hobune – inimesed võisid kadedusest lõhki minna! O. Jõgi (tlk). *Oma suures mulgiuhkuses ei pidanud ta teisi eestlasi .. üldse täiteks meesteks. E. Vilde. || täiskasvanud, täiejõuline. See töö pole täiele mehele kohane. Poisikesed ja täied mehed. *Sa nõua Laansalult endale mõni täiem mees brigaadi juurde, selle poisikestekarjaga jääd hätta. V. Ilus. || van täiuslik. *.. ja palume teda [= Jumalat], et kõiges tõetundmises täiemaks võiksime saada .. O. W. Masing.
2. ‹adj› väljendab millegi suurt intensiivsust, hoogsust, tagasihoidmatust vms.; sageli püsiühendi koosseisus. Ööbik laulab täie rinnaga, täiest rinnast. Hingasime täie rinnaga, täiel rinnal maaõhku. Andub täie hingega muusikale. Karjub, röögib täiest kõrist. Räägib täiel häälel, täie häälega. Julgeb oma seisukohti alati täiel häälel öelda. Nad laulsid täie suuga kaasa. Hõiskab täiel suul. Naerab täie lõuaga. Naeris täiest südamest. Naudivad reisi täiel sõõmul, täie sõõmuga. Tõttas täie sammuga, täiel sammul. Hobused lähevad täies traavis, kihutavad täit traavi. Mootor töötab täiel käigul. Poiss tormas täie käiguga edasi. Masin võtab täied tuurid peale. Töö käib täite tuuridega. Auto kihutab täie ajuga, vaardiga, auruga, kiirusega. Poisid tulid täie tambiga, vungiga. Laev sõidab täite purjedega, täiel purjel, täies purjes. Lõi palli täielt jooksult väravasse. Kargas täie sõidu pealt rongilt maha. Jaanipidu on täies hoos. Töö käib täie hooga. Torm on veel täies jõus. Veski jahvatas täiel jõul. Teda tuleb karistada täie rauaga. Töötas täiest jõust, täie jõuga. Õpib täie innuga, andumusega. Rämpstoit tungib täiel rindel peale.
3. ‹adj› van täidlane. Täie lihaga perenaine. *Ta oli priske, täie kehaga noormees .. F. R. Kreutzwald. *Sa oled ainult täiemaks muutunud .. Sa pead enesele laskma uue ülikonna teha. K. Ristikivi.
4. ‹adj› millegagi täidetud. Täie suuga ei räägita. Uinub täiest kõhust tuimana. *Puuvilja müütajad möödusid, täied korvid käsivarrel. M. Luht (tlk). *Iga uus etendus toob ikka täiema saali. P. Põldroos.
5. ‹s› midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus. Võttis kõrtsis paar täit hinge alla. Tõi kaevust mõned täied vett. Võid oli ainult noaotsa täis. Vahetas kaks täit rukkeid ühe täie kalade vastu. || millegi õmblemiseks vajalik kogus. *.. olen pildi eest vammuse ja pükste täie kangast saanud .. G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: ahju|täis, auto|täis, bussi|täis, hangu|täis, hargi|täis, jala|täis, kaenla|täis, kamalu|täis, kapa|täis, kapi|täis, karbi|täis, kasseti|täis, kasti|täis, kaustiku|täis, klaasi|täis, klassi|täis, kohvri|täis, kooli|täis, koorma|täis, korvi|täis, koti|täis, kruusi|täis, kulbi|täis, kõhu|täis, käpu|täis, kühvli|täis, labida|täis, lusika|täis, lõua|täis, nina|täis, noaotsa|täis, nõelasilma|täis, näpu(otsa)|täis, nööri|täis, pange|täis, panni|täis, peekri|täis, peo|täis, pideme|täis, pihu|täis, pitsi|täis, plaadi|täis, pokaali|täis, poti|täis, pudeli|täis, purgi|täis, põlle|täis, põllu|täis, saali|täis, seina|täis, selja|täis, silma|täis, suu|täis, süle|täis, taldriku|täis, tassi|täis, toa|täis, tuutu|täis, tünni|täis, vaka|täis, võrgu|täis, ämbritäis; kere|täis, naha|täis, peatäis; südametäis; kleidi|täis, mantlitäis.
6. ‹s› löök, hoop. Äigas, tõmbas, virutas, pani teisele paraja täie vastu pead. Sai ühe täie vastu kõrvu. *.. meie oma lööks sellel kõlkapüksil esimese täiega nina kukla taha .. J. Peegel.
7. ‹s› hrv täiskäik. Täis – edasi! Täis tagasi! *Veerman vaatab sillalt ahtri poole. Annab siis masinale „täis edasi”. H. Sergo.
8. ‹s› (väljendab millegi täisväärtuslikkust, maksimaalsust). Tühja kõhuga käis mannalurr kah täie eest 'ajas igati asja ära'. Nad ei võtnud mind täie eest 'ei pidanud piisavalt heaks, sobivaks vms.'. Saalitäis rahvast aplodeeris täiega kõnek nagu jaksas, kogu jõust. Toetan sind täiega kõnek täielikult, igati.

