[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal (hrl. veega täitunud süvendina) v. veekogu põhjas, läte. Allikatega järv. Puhta ning selge veega allikas. Külmad, soojad, kuumad allikad. Magedad, mineraalsed, soolased allikad. Allikast jooma, vett võtma. Allikatest algavad, saavad alguse ojad ning jõed. Läheb allikale vett tooma. Käisime allikal. Tulime allikalt. Põhjavesi voolab allikana maapinnale. Allikas vuliseb.
▷ Liitsõnad: karsti|allikas, kuumavee|allikas, lange|allikas, mineraal(vee)|allikas, ohvri|allikas, purske|allikas, põhja|allikas, raba|allikas, tervisvee|allikas, tõusu|allikas, uhk|allikas, veeallikas.
2. see, kust miski lähtub, alguse saab v. kust midagi saadakse, ammutatakse. Sissetulekute, tulude allikad. Hallitusseened antibiootikumide allikana. Millisest allikast ta küll ammutab oma lõpmatu energia! Loodus ilu ning rõõmu allikana. Armastus on tihti luuletaja inspiratsiooni allikaks. || põhjus, põhjustaja. Pahanduste, tülide allikas. Mis oli rahutuste ning ärevuse allikaks?
▷ Liitsõnad: elatus|allikas, energia|allikas, heli|allikas, hääle|allikas, inspiratsiooni|allikas, jõu|allikas, kiirgus|allikas, nafta|allikas, nakkus|allikas, raha|allikas, rõõmu|allikas, sala|allikas, sissetuleku|allikas, soojus|allikas, tarkus(e)|allikas, tooraine|allikas, tulu|allikas, valgus|allikas, voolu|allikas, õliallikas.
3. käsikirjaline v. trükitud materjal uurimus(t)e jm. töö(de) lähte- v. võrdlusainestikuna v. informatsiooni lättena. Käsikirjalised ja trükitud allikad. Väitekirjale lisatakse kasutatud allikate loetelu. Jannseni jutud on enamasti mugandatud saksa allikaist. Ta on seda väitnud muinasskandinaavia allikaile toetudes. Murdekartoteek on väärtuslik allikas ka etnograafile ning folkloristile. || (suuliste teadete, kuulduste vms. päritolu kohta). Ta oli kuulnud seda autoriteetsest, usutavast, kindlast, otsesest allikast.
▷ Liitsõnad: abi|allikas, ajaloo|allikas, alg|allikas, antiik|allikas, arhiivi|allikas, info(rmatsiooni)|allikas, kaud|allikas, lisa|allikas, otse|allikas, põhi|allikas, trükiallikas.

armastus ‹-e 5› ‹s›

1. sügav kiindumus. a. kellessegi, eriti vastassoost isikusse. Platooniline, meeleline, erootiline, seksuaalne armastus. Suur, sügav, puhas, tõeline, kirglik, ennastsalgav, hell, õrn, pime armastus. Õnnetu, keelatud armastus. Armastus esimesest silmapilgust, esimene armastus. Armastus tekib, tärkab, kustub. Noormees avaldas neiule armastust. Püüab võita tütarlapse armastust. Nad abiellusid armastusest. Ainult õhust ja armastusest ära ei ela. Mehe armastus naise vastu. Ema armastus laste vastu. Vennalik, emalik armastus. Perekonnas valitses üksmeel ja armastus. Vana professorit meenutati tänutunde ja armastusega. Armastus kõige elava vastu. b. (elutu objekti puhul ka nõrgenenult:) eriline huvi, meeldumus. Armastus looduse, kodu ja töö, teatri, kunsti vastu. Ei teinud seda raha pärast, vaid armastusest asja vastu.
▷ Liitsõnad: ahvi|armastus, asja|armastus, elu|armastus, ema|armastus, enese|armastus, inim|armastus, isamaa-|armastus, jumala|armastus, kodumaa-|armastus, korra|armastus, lapse|armastus, lapsepõlve|armastus, laste|armastus, laulu|armastus, ligimese|armastus, looduse|armastus, looma|armastus, maa-|armastus, muusika|armastus, noorus|armastus, puhtuse|armastus, rahu|armastus, sala|armastus, spordi|armastus, tarkuse|armastus, teatri|armastus, tõe|armastus, töö|armastus, vabaduse|armastus, vanemate|armastus, vastu|armastus, venna|armastus, õearmastus.
2. suguline läbikäimine, armatsemine. Füüsiline, kehaline armastus. Ostetav, raha eest saadav armastus.
▷ Liitsõnad: vabaarmastus.
3. kõnek armastatu. Tal on nüüd uus armastus, pikk blond poiss. *Vassili, mu Vasjake! Vaat sina oled mu tõeline, õilis armastus! L. Promet.
▷ Liitsõnad: lapsepõlve|armastus, noorusarmastus.

