[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

asi ‹asja 31› ‹s›

1. ese, hrl. olmega v. tööga seotud tarbeese, vahend, riist, toode vms. Tal on taskud igasuguseid asju täis. Tarbetuid asju ärge kaasa võtke! Pakkisin oma asjad kohvrisse. Igaüks peab oma asjad korras hoidma. Ostis meelsasti ilusaid asju. Külmutuskapp on hädavajalik asi. Remondi ajal tuli asju ühest toast teise kanda. Lapsel lasti pärast mängimist oma asjad kokku korjata. Lapsed aitasid emal lauda kraamida ja asju pesta. Õpilane pani juba õhtul asjad koolikotti valmis. Kogusin mustad asjad kokku ja hakkasin pesu pesema. Mis asjad need siin maas on? Orja peeti asjaks, mitte inimeseks. Ega asi süüa küsi. *Loendamatu hulk asju ümbritseb inimest igapäevases elus. Hooned ja tööriistad, rõivad ja masinad, igasugused tarbeesemed .. V. Beekman. || ‹hrl. sg.› materjal, aine; söödav v. joodav. Lauda, tsementi, värvi, lakki – iga asja läheb ehitajale tarvis. Peolaual oli igasuguseid häid asju. Sõja ajal oli ühest kui teisest asjast puudus – polnud liha, võid ega suhkrut. *Ainus asi, mis ta [= haige] võtab, on paar lonksu külma vett. O. Luts. || (kirjandus-, kunsti)teos. „Loomingu” viimases numbris on mitu huvitavat, head asja. Kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad. „Vanemuises” tuleb lavale kaks uut asja. Kontserdil mängiti tuntud asju. *Isa armastas klassikalist muusikat, mina olen jõudumööda juurde ostnud [heliplaatidena] meie sajandi asju. E. Vetemaa. || kõnek suguti. *.. kippus oma asja püksist välja võtma. A. Ilves.
▷ Liitsõnad: antiik|asi, ehte|asi, ilu|asi, kooli|asi, moe|asi, mängu|asi, nips|asi, tarbe|asi, väärtasi; kuld|asi, metall|asi, raud|asi, saviasi.
2. probleem, arutatav, lahendamist vajav küsimus; juhtum, lugu, sündmus. Võttis koosolekul asja üles. Töö asjus peame veel rääkima. Asi on keerulisem kui arvasime. Neis asjus tuleks pöörduda ministri poole. Asi on otsustamata, seda uuritakse. Selles asjas ma pole sinuga nõus. See on kahe otsaga asi. Ta ei saanud asjast aru, ei tabanud asja tuuma. Asi on selge, otsustatud. Eks igaüks tea oma asju kõige paremini. Milles asi seisab? Milles on asi? See ei puutu asjasse. Asi on selles, sai alguse sellest, et .. Ärge kalduge asjast kõrvale. Asja juurde! Asi võttis tõsise pöörde. Seal juhtus igasuguseid asju. Kodus oli asi teistel juba teada. Asja tuleb uurida. Ära asja nii suureks puhu! Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! See pole küll õige asi. || õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms. Asja võidakse arutada kõigis kohtuis. Asja kohtulik uurimine. Asi läks kohtusse. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul. || plaan, kavatsus. Jaan oli asjaga nõus, päri. Tema pole asjasse pühendatud.
▷ Liitsõnad: era|asi, ise|asi, korteri|asi, maitse|asi, majandus|asi, pea|asi, pisi|asi, tüliasi; raha|asi, riigi|asi, sise|asi, töö|asi, usu|asi, välisasi; kohtu|asi, kriminaal|asi, süü|asi, tsiviilasi.
3. asjaolu, seik; nähtus. Esimene asi, mis silma torkas .. Kuidas sa nii lihtsa asja peale ei tulnud! Haigus on tõsine asi. On asju, millest ei räägita. Niisugust asja ma ei salli. Ära seda tühja asja nii südamesse võta. Sõprus on kuldaväärt asi. Nende asjad 'omavahelised suhted' on sassis. *Ta oli neid asju, mis temalt [koolis] küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd unustanud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ime|asi, moe|asi, tõsi|asi, üksikasi; armu|asi, südameasjad.