täis|koorem
midagi täitev koorem (näit. vankritäis, autokastitäis jne.). Vankril oli peal täiskoorem heinu.

täis|last
midagi täitev, täiekaaluline v. -mahuline last. Tanklaev võttis sadamast täislasti naftat. Püügipaadid saabusid täislastiga. Täislastis laev ei kuulanud rooli. Täislastiga kallur. Vedur lükkab enda ees täislastis vaguneid.

täitur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn operatsiooni sooritav, täitev tööseadis
2. täideviiv isik, hrl. kohtutäitur. Täitur algatas täitemenetluse. *Mind pidi tapetama. Mu testamendi täituritelt pidite saama siis odavalt ettevõtte .. A. Vassar (tlk).
▷ Liitsõnad: kohtutäitur.

tööhõive|amet
tööbörsi ülesandeid täitev riiklik asutus

tööstus|robot
tootmisprotsessis vajalikke liikumis- ja juhtimisülesandeid täitev robot

tünni|täis ‹s›
tünni täitev kogus. Soolas suure tünnitäie kurke.

utiliit ‹-liidi 21› ‹s›
info kitsalt spetsiifilist ülesannet täitev programm, näit. korrektor, tesaurus. Failide sortimise utiliit.

vaadi|täis ‹s›
vaati täitev kogus. Vaaditäis vett, õlut.

vaagna|täis ‹s›
vaagnat täitev kogus. Vaagnatäis ploome, keedetud riisi. Lauale toodi uued vaagnatäied roogi.

vagoneti|täis ‹s›
vagonetti täitev kogus. Vagonetitäis turvast, põlevkivi.

vaguni|täis ‹s›
vagunit täitev kogus v. hulk. Vagunitäis põlevkivi, vilja, metsamaterjali. Mitu vagunitäit sõjaväelasi.

vaka|täis ‹s›
vakka (2. täh.) täitev kogus. *Teati kõnelda, et vanasti elanud külas üks rikas ja ihne peremees. Tal olevat olnud kogutud palju kulda, terve vakatäis. J. Vahtra.

valgustus|võrk
el valgustamise ülesandeid täitev elektrivõrk

võrgu|täis ‹s›
võrku täitev kogus. Võrgutäis räimi. Ostis terve võrgutäie sibulaid.