ema ‹11› ‹s›

1. naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes. Mitme lapse ema. Lasterikas ema. Riinal on hea, hoolitsev, armastav ema. Oma lihane ema ei tundnud teda ära. Oleme ühe, sama ema lapsed. Ema poolt sugulased. Sündis oma ema kaheksanda lapsena. Tulevased emad. Imetav ema. Noor ema. On emaks saamas. Ema pidi oma lapsi üksi kasvatama. Tütar on neil emasse (läinud) 'ema sarnane (väliselt, loomult)'. Lasteaiatädi on lastele teiseks emaks. Vaeslapsed said uue ema. Oma ema vits on parem kui võõra ema võileib.
▷ Liitsõnad: ema|ema, esi|ema, isa|ema, kasu|ema, mehe|ema, naise|ema, pere|ema, tite|ema, vallas|ema, vana|ema, vanavana|ema, võõras|ema, üksikema.
2. emane loom oma otseste järglaste suhtes. Noor lehm, alles kahe poja ema. Kassipojad mängisid ema sabaga. Tibud magasid ema tiiva all. Isahunt aitab emal kutsikaid kaitsta. Talled määgisid ema. Mesilaste, sipelgate ema.
▷ Liitsõnad: kana|ema, karu|ema, kassi|ema, linnu|ema, looma|ema, mesilasema.
3. pereema; vanem lugupeetav naine. *Näe, mis teisepere ema meile saatnud. J. Mändmets. *Uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: laulu|ema, majaema.
4. mingil alal eeskuju andev, juhatav v. hooldav naine. Vaimne ema. Püha ema 'abtiss'. *Tutvusin preili Niilusega konvendis. Organiseerusin alles tänavu. Preili Niilus on mu akadeemiline ema. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: leiva|ema, ristiema.
5. piltl millegi alus, tekitaja, esilekutsuja. Eesti teatrikunsti ema Lydia Koidula. Tagasihoidlikkus olevat kõigi vooruste ema. Ettevaatus on tarkuse ema. *Vaesus on sagedasti mitme haiguse ema. J. V. Jannsen. || (personifitseeritult). Niilus, Egiptuse helde ema. Päike, meie ema. *Maamulda on rahvas sageli ristinud emaks. Ja seda ta on. J. Eilart.
▷ Liitsõnad: metsa|ema, tuule|ema, veteema.
6. (laeva, paadi) emapuu. *Tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks. L. Meri.

esi|isa
meessoost esivanem. Põlvnevad ühisest esiisast. Väga kauge esiisa. || ‹pl.› esivanemad, eelmised põlved. Esiisade hauad. See tava, komme on olnud juba esiisadest peale. Töötati esiisade kombel. Selle tarkuse olen pärinud oma esiisadelt.

ette|vaatus
ohu, õnnetuse, võimaliku ebasoovitava tagajärje vältimine v. vältida püüdmine; järelekaaluv toimimine. Äärmine, suurim ettevaatus. Asjatu, tarbetu ettevaatus. Manitses lapsi ettevaatusele. Ettevaatus pole üleliigne. Ta unustas igasuguse ettevaatuse. Lõhketööd nõuavad ettevaatust. Siin tuleb toimida ülima ettevaatusega. On põhjust ettevaatuseks. Ettevaatuse mõttes pandi valvurid välja. Ettevaatus on tarkuse ema. *„Kui ma nõnda toimin, siis ainult mõistlikust ettevaatusest, et tühja asja pärast ei tuleks skandaali,” sähvas ta. M. Mõtslane. || ettevaatust! ettevaatlikult! ole ettevaatlik! Ettevaatust, elukardetav! Ettevaatust, kõrgepinge! Ettevaatust, kuri koer!