4. olukord. Asi on üsna räbal, sant. Asi läheb tõsiseks, hulluks, segaseks, keeruliseks. Asjad on halvasti. Püüdis asja paremas valguses näidata. Küllap asi paraneb. || omadused, olukord v. situatsioon, mis on kellelegi v. millelegi omased. Vanainimese asi – samm tönts, nägemine vilets. Sakste, ülemuste asi – peavad aga uhkeid pidusid. Kirjutis oli üsna üldsõnaline. Algaja asi. *Rinde asi. Siin võib laskmist tulla .. L. Vaher.
5. filos teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivse maailma ese v. nähtus. Asi iseeneses 'asi omaette, tegelikult, olenemata sellest, kuidas ta esineb meie jaoks, meie tunnetuses'.
6. töö, tegevus, toiming, (asja)toimetus; kohustus, ülesanne. Ajame asjad joonde, jutti, korda. Mul on keskuses, ministeeriumis asju ajada. Asjad õiendatud, sõitsime koju. Üks tee, kaks asja. Kui sul linna asja on, astu ka meile sisse. Küll ta eksami ära teeb, kui asja tõsiselt võtab. Ta on ihu ja hingega asja juures. Esimene asi – labidas kätte ja kaevama. Selle asjaga pole kiiret. Ta on iga asja peale mees. Ta tunneb asja. Kella parandamine on tema käes väike asi. Toidutegemine on perenaise asi. Mehed käisid merd, põllutöö oli naiste asjaks. Müüja asi on müüa. Mille taga asi seisab? Töö on au ja kuulsuse asi. Mis see sinu asi on, see pole sinu asi 'see ei puutu sinusse (keeluna)'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. *Teevad vedureid ja masinaid, asi neil siis see pott terveks teha. M. Raud. || ühiskondlik, poliitiline üritus. Kogu rahvas on ühise asja eest väljas, seisab ühise asja eest. || kõnek (loomulike vajaduste õiendamise kohta). Ei julge pimedas välja asjalegi minna. Mees läinud võssa oma asja õiendama. Käidi asjal ära ja mindi magama. *Ja et siit saadik Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all .. A. H. Tammsaare. || asja kõnek (kellegagi, millegagi); tegemist, pistmist. Mul pole sinuga asja. Mis on temal sellega asja, mis me teeme? Miks igaühel on asja minu vanusega?
▷ Liitsõnad: ameti|asi, töö|asi, äriasi.
7. (midagi tingiv) põhjus v. vajadus. Kas tulid asja pärast? Kas ta käis niisama või oli tal asja ka? Läheb iga väikese asja pärast arsti juurde. Kes norida tahab, leiab igalt poolt asja. Tal ei peaks asja olema meiega nuriseda. Nüüd on neil asi, mille ümber nalja teha. Tuleviku pärast pole meil asja muretseda. Sai asja eest 'põhjusega'! Mis asja 'miks, mis põhjusel' sa siin kolad?
8. (hrl. püsiühendites:) miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, vastuvõetavat, kasulikku vms. Lastest pole töö juures veel asja. Tammsaare „Tõde ja õigus” – see on juba asi! Kui paremat pole, siis asi seegi. Ekskursioonist ei saanudki asja. Sellest käsikirjast võib asja saada. Aega läheb, aga asja saab. Sõjaväes tehakse poisist veel asi. Pole tast asja kõnet pidama. Pisut väike see labidas, aga asjaks ikka. Kus (veel) asi, kah asi, mõni asi, asi nüüd, mille pärast muretseda! Ennäe, ena, õige mul asja – kellele seda tarvis peaks olema! Asi veel, mida säilitada ja hoida! Temal, tühjal, mõni auto või asi! Jaan ka mõni mees või asi! Kui võid pole, käib margariin ka asja ette, on asja eest. Temast pole, ei saa suur(ema)t asja. Õunad pole sel aastal suure(ma)d asjad. *Hea tükk asja nisuke kuldkapslitega „Moser” [= taskukell]! E. Rannet. *Olid ikka mul meheks ja asjaks ja lastel isaks ja kõik. E. Särgava. | ‹adj› kõnek. Ta pole midagi asi mees. See pole eriti asi raamat. Need pole suured asjad noad. *Kas see on ka asi talu? J. Mändmets. *Olgu mis on, asjemaks see Riidalu [talumaja] oli sellega [värvimisega] saanud. H. Ranna.

