[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|raamat

1. iga aasta ilmuv väljaanne, raamat (hrl. ühingu, seltsi, teadusasutuse vms. artiklite, teaduslike tööde, statistiliste ülevaadete jne. kogumik). Eesti Kirjameeste Seltsi, Emakeele Seltsi, ajaloomuuseumi aastaraamatud.
2. ‹pl.› sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, annaalid

aeg|relee
el relee, mis rakendab eelnevalt seadistatud ajavahemiku möödudes tööle täiturseadise

aktiveerima ‹42›

1. aktiivse(ma)ks, tegeva(ma)ks muutma, aktiivse(ma)sse olekusse viima; tegevusse, tööle rakendama; sün. aktiviseerima. Õpilasi aktiveeriv õppemeetod. || tehn aktiivsöe valmistamisel selle adsorptsioonivõimet suurendama
2. füüs radioaktiivseks muutma

allikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal (hrl. veega täitunud süvendina) v. veekogu põhjas, läte. Allikatega järv. Puhta ning selge veega allikas. Külmad, soojad, kuumad allikad. Magedad, mineraalsed, soolased allikad. Allikast jooma, vett võtma. Allikatest algavad, saavad alguse ojad ning jõed. Läheb allikale vett tooma. Käisime allikal. Tulime allikalt. Põhjavesi voolab allikana maapinnale. Allikas vuliseb.
▷ Liitsõnad: karsti|allikas, kuumavee|allikas, lange|allikas, mineraal(vee)|allikas, ohvri|allikas, purske|allikas, põhja|allikas, raba|allikas, tervisvee|allikas, tõusu|allikas, uhk|allikas, veeallikas.
2. see, kust miski lähtub, alguse saab v. kust midagi saadakse, ammutatakse. Sissetulekute, tulude allikad. Hallitusseened antibiootikumide allikana. Millisest allikast ta küll ammutab oma lõpmatu energia! Loodus ilu ning rõõmu allikana. Armastus on tihti luuletaja inspiratsiooni allikaks. || põhjus, põhjustaja. Pahanduste, tülide allikas. Mis oli rahutuste ning ärevuse allikaks?
▷ Liitsõnad: elatus|allikas, energia|allikas, heli|allikas, hääle|allikas, inspiratsiooni|allikas, jõu|allikas, kiirgus|allikas, nafta|allikas, nakkus|allikas, raha|allikas, rõõmu|allikas, sala|allikas, sissetuleku|allikas, soojus|allikas, tarkus(e)|allikas, tooraine|allikas, tulu|allikas, valgus|allikas, voolu|allikas, õliallikas.
3. käsikirjaline v. trükitud materjal uurimus(t)e jm. töö(de) lähte- v. võrdlusainestikuna v. informatsiooni lättena. Käsikirjalised ja trükitud allikad. Väitekirjale lisatakse kasutatud allikate loetelu. Jannseni jutud on enamasti mugandatud saksa allikaist. Ta on seda väitnud muinasskandinaavia allikaile toetudes. Murdekartoteek on väärtuslik allikas ka etnograafile ning folkloristile. || (suuliste teadete, kuulduste vms. päritolu kohta). Ta oli kuulnud seda autoriteetsest, usutavast, kindlast, otsesest allikast.
▷ Liitsõnad: abi|allikas, ajaloo|allikas, alg|allikas, antiik|allikas, arhiivi|allikas, info(rmatsiooni)|allikas, kaud|allikas, lisa|allikas, otse|allikas, põhi|allikas, trükiallikas.

arvama ‹arvata 48›

1. milleski, mis ei pruugi olla päris kindel, teat. subjektiivsel veendumusel v. arvamusel olema, tõenäoseks v. usutavaks pidama, mõtlema, oletama; milleski teat. seisukohal olema. Ma kindlasti ei tea, aga ma arvan. Mis seal arvata, see on kindel! Paljugi, mis arvatakse! Arvan, et tegemist on eksitusega. No seda võis arvata. Arvatakse, et ta hukkus. Arvasin kuulvat koera haukumist. Isa arvas koju jõudvat alles südaööl. Arvaku tema meist, mida tahab. Mis sa sellest ettepanekust, viimastest sündmustest arvad? Mis sa arvad, kui käiks poe juures ära? Haiguse arvatav põhjus. || [kellegi] arvates (kellegi) meelest, arust. Minu, sinu, tema arvates. Loengud olid Reinu arvates igavad. Ta on enda arvates väga tähtis mees. || (arvamust, oletust sõnades väljendades). „Öösel hakkab vist sadama,” arvas Jaan. *„Liig suisa hakkas teine peale,” arvas perenaine Jussi kohta .. A. H. Tammsaare. || lootma, kujutlema. Ära arva, et sa nii kergesti pääsed! Arvad, et ma ei tea, kus sa olid! Mida sa õige arvad, et selliseid ettepanekuid teed! Kus sa arvad enda olevat, et niimoodi käitud! Ära sa arva (midagi), vastased on ka tublid poisid! *Äh, ehk kuigi künda ja külvata, mis arvad sealt õige saama? Umbrohtu, muud midagi. A. H. Tammsaare. || heaks arvama, suvatsema, sobivaks v. vajalikuks pidama. Kuidas arvate, see on teie asi. Eks nii tuleb teha, kuidas ülemused arvavad. *„Mina ilmun punases sametkleidis,” ütles proua Ottas. – „Kuidas prouad ja preilid arvavad ..” M. Sillaots. || ‹hrl. da-infinitiiviga› van kavatsema, nõuks võtma, plaanitsema. *Kust meie üldse seda teame, mis jumal meiega arvab teha. A. H. Tammsaare. *Villem arvas järgmisel päeval vallamajasse minna .. M. Metsanurk.
2. hrl kõnek kedagi kellekski v. mingisuguseks, midagi millekski v. mingisuguseks pidama. Teda ei arvatud veel täismeheks. Talupoegi ei arvatud inimesteks. Arvasime õigemaks mõnda aega oodata. Arvab enesest ei tea mis. Mõni arvas paremaks jalga lasta. Need, keda me selle au, auhinna vääriliseks arvasime. || kellegi v. millegi hulka v. kuhugi kuuluvaks pidama. Tema arvati juba täismeeste hulka. Maailmaklassikasse arvatud teos. Sakala koosseisu arvati ka Pärnu jõe alamjooksu piirkond.
3. millegi koosseisu, liikmeskonda jne., teat. tööle v. töökohale, teat. kategooriasse jne. määrama v. suunama. Komisjoni, toimkonda arvama. Reservi, erru arvatud sõjaväelased. Esindusmeeskonda, varusse arvatud jalgpallurid. Kes kaugushüppajaist olümpiakoondisse arvati? Tennist ei ole seni olümpiamängude kavva arvatud. *.. ja et Enn augustist alates kindla kuupalga peale arvati .. A. Hint. *Enne vallandamist oli teda aga haigekassa alla arvatud .. P. Kuusberg.
4. arvestama, arvesse võtma. Ravil olemise aeg arvatakse üldise tööstaaži hulka. Võla katteks, protsentideks arvatud summa. *Ainult kolmekesi oleme siin. Kui mitte arvata sünnipäevalisi .. A. Ilves. || loendama, (üles, kokku) lugema. Aega arvati siis nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise. Volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast. *Põllud on siledad nagu laud, tühja maad – seda ei jõua arvatagi. J. Parijõgi. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg.
5. ära arvama, mõistatama. Püüdsin arvata, mida ta mõtleb. Kes võis kaebamas käia, kas sa oskad arvata? Mis sul põues on? – Arva! *Lootuseta katsus ta arvata, kus kohal oli. F. Tuglas.
6. (hrl. vanasõnades:) hindama, kellegi üle otsustama. Ära arva piigat palest, vaid viisist. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. Ära arva koera karvast, vaid hambast.

arve|pidaja
raamatupidamisarvestuses vajalike lihtsamate tööde tegija, arveametnik

astel ‹astla, astelt 20› ‹s›

1. hrl aj teravikuga kepp, näit. loomade ajamiseks, ikkehärja tööle sundimiseks; (eeskätt piiblikeeles:) kiskudega oda. *Ajaja vajutas astlaga hiiglase [= elevandi] võimsale kuklale, mispeale loom põlvili laskus .. A. Kaal.
2. bot nõeljas tugikoerikas moodustis taimel, muundunud leht, võsu v. juur. Kaktuse, viirpuu astlad.
▷ Liitsõnad: juure|astel, lehe|astel, võsuastel.
3. zool skorpionide ja mõnede kiletiivaliste (näit. mesilaste, herilaste, rautsikate) tagakeha tipul olev mürginäärmetega seotud nõeljas moodustis, nõel
▷ Liitsõnad: mürgiastel.