hammas ‹hamba pl. illat hammastesse e. hambu(sse) pl. iness hammastes e. hambus pl. elat hammastest e. hambust pl. term hammasteni e. hambuni 19 ‹tugevaastmelised paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. (luu)moodustis inimese v. looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks ja ka hammustamiseks. Hammaste tulek. Esimesed, tagumised, alumised, ülemised hambad. Kõverad, pikad, teravad hambad. Hooldatud, terved, lagunenud, vigased hambad. Valged, kollased hambad. Haige hammas. Hammas tuikab, pakitseb, valutab. Hambad on puseriti. Hammas tuli (suust) ära. Tal on eest kaks hammast ära. Hammast puurima, plombeerima. Peseb, puhastab hambaid. Pigistas valust hambad tugevasti kokku. Surub hambad leivasse. Räägib, pomiseb läbi hammaste. Liiv ragiseb hammaste all. Ta krigistas unes hambaid. Hambaid kiristama (vihast, viha väljendusena). Mööda, vastu hambaid tõmbama, virutama, andma, saama (näkku löömise kohta). Hambad lõgisevad, plagisevad, plaksuvad suus (hirmu, külma tõttu). Plagistas (hirmu, külma tõttu). hambaid. Koer lõi hambad säärde. Hunt lõgistas hambaid. Rebane ajas hambad irevile, näitab hambaid. | ‹mõnedes ühendites v. adverbiaalselt ka tüvega hambu›. Pani piibu hambu. Koeral on kont hambus. Võttis piibu hambust. Hambuni 'üleni, tugevasti' relvastatud, relvis, sõjariistus vaenlane. *Vastutulijad oma eeslite ja mänguponidega on hambuni märjad. J. Sütiste. | piltl. Külma, nälja hammas. Rooste hambad närivad masinaid. *Tee äärest tõusevad sambad, mis aastate hambaid ei karda.. F. Kuhlbars. *Las lõksutada, Anna ju viimaseid päevi neil hambus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ala|hammas, ees|hammas, jääv|hammas, kuld|hammas, kunst|hammas, lõike|hammas, piima|hammas, puri|hammas, silma|hammas, taga|hammas, tarkus(e)|hammas, vale|hammas, ülahammas; kihv|hammas, kisk|hammas, mürgihammas; ajahammas.
2. terav, väljaulatuv tipp, sakk mingil tööriistal, masinaosal vm. Hammaste lõikamine, soveldamine. Sisselõikega hammas. Ekskavaatorikopa, freesi hambad. Teravate hammastega saag. Hammasrattal on mõned hambad kulunud. *..[kohvi]veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba.. F. Tuglas (tlk). || sälk, täke. Höövliraud, kirvetera, nuga on hambaid täis.
▷ Liitsõnad: kruvi|hammas, sae|hammas, võllihammas; kaar|hammas, kald|hammas, kolmnurkhammas.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes isiku- ja taimenimetuses
▷ Liitsõnad: irv|hammas, nalja|hammas, tummahammas; hundi|hammas, nõiahammas.

kodeerima ‹42›
informatsiooni esitusvormi sihipäraselt muutma. Kodeeritud tekst, andmed, signaalid. *Igasse inimesse .. on kodeeritud tung ilu, harmoonia ja tarkuse poole... V. Lattik.

kokku kraapima

1. hunnikusse kraapima, ühte paika koguma. Lehed, praht kraabitakse aias kokku. *Seejuures kraabitakse kokku igasuguseid asju ja loobitakse kuhugi. L. Tigane.
2. midagi kokku koguma. a. (vaevaga, kuidagiviisi). Selle summa kraabime ehk kuidagi kokku. Mehed kraapisid oma viimased veeringud kokku. Kraapis kogu oma tarkuse, keeleoskuse kokku. b. (ahnitsedes). On palju raha, suure varanduse kokku kraapinud. Kompanii kraapis kokku hiigelkasumeid.

kulla|soon
Geoloogid avastasid uue kullasoone, sattusid kullasoonele. | piltl. Äritsemine ehituskruntidega oli kullasoon. *Kas sa kuuled! Lausa tarkuse kullasoon. H. Suislepp.