vägi ‹väe, väge 28› ‹s›

1. jõud. a. (peam. loodususundites:) kogu maailma täitev ebaisikuline (elu)jõud; võlujõud. Loitsude, manasõnade vägi. Imelik, vastupandamatu vägi tõmbab teda vee poole. Nõial oli väge ravida inimesi. Küüntel ja juustel on arvatud erilist väge olevat. Imesõrmus hakkas oma väge ilmutama. Näkk kisub inimest imekange väega vee alla. Korraga on loom kadunud nagu nõiduse, nõiakepi väel. Mis imevõimu väel siia kaljusesse pinnasesse küll lilled on kasvama läinud? *.. aga kui eit koorepütist suurmatangupudrule väge tõi .. H. Laipaik. b. füüsiline jaks, ramm. Sumomaadlejal on mitme mehe vägi. Jassi vägi käib Miku omast üle. Mees oli väge täis. Käed olid kivikandmisest väge saanud, võtnud. Parem käsi oli väest nõder. Loodan temaga omast väest, oma väega toime tulla. Ükski vägi 'mitte miski' ei pannud kahtlustatavat rääkima. Metssigu ei õnnestu mingil väel, mingi väega 'mitte kuidagi' kartulipõllust eemal hoida. Sõnnik annab taimedele väge. Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus. *.. kui õllelõhnalise kisaga / taat tuleb baarist seitsme mehe väega. L. Hainsalu. c. intensiivsus, hoog; võimsus. Talv on alles oma täies väes. Jõgi voolas täie väega. Laev jõudis randa tuule väel. Hüppas kui vedru väel püsti. Leegid võtsid väge. Jääliustikul on väge ja võimu. Tuulel pole veel õiget väge. Kübar püüdis teibahoobi suurema väe kinni. *.. kuigi palavik teda küttis niisuguse väega, et ta kahvatu nägu punane oli. G. Helbemäe. d. mõjujõud, mõjukus; võim(us). Metsarohtude parandav vägi. Ravimi, mürgi vägi. Tubaka, alkoholi tervist kahjustav vägi. Prooviti, kas õllel on küllalt väge. Rütmi ürgne vägi. Armastuse vägi ühendab südamed. Suur on traditsiooni, harjumuse vägi. Ilu väele on raske vastu panna. Väe ja võimu tipud. Kogu vägi ja võim oli vanaperemehe käes. Seadus andis metsa üle väe ja voli mõisnikule. Sinu päralt on riik ja vägi ja au (meieisapalvest). Kellel on vara, sellel on ka väge. Võidetu peab tunnistama võitja väge. Hea sõna võidab võõra väe. *.. tahan ometi aidata, nii palju kui minu väes seisab, et tema mõrtsukas nuhtlemata ei jääks. E. Bornhöhe. *Ja palvel ja headel tegudel ja tõsisel sissepoole elamisel on vägi otsust pöörata. H. Saari (tlk). || esineb tunderõhulistes hüüatustes. Sa taevane vägi, mis nägu sa oled! Issa vägi, ise haavatud ja naerab veel! Pühade vägi, ah niisukesed on lood! e. sõjavägi; väeüksus(ed). Võõras vägi seisis linna all. Taganevad, pealetungivad väed. Saksa väed vallutasid Pärnu. Vägede asukoht, liikumine. Vaenlase ülekaalukale väele tuli alla anda. Lembitu läks oma vägedega rüütlite vastu. *Eile koidu ajal tungis moskvalase vägi Liivimaale sisse. Umbes nelikümmend tuhat meest. J. Kross.
▷ Liitsõnad: ime|vägi, nõia|vägi, nõidus|vägi, risti|vägi, sala|vägi, vaimu|vägi, võluvägi; põrgu|vägi, taevavägi; abi|vägi, dessant|vägi, eel|vägi, eliit|vägi, ihukaitse|vägi, inseneri|vägi, jala|vägi, järel|vägi, kaardi|vägi, kaitse|vägi, karistus|vägi, kasaka|vägi, katte|vägi, laskur|vägi, lennu|vägi, maakaitse|vägi, maa|vägi, mere|vägi, okupatsiooni|vägi, palga|vägi, piirikaitse|vägi, puna|vägi, rahvakaitse|vägi, rahva|vägi, raketi|vägi, ratsa|vägi, raudtee|vägi, raud|vägi, regulaar|vägi, reserv|vägi, risti|vägi, rööv|vägi, rüütli|vägi, sise|vägi, soomus|vägi, suurtüki|vägi, tagavara|vägi, tanki|vägi, tegev|vägi, territoriaal|vägi, toetus|vägi, vaenlas|vägi, vaenu|vägi, valik|vägi, võõr|vägi, õhu(kaitse)vägi; interventsiooni|vägi, koloniaal|vägi, liitlas|vägi, pea|vägi, piirivalve|vägi, piiskopi|vägi, valitsusväed.
2. suur rühm inimesi, harvemini muid olendeid v. esemeid, hulk. Seeneliste, marjuliste vägi. Kogu poiste vägi 'kõik poisid' on vait. See vägi küll tuppa ei mahu. Pulma kogunes terve vägi sugulasi ja sõpru. Kartulid võeti ära talguliste väega. Kaevandusse võeti tööle uut väge. Treener saatis platsile värsket väge. Koosolekul oli näha palju võõrast väge. Hädaline palus taevaseid vägesid appi. Karjane ajas oma sõraliste väe koju. Prügimäe kohal lendles ilmatu suur kajakate vägi. Muuseumi on kogutud tohutu vägi tööriistu, õllekanne, piipe.
▷ Liitsõnad: abi|vägi, laste|vägi, mees(te)|vägi, nais(te)|vägi, poiste|vägi, sõra|vägi, töövägi; põrgu|vägi, taevaväed.

ämbri|täis ‹s›
ämbrit täitev kogus. Ämbritäis vett, solki, liiva, briketti. Ligemale ämbritäis kartuleid. Õhtuks keedeti lõkkel terve ämbritäis kalasuppi. Veepaak oli tühi, tõin sinna kaevust mõne ämbritäie. *Vahel sai [jõest] ämbritäied ahvenaid, särgi ja lutse .. I. Sikemäe.

üdi ‹11› ‹s›

1. luuõõsi täitev pehme kude, luuüdi. Selgroo üdi. Kütid imesid tapetud põdra luudest värsket üdi. *Ta [= vanamees] nägi konte, need olid mahlased kondid, täis üdi .. A. Sang (tlk). | piltl. Üdini küündiv 'väga suur' ülekohus. *Aga anna poisike talle [= peremehele] kätte, siis pigistab viimase üdi välja. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: kondiüdi.
2. piltl millegi tuum, põhiolemus, põhisisu. Milles on siis kogu loo üdi? *.. Euroopa kultuur on oma sisemises üdis läbi ja läbi aristokraatlik. A. H. Tammsaare.