[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõde ‹tõe 27› ‹s›

1. tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi. Uurijat huvitab tõde. Mis on neis seletustes tõde, mis vale? See on rohkem oletus kui tõde. Tõde ei tea keegi. Tõde on tihti valus kuulda. Tasapisi selgus kogu tõde tema päritolu kohta. Julm, karm, halastamatu tõde. Alasti, ilustamata tõde. Muinasjuttudes võidutseb tõde vale üle. Ükskord peab ometi tõde päevavalgele tulema! Lapse suust pead sa tõde kuulma. Meil ei õnnestunud tõde kaua varjata. Argusest jäi tõde välja ütlemata. Tõde moonutama. Ära pööra tõde pea peale! Ta püüdis iga hinna eest tõde väänata. Ma ei saanudki temalt tõde teada. See väide ei sisalda täit tõde. See on üksnes poolik tõde. Kaldus oma jutus tõest kõrvale. Hamlet kui tõe ja õiguse eest võitleja. Teadus püüdleb tõe poole. Üritame tõele järk-järgult lähemale pääseda. Vanad dokumendid aitasid tõde jalule seada. Ta ei taha tõele näkku, silma vaadata 'tõde tunnistada'. Tõele au andes 'tõtt-öelda, ausalt öeldes' peab tunnistama, et kriitika oli õiglane. Kibe tõde on parem kui magus vale. Tõde tõuseb, vale vajub. || (vastandatuna kujutletule). Ta loomingus on segamini tõde ja väljamõeldis. Poisi jutus on fantaasiat rohkem kui tõde. Poeet hõljus kõrgustes, kus luule ja tõde ühte sulavad.
▷ Liitsõnad: eba|tõde, pool|tõde, sulatõde.
2. ka filos mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele. Loodusteaduslikud tõed. Mehaanika elementaarsed tõed. Ei tohi unustada ajaloolist tõde. Poeetiline, kunstiline tõde. Tõe kriteeriumid. Absoluutne, suhteline tõde. Objektiivne, subjektiivne tõde. Pragmaatikud ütlevad, et tõde on see, mis on kasulik. *Ausus nõuab teadlaselt, et ta ei usuks mitte midagi enne, kui tal pole küllaldast põhjust seda tõestatud tõeks pidada. V. Adams. || veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam. Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua. Ta oli valmis oma tõe eest kannatama, elu andma. Ärge vaielge minuga minu tõdede üle. Oma tões oli ta vankumatu. Romaanis on kummalgi peategelasel oma tõde. Igal ajastul oma tõed. Tuleb osata vahet teha kapteni tõe ja aeruorjade tõe vahel. Luuletaja tõde ei käi kokku teadlase tõega. || üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide. See on palju korratud tõde. Lihtne tõde küll, kuid igapäevaelus on seda raske täita. On tuntud tõde, et üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Vana ja kulunud tõde. Vanad tõed uues kuues. Kõneleja korrutas triviaalseid tõdesid. Igavesed tõed. *Johannes lausus tõe: Naised on sellised, nagu tahame neid näha. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aabitsa|tõde, alg|tõde, elu|tõde, käibe|tõde, põhi|tõde, raamatu|tõde, usutõde.
3. õigsus, paikapidavus. *Aga peremehel oli nägu, nagu kahtleks ta sauna Mari sõnade tões. A. H. Tammsaare.

tões ja vaimus
siiralt, andunult, tõemeeli. Palub tões ja vaimus jumalat. Arvasin tollal tões ja vaimus, et trükisõna ei valeta. Teenis oma peremeest tões ja vaimus mitu aastakümmet. *.. Pearu võis tões ja vaimus omale vastu rindu lüüa ning küsida: ons see õigus? A. H. Tammsaare.