manna ‹6› ‹s›

1. peeneteralised nisutangud. Ostab poest mannat.
▷ Liitsõnad: roosamanna.
2. (piiblis:) taevast sadanud imetoit, millega jumal toitis iisraellasi nende kõrberännaku ajal, taevamanna. Jehoova lasknud taevast mannat sadada. | piltl. *Võib olla, et maisest magusam / maitseb taevase tarkuse manna .. B. Alver.

miljon ‹-i, -it 2›

1. ‹num› tuhat tuhandet (10⁶). Ajalehe tiraaž on üle 3 miljoni. Riigi elanike arv on 2,8 miljonit. Ehituse maksumus ulatub mitme miljoni kroonini. Maapõues leidub miljoneid tonne maaki. || piltl tohutu hulk. *Tuleb närviline linn miljoni askelduse, miljoni tarkuse ja miljoni narrusega. A. Valton.
2. ‹s›. a. (raha, varanduse kohta). Võitis loteriil terve miljoni. *.. Artemi, meie kõnnime miljonite peal, meie kõnnime võib-olla kõige rikkama maalapi peal Siberis ... H. Laipaik. b. ‹pl.› (inimeste kohta). Sõjas hukkusid miljonid. *Kuula, miljonid tasa ohkavad / ja oma risti kannavad .. A. Haava.
▷ Liitsõnad: aastamiljon; mustmiljon.

natuke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. vähene hulk, väheke, ivake, kübeke. Seda natukest ikka leidub, kui sa natukesega lepid. Ega mul sest natukesest kahju ole. Kaua me seda natukest maad ikka kõnnime. Heida natukeseks ajaks pikali. Tahavad mul sellegi natukese käest ära võtta. Iga natukese aja tagant. Ta ei tahtnud mind natukestki aidata. Miks pole sinus natukestki oma isast? *Sa oled vang ja võid oma natukest priiust ainult ahelate vastu vahetada. A. Saal. *„Eks te näe isegi, mis minuga on,” vastas Liisi, nagu poleks tal häbi natukestki. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ime|natuke(ne), natu-|natuke(ne), pisinatuke.
2. ‹liitsõna järelosana› (hellitlevalt v. tühiseks, väheseks pidavalt:) kübe, raas
▷ Liitsõnad: lapse|natuke(ne), mehe|natuke(ne), naise|natuke(ne), peigmehe|natuke(ne), poja|natuke(ne), pruudi|natuke(ne), tütre|natuke(ne), venna|natuke(ne), õenatuke(ne); aru|natuke(ne), elu|natuke(ne), jõu|natuke(ne), lootuse|natuke(ne), mõistuse|natuke(ne), mälu|natuke(ne), nalja|natuke(ne), palga|natuke(ne), piima|natuke(ne), pisi|natuke(ne), raha|natuke(ne), rõiva|natuke(ne), tarkuse|natuke(ne), toidu|natuke(ne), vara(nduse)|natuke(ne), vilja|natuke(ne), võinatuke(ne).

nälg ‹nälja 22› ‹s›

1. tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne. Nälg näpistab, annab tunda. Kõht koriseb näljast. Mul on nälg, lähme kuhugi sööma. Haige ütles, et ei tunne nälga. Kustutas suurema, esimese nälja võileivaga. Sõin näljaga terve saiapätsi ära. Jäi magama enne, kui toit valmis sai – uni oli näljast tugevam. Katsus marju süües, marjadega nälga petta 'kõhutühjuse tunnet leevendada'. Nälg on kõige parem kokk. *Nälg tõusis maopõhjast ülespoole kõrvetistena. H. Lepik (tlk). *.. saite ju lõunaks igaüks suure tüki leiba ja silku peale – kust see nälg teil siis nii ruttu jälle tuli! E. Vilde.
2. söömataolemise v. alatoitluse seisund, nälgimine; näljahäda. Nälga jääma. Näljas olema. Nälga nägema, kannatama. Arengumaades sureb iga päev inimesi nälga. Näljast nõrk, nõrkenud. Varsti on toidukraam otsas ja nälg varaks, varuks, majas. See töö jätab meid küll nälga. Elavad näljas ja puuduses, ei saa näljast ja puudusest lahti. Näljaga, nälja ajal süüakse kõike, mis vähegi süüa sünnib. Mõni loom võib nälga üsna pikka aega taluda. Vaenlane püüdis sissepiiratud linna näljaga alistuma sundida. Eestis oli raske nälg aastail 1695–1697 (tuntud Suure näljana). Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. Üheksa ametit, kümnes nälg. Nälg näitab, oht õpetab.
3. piltl tugev vajadus v. iha millegi järele. Tunneb, kannatab vaimset, hingelist nälga. Nälg teadmiste, tarkuse järele. Seksuaalne, suguline nälg. Vanatüdrukul tuli mehelemineku nälg peale. *Esko ei teadnud, et istumisetöö otsas tuntakse nälga kehalise pingutuse järele .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: armu|nälg, elu|nälg, hapniku|nälg, hariduse|nälg, ilu|nälg, info(rmatsiooni)|nälg, kuulsuse|nälg, liikumis|nälg, lugemis|nälg, lõbu|nälg, meeste|nälg, naiste|nälg, raha|nälg, seiklus|nälg, sensatsiooni|nälg, suitsu|nälg, tantsu|nälg, une|nälg, viinanälg.