astuma ‹42›

1. ühe, paari, mõne sammu võrra kuhugipoole liikuma. Paar sammu astuma. Jalg on valus, ei või kuidagi astuda. Astume akna juurde, nurga taha. Astuge ettepoole, tahapoole, lähemale, juurde, ligi. Bussi, vagunisse astuma. Palun, astuge edasi! Ratsanik astus sadulast. Astusime õuest tuppa, kööki, rõdule, vaipa mööda mõne sammu akna poole. Ma ei astu enam kunagi üle tema läve. Kui sa üle koera astud, astu ka üle saba. | piltl. Ta astus julge, otsustava sammu. Valitsus astus samme hariduse edendamiseks. || jalaga millegi peale, otsa v. sisse sattuma v. vajutama. Kellelegi jala peale, varbale, kannale astuma. Orgi, naela, klaasikillu otsa astuma. Vaata, et sa porri ei astu! Otsis mahakukkunud prille, kuni astus need puruks, katki. Ta oli endale pinnu jalga astunud. Ära peale astu! Ta viskas suitsuotsa maha ja astus jalaga surnuks.
2. sammuma, kõndima, käima; sammudes, käies minema. Astub kiirel sammul mööda tänavat kodu poole. Tükk maad minna, annab astuda. Üksinda astub väsinud rändur oma teed. Läheb kuulmatult, kikivarvul astudes. Marssige korralikult, astuge ühte jalga. Pärimäge hobune sörkis, vastumäge astus sammu. Hakka aga astuma 'hakka minema'. Aeg on hiline, tuleb astuma hakata. *.. harva astus pimedaid metsaradu inimese jalg. J. Saar. | piltl. Elu astub oma paratamatut rada. Tuleb ajaga ühte sammu astuda. *Ees astub armuõpetus / ta kannul kaubakavalus .. A. Haava.
3. ‹hrl. illatiiviga› midagi, mingit tegevust jms. alustama, midagi tegema hakkama, millegi juurde asuma. Uus valitsus astus ametisse. Komisjon ei jõudnud veel tegevusse astuda. Astuti võitlusse ükskõiksuse ja loiduse vastu. Kellegagi kirjavahetusse, kontakti, ühendusse, sidemetesse, suhetesse, läbirääkimistesse astuma. Oleks tore temaga tutvuda ning vestlusse astuda. Noored astuvad ellu. Kirjandusse astus ta hilja, täies meheeas. Sõjas purustatud tehased astusid varsti jälle rivisse. Mängu astusid hoopis uued tegurid. Kuningas astus troonile. Ta ei astu kunagi kahtlastesse sobingutesse. Kirjanik astus 70. eluaastasse. Abielusse, abiellu astuma 'abielluma'. Jõusse astuma 'jõustuma, kehtestuma'. *Jälle pidi sulane perenaisele appi astuma .. A. H. Tammsaare. || mingi organisatsiooni, seltsi vms. liikmeks hakkama. Parteisse, ametiühingusse astuma. Skaudiks astuma. Seltsi liikmeks astuma. || kuhugi õppima, tööle, teenistusse asuma. Kooli, tehnikumi, ülikooli, majandusteaduskonda, magistrantuuri astuma. Ta oli vabatahtlikult armeesse astunud. *.. veetis suve maal, astus sügisel pedagoogilistele kursustele .. E. Krusten. || mingit usku omaks võtma. Luteri, vene, katoliku usku astuma.
4. piltl saabuma, tulema, jõudma. Mõne minuti pärast astume uude aastasse. Uued rõõmud ja mured astuvad meie ellu. Uus põlvkond astus ajaloo areenile. Vanad lähevad pensionile, noored astuvad asemele. Kellegi palge, silma ette astuma. 13. sajandisse astus siinne rannikuala peaaegu inimtühjana.

auru|jõuseade [-seadme]
tehn energeetikaseade, kus auru soojusenergia muundatakse mehaaniliseks tööks

auru|masin
tehn veeauru energiat mehaaniliseks tööks muundav kolbsoojusmootor

auru|turbiin
tehn veeauru potentsiaalset energiat esmalt kineetiliseks ja seejärel mehaaniliseks tööks muundav soojusjõumasin. Auruturbiini düüsid, töölabad, rootor. Elektrijaama auruturbiinid.

brigaad ‹-i 21› ‹s›

1. sõj diviisist väiksem maajõudude, sõjalaevastiku v. lennuväe taktikaline väekoondis
▷ Liitsõnad: jalaväe|brigaad, suurtükiväe|brigaad, tankibrigaad.
2. hrl nõuk töötajate rühm teatud tööde tegemiseks. Krohvijate, maalrite brigaad. Kolmas brigaad lõpetas viljakoristuse. Kohtunike brigaad moodustati eri riikide spordikohtunikest. Linna kiirabil on neli kolmeliikmelist brigaadi. Brigaadi liikmeid, kogu brigaadi premeeriti.
▷ Liitsõnad: aiandus|brigaad, ehitus|brigaad, kalapüügi|brigaad, kaluri|brigaad, loomakasvatus|brigaad, metsatöö|brigaad, remondibrigaad.

edutama ‹37›
vastutusrikkamale tööle v. kõrgemale ametikohale paigutama. Tööline edutati meistriks. Kalle Kuusk edutati vastutavale kohale, juhtivale tööle. Noori tuleks julgemini edutada.

eesli|sälg
noor eesel, keda veel tööks ei kasutata

ergutama ‹37›

1. elavamale, intensiivsemale tegevusele õhutama v. julgustama; innustama, virgutama, hoogu v. indu andma; tagant sundima. Kedagi tööle, aktiivsele tegevusele ergutama. Sõnadega, lubadustega ergutama. Kellegi huvi, uudishimu ergutama. Ergutati üksteist hüüetega, naljatustega. Poolehoidjate kohalolek ergutas teda vaidlust jätkama. Perenaine ergutas külalisi sööma ja jooma. Väsinud aju ergutati kange kohviga. Vihtlemine ergutab vereringet. Kiitused ergutavad õpilasi usinusele. Ergutab teda kõrgemasse kooli astuma. Hobust piitsaga, ohjadega kiiremale käigule ergutama. Ergutava toimega ravim. *Kodu lähedus ergutab Kuura sörgi üsna nobedaks traaviks. M. Raud. *Aga niipea kui põllutöö läks täide hoogu, siis polnud muud kui erguta iseend ja looma tagant, et ei jääks jänni. A. H. Tammsaare.
2. el elektrimasina tööks vajalikku magnetvälja tekitama

esi ‹ee, ett 36› ‹s›
ees olev töötamisriba, -lõik. a. põllutöödel, näit. rukkilõikusel, niitmisel, linakitkumisel. Puhas, sasitud, kitsas, lai esi. Jõudis oma eega lõpule. Läks uuele eele. Esi lõppenud, tõmmati hinge. *.. niidetud viimne kui esi, lõpul on päevane orjus .. J. Kärner. b. mäend töörinne kaevanduses. Ee edasinihkumine. *.. kui esi sisse ei varise, töötan vahetuse ära, variseb sisse – lähen üle teise eesse. K. Täht (tlk). c. (juhuslikumalt muude tööde kohta). Otsijad käisid metsa ete kaupa läbi.
▷ Liitsõnad: külvi|esi, lõikus|esi, tööesi; koristus|esi, läbindusesi.

fiksaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. seadis teatavasse asendisse kinnitamiseks, teatavas asendis hoidmiseks, fikseerimisseadis. Luu murruotsad kinnitatakse fiksaatorite abil. Fiksaator laseb nööri ploki peal liikuda ainult ühes suunas.
2. biol aine, mis kudesid v. rakke surmates muudab nende koostisosad lahustumatuks ja struktuuri püsivaks
3. keem parfümeerias kasutatav aine lõhnaainete kinnistamiseks, nende lendumise vähendamiseks
4. sport vehklemises torkeid ja lööke registreeriv seadis

peale hakkama

1. alustama; algama. Ei hakanud õigest otsast peale. Kui kõik on kohal, siis hakkame prooviga peale. Hei, pillimees, hakka peale! *Kui tants oli peale hakanud, läks Adelheid saali tagasi .. E. Vilde. *„Katil vist hakkab varsti kool peale,” ütles ema. E. Krusten.
2. tegema, ette võtma. Mis ma koeraga peale hakkan? Mida sa pärast kooli lõpetamist peale hakkad? Võõras linnas ei osanud ta midagi peale hakata. Maal pole meil talvel midagi peale hakata. *Kuigi see väide on õige, pole temaga palju peale hakata. P. Viiding.
3. ‹hrl. eitavas lauses› mõjuma, oma mõju, toimet avaldama. Jõud, mõistus, võim ei hakka peale. Päike oli talle hästi peale hakanud 'päike oli teda hästi pruunistanud'. *".. On siis noorikul mõni niisugune asi, et meeste nõu peale ei hakka?” küsis sepp. A. Hint. || (hrl. töövahendi kohta:) mingiks tööks, tegevuseks suuteline olema. Nuga on nüri, ei hakka habemele peale. Puu on nii kõva, et kirves ei hakka peale. *Hunt pistis heinatuti suhu, katsus närida, aga hambad ei hakanud peale .. E. Särgava.

haldus|hoone
hoone haldusasutuste v. halduspersonali tööks, administratiivhoone. Majandi, tehase haldushoone.

[midagi] hüüdma panema
mingit tegevust alustama, midagi tööle, käima panema. *Ja siis paneme sae jälle hüüdma. E. Krusten. *Manase Vidrik tuli mitu päeva enne pühi kohale ja pani õlle hüüdma. M. Metsanurk.

isiku|näitus
ühe kunstniku tööde näitus. Noore kunstniku esimene isikunäitus. Isikunäitusel eksponeeritud tööd.

Itaalia gen, itaalia indekl
Itaalia rahvas. Õpin itaalia keelt. Itaalia kirjandus, kunst, muusika. Itaalia streik 'streik, mille puhul töölised ilmuvad küll tööle, kuid aeglustavad töötempot ning korraldavad tööseisakuid'.

jätk|väljaanne
bibl asutuse, ühingu v. organisatsiooni teaduslike tööde väljaanne, mis ilmub nummerdatud annetena mitteregulaarselt

kaevandamis|viis [-i]
mäend mitmesuguste kaevandamisel esinevate tööde sooritamise kord

kessoon ‹-i 21› ‹s›

1. tehn ehit kastikujuline põhjata tarind veevaba töökambri loomiseks vee all v. vesises pinnases (kaeve)tööde tegemisel. Kessoone kasutatakse sildade ja tunnelite ehitamisel.
2. ehit kassett (3. täh.)

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

kosmose|relv
sõj vahend, millega saab anda kosmosest lööke Maal asuvaile sihtmärkidele v. hävitada kosmoses olevaid lennuaparaate

kvalifikatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. kutseoskus, erialane ettevalmistus; ettevalmistuse, kohasuse aste mingiks elukutseks v. tööks. Kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, insener. Kvalifikatsiooni tõstma. Sai kutsekooli lõpetamisel traktoristi kvalifikatsiooni. Töökohale määrati vastavalt kvalifikatsioonile.
2. kvalifitseerimine. Kuriteo kvalifikatsioon.

kõmmima ‹42›
kõnek lööke, hoope andma, taguma. *..hakkasin talle rusikatega selga kõmmima, nagu teevad emad, kui lastel hing nuttes kinni jääb. E. Krusten.

käiku laskma ~ panema, käiku minema

1. käima panema, tööle rakendama, ekspluatatsiooni andma; tööle hakkama, ekspluatatsiooni minema. Tehast, ettevõtet, vabrikut, kaevandust käiku laskma. Läks käiku elektrijaama esimene järk.
2. vahendina tarvitusele, käibele võtma; vahendina tarvitusele, käibele minema. Lasti käiku uued rahatähed. Poiss laskis rusikad käiku 'hakkas rusikaid tarvitama'. Käsitsivõitluses läksid käiku täägid, püssikabad, labidad.
3. liikvele, ringlusse laskma; liikvele, ringlema minema. Nad lasksid käiku mitmesuguseid kuuldusi. *Ja kohe on näha, et majas on meister, kes ei korja raha suka- või püksisäärde, vaid paneb selle käiku – talu heaks. O. Luts. *Käiku läks mõte: „Teeme streiki.” H. Kruus.