elektri|potentsiaal
el elektrivälja iseloomustav suurus, mis võrdub ühiklaengu elektriväljast väljaviimiseks vajaliku tööga

hooldus|õendus
hooldusõe tööga seonduv õendusabi osa. Eakate hooldusõendus. Surija hooldusõendus.

kalor ‹-i 2› ‹s›
füüs mittesüsteemne soojushulga ühik, on ekvivalentne tööga 4,1868 džauli (tähis cal) || (ebatäpselt:) kilokalorile vastav energiahulk, mis organism saab toidust. Toiduainete, toidu väärtust arvestatakse kalorites. Vähe, rohkesti kaloreid sisaldav toit.
▷ Liitsõnad: gramm|kalor, kilokalor.

kandi|koht
aj väike mõisa rendikoht, mille eest rentnik tasus peamiselt tööga. Kandikohta pidama. Kandikoht asus mõisamaade serval.

katkestama ‹37›

1. ajutiseks pooleli jätma, milleski vahet tegema v. tekitama. Nad katkestavad mõneks päevaks töö. Laeva lossimine katkestati hommikuni. Sajule vaatamata vaatlusi ei katkestatud. Katkestab väsimuse tõttu lugemise. Lektor katkestab hetkeks loengu. Suurmeister katkestas partii halvemas seisus. Treeningud tuli lihaserebestuse tõttu pikemaks ajaks katkestada. Õppimine, tehase rekonstrueerimine toimub tootmistööd katkestamata. Liiklus on halbade teeolude tõttu katkestatud. Aeg-ajalt katkestasid vaikust püssipaugud. || kellegi jutule vahele segama v. rääkima. Kõnelejat katkestati kiiduavaldustega, vahelehüüetega. Ta katkestas mind, minu jutu ootamatu küsimusega. Õpetaja kuulas vastuse katkestamata ära.
2. (ootamatult, enneaegselt) lõpetama, lõppu tegema. Rasedus katkestati tervislikel põhjustel. Sportlane pidi võistluse suusa murdumise tõttu katkestama. Mees katkestas oma sugulastega igasuguse läbikäimise. Niisuguse naisega pole lihtne vahekorda katkestada. Tekkinud vaikuse katkestas Jürka oma küsimusega. Varajane surm katkestas ta loomingu.
3. kõnek füüsiliselt tugevasti pingutama, rasket tööd tegema; sellise töö v. pingutamisega tervisele liiga tegema, tööga tapma. Ärge niimoodi katkestage, las mina aitan ka! Hobune katkestab koormat vedada. Oli enese ränga tööga, tõstmisega ära katkestanud. Katkestavad kottidega veel kõhu ära, naba paigast. On alles lõuapuu, katkesta või kõht naeruga! Virk käib viis korda, laisk katkestab korraga. Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja. *Hea, kui tüdruk .. kuhugi parema otsa peale pääseb. Aitab sellest, et ema end päevast teise karjalaudas katkestab – küll loomasööta, küll joomaämbreid vedides. A. Maripuu.
4. katki tegema, rebima v. lõikama. Palju ei puudunud, et löögiriist katkestanuks mehe kaelasooned. *Juuste kammimine toimugu rahulikult ja aeglaselt, sest ka rutates ja rebides võib neid katkestada. I. Tarmak.

kodu|õendus
haigete (ka imikute, raukade) hooldus kodus, koduõe tööga seonduv õenduse haru. Koduõendus on on Eestis uus teenus. Loengukursus koduõendusest.

kurnama ‹kurnata 48›

1. vedelikku (puhastamiseks) läbi kurna vm. kurnamisvahendi laskma. Ema kurnas kaevu ääres lõunast lüpsi. Ta kurnas piima lüpsikust suurde nõusse. Lahus kurnati läbi filterpaberi, hõreda riide, marli teise nõusse. Kurnamata, kurnatud piim. *Siis kurnas ta rohtudest tambitud püdeliku läbi õhukese siidi.. J. Kross. | piltl. *..külm on õhu läbipaistvaks kurnanud. B. Kangro. || milleltki (hrl. kartuleilt) keeduvett ära nõristama. Kartuleid, seeni kurnama.
2. nõrgestama, ära vaevama, jõuetuks v. rammetuks tegema; ruineerima, laostama. Haigus, alatoitlus, öine ülalolek kurnab organismi. Unehäired kurnavad kesknärvisüsteemi. Palavik kurnab haiget. Pikk reis väsitas ja kurnas hirmsasti. Rasked elutingimused kurnavad ta jõudu, tervist. Taat oli nii kurnatud, et vedas jalgu järele. Näljast, tõvest, hingeliselt, kehaliselt kurnatud inimene. Kurnatud hobusekronu. Mehe kurnatud nägu, välimus. Kurnav kliima, töö, rännak. Vaenlast kurnati ootamatute rünnakutega. Koormavad maksud kurnasid maad ja rahvast. Riigi majandus oli sõdadest kurnatud. || viljakust vähendama. Umbrohud kurnavad mulda, pinnast. Põllud olid nii kurnatud, et andsid vaid vähest saaki.
3. teisi raske tööga, kohustustega koormama ning nende töövilja omastama, ekspluateerima (2. täh.) Võõrast tööjõudu kurnama. Suuromanikud kurnasid vaesemat rahvast. Emamaad kurnasid oma asumaid.