puu|pea

1. taipamatu, juhm, ka pikatoimeline v. kangekaelne inimene. Igavene, lootusetu puupea. Iga logard pole veel puupea. Kas ma sind puupead vähe olen hoiatanud! Ta peab klassitäiele puupeadele ladina keelt õpetama, puupäid piitsaga tarkuse juurde kihutama. Poiss on matemaatikas täielik puupea. Me puupead ja tobud! Ristis teda küll puupeaks, küll jahu-, pudru- ja oinapeaks. Vend on tal kangekaelne puupea, kes jonnib nagu eesel. *.. arukas inimene näeb läbi küla minnes rohkem kui puupea läbi poole maailma tormates.. E. Nirk. || juhm mõistus, rumal pea. Puupeaga jõnglased teevad õpetaja nõutuks. Ta vangutas taipamatult oma puupead.
2. puidust käepide. Puupeaga Soome puss. *.. [hiinlane] keerutab peente tundlikkude sõrmede vahel lakkamatult kolmharkide puupäid, ta grillib .. piimapõrsaid. L. Hainsalu.

põhi2 ‹põhja 31› ‹s›

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! || ‹sisekohakäänetes› kõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjal ‹postpositsioonilaadselt› millegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9. ‹illatiivis ja inessiivis› kõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11. ‹sisekohakäänetes› (piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

püüd ‹püüu 21› ‹s›

1. püüdmine, üritus midagi saavutada, kuhugi jõuda, püüdlus, püüe. Visa, järeleandmatu püüd tarkuse, hariduse, rikkuse, parema elu järele. Püüd ilu ja täiuse poole. Teoses võib märgata autori püüdu üldistusele. Noore inimese püüd ise oma eluga toime tulla. Lakkamatu püüd vaesusest välja rabelda. Rikaste püüd üha luksuslikumalt elada. Mul oli tõsine püüd sind aidata. Ebalus viis püüule end iga hinna eest maksma panna. Püüd olla teistest parem oli talle väga omane. Meie elu püüd on vabadus. Sportlase püüdu kroonis edu. Kõik püüd on olnud asjata. Tabas end püüult matkida isa kõnepruuki. Taimedele on omane püüd valguse poole. *Ta püüd oli Koitjärve põlismetsadesse, selle läbipääsmata rabade ja laugaste varjule. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: edasi|püüd, eemaldumis|püüd, iseseisvus|püüd, omakasu|püüd, omandamis|püüd, vabadus(e)püüd.
2. hrv kinnipüüdmine; püük. *Kaugemal .. sumavad alasti poisikesed kalu püüda. Vahete-vahel on nad päris vait, püüu põnevusesse tõmmatud.. V. Ridala.