käivitama ‹37›
masinat, mootorit, seadet käima, tööle v. liikuma panema. Mootorit, autot, masinat, konveierit, magnetofoni, jõujaama, generaatorit käivitama. Saekaater käivitati elektrimootori abil. Pumbad käivitame tuulemootoriga. Vahekohtunik käivitab stopperi. Maletšempionaadil käivitati kontrollkellad. *Paisutatud veevood panid mürisema turbiinid, need käivitasid veski ja villavabriku .. E. Järs. || (laiemalt). Propagandakampaania käivitas ajaleht. *.. olen küll veel väsinud ja unine, kuid suudan end ometi kuidagi käivitada ja vean lõunani välja .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: taaskäivitama.

kätel ~ käsi käia laskma, [kelle(l)gi] käed käivad
nobedasti, virgalt töötama v. toimetama, tööle pihta andma; (keegi) töötab, toimetab virgalt. Vihm oli tulemas, sellepärast lasksid loovõtjad kätel käia. Töö oli kibe, meeste käed käisid kogu aeg. *Lase aga nüüd käed kähku käia, teised tööd ootavad! M. Talvest.

kütja ‹1› ‹s›
(< tgn kütma); isik, kelle tööks on küttekolde v. -kollete varustamine kütusega ja selle põlemise jälgimine. Veduri, aurukatla kütja. Sõidab laeval kütjana. Kool, leivatööstus vajab kütjat. Kütja kühveldas süsi ahju.
▷ Liitsõnad: ahju|kütja, saunakütja; katla|kütja, keskküttekütja.

laekuma ‹37›
(raha kohta:) sissetulekuna (kassasse) kogunema. Liikmemaksudest laekunud summa. Kommunaalmaksed laekuvad plaanipäraselt. || (kirjade, kirjalike materjalide, andmete, tööde jne. kohta:) sisse tulema, saabuma. Kodanikelt laekunud avaldused, kirjad, ettepanekud. Kirjastusse laekunud käsikirjad. Novellivõistlusele laekus 17 tööd. Murdekorrespondentidelt laekuv murdeainestik.

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

liha|karp [-karbi]
etn puust karp liha kaasavõtmiseks (näit. tööle, teole)

liug|graafik
paindlik töögraafik, mis võimaldab töötajal tööle tulla ja töölt lahkuda teat. aja piires oma äranägemise järgi

lõpe|puder
etn suuremate tööde lõpetamisel töö osalistele pakutav puder

lõpik ‹-u 2› ‹s›
murd
1. lõpposa. *Jürikuu lõpik juba hakkab ehtima metsa. M. Raud. *Lakapealne sai seda [= heina] nii täis, et lõpik tuli auto kõrvale maha visata. V. Lattik.
2. lõpetis; suuremate tööde lõpu pühitsemine. Perenaine tegi lõpikuks pannkooke. *Ja töö lõpul ruttas ta kohe koju, enam Käole minematagi, kus taheti veel talgu lõpikut pidada. F. Tuglas.

lööma ‹lüüa, lõin 40›

1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.

maa|viljelus
põll maa kasutamine taimede kasvatamiseks (selleks vajalike tööde ja võtetega). Maaviljeluse areng. Selles piirkonnas on maaviljelusele takistuseks kuivus, liigniiskus. Rahva põhiliseks elatusalaks oli maaviljelus.
▷ Liitsõnad: niisutusmaaviljelus.

majandus|preemia
majandusalaste tööde eest antav preemia. Nobeli majanduspreemia.

metalli|töö
(metallitöötlusega seotud tööde kohta). Vana metallist, on kogu elu metallitööd teinud. Tunneb puutööd ja metallitööd. Sepatöö on iidne metallitöö ala.

metsa|vaht [-vahi]

1. vahtkonna metsade valvur ja hooldaja ning tööde suunaja hrl. metskonnas. Metsavaht tabas metsavarga, salaküti. Metskonda vajatakse metsatehnikut ja kahte metsavahti. Töötas kümmekond aastat metsavahina. Mõisa metsavaht.
2. kõnek teat. väike lennuk

munsterdama ‹37›

1. mer munsterrolli märkima, laevale tööle vormistama. Poiss munsterdati laeva madruseks, jungaks. Tal õnnestus end laevale munsterdada. Kapten munsterdas Hamburgis mitu uut meest peale. Vanadest merekarudest munsterdatud meeskond. || kõnek ametisse, koha peale sokutama. On oma tuttavad ja sõbrad soojadele kohtadele munsterdanud.
2. van rividrilli, utsinat tegema; drillima, utsitama. *.. et teisel pool kõrget mäge suurel lagedal üks rügement soldateid munsterdamas olnud. F. R. Kreutzwald. *See oli salongipeniks välja munsterdatud karjakrants .. A. Murakin (tlk).
3. kõnek midagi v. mingisuguseks tegema, sättima, munserdama (1. täh.) Poiss olevat naaberküla tüdrukule lapse munsterdanud. *.. kes siis ei tea, et ta oma ise haigeks munsterdas ja sedaviisi sõjast lahti sai. A. Jakobson. *Tulija oli küll end pulmapeoks välja munsterdanud .. A. Murakin (tlk).

märgisti ‹1› ‹s›
põll aiand külvamisel v. istutamisel kasutatav vaokest vedav seade; külvimasina tööee laiust märgistav lisaseade; marköör (2. täh.) Mitut rööpset vaokest vedavat märgistit kasutatakse istutamisel.
▷ Liitsõnad: hobu|märgisti, käsi|märgisti, traktorimärgisti.

näpu|viluks ‹adv›
hrv (näpu)tööks, et tööd oleks. *Näpuviluks koon parem sokipaari valmis – saagu nad siis taadile või poisile .. M. Nurme. *Oleks minu teha: mulle näpuviluks / jääksid, maalutada, lustiks, silmailuks. M. Under.

paastu|maarjapäev
eesti rahvakalendris naiste talviste tubaste tööde lõppu tähistav päev, 25. märts. Paastumaarjapäevast algas keskhommiku pidamine.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