köögi|pool [-e]

1. köök koos selle juurde kuuluvate kõrvalruumidega (vastandatuna muule korteri- v. majaosale). Perenaine lahkus külaliste juurest hetkeks köögipoolele.
2. piltl millegi argipäevane ning ettevalmistava tööga seotud pool, millest mitteasjaosalistel on vähe ettekujutust. Teatri, televisiooni, labori köögipool. Teadustöö köögipool.

kümne küünega, kümne küüne varal

1. oma käte jõuga, oma kätega, oma tööga. Peab kümne küünega endale igapäevast leiba teenima. Ta on oma kümne küünega need põllud rajanud. Selle varanatukese on ta kümne küünega kokku kraapinud. *Ei ole kerge haigel vanal inimesel kümne küüne varal toita ennast ja täiskasvanud tütart. M. Jürna.
2. kõigest väest, iga hinna eest. Hoiab oma töökohast, peremeheõigustest kümne küünega kinni. Hoiab igast sendist kümne küünega kinni (koonerdamise, ihne-oleku kohta). *.. talle meeldisid need mehed, kes oma inimesi kümne küünega püüdsid kinni pidada .. V. Gross.

lisa|väärtus
(marksistlikus majandusteaduses:) palgatööliste tööga loodud väärtuse osa, mille võrra uus väärtus on suurem tööjõu väärtusest

mitte|töine
hrl maj selline, mis ei ole seotud tööga. Mittetöine tulu.

pale|higi
(hrl. piltlikes väljendites). Palehigis 'ränga tööga' leiba teenima. Palehigis töötama 'ränka tööd tegema, vaeva nägema'. *.. põllud, kus meie vanemad on palehigis tööd rüganud.. A. Beekman.

pere|õendus
pereõe tööga seonduv õenduse haru

putkestama ‹37›
kehaliselt tugevasti pingutama (ja sellega endale liiga tegema), tööga tapma; katkestama (3. täh.) Putkestas kotte (tassida), nii et kere valutas. Pea vahet, putkestad veel enese pooleks. *Praegult on tööd kõik uulitsaääred täis. Hakka nüüd selle rubla pärast siin putkestama! K. Ristikivi.

rebestama ‹37›
rebenema panema; (lõhki) rebima. Tüdruk kukkus ja rebestas sukad. Mille otsas, kus sa oma seeliku lõhki rebestasid? Välk rebestas puu pikuti pooleks. Mürsud rebestavad maad. Suur kala rebestas võrgulina. Patsiendi transportimine võib haava rebestada. Naine kriiskas heleda kärinaga, nagu rebestataks vana sitsriiet. Kevadine külma ja sula vaheldumine rebestab orasejuuri. *Selles [viha]hoos on ta rebestanud kalleid kleite, lõhkunud fajanssi ja portselani .. L. Kibuvits. | piltl. Vaikuse rebestas kohutav kärgatus. Välgud rebestavad pimedust. Valu rebestab rinda. Süükoorem, viha rebestab südant. || mingis elundis v. koes rebendit tekitama v. saama. Tugev köha rebestas kopsus veresoone. Jooksja rebestas jalalihase, kõõluse. Vaata, et sa suurest naerust kõhtu ei rebesta! *.. Tapale ja Tapalt tagasi marssimine tegi isale halba: rebestas teda ja pani sooled kubemesse käima. I. Sikemäe. || kõnek (rasket) tööd teha rabama, tööga tapma. Mis meiegi end nii rebestame, kui teised lulli löövad! *Aga üksi te ju kõike korras pidada ei suuda, kuidas te ennast ka ei rebestaks. V. Saar.