salv ‹-e 22› ‹s›

1. suurem kastjas madalate seintega mahuti hrl. mingi puistaine hoidmiseks (näit. aidas, keldris). Salved aidas olid tühjad, ääreni vilja täis. Vili pandi, koguti sügisel salvedesse. Kallas aidas terad, jahu salve. Salvedes oli, seisis mitme aasta viljatagavara. Vili, herned, jahu on aidas salves. Ammutas salvest teri, rukkeid veskileminekuks kotti. Salve põhjas oli veel veidi teri. Kartuleid ja juurvilja tuleb hoida keldris salvedes või kastides. Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest välja. | piltl. *Su [= dr. Hurda] vanavara suured salved / on vilja täis. F. Kuhlbars. *Ta [= õpetaja] on päris tarkuse salv. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aida|salv, jahu|salv, kaera|salv, kartuli|salv, rukki|salv, soola|salv, teravilja|salv, vara|salv, viljasalv; mälu|salv, tarkusesalv.
2. salvkaevu rake. Kaevu salved tehti kasepalkidest. Kaevul tuleks salvi uuendada. *Alt on mõnest kohast salve sisse surunud. Ei ole palju vaja, mõni kõvem vihm, et teeb maa pehmeks ja pressib kaevu kokku. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: kaevusalv.
3. ka sõj padrunite ruum tulirelvas, padrunisalv, magasin. Üherealine, mitmerealine salv. Surus uue pidemetäie padruneid salve. Salves oli veel üks padrun.
▷ Liitsõnad: karp|salv, ketas|salv, trummelsalv.

sõna ‹7› ‹s›

1. ka keel keele väikseim iseseisev tähenduslik koostisosa (kirjutatuna esitatakse ühe tähekogumina); selle kõnes v. tekstis esinev vorm, sõne. Lühike, pikk, kahesilbiline sõna. Foneetiline, grammatiline, leksikaalne sõna. Kirjakeelsed, kõnekeelsed, murdelised, vananevad sõnad. Haruldane, vähetuntud, vulgaarne sõna. Väga ilmekas sõna. Võõrkeelsed, meie omad sõnad. Deskriptiivsed sõnad. Sõna päritolu, tähendus, sisehäälikud, muutevormid. Sõnade järjekord lauses. Sõnu hääldama, silbitama, poolitama, kirjutama. Selle sõna etümoloogia pole selge. Mis see sõna tähendab? Sõna „kunžuut” lähtub pärsia keelest. Lause koosneb sõnadest. Leksikon sisaldab umbes 5000 sõna. Ta ei oska sõnagi hispaania keelt. Mõnest sõnast sain aru, mõnest mitte. Tekstis oli palju tundmatuid sõnu. Tõmbas kirjutatus mõne sõna maha. Summa tuleb kirjutada sõnadega. Laps veerib silpe ja sõnu. Esineja kippus sõnade lõppe alla neelama. See ümin oli sõnadeta laul. Inimmõte väljendub sõnades. Maja vajus rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes.
▷ Liitsõnad: argoo|sõna, eriala|sõna, laen|sõna, murde|sõna, oma|sõna, oskus|sõna, substraat|sõna, tehis|sõna, unar|sõna, uudis|sõna, võõrsõna; abi|sõna, arv|sõna, ase|sõna, ees|sõna, hüüd|sõna, kaas|sõna, kild|sõna, kõrval|sõna, käänd|sõna, määr|sõna, nimi|sõna, omadus|sõna, pöörd|sõna, side|sõna, taga|sõna, tegusõna; eitus|sõna, jaatus|sõna, liht|sõna, liit|sõna, märk|sõna, paaris|sõna, põhi|sõna, reduplikatiiv|sõna, rööbik|sõna, täiend|sõna, vastandsõna; juhu|sõna, nugi|sõna, parasiit|sõna, tabu|sõna, täitesõna.
2. (keele, keelekasutuse kohta). Trükitud sõna. Kiriklik, ilmalik sõna. Kirjanduslik, kunstiline sõna. Tunnetame Tammsaare sõna võlu. Sündmus jäädvustati nii sõnas kui pildis. See kirjanik valitseb hästi sõna 'oskab hästi keelelisi vahendeid kasutada'. Head stilistid tunnetavad sõna väärtust. Inimeste arusaamad sõna jõust on erinevad. Sõna on näitekunstis olulise tähtsusega. Õpetus ei saa läbi ilma õpetaja elava sõnata.
▷ Liitsõnad: ees|sõna, järel|sõna, kirja|sõna, lend|sõna, lõpp|sõna, rahva|sõna, saate|sõna, seaduse|sõna, tarkus(e)|sõna, trüki|sõna, vanasõna; ristsõna.
3. (rääkimise, kõneluse, jutuajamise vm. teksti kohta). Vahetasime tänavanurgal mõne, paar sõna. Kõigepealt mõni sõna selgituseks. Ta ei öelnud ainsatki sõna. Ma ei ole sellest kellelegi sõnagi lausunud, iitsatanud