peale
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna allatiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki ülespoole, kõrgemale, millegi pealispinnale; midagi katma, varjama; ant. alla. Kohver tõsteti kapi peale. Asetas kruusi laua peale. Klaveri peale oli kogunenud tolmu. Heitis diivani, kušeti peale pikali. Istus sängi ääre peale. Võta mind ka reepära peale! Taat ronis ahju peale. Koor kerkib piima peale. Pane võid ka leiva peale. Ära mulle jala peale astu. Pani käed kõrvade, rinna peale. Raha laoti talle kohe peo peale. Vaiküla ehitati vee peale. Heinad aeti aida peale 'aidalaele'. Tõmbas endale paksu kampsuni särgi peale. Loss tehti maatasa, nii et kivi ei jäänud kivi peale. Kahtluse vari langes tema peale. Ma ei tea, mis kuri minu peale tuli. Küsija suu peale ei lööda. || (kehaasendist kõneldes:) nõnda et põhisõnaga märgitud kehaosa jääb alla. End selja, külje peale keerama, pöörama. Komistas, ent jäi ometi jalge peale.
2. kasut. viitamaks kohale, kuhu keegi läheb v. saadetakse, midagi rajatakse vms. Poisid läksid paadiga järve peale. Ta tõttas rongi, bussi peale. Läksime soo peale marjule. Kari lasti ristikupõllu peale. Lageda peale ei maksa minna, seal tuul tõmbab. Ema tuli ukse peale 'ukselävele'. Astus mulle poole kehaga tee peale ette. Õue, hoovi peale ehitatakse kuuri. *.. ma kardan, kas see pole mitte Põdeja veski – selle koha peale leek jääb. E. J. Voitk. | ‹asendatav ka põhisõna illatiivilõpuga› kõnek. Õhtul läksime niisama küla, linna peale hulkuma. Tuleks minna Tartu peale uudiseid kuulama. Ta läks vist kõrtsi peale. *„Võta Ilvese Hendrik koolimajja korteri peale,” ütleb ta. M. Traat. || teat. kaugusele, teat. vahemaa taha. Oli nii pime, et paari sammu peale polnud midagi näha. Seda võis mitme versta peale kuulda. Vaenlane oli lähenenud linnale kümne kilomeetri peale. Ta tuli meile poole tee peale vastu.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusalale, millele keegi siirdub. Ta sai, läks tähtsa, vastutusrikka koha peale. Noormees tahtis väga traktori, kombaini peale saada. Milda viidi põllutöö pealt karja, linnufarmi peale. Mis ameti peale ta pandi? Esimene päev pandi mind heinaveo peale. Noored himustasid linna kergema töö peale. *Kui Reinul tahtmist, saadab poisi ükskord ülikooli matemaatika peale. A. Hint. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Läks metsa jahi peale. Võtsin ta tööle proovi peale. Lapsed vist läksid ula peale. Ära lase loomi paha, kurja peale! Poiss sai linnas tädi juurde kosti peale. Pani sea nuuma peale. Võitlus käis elu ja surma peale. Sattusime temaga hea jutu peale. *Nad lähevad küll välja rumalate matside pügamise peale.. J. Kärner. || viitab seisundile, millesse jõutakse. Ta on töökas olnud ja kindla järje peale jõudnud. Kõik lapsed on otsa peale aidanud. Noored jõudsid parema põlve peale, kui vanemad seda olid suutnud.
4. kasut. viitamaks sellele, millest tingituna v. ajendatuna, mille pärast midagi toimub. Uks avati pika kloppimise, mitmekordse koputamise peale. Ärkasin uksekella helistamise, telefonihelina, mingi kolksatuse, mingi krõbina peale. Kisa, kära, karjumise peale jooksis rahvast kokku. Ta tegi seda minu käsu, nõudmise peale. Nagu käskluse peale pöörasid kõik ümber. Vahekohtuniku märguande peale sööstsid võistlejad rajale. Tuli alles kutsumise peale tuppa. Tegi seda pika nurumise, palumise peale. Poiss ei vastanud midagi ema pärimise, küsimiste peale. Kõik hakkasid tema jutu, sõnade peale naerma. Ajalehe kuulutuse peale tuli mitu pakkumist. Leidsin selle koha alles pika otsimise peale. See kõik oli nagu tellimise peale. Selle peale ei osanud keegi midagi kosta, ütelda, lausuda. *Ärkas Jaak unenäo peale üles ja ei saanud enam und silma. J. Vahtra.
5. kasut. viitamaks teat. hulgale v. üksusele, kelle v. mille kohta midagi tuleb. Norm oli kaheksasada grammi leiba mehe peale. Saate viiskümmend krooni nina peale. Kui palju te kahe peale (kokku) teenite? Kaks väikest tuba suure pere peale on vähe. See toidukraam on meile kamba peale. Koristajaid on terve maja peale ainult üks. Saime magada ainult neli-viis tundi ööpäeva peale. Kui suur on autol kütusekulu 100 km peale? *Ainult mõne mõõdu kalu said mehed kogu laeva peale. A. Kalmus. || kasut. viitamaks rühmale, hulgale, kes midagi koos, ühiselt teeb. Hulga peale saaksime selle raha kokku. Tellisime ajalehe kahe peale. Purjekas oli ehitatud mitme mehe peale. Jõime kahe peale ära pudeli veini. *.. Tõnis ei taha laeva üksi teha, vaid kamba peale.. A. Hint.
6. kasut. viitamaks objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus v. mõju. Nad vist peavad jahti selle põgenenud vangi peale. Me ei saa otsimise peale rohkem aega raisata. Ta mõtleb oma poja, kodukoha, tuleviku peale. Ära karju mu peale! Ta käib kaaslaste peale ülemusele kaebamas. See ei ole õige, ta valetas minu peale. Ella räägib sinu peale igasuguseid jutte. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kümne päeva jooksul. Kõva südamega inimene, ei tema halasta, heida armu kellegi peale. Sinu peale ma lootsin kõige enam. Mihkel oli Tõnu peale kade, maruvihane, tige. Miks sa minu peale pahaseks said? Ta on uhke oma laste, saavutuste, rikkuse peale. Ta ei vaata sinu peale mitte hea pilguga. Koerad haukusid võõra peale. See mürin, lärm käib juba närvide peale. Suur lugemine, nõrk valgus mõjus silmade peale. Selle mehe peale ei hakka tuli ega vesi 'ei mõju miski'. See lehk hakkab juba südame peale käima. *Jutt tahtis vägisi poliitika peale kiskuda.. A. Kitzberg. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || kallale. Kui sa veel meie õue tuled, ma ässitan Muri su peale. *.. nad peitsid endid metsas põõsaste varju ja koobastesse ning langesid salaja meie peale. A. Saal.
7. millegi suhtes eriliselt oskuslik, valmis, hakkamas. Ta on iga töö peale meister, mees. Õmblemise peale on tal lahtised, osavad käed. Teisi tüssata – selle peale on ta mees! Poisil on muusika, keelte peale andi. Matemaatika peale ei ole tal pead. Tempude, koerustükkide peale oled sa valmis! Ta on viina, naiste peale maias.
8. suunas, poole. Üks tee läheb Valga, teine Pärnu peale. Liiguti läbi metsade otsejoones Vändra peale. Siit viib metsasiht Kikepera peale. Laev võttis kursi Aegna peale. Läksin traktorimürina, pillihäälte peale. Ööliblikad lendavad valguse peale. Ta viskas palli korvi peale, kuid ei tabanud.
9. kasut. viitamaks sellele, mille järel v. millega ühenduses midagi (vahetult) toimub. Raske töö peale kuluks väike puhkus, kehakinnitus ära. Ärkas paaritunnise magamise peale. Hoop käis hoobi peale. Peremehelt tuli üks käsk teise peale. Kiskus kogu aeg suitsu, pabeross paberossi peale. Pole hea suitsetada tühja kõhu peale. Pill tuleb pika ilu peale. *Viimaks pika ootamise peale tuli hommik.. A. Kalmus.
10. kasut. viitamaks teat. ajale, millele miski jääb, jäetakse v. mille jooksul midagi toimub v. muutub. Ära jäta kõiki toimetusi õhtu peale. Sõit jääb paraku öö peale. Teeme kiiremini, muidu jääme liiga hilja peale. Hakka varem tulema, ära jää pimeda peale. Väitekirja kaitsmine lükkus sügise peale. Uue hoone ehitamine jäi tuleviku peale. Ole mureta, küll ta aja peale unustab. Öö peale läks külm käredamaks. Küll päeva peale ilm paraneb. *.. laulatus oli suvistepühade peale määratud. O. Kruus.
11. kasut. viitamaks mingile asjaolule v. väitele, mille kinnituseks midagi tehakse v. ollakse valmis tegema. Kaubatehingu peale tehti väikesed liigud. Küll poiss hakkama saab, minu käsi selle peale! *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine.. E. Vilde.
12. kasut. viitamaks sellele, mille alusel, millele tuginedes midagi tehakse. Tulin siia meie kokkuleppe peale. Kogu äriajamine toimus ausõna peale. Merele mindi hea õnne, hea usu, ehku peale. Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse. *Hiilgav meil väljamaal muidugi ei saa olema. Me läheme algul lihtsalt Teresa kasina kaasavara peale... J. Kross. || viitab tingimus(t)ele, mille põhjal midagi toimub v. tehakse. Raha peale kaarte mängima. Vedasime kihla kümne krooni peale. Võttis mitu hektarit maad pooletera peale. Kaupmees andis kaupa ka võla, raamatu peale. Pani raha panka intressi peale. Mul ei ole aega, mul on kella peale minek. *Tean, et oled talu peale mõne aasta kestes hulga võlgu teinud.. A. Taar.
13. kasut. viitamaks sellele, millele v. kellele midagi kulub v. kulutatakse. Toiduained on kallid, nende peale kulub palju raha. Laste peale kulus kuus mitusada krooni. Raiskad liiga palju õlle, lõbustuste, loteriide peale. Kampsuni peale kulus palju lõnga. Seda laadi töö peale kulub umbes kolm päeva. Selle käigu peale üle poole tunni kulutada ei saa. Ma panen sulle toitu tee peale kaasa. *Juhan kulutas kogu oma jõu töö peale. H. Sergo.
14. kasut. viitamaks mingile määrale, hulgale. Jõi oma pitsi, klaasi poole peale. Sõidupileti hind tõusis kahe krooni peale. Tegi sulasekauba suve, ühe aasta peale. *.. lõi välk põlisesse tamme, mille vanust arvati vähemalt paarisaja aasta peale.. O. Samma (tlk).
15. kasut. viitamaks sellele, kellele on miski ülesandeks, kohustuseks, taluda vms. Mina seda ülesannet küll enda peale ei võta. Selle töö lõpetamine jääb sinu peale. Käskjala kohustused pandi Riina peale. *Aga ta vaene süda tunneb siiski nii elavat tänutunnet isiku vastu, kes enda peale tema pärast nii raske nuhtluse on tõmmanud.. E. Vilde.
16. kasut. viitamaks mingile seisukohale, arvamusele, mõttele, mis kellelgi on millegi suhtes. Kuidas sa üldse seesuguse mõtte peale tulid? Ta lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid kahtlustada. Ma vilistan seesuguse lori peale! Miks pole juba keegi varem selle peale tulnud! *Hindrik ise muidugi niisuguse asja peale ei tulnud. O. Kruus.
17. kasut. viitamaks sellele, kellele v. millele juhuslikult, poolkogemata satutakse. Metsavaht sattus metsavaraste peale. Sattusin raamatukogus huvitava ajakirja, teose peale. Ega alati vajaliku kauba peale ei juhtu. *Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. A. Kitzberg.
18. kasut. viitamaks sellele, millele minnakse üle v. on üle mindud. Oli vanasti piibumees, kuid on nüüd paberosside peale üle läinud. Kõik masinad on elektri peale viidud. Läks poole jutu pealt inglise keele peale üle.
19. kasut. viitamaks hindele v. hinnetele, mida keegi saab. Õpib, sooritas eksamid viite peale. *Praegu huvitas mind väga, kuidas võis Ingel vene keel viie pealt kahe peale kukkuda. H. Pukk.
20. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kellegi hammas ei hakka tema peale. Kellegi peale hammast ihuma. Hinge peale käima, jääma. Ilma peale jääma. Kaela peale käima, tulema. Kanna peale astuma, käima. Keele peale tulema, kerkima. Kere, kitli, naha peale andma, saama. Kindla peale. Kobina peale. Kedagi kuu peale saatma. Ei tõsta, liiguta kõrt kõrre peale. Käima peale saama. Oma käe peale hakkama. Liimi peale minema. Kedagi liistu peale tõmbama. Mett moka peale määrima. Naha peale andma, saama. Ei saa nahka silma peale. Nina peale andma, saama. Nina peale kirjutama, viskama. Kellegagi nugade peale minema. Kellelegi näppude peale vaatama. Oraste peale. Ei saa kuidagi otsa peale. Pole pea peale kukkunud. Midagi pea peale pöörama, keerama. Pinna peale käima, andma, tegema. Ühe pulga peale panema. Õige soone peale sattuma. Pole suu peale kukkunud. Kellelegi midagi südame peale panema. Tasku peale käima. Tuhka (oma) pea peale raputama. Tuliseid süsi pea peale koguma. Tupe peale andma, saama. Kellelegi varba peale astuma. Vee ja leiva peale.
21. [elat] millestki alates. a. (ajaliselt). Hommikust, lõunast, eilsest peale on sadanud. Nii on see olnud esmaspäevast, kevadest, septembri keskpaigast peale. Tänasest (päevast) peale. Lapsepõlvest, noorest east, lapsest, poisikesest peale. Sündimisest peale on teda hellitatud. Oleme koolivennad esimesest klassist peale. 16. sajandist, 19. sajandi 50-ndaist aastaist peale. Need kivid on siin iidsetest aegadest peale. Sellest ajast peale. Nüüdsest peale hakkame teistmoodi elama. Oleme sõbrad esimesest kohtumisest peale. Nad pole algusest peale omavahel sobinud. *Vanamooriks ta sind laulatusest peale kutsus, kutsub kuni surmani. K. Saaber. b. (harvemini muudel juhtudel). Esimene katse ebaõnnestus, tuleb uuesti otsast peale alata. Õpetust alustati päris a-st ja b-st peale. *Ja mitte Arno üksi, kõik isast ja emast peale silmitsesid viiulit suure uudishimuga. O. Luts.
II. ‹prep›
1. [gen] välja arvatud. Peale vanaema polnud kedagi kodus. Kõik peale Peetri olid kohal. Peale minu ei tea seda veel keegi. Peale leiva polnud neil midagi süüa. Midagi polnud kuulda peale tuule ulgumise. Ei saanud kedagi ega midagi usaldada peale oma vaistu. *Ja nii naeris ja laitis ta iga ametit peale põllumeheameti. K. Ristikivi.
2. [gen] kellelegi v. millelegi lisaks. Peale minu oli toas veel kaks inimest. Peale sinu pean ma ka ema eest hoolitsema. Peale rätsepatöö pidas ta ka kingsepaametit. Peale raamatute hävis tules ka väärtuslikke käsikirju. Ta kogus ise rahvaluulet, peale selle innustas selleks teisi. Peale kutsehariduse annab kool ka üldise keskhariduse. Ma pean artikli käsikirja lõpetama, muud tegemist veel peale selle.
3. [gen] van üle, rohkem kui. Ta on peale kaheksakümne aasta vana. Talul oli peale viiekümne vakamaa põldu. *Meid on peale neljasaja hinge teises klassis. E. Vilde.
4. [part] pärast (ajaliselt). Peale lõunat, hommikusööki. Kaks nädalat peale jaanipäeva, jõulu, pühi. Mõni aasta peale sõda. Aastal 580 peale Kristust, meie ajaarvamist. Läks peale tööd, koolipäeva kohe koju. Peale koosolekut vesteldi kuluaarides. Peale pikki vaidlusi jõuti kokkuleppele. Peale vihma lõi kõik roheliseks. Jõudsime kohale peale teisi. Autot saab näha iga päev peale kella 18. Varsti peale seda vanaema haigestus. *Poiss püüab tekile pikali heita ja peale paari katset see õnnestub. J. Smuul. | [gen] van. *Noomitakse. Peale tundide jäetakse istuma. K. A. Hindrey.
III. ‹adv›
1. pealepoole, kõrgemale; pealispinnale, katma, katteks; ant. alla. Kartulihunnikule kuhjati katteks mulda peale. Kesale veeti sõnnikut peale. Pani pudelile korgi, lambile klaasi peale. Karbile käib ka kaas peale. Keeras kruvile mutri peale. Autojuht surus pidurid peale. Tegi ojale purdegi peale. Määrisin leivale paksult võid peale. Pane haavale joodi peale. Puhus haiget saanud kohale peale. Kitlile tuleb taskud peale ajada. Siin on klaasikilde maas, vaata et sa peale ei astu! Piimale kerkib koor peale. Majale tuleb uus vooder peale panna. Hakkasime autole koormat, kotte peale laadima. Laotas lapsele paksu teki peale. Pani pintsakule veel mantli peale. Kirjuta oma vihikule nimi peale. Kirjale löödi tempel peale. Aidale lüüakse parajasti katust peale. Talveks ehk saame uuele majale sarikad peale. Ta läks vankri juurde ja kobis peale. Üks juhuslik auto võttis mind tee äärest peale. Istu peale, sõidame linna. Selles peatuses ei tulnud kedagi peale. Buss tuli, jõudsin veel peale. *Künna see maatükk ... pealegi üles ... ja tee midagi peale... V. Uibopuu. || kahjustades kellelegi v. millelegi otsa. See kruusaaugu sein võib sulle peale vajuda. *Ja vaata sa ühtelugu selja taha, et mõni hobusemees sulle peale ei aja. O. Luts. || võitjaks, valitsema. Vallutajad jäid selles võitluses peale. Poiste omavahelises jõukatsumises jäi Oskar enamasti peale. Esimese mängu võitsime, teises jäid peale Läti võrkpallurid. Vaidluses jäi meistri sõna, arvamus peale.
2. kinnitab, fikseerib mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. tekkimist. Mul tuli kole hirm peale. Nii jube, et ajab hirmu, judinad peale. Uni tükkis, kippus kangesti peale. Nii mõnus tukastus tuli peale. Köhahoog, aevastus, iiveldus tuli peale. Poisil tulnud pissihäda peale. Haigel käivad krambid peale. Imelik nõrkus tuli äkki peale. Naer, nutt tükkis vägisi peale. Mul tuli seda nähes ahastus peale. Kogu miljöö ajas talle tülgastuse peale. Tusk, norutunne, kahetsus tuli peale. Meestel kippusid laulutuurid peale. Mis sul ometi meeles oli, nagu hullustus oleks peale tulnud. Lähen jälle edasi, kui tahtmine peale tuleb. Ma ei oska midagi öelda, mul ei tule vaim peale.
3. osutab kallaletungi, rünnaku, surve, ahistamise suunatust kellelegi v. millelegi. Vaenlane tungis, pressis suurte jõududega peale. Eestlased langesid ristirüütlitele kahelt poolt metsast peale. Peale, mehed, vaenlane taganeb! Andrus oli kange kaklema, tuli otse rinnutsi peale. Ma assetan, ässitan sulle koera peale! Oli suur trügimine, kõik pressisid eesminejatele peale. Taludele käidi suurte normidega peale. Siin tungib meri maismaale, teisal jälle maa merele peale. Lained käisid laevale kõvasti peale. Tuiskliiv, võsa surub põldudele peale. Mured, rasked mõtted, mälestused rõhusid peale. | (pallimängudes). Viskas küll peale, kuid pall ei läinud korvi. Lõi küljelt väravale peale. || (ägeda, järsu, käsutava ütlemise kohta). Peremees käratas karjapoisile kurjalt peale. Ärgu tulgu ikka mulle iga asja pärast peale hüppama! Poisile peab peale põrutama, muidu läheb ülekäte. Kus karjus peale, et mis sa mees õige endast mõtled! „Kas sa jääd juba vait!” käratas ta koerale peale.
4. osutab kellelegi v. millelegi suunduvale mõjuavaldusele. Talle ei meeldinud tüdrukud, kes (end) peale pressivad. Ära topi end peale, kui sinust ei hoolita! Nii tugev puit, et isegi kirves ei hakka peale. Hambad ei hakka kivikõvaks kuivanud leivale peale. Sügisene päike ei hakka enam peale. Siin võib tuul lapsele peale käia. Mul pole aega, tööd pressivad peale. Sügiskülmad pressivad juba peale. || osutab ühtlasi tegevuse intensiivsusele. Isa murdis ägedalt tööle peale. Poisid, pressige peale, õhtuks peame heinad rõuku saama! Aga nüüd kiiremini, paneme jalgadele pressi peale! *..rõhun vaikides labidale peale ega mõtlegi õieti midagi. R. Kaugver.
5. kellelegi midagi kohustusena kanda, taluda; kellegi suhtes kehtivaks, maksvaks. Riik pani elanikkonnale mitmesugused maksud peale. Sõja ajal pandi taludele suured normikohustused peale. Ristiusk suruti meie esivanematele relva jõul peale. Sageli surusid vallutajad alistatud rahvastele peale oma kultuuri ja tavad. Abielu paneb peale kohustusi. Selle risti, koorma on sulle jumal peale pannud. Püüdis oma vaateid, seisukohti, tahet teistele peale suruda. *Väevõimuga ei saa kellelegi sõprust ja armastust peale sundida.. L. Metsar (tlk).
6. osutab mingi aja, sündmuse, olukorra saabumisele, mille tõttu hrl. midagi katkeb v. jääb tegemata. Külmad tulid peale ja põllud jäidki kündmata. Võistlused jäid pidamata, kevad tuli enne peale. Lähme koju: õhtu, öö tuleb peale. Pime, pimedus oli peale tulemas. Peale tulnud sõda tõmbas kõikidele plaanidele kriipsu peale. Ehitus jäi pooleli, sest muud tööd ja ülesanded tulid peale. Pole enam jõudu: vanadus tükib peale. *.. tea, mis selle lehega teha, töö surub peale ja lugeda aega pole. E. Maasik.
7. osutab olukorrale, kus kedagi v. midagi märgatakse ootamatult, juhuslikult, hrl. asjaomasele soovimatult. Sattus, trehvas varastele peale. Õpetaja juhtus peale, kui poisid suitsu tõmbasid. Jahimehed sattusid padrikus karukoopale peale. *Lõbu ma ei tundnud, küll pani mind kannatama salahirm, et keegi ehk tuleb peale. P. Krusten.
8. lisaks, juurde; rohkem. Korterivahetusel tuli tal mõni tuhat peale maksta. Kaupmees andnud peoga kompvekke peale, kui midagi ostsid. Sellist filmi ei vaataks ma ka siis, kui peale makstaks. Metsa ei tohtinud rohkem raiuda, kui peale kasvab. Uus kunstnike põlvkond on peale kasvamas. *.. siis viimaks jäi uskuma, et paarikümne aasta paiku see aeg peaks kõikuma – olgu ivake alla või pisut peale... M. Raud.
9. toidule, joogile (nagu hõlbustava) lisana otsa. Mehed sõid ja rüüpasid piima peale. Kuivale toidule joodi kalja peale. Joodi õlut ja hammustati juustu peale. Tühjendati pitsid ja hammustati hapukurki, heeringat peale. Samagonn on vastik, peab olema midagi peale haugata. *.. vanamees pistis õhtul kausitäie ahjus hautatud hapukapsaid kinni ja helpis rosinatega leivasuppi peale. O. Tooming.
10. osutab kusagil ringiliikumise lõpetatusele v. kogu ala läbikäimisele. Tegime kogu saarele, vahtkonnale ringi peale. Selle ajaga jõudsime külale mitu tiiru peale teha. *Mina lasin ringi kolhoosile peale, sest agronoomil on korralik mootorratas.. E. Maasik.
11. esineb millegi algusmomenti rõhutavana. Siit see asi siis peale algas. Aeg on käes, kus koolid peale algavad. Film oli juba peale alanud. Mina ei ole süüdi, tema hakkas peale. Hommikut ei tahaks kohe tüliga peale hakata. *„Nii. Hakkame siis peale,” pomises doktor Kubelik.. A. Jakobson.
12. pealegi. a. (nõustudes). Noh, olgu siis peale nii. Jäägu peale koju, kui ta nii väga tahab. Eks sa siis mine peale! Minge aga peale, ärge mind ootama jääge! Las olla peale, mis sest enam rääkida. Las võtab peale, siin on küllalt. *.. pomises korra: „Naerge peale, mis narridel muud ametit on,” ja hakkas Kiirt otsima. O. Luts. b. kõnek muudkui, alalõpmata. Ajas aga peale oma joru. Tiirutab peale ringi, ära ka ei lähe. Rüga aga peale päevast päeva. *Ja teie logelete peale, ei ametit ees ega taga.. A. Kitzberg.
13. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. peale ajama, peale hakkama (osas ühendites), peale käima, peale passima
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peale, mis|peale, pika|peale, sealt|peale, see|peale, sest|peale, siit|peale, tihtipeale

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

peksma ‹peksta, peksan 44›

1. korduvalt v. kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; löömist meenutavaid kiireid liigutusi tegema. Purustajad peksid kõik katki, sodiks. Peksis vihaga nõud puruks, mööbli segamini. Metsakustutajad peksid hutjadega leeke. Hakkas vaiu, teivast maa sisse peksma. Poisid peksid keppidega kastaneid alla, maha. Peksime treeningul poksikotti. Peksis rusikatega (vastu) ust. Peksab külmast kohmetanud käsi vastamisi. Mehed naersid ja peksid käsi vastu põlvi. Peksis kannatamatult jalaga vastu maad. Peksis meeleheites pead, peaga vastu seina. Propeller peksis vett, vee vahule. Teravad oksad peksid nägu, näkku. Lapsed kargasid püsti ja peksid kätega oma mullaseid riideid. Tüdruk jonnib ja peksab jalgadega. Kukk peksis vihaselt tiibu, tiibadega vastu külgi. Koer hakkas niutsuma ja sabaga kahele poole peksma. *Seljakott peksis teda sammude taktis vastu abaluid.. O. Tooming. || (sademete, tuule, lainete vms. kohta). Vihm, lumi peksab näkku, vastu nägu. Jämedad vihmapiisad peksid robinal vastu akent, katust. Tuul peksab lobjakat vastu silmi. Rahe on vilja puruks, hulga teri maha, põllud segi peksnud. Torm oli peksnud suured jäävallid rannale. Lained peksavad üle parda. Sellise tormiga peksab küll paadisadama liiva täis. *Välgud peksid lapiti ja püstloodis alla. L. Vaher.
2. lööke, hoope nuheldes jagama, peksa andma, nuheldes korduvalt lööma. Kedagi vitsaga, malgaga, rihmaga, nuudiga, piitsaga, keppidega, rusikatega peksma. Vastu jalgu, pähe, näkku peksma. Peksis lapsi, naist. Peksis lapse tagumiku kirjuks, triibuliseks. Peksis mul turja siniseks. Vaeseomaks, (pool)surnuks, vigaseks, sandiks, veriseks peksma. Mis sa sellest poisist peksad! Mehed hakkasid tabatud varast peksma. Mõisas peksti talupoegi. Sandarmid peksid meeleavaldajad laiali. Peksis tõrkuvat hobust. Omad vitsad peksavad. *Peksteski põle minu eit nii hea kui oli sinu eit peksuta. A. H. Tammsaare. | piltl. Elu on mind küllalt peksnud. || kõnek purustavaid hoope andma; hävitama. Vaenlast peksma. Diviis peksti taganemisel puruks, sodiks, pihuks ja põrmuks. *Kõik eesti jõud koondati Võnnu alla paruneid peksma.. R. Sirge. || kõnek (spordis:) kedagi võitma, kellestki jagu saama. Aga me neid eile peksime korvpallis!
3. põllutaimedest teri v. seemneid eraldama (masindades, tagudes jne.). Rukist, nisu, kaera, ristikuseemet, hernest, linakupraid peksma. Vanasti peksti reht kootidega, vartadega. Pool rukkist on veel peksmata. Kombain lõikab ja peksab korraga. *Rukkihakid olid juba nurmedel ja esimesed rehed pekstud.. A. Kalmus.
4. (südame, pulsi kohta:) ägedasti tuksuma, pekslema. Süda peksab rõõmu pärast, hirmust, ärritusest, jooksust. Süda peksis meeletult, ärevalt, kärsitult, kuuldavalt, nagu vasaraga. Süda peksab nii, et tahab lõhkeda, rinnust välja karata. Erutus pani südame peksma. Süda hakkas ärevusest tugevasti peksma. Käed värisevad ja meelekohtades peksab.
5. kõnek hoogsalt, energiliselt, otsustavalt midagi tegema. a. kedagi kusagilt v. kuhugi vägisi ajama, kihutama. Lubas tütre oma katuse alt minema peksta. Peksa see suli minema! Pekske kogu see loodrite kamp laiali! Peksin poisi juba varahommikul tööle. *Aja nad välja! Peksa nad kõik sohu ja rappa! M. Jürna. b. (mängimise kohta:) taguma. Poisid peksid pimedani jalgpalli. Kõrvaltoas pekstakse doominot. Trummi, klaverit peksma. *Keegi mängib viiulil vanaaegset viit, keegi peksab tamburiinil takti. R. Roht.

personaal|bibliograafia
bibl ühe autori tööde ja tema kohta kirjutatu bibliograafiline nimestik. Kirjaniku personaalbibliograafia sisaldab u. 700 nimetust.

personaal|näitus
ühe (v. kahe) kunstniku (ka fotograafi vm. isiku) tööde näitus, isikunäitus. Kunstniku teine personaalnäitus. Kunstisalongis korraldatakse väiksemaid personaalnäitusi. Klaasikunstnike Kersti Vaksi ja Silvia Raudvee personaalnäitus. Restorani meisterkoka personaalnäitus.

poks ‹-i 21› ‹s›
sport spordiala, kus kaks sama kaalukategooria sportlast kinnastatud rusikatega sooritavad lööke teineteise pihta. Poksiga tegelema. Poksi harrastama. Lubatud ja keelatud löögid poksis.
▷ Liitsõnad: amatöör|poks, harrastus|poks, kikk|poks, profi|poks, varjupoks.

polü|tehniline
mitmesuguseid tehnika alasid haarav v. õpetav. Polütehniline õpetus nõuk pedagoogika suund, mis sidus üld- ja kutsekoolis teoreetiliste teadmiste omandamise tootvaks tööks vajalike tehniliste oskuste õpetamisega.

puulõike|sari [-sarja]
puulõikes tööde sari

puur|vasar
mäend hrl. suruõhuga töötav kivimile lööke andev puurmasin, perforaator
▷ Liitsõnad: käsi|puurvasar, sammas|puurvasar, teleskooppuurvasar.

põhi|mälu
info elektronarvuti sisemälu operatiivseks tööks

põllule|minek
põllule tööle minemine; põllutööde algus. Vanaisa hakkas valmistuma põlluleminekuks. Põlluleminek jäi sel aastal hiljemaks.

põllundus ‹-e 5› ‹s›
kultuurtaimede kasvatamine põllul (selleks vajalike tööde ja võtetega), põlluharimine. Põllunduseks kõlblikud maad. Ürgrahvaste algeline põllundus. Põllundusega tegelev rahvas, ühiskond.
▷ Liitsõnad: adra|põllundus, ale|põllundus, kõblas|põllundus, kõpla|põllundus, künni|põllundus, mahe|põllundus, niisutus|põllundus, põlispõllundus.

reaktiiv ‹-i 21› ‹s›

1. keem laboratoorseks tööks kasutatav kemikaal. Orgaanilises peenkeemias kasutatakse väga puhtaid reaktiive. || keemiline ühend, mille abil saab tõestada teise ühendi olemasolu v. määrata tema sisaldust. Nessleri reaktiiv.
2. kõnek reaktiivlennuk. Kas oled reaktiiviga lennanud? Reaktiivide kõrvulukustav müra.

redaktsiooni|komisjon
komisjon avaldatavate tööde, üldkujul vastuvõetud otsuste vms. viimistlemiseks

reklamatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj kaebus saadud kauba kvaliteedi, sortimendi v. hinna üle, ka tehtud tööde v. osutatud teenuste kvaliteedi üle

repertoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
loetelu, register; teaduslike tööde lühiülevaateid ja -arvustusi sisaldav teatmeteos

rühma|näitus
kunstnike (ka fotograafide vm. isikute) rühma tööde näitus. Isik- ja rühmanäitused. Noorte kunstnike rühmanäitus.

saapa|puhastaja
isik, kelle tööks on jalas olevate jalanõude puhastamine (näit. tänaval). Tänava ääres istusid saapapuhastajad. Lasksin saapapuhastajal kingad läikima lüüa.

silgu|karp [-karbi]
etn karp silkude kaasavõtmiseks (näit. tööle, teole). Puust, tohust, niinest silgukarp. Pani silgukarbi leivakotti.

streigi|murdmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
tööle asumine v. töö jätkamine streikivas ettevõttes. Streigimurdmist püüti takistada.

sunni|töö
jur aj vabaduskaotuslik karistus, mis seisneb süüdimõistetu rakendamises raskele kehalisele tööle ranges isolatsioonis. Mõrvarit karistati eluaegse sunnitööga. Kohtualusele mõisteti 10 aastat sunnitööd. Surmanuhtlus muudeti pikaajaliseks sunnitööks. Tsaarikohus saatis vastuhakkajaid Siberisse sunnitööle. | piltl. *Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa ilma sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. A. H. Tammsaare.

suunamis|kiri
nõuk dokument tööle v. õppima suunamise kohta. Kutsekoolide lõpetanuid ilma suunamiskirjata tööle ei võetud. Komsomoli suunamiskiri suurehitusele.

suunamis|komisjon
nõuk komisjon, mis langetas otsuseid selle kohta, kuhu pidid kõrgkooli v. keskeriõppeasutuse lõpetanud tööle minema

žürii ‹14› ‹s›
võistluse, näituse vms. auhinnakomisjon; tööde hindamise komisjon. Romaanivõistluse, Chopini-nimelise konkursi žürii. Žürii esimees, liikmed. Žürii määras esimese auhinna ühele noorele autorile. Kuulub iludusvõistluse žüriisse. Kunstinäituse žürii vaatas läbi üle 700 töö ja otsustas neist eksponeerida 300 paremat.

taguma ‹taon 42›

1. hrl. tugevate löökidega järjest lööma; nii mingisse seisundisse viima. Taob rusikaga vastu lauda. Koputas, trummeldas ja lõpuks tagus vastu ust. Kalamees taob jäässe augu. Tagus vaia maasse, naela seina. Ära tao jalgadega vastu lauda! Naine tagus vaimustusest käsi kokku. Taob kätega vastu põlvi. Plaksutades taoti pihud tuliseks. Rähn taob nokaga vastu puud. Poksikotti taguma. Kingsepp taob nahka. Naised taovad kurikatega pesu. Taob räksiga piibule tuld. Vasarad taovad alasile. Viskus põlvili ja tagus peaga, pead vastu maad. Taob endale rusikaga rindu. Lindude peletamiseks kõmmutati püssidest ja taoti panne. Lokku taguma. Taob risti ette 'teeb käega ristimärki'. Mees tagus ettejuhtuvad asjad puruks. Peasuhkur taoti tükkideks. Peeneks taotud suhkrutükk. Tagus haamriga naela sirgeks. || nuheldes, pekstes lööma. Tagus nuudiga hobust. Ära tao, valus on! Teda taoti koolis ühtelugu. Kooliõpetaja tagus joonlauaga vastu sõrmi. Küll ma taon sust jonni välja! Tuleks poisile aru pähe taguda. Tal taoti nägu segi. Taon sul hambad kurku! || (sademete, lainete vms. kohta). Lained taovad vastu parrast, randa. Vihm taob vastu katust.
2. kuuma metalli vasaralöökidega töötlema, sepistama (1. täh.) Sepikojas taoti rauda. Sepp taob piike, naelu, haake, klambreid. Relvi taguma. Vask taoti plaatideks ja plekiks. Terasest taotud nuga. Käsitsi taotud vikat. Rauast taotud kunstiteosed. Julge tüdruk, nagu terasest taotud. Taevas oli hall, nagu seatinast taotud. Hästi taotav metall. Laes ripub taotud lamp. *.. kogu meie rauatagavarad ja sahaninad taon mõõkadeks, odaotsteks ja tapriteks! E. Kippel. *Kõige mõnusam oli .. ise tallata lõõtsa, ise taguda, lihtsalt lõbu pärast taguda, et aga üle olla kõvast metallist. K. Ristikivi. || müntima. *Hõbedat taoti juurde ööd ja päevad, taalreid oli kui liiva .. A. Sinkel. || piltl (visa, järjekindlat, õigeaegset tegutsemist märkivates ütlustes). See on ju nii, taob naine nagu rauda. Tao rauda, kuni see kuum, tuline on. *Õpetaja nägi nüüd, et raud palav oli, seepärast oli ta usin taguma .. J. V. Jannsen.
3. lööke andes v. sellelaadsete liigutustega, ka hoogsalt, intensiivselt midagi tegema. Mehed tagusid vankrikeret. Põõsaste vahele taoti puutõke. Naised tagusid kangaspuid. Taoti peaga, kätega takti. Istus kirjutusmasina taha ja hakkas kaebekirja taguma. Õhtul taoti tantsu, nii et maa müdises. *.. kirjutab metsiku kiirusega, taob templeid .. R. Sirge. | vulg. *„Nojah, ma taon siis täna pihku.” – „Head onaneerimist.” P. Sauter. || mängima. Poisid taovad palli, vutti, koroonat. Kaarte taguma. Köögis taoti hommikuni turakat, bridži. Vanamehed taovad tamkat. Trummi taguma. Taob klaveril fokstrotti. Orkester taob marssi. || kõnek (meeldejätmist, õppimist tähistavates ütlustes). Tao endale pähe, et .. Tagus sõnu pähe. On endale Hamleti monoloogi pähe tagunud. See valem on mulle koolis pealuusse taotud.
4. (millegi rütmilisega ühenduses). a. tugevasti, kiiresti tuksuma, pulseerima. Süda taob. Süda taob meeletult, ägedasti, kuuldavalt, metsikus rütmis, kiiresti, nagu vasar, nagu haamriga. Rinnus hakkas taguma. Veri taob kõrvades. Meelekohtades taob. Pulss taob kiiresti. b. (millegi mõttes kordumise v. kordamise kohta). Peas taob ärev mõte. Ajus tagus lakkamatult üks lause. *.. tagusin mõttes ühte ning sama: „Ma sulle näitan. Ma sul-le näitan. Näi-tan!” J. Tuulik. c. töötades rütmilist heli tekitama. Rongirattad tagusid monotoonselt. Plaks, plaks, plaks, plaks, taovad kepsud väntvõllil. d. (kellalöömise kohta; kellalöökide hääleka kõlamise kohta). Kellamees taob kella. Kirikukellad tagusid. Hädakellad tagusid tulekahju ajal terve öö. Seinakell taob valjusti.
5. kõnek sepitsema (2. täh.); vorpima. Taob laule, salme. Usinalt taotud tarbevärsid.
6. kõnek maksma, (raha) paigutama (4. täh.) Tagugu nüüd omast taskust need rahad tagasi. Ega ta niisama raha sellesse ärisse tao. Sporti on kõvasti raha taotud.

talgu ‹1› ‹s›
‹ka pl.› palgata ühistöö pakiliste tööde kiireks sooritamiseks. Kartulivõtmise, linakitkumise talgud. Talguid tegema, pidama. Ehituspalkide vedamiseks korraldati talgu(d). Koristustööd tehti talgu(te) korras. Vili peksti talgu(te)ga. Kutsub külarahva talgu(te)le. Kõik täiskasvanud lubasid talgusse, talgule tulla. Käis talgus, talgutel pilli mängimas. Talgus, talgutel annab pererahvas süüa ja juua. Kelle töö, selle talgud. || aj kohustuslik ühistöö mõisateona. Sulane saadeti mõisa talgusse. | piltl. Maailmasõja verised talgud.
▷ Liitsõnad: heina|talgu, kartulivõtu|talgu, kiviveo|talgu, lina|talgu, rehepeksu|talgu, sõnnikuveotalgu; mõisatalgu; mõtte|talgu, tapatalgu.

tarvik ‹-u 2› ‹s›
mingiks tööks vajalik abivahend. Freespingi tarvikute nimekiri. Autonäitusel oli väljas ka rehve, määrdeaineid ja igasuguseid tarvikuid.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

üles tegema

1. (magamisaseme kohta:) korda seadma (magamiseks valmis v. päevasesse korda). Aeg magama minna, tee voodi üles. Külalistele tehti tuppa asemed üles, mina läksin lakka. Voodid olid korralikult üles tehtud, nagu poleks neis magatudki. Juba keskhommik käes, teil asemed veel üles tegemata! Tegin pärast tõusmist oma koiku hoolikalt üles.
2. tulematerjali põlemisvalmis seadma ja süütama. Tegime oksaraagudest lõkke üles. Tehti üles suured lõkked ja asuti liha küpsetama. Kartulivõtjad tegid põlluäärele tule üles. Hea oleks koldesse tuli üles teha, aga pole puid.
3. kõnek (mitmesuguste tööde kohta). a. püstitama, üles ehitama. *Mõni teeb häärberi, teine-kolmas koguni lossi üles. A. Hint. *.. lõhu kõva aed, asja ees, teist taga maha ning hakka siis teda kohe uuesti ise üles tegema. A. H. Tammsaare. b. (metsa- v. põllutööde kohta). *Kas sa, Rein, mäletad seda talvehommikut, kui taludest mindi rahvamaja jaoks metsa üles tegema? Ehitusmaterjali oli vaja. S. Truu. *.. mõnes paigas ei suudetavat kõiki põldusid üles teha [= üles harida] .. J. Vahter.
4. hrv alustama, (otsa) lahti tegema. Teeme otsa üles, küll siis teisedki kaasa löövad. *.. ei leidu meie seas vist ühtki julget meest, kes alguse üles teeks. A. Jakobson.

tootma ‹toodan 46›

1. tootmisvahendite abil sihipäraselt hüviseid looma. Elatusvahendeid, tööriistu, masinaid, elektrienergiat tootma. Piima, liha, riiet tootma. Põlevkivist toodetakse gaasi, bensiini. Missugune tehas neid seadmeid toodab? Meie tööstus toodab järjest enam. Brasiilia toodab poole kogu maailma kohvist. Toodame põllumajandussaadusi oma tarbeks, müügiks. Toodetavad kaubad peavad olema kvaliteetsed. Õhust toodetav hapnik. Masin, see tööline toodab praaki 'valmistab ebakvaliteetseid, kõlbmatuid tooteid'. Ta on tootval tööl, läks tootvale tööle (harilikult vastandatuna vaimsele tööle).
2. (inimese vaimse loova tegevuse kohta). Sel perioodil toodetud jutukirjandus on sisult üsna kesine. *.. ikka veel toodab ta [= toimetaja] usin sulg uusi, lipukirjalikke rubriike. I. Jaks.
3. (looduse, taimede, loomade, ka elundite, kudede kohta:) produtseerima, valmistama. Kehv kari tootis vähe 'andis vähe toodangut'. Taimede algkoed toodavad rakke. Kaitsevalke toodavad erilised lümfotsüüdid. Lehetäid võivad toota tohutul hulgal järglasi.
Omaette tähendusega liitsõnad: taastootma

tuhnima ‹42›

1. mingit massi hrl. sonkides, eriti sellest midagi otsides segi pöörama; (pinnasesse) auku v. lohku tegema. Metssead tuhnivad kärsaga mulda, põldu. Mäger oli maad tuhnimas käinud. Mutid on muru segi tuhninud. Siga tuhnis poris, künas. Siil tuhnib ninaga lehehunnikus. Oli näha hulkuvaid koeri prahis tuhnimas. Toidujäätmete kallal tuhnis vareseid. Laps tuhnis isutult lusikaga putru. Varbaga liivas tuhnides sattus ta äkki mingile kõvale esemele. Karjane tuhnib vitsaga tuhas, tuhka. Arheoloogid tuhnivad linnamäel muinasleide otsida. Säga koeb veekogu põhja tuhnitud auku. | piltl. *„Sulev” vajub järjekordselt vööriga lainesse, tuhnib seal otsides, tõstab nina uuesti välja. K. Raja. || (hrl. vaevalise mullaharimise v. -kaevamise, harvemini muude tööde kohta). Mulle meeldib kättpidi mullas tuhnida. Tütar kolis linna, poeg jäi maale mulda tuhnima. Maamees tuhnib päevad läbi põllul. Kevadel tuhnis terve pere aiamaa kallal. Tagavaravägi pandi kaevikuid tuhnima. Bagerid on ehitusplatsi läbi tuhninud. *Peeter võis jälle sahaga raiesmikku tuhnida .. M. Metsanurk.
2. kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama; nõnda kedagi v. midagi otsima. Hakkas värisevate kätega käekotis tuhnima. Riidekapis oli kõvasti tuhnitud. Avastas pööningul tuhnides vana maali. Poistele meeldis rauakolu seas tuhnida. Tuhnis hulk aega taskutes, enne kui võtme üles leidis. Tuhnis palavikuliselt sahtlites, mööda sahtleid, kuid testamenti ei leidnud. Tuhnib viga otsides automootoris. Tuhnisin köögist süüa otsida. Põgenikku jälitades tuhniti majas kõik segi. Sissemurdjad olid tuhninud isegi madratsites. Kogu päeva tuhnisid sõdurid mööda küla (ringi), kuid ei avastanud midagi kahtlast. Tollis tuhniti mehe pagasi kallal põhjalikult. || (õppides, uurides) midagi läbi vaatama. Tüdrukud tuhnivad innukalt moeajakirju. Kunstiajalugu annab sul alles tuhnida! Revident saadeti raamatupidamist tuhnima. Eksameiks tuli palju konspektides, õpikuis tuhnida. Toimetaja tuhnib hommikust õhtuni käsiraamatuis, teatmeteostes. Pedant tuhnib pisiasjades üleliia palju. Arhiivis tuhnides sattusin huvitavale ürikule. *Mis sa nendest paberitest nii kaua tuhnid – kas on midagi halvasti? O. Tooming. | piltl. Mõte rändas möödunud aastatesse, tuhnis seal ringi. Ära tuhni teiste eraelus! Mul pole aega tema teo motiive tuhnida. *Viledalt tuhnisid silmad iga mööduja näos. R. Parve.

tuisu|püha
kõnek päev, kui ei saa tuisu tõttu kooli v. välja tööle minna. *Jah, selle ilmaga ... Pole väljas toimetamist. Tuisupüha! A. Mälk.

üles tõmbama

1. ülespoole v. kusagilt välja tõmbama. a. nöörist tõmmates vm. viisil ülespoole liikuma panema (näit. midagi korda, tööks valmis seades). Tõmbasin aknakatte, eesriide üles. Lipp tõmmatakse üles. Laeval tõmmati purjed üles. Vana seinakella pommid tõmmati igal hommikul üles. b. rippu tõmbama. Seakere tõmmati lakaredelile jalgupidi üles. Vang tõmmati piinamiseks jalgupidi üles. || (end) üles pooma. Mees otsis parajat puud, kuhu end üles tõmmata. Küll ta ikka ise tegi, ega siis teised teda sinna üles tõmmanud. c. (sikutades, tirides) välja tõmbama. Kaevuvinn kääksus, kui vett üles tõmmati. Auku kukkunud mees tõmmati üles. Tõmmake ankur üles! || (maa seest). Tõmbasin mõned porgandid üles. Tuulispask tõmbas kolm puud koos juurtega üles. d. lahti, kohalt ära tõmbama. Läbiotsijad tõmbasid põrandalauadki üles. e. (riietusesemete, nende osade kohta). Tõmbas kasukakrae üles. Tõmba lapsel püksid üles. Kalamees tõmbas pikad kummisäärikud kubemeni üles.
2. laiali laotama, üles panema. Pargis tõmmati kinolina üles. *Sellest saadik on ämbliku elu hoopis kergem, tõmbab võrgud-püünised üles .., saagist pole puudus kunagi. A. Jakobson.
3. üles kündma, üles harima. Kartulimaa tõmbame homme üles. Tõmbas välja üles ja külvas heinaseemne peale. Laskis maa traktoriga üles tõmmata. Meie kandis tõmmatakse soid üles. See sööt tuleb põlluks üles tõmmata.
4. kõnek püstitama, rajama, ehitama. Poole aastaga tõmbas uhke maja üles.

tööaja|kaart
kaart, mida kasutatakse töötaja tööle tuleku ja sealt lahkumise kellaaegade fikseerimiseks vastavas aparaadis

töö|eestlus
propagandistlik rahvuslik suundumus 1930-ndate aastate II poole Eestis, mis asetas pearõhu tööle

töö|graafik
tööde tegemise ajaplaan. Tegutses töögraafiku järgi, kus kõik oli minuti pealt ette kirjutatud.

töö|järg [-järje]

1. koht v. piir, kus töödega parasjagu ollakse; tegemisel oleva(te) töö(de) seis. Haaras labida ja jooksis tööjärje poole. Juhatas sulased põllul tööjärjele. Mõõdukastid seati tööjärjele. Hakkavad põõsaste juurest riisuma ja tulevad tööjärjega aia keskele. Tööjärjega on viimase põllusiiluni jõutud. Viimaks jõudis tööjärg tuppa. Kombaini tööjärg jäi Päärna põllule pooleli. Peremees tuli põllule tööjärge üle vaatama. Vahetati mõni sõna ilmast ja tööjärjest. Läheks koju, aga tööjärg ei luba. Kui kaugel su tööjärg on, kui kaugel sa oma tööjärjega oled? Paadi juures seisis tööjärg veel pooleli. *„Kus su tööjärg on?” .. „Valukojas. Ventilaator ütles üles.” P. Kuusberg. || tegemist ootavad tööd; töökohustused. Kingsepal oli suur tööjärg ees. *Tööjärg ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Söögitegemine, loomade talitamine. Põllul ja heinamaal tuli abiks olla. I. Sikemäe.
2. tööots, mingi konkreetne töö. Lõpuks ometi kindlam tööjärg! Ta on heal tööjärjel. Üks tööjärg on lõppenud ja uus veel leidmata. Tööjärg kestis umbes nädala. *Ega need tööjärjed puu otsas rippunud, et muudkui napsa ära. A. Kaskneem.

töö|kasvatus
ped inimese sihipärane tööks kasvatamine. Töökasvatus koolis, kodus. Noorte töökasvatus. || kasvatamine kehalise töö tegemise varal

töö|korda ‹adv›
tööks vajalikku seisukorda. Seadis pikksilma töökorda. Masin tarvis töökorda panna. Kuivati sai nädalaga töökorda.

töö|korras ‹adv›
tööks vajalikus seisukorras. Töökorras seadmed, mootor, masin. Majakavaht hoiab majaka töökorras.

töölis|rong
(veab töölisi tööle ja koju)

töö|päevik
(tehtavate tööde ülesmärkimiseks)

töö|tee

1. tee tööle v. töölt koju. Õnnetus juhtus tööteel.
2. piltl teenistuskäik, töömehetee. Seisab oma töötee alguses. Elu- ja töötee kirjeldus.

töö|toimkond
sõj meeskond mingi(te) töö(de) tegemiseks. *Ka edaspidi ei määratud teda kordagi valvekorda ega vahtkonda, küll aga sageli töötoimkonda: kartuleid koorima, vett ja puid tassima, peldikuid rookima. J. Semper.

vaba|diplom
nõuk kõrgkooli diplom ilma tööle suunamiseta. Lõpetas ülikooli vabadiplomiga. Leili sai lõpetamisel perekondlikel põhjustel vabadiplomi.

vabakäigu|vang [-i]
kõnek vang, kes käib vabalt vanglast v. vangilaagrist väljapoole tööle

vahi|teenistus
valveteenistus, valvamine. Linnuse kõrge torn oli põhiliselt vahiteenistuseks. Merel vahiteenistust pidav laev. *Vahiteenistus on rannaasukatel kollektiivne. Kes ohtu märkab, annab sellest otsekohe teada. H. Jõgisalu. || mer ööpäevaringne valvamine ja tööde korraldus laevadel meresõiduohutuse tagamiseks || sõj kaitseväeteenistuse osa, mille ülesandeks on riigi vara, isikute ja üldise julgeoleku kaitsmine, arreteeritute valvamine ja auavalduste sooritamine. Üksus määrati vahiteenistusse. Kompanii pidas mitu kuud tagalas vahiteenistust.

vahtkond ‹-konna 22› ‹s›

1. mets ühele metsavahile tööde korraldamise ja järelevalve piirkonnaks eraldatud metskonna osa. Sangaste metskonna Restu vahtkond. Vahtkonna suurus, metsad. On töötanud metsavahina samas vahtkonnas paarkümmend aastat.
2. hrl sõj kaitseväelastest koosnev relvastatud meeskond vahiteenistuse ülesannete täitmiseks. Allüksusest määrati mitu meest vahtkonda. Sõdurid olid, patrullisid vahtkonnas. Vahtkond rivistati üles. Vahtkondade vahetus. || (üldisemalt). Lossi, vangla vahtkond.
▷ Liitsõnad: au|vahtkond, välivahtkond.

vender ‹-dri, -drit 2› ‹s›
mer laevakere ja kai v. kahe laevakere vahele asetatav lööke pehmendav seadis. Täispuhutav kummist vender. Puidust vender. Vendrid üle parda! Puksiiri vendrid olid lömastatud. *Tohutu suured mustad vorstitaolised vendrid nühkisid kettide raginal baasi ja traaleri parraste vahel .. J. Kello.
▷ Liitsõnad: kork|vender, rullvender.

või|karp [-karbi]
etn puust v. kasetohust karp või kaasavõtmiseks (näit. tööle, reisile)

väli|labor(atoorium)
labor(atoorium) tööks välitingimustes

värbama ‹värvata 48›

1. sõj (vabatahtlikke) sõjaväkke, sõduriks võtma, rekruteerima. Nekrutiks värbama. Keda värvata ei õnnestunud, see mobiliseeriti sunniviisil. Liivimaale saatmiseks värvatud ristisõdijad.
2. agenti luuretegevusse kaasama. Välismaa salaluureteenistus värbas mehe kolm aastat tagasi. Teda üritati agendiks värvata.
3. tööle, teenistusse võtma, palkama. Mees laskis end Kaug-Põhja tööle värvata. Sisserännanuid värvatakse peamiselt rasketesse ja mustadesse ametitesse. Jannsen värbas tütre enesele abiliseks. Külast värvati inimesi appi.
4. organisatsiooni, asutusse, tegevusse vms. uueks liikmeks kaasama. Erakonnad värbavad võimalikult rohkem poolehoidjaid. Värsket tudengit värvatakse korporatsiooni, laulukoori, näiteringi. Mind püüti iga hinna eest ajalehe tellijaks värvata. Lahkusulised on agarad endale jüngreid värbama.

välja õpetama
mingiks tööks v. tegevuseks vajalikke teadmisi ja oskusi andma; (välja) koolitama. Kool, kus õpetatakse välja lendureid. Murdekogujad tuli kõigepealt välja õpetada. Sõdurid olid veel välja õpetamata. Väeüksus oli hästi välja õpetatud. || (loomade kohta:) dresseerima. Koer on kenasti välja õpetatud. Välja õpetamata hobune. *Vana evenk .. oli oma eluajal palju laikakutsikaid väärt jahikoerteks välja õpetanud .. N. Baturin.

ühis|näitus
mitme kunstniku tööde ühine näitus. Kärdlas avati Hiiumaa kunstnike ühisnäitus. Eesti-Soome ühisnäitus.

üle|vedaja
isik, kelle tööks on inimeste toimetamine üle jõe (vm. veekogu), hrl. paadimees. Ülevedaja veab inimesi paadiga, parvega üle jõe. Töötas Emajõel ülevedajana.