rähklema ‹rähelda 49›

1. end rahutult liigutama, rabelema. a. (unes, asemel:) vähkrema. Laps hakkas poolunes rähklema. Pöörleb ja rähkleb unetult asemel. Rähkleb ühelt küljelt teisele, küljelt küljele. Rähkles kaua voodis, enne kui uinus. Haige rähkleb palavikus ja sonib. Väikemees on teki kõrvale rähelnud. Magas terve öö rahulikult, rähklemata. b. (istudes v. seistes). Õpilased rähklevad rahutult, kärsitult pingis. Hobused rähklevad parmude käes. c. piltl. Läheduses ohkis ja rähkles ookean. Rahutu ja rähkleva vaimuga inimene.
2. võideldes rabelema, maadlema, rüselema, kemplema. Ta rähkles ja keerles kinnivõtjate käte vahel. Poisid rähklevad kobaras maas, ühes puntras koos. Vastased on matil juba pool tundi rähelnud. Ähkides ja lõõtsutades räheldi põrandal. Tänavanurgal rähkleb kamp noorukeid. *Raputas rusikat, lükkas talumehi eest kõrvale, rabeles ja rähkles, kuni jõudis Tormi Jüri manu. A. Sinkel. | piltl. *Oma lehes rähkles ta alatasa „Valguse” ja „Olevikuga”. M. Metsanurk.
3. tööga rabelema, rahmeldama, rassima. Rähkleb põllul, põllutöödel, töökojas. Perenaine muudkui rähkleb lauda juures, loomadega, koduste talutöödega. Rähkles iga vaba minuti palgihunniku kallal. Rähkleb ja rabeleb hommikust õhtuni, päevad otsa, vahetpidamata. Mis sa sedasi rähkled, anna endale puhkust! Elad, rühmad ja rähkled, kuni oledki korraga vana. Eluaeg olen tööd teinud ja rähelnud, aga jõukaks pole ikka saanud. Talle meeldib ringi rähelda ja kõike korraldada. *Andres tahtis ikka liikuda, ikka rähelda, mitte aga nokitseda, nagu armastas seda Indrek.. A. H. Tammsaare. *Mehed rähklesid aida ja lauda ees; kandsid regedele raskeid kaste ja kotte. M. Metsanurk.

siduma ‹seon 42›

1. nööri, paela, keti vms. abil v. muidu sõlmides kinnitama v. ühendama, köitma. a. (millegi külge, kuhugi). Sidus nööri õngeridva külge. Üks paat seotakse teise külge. Lehmale tuli kell kaela siduda. Koer ootas rahulikult, kuni talle kett kaela seoti. Seob rätiku pähe, ümber pea, kaela ümber. Sidus endale põlle ette. Pani triiksärgi selga ja sidus lipsu ette, kaela. Haavatul on käsi kaela seotud. Ema seob lapsele lehvi pähe, juustesse. Tüdrukul on juuksed paelaga taha seotud. Tross seoti ümber palgi. Magajale seoti nöör suure varba ümber. Vanamehel on kalossid nööriga jalga seotud. Sidus võtmed nööriga puusale. Mõõka vööle siduma. Tomatitaimed seoti kepi külge. Vanal magamisasemel tuleb vedrud uuesti siduda. *Et vähendada üles-alla turnimise vaeva, seotakse palmisallu köied, mida mööda saagikoristaja rändab puult puule. L. Hainsalu. *Kõik paljad [vikati]varred, seo või vana saapa laba otsa ja niida. O. Luts. | piltl. *Mööduja võpatas seisma. Sidus silmad pilguks noormehe külge.. A. Mälk. || (liikumis- v. tegutsemisvabaduse piiramiseks). Sidus hobuse ohjepidi lasila, vankri külge, lehma ohelikuga reesappa. Põgenik paisati maha ja seoti jalust. Mees seoti puu külge. Vangil seoti käed selja taha. Piiblis on öeldud, et pahmas tallaja härja suud ei seota. b. (millekski kokku). Viljavihke, vilja siduma. Rukis seoti vihkudesse. Sidus riided pampu, kompsu, raamatud rätikusse. Seo lilled kimpu. Patsid olid kuklasse krunni seotud. *.. augusti lõpul oli kaeralõikusega kiire olnud ja ka lapse ema oli läinud põllule appi siduma. M. Pedajas (tlk). *Ühel heal päeval seome pambud ja rändame! E. Vilde. c. sõlmima. Sidus nööri umbsõlme. Kummardus kingapaelu siduma. Laps oskab mütsipaelu juba ise siduda. Kas kotisuu on seotud? Näita mulle, kuidas kaelasidet siduda. *Nagu iga meremees, oskas ta palju igasuguseid kavalaid sõlmi siduda. H. Treimann (tlk).
2. (haava) sidemega katma, sidemesse mähkima, (haavale) sidet tegema. Haava, haavatut siduma. Varvast, sõrme siduma. Nii tühist kriimustust küll siduda pole vaja. Laps ei tahtnud lasta end siduda. Haigel on pea seotud. Liiga tugevasti seotud käsi hakkas valutama. *Kliinikus.. seoti Mihkli käsi, jalg ja nina mähistesse.. O. Luts.
3. ühendama, liitma. a. (millegagi kinnitades, laialimineku v. purunemise vältimiseks). Seinapaneelid, nurgad seotakse ankrutega. Plokid seoti omavahel metallklambritega. Mört seob üksikud kivid tervikuks. Tellised seotakse mördi abil. Seotud vuukidega müüritis. b. (ühendusepidamist võimaldades). Kahte linnaosa sidus sild. Alevit seob linnaga autobussiliin. Siseväravad sidusid all-linna Toompeaga. c. (abstraktsemalt). Mehi seob vana sõprus. Mind ei seo nende inimestega miski. Meid seovad abielu-, sugulussidemed. Neid seovad ühised huvid, harrastused, mälestused. Peomeeleolu sidus kõiki. Lootus paranemisele seob haiget eluga. Matkamine seob linlasi loodusega. Selle mehega ei taha ma ennast ühelgi juhul siduda. Ta on sidunud oma elu, saatuse ühe ameeriklasega. Siduvad asesõnad keel. || ‹hrl. tud-partitsiibis› mõtteliselt ühendama, seostama. Rahvapärimustega seotud paigad. Järvega on seotud arvukalt muistendeid. Pahandus on seotud minu peigmehega. Mulle on kallis kõik, mis kadunuga seotud. Mind huvitab kõik, mis sinuga seotud.
4. endasse tõmbama, imama, absorbeerima. Seebivaht seob mustust. Hein seob hästi silomahlasid. Laudas olgu allapanu nii palju, et kogu virts seotakse sõnnikusse. Söetabletid seovad seedeelundeis mürgiseid aineid. Liblikõielised seovad hästi õhulämmastikku. Klorofüll seob päikeseenergiat. || keem (ainete, aatomite v. aatomirühmade kohta:) vabast olekust välja viima, keemilist ühendit moodustama
5. paigale kinnitama; paigal hoidma, kinni pidama. a. (tolmu, liiva vms.). Puud seovad oma juurtega liiva, kive. Teele laotati õlgi, et liiva siduda. Lehtpuud seovad tolmu paremini kui okaspuud. b. kammitsema, piirama, liikumis- v. tegevusvabadust takistama; kohustama. Igasugused vaated seovad inimest. Mina ei lase ennast eelarvamustest siduda. Ta oli vaikimisvandega seotud ega öelnud midagi. Jätan endale vabad käed ega seo end millegagi. Ta ei tahtnud end siduda ühegi erakonna tõekspidamistega, eelistas jääda erapooletuks. Praegune üürileping ei seo meid enam kaua. Ära anna siduvaid lubadusi. Halduskogu otsused on linnaosa valitsuse jaoks siduvad. *Noored loomi pidada ei taha, loom seob, ei pääse kuhugi. M. Traat. *Oli endiselt mõnus teada, et tal pole praegusel hetkel ühtki siduvat kohustust.. A. Jakobson. || (sõjas; males, kabes). Rünnak tehti strateegilistel kaalutlustel, et vastase vägesid siduda. Vaenlane sidus riigi vägesid lõunapiiril. Saartel jätkus võitlus, mis sidus küllalt suuri vastase jõudusid. a-ettur sidus kõik valge vigurid. Must ähvardab järgmise käiguga siduda valge paremat tiiba. || seotud (tööga) hõivatud, kinni. *.. meil tuleb pidu ja ma olen väga seotud. V. Gross. *Sa räägi mu naisele, et ma olen... seotud. Tähtsad ametlikud läbirääkimised. O. Tooming. c. piltl veetlusega köitma, kütkestama. *Erilise jõuga seob jõgi või järv kalameest. K. Põldmaa. *Oli tal neid [= naisi] olnud terve rida, kuid keegi ei sidunud kauemaks, kõik tüütasid varsti. J. Kärner.
6. millestki sõltuma panema, sõltuvusse viima. Palgad seoti tarbijahinnaindeksiga. Eesti kroon seoti Saksa margaga.
7. keel (kindlate rütmi- ja rõhuolude arvestamise kohta). Seotud kõne 'värsskõne, luule'. Sidumata kõne 'proosa'.

välja teenima

1. tööga midagi saavutama; teenistuskäigus millenigi jõudma. Oma palga on nad auga välja teeninud. Auto ostmise raha andis välja teenida. Teenis rindel välja ohvitseri auastme. Pension on mul ammu välja teenitud. Väljateeninud professor 'emeriitprofessor'.
2. teenima (4. täh.) Esikoht on meeskonnal igati välja teenitud. Nõudlikult õpetajalt oli tunnustust raske välja teenida. Poiss teenis oma tembuga välja korraliku keretäie. Õigusega väljateenitud puhkus.

töine ‹-se 4› ‹adj›

1. tööga seotud, tööalane, töö-; tööst saadav. Töine tegevus. Töised probleemid, suhted. Kohtumine möödus töises meeleolus. Töised tulud, säästud.
2. tööd täis, töörohke; tööga hõivatud, töös usin. Töised päevad. Maapere elab töist elu. Olen täna väga töine olnud.
Omaette tähendusega liitsõnad: mittetöine

töö|alane
tööga, ametiga seotud, ametialane, töö-. Tööalased teadmised, võimed, probleemid. Tööalane edu.

töö|asi
miski tööga seotu, tööküsimus. Ära mõtle puhkuse ajal tööasjadest, tööasjadele. Läksime tööasju arutama. Tööasjus ta täna vastu ei võta. See pole tööasi, millega praegu tegelen.

töö|eetika
inimese suhet tööga väljendavad normid ja tavad; inimes(t)e käitumine töössesuhtumise seisukohast. Protestantlik tööeetika. Tal on oma tööeetika.

töö|hõive
maj rahvastiku hõivatus tööga. Madal, väike tööhõive. Täielik, osaline tööhõive. Maainimeste tööhõive. Tööhõive kasvab.
▷ Liitsõnad: täistööhõive.

töölis|elukutse
peam. kehalise tööga seotud elukutse (kutsealade klassifikatsioonis). Tööliselukutsete kirjeldusi sisaldav brošüür.

töö|objekt
objekt, mida tootmisprotsessis töödeldakse ja mille muutmist inimene oma tööga taotleb, tööese

töö|psühholoogia
psühholoogia haru, mis käsitleb inimpsüühikat seoses tööga

töö|rutiin
tööga seotud, tööst sugenev rutiin. Sisseharjunud, mõnus, tüütu töörutiin.

töö|rutt
(tööga seotud rutu kohta). Päevad kaovad töörutus. Töörutt aina kasvab.

töö|rõõm
tööga seotud, töötegemisest saadav rõõm. Tunneb ehtsat töörõõmu. Loodetud tasu ei tulnud, tegijaile jäi vaid töörõõm.

töötama ‹37›

1. tööd tegema, tööga hõivatud olema; vaeva nägema, pingutama. Rõõmuga, kiiresti, kõigest jõust, üle jõu töötama. Töötab mängeldes, tõhusalt. Suudab mehe eest töötada. Töötab kui moonakas. Töötab kui hobune. Töötas hommikust õhtuni, pikad päevad, päevast päeva, kogu elu. Aina töötab, millal ta küll puhkab? Töötati käed rakku. Töötab istudes, seistes. Terve päev töötati metsas. On eluaeg oma talus töötanud. Töötab enda, peremehe jaoks. Töötab omal käel, meistri käe all. Tuhanded töötasid kindlustuste ehitamisel. Aastaid edu nimel töötanud pianist. Mehed töötavad kõigest jõust, kuid paat liigub vaevaliselt edasi. Kirjanik töötab uue romaani kallal 'kirjutab uut romaani'. Õpetaja töötab nõrgemate õpilastega 'tegeleb nendega' peale tunde. Töötas võla aastaga tasa 'tasus selle aastase tööga v. töötasuga'. Õde ei peaks venna vastu töötama 'venna vastu tegutsema'. || midagi kasutama, millegi abil tegutsema. Oskas ujudes oskuslikult jalgadega töötada. Et läbi pääseda, töötati küünarnukkidega. Lahingus töötati tääkidega. Pead õppima suusakeppidega paremini töötama. || (loomade tegutsemise kohta). Hiired on sahvris kõvasti töötanud. Hästi töötav jahikoer.
2. kusagil, kellenagi ametis olema, elatist teenima. Töötab ajalehe toimetuses. Farmis töötas mõniteist inimest. On kogu elu müürsepana töötanud. Töötas Sangastes pastorina. Ta ei tööta juba paar aastat. Töötav pensionär.
3. (asutuse, ettevõtte, organisatsiooni vms. kohta:) eksisteerima, tegutsema. Siin majas töötas varem kool. Pool sajandit töötanud tehas. Haigla töötab nüüd vanadekoduna. Külas töötab raamatukogu. Iga kooli juures töötas laulukoor. || avatud olema. Kas postkontor täna töötab?
4. tegevuses olema, talitlema, liikuma, oma ülesannet täitma. a. (kehaosade, mõttetegevuse, psüühiliste protsesside jmt. kohta). Süda töötab rahulikult, kiiresti. Kopsud töötasid sepalõõtsadena, vabalt. Kuduja näpud töötasid nobedalt. Linnu jalad töötavad ujudes aerudena. Pea töötas meeletu kiirusega. Pea ei tööta üldse. Mõtted töötasid täie selgusega. Mõte töötas magadeski. Ta kujutlusvõime, ärivaist töötab hiilgavalt. b. (masinate, mehhanismide, seadmete jmt. kohta). Kopp töötas kindlas rütmis. Pidurid töötavad hästi. Juht jättis mootori töötama. Elektri jõul töötav masin. Gaasiga töötav keskkütteseade. Töötav kuulipilduja. || töökorras olema. Lift, telefon ei tööta.
5. kõnek mõju avaldama, toimima. Nali, võte ei töötanud. Sellised nipid töötavad. Kostüümid, valgustus – kõik töötas. Lavastus töötas üksnes mõisamiljöö tõttu. Armastusstseen töötas filmis ilusasti.
6. hrv töötlema. Töötas rätiga nägu nii, et see õhetama lõi. *Selle naha juures võite kindel olla ... see laseb ennast töötada ja kõik. M. Raud.

üles töötama

1. tööga edu saavutama v. midagi edukaks tegema. On end (saunikust talupidajaks) üles töötanud. Üritas ajalehte üles töötada. Töötas äri üles.
2. (metsamaterjali töötlemise kohta). Metsa üles töötama. Tarvis ehituspuit metsas üles töötada. Küttepuid üles töötama.

ümber töötama
tööprotsessis, tööga midagi teistsuguseks v. teiseks tegema, töötlema. Linaseemneid värnitsaks ümber töötama. Metsa ümber töötama. Käsikirja, projekti ümber töötama. Töötas muinasjutu näidendiks ümber. Töötas novelli mitu korda ümber. Ümbertöötatud rahvaviisid.

töö|vili
miski tööga saavutatu, töö tulemus. Oli võõra töövilja oma kaukasse pistnud. *Koos ehitasime, koos maitseme töövilja .. O. Tooming.

töö|väline
selline, mis pole tööga seotud. Otsib endale töövälist tegevust. Sisustab töövälist aega lugemisega.

töö|-ökonoomika
majandusteaduse haru, mis käsitleb kõiki inimeste tööga seotud majandusküsimusi

töö|ülesanne
tööga seotud ülesanne, töökohustus, konkreetne töö. Tööülesanded jagati laiali. Tõlkimine kuulub mu tööülesannete hulka. Ta vabastati kõigist tööülesannetest. Õpilasele antavad tööülesanded olgu sõnastatud selgelt ja lihtsalt.

vaimu|inimene
vaimse tööga tegelev, ka üldse vaimsete huvidega inimene. Kirjanikud, kunstnikud, teadlased jt. vaimuinimesed. Nimekas, silmapaistev vaimuinimene. Eelmise sajandi suured vaimuinimesed. Noormeest huvitavad üksnes raamatud, ta on läbi ja läbi vaimuinimene.

üksik|talu

1. omaette, eraldi asuv talu. Külad ja üksiktalud. *Norra on endiselt väikeste üksiktalude maa. Talude arv on siiski oluliselt vähenenud. J. Kangilaski.
2. (kollektiviseerimise ajal:) talu, mille pere ei olnud kolhoosi astunud ja püüdis ennast oma tööga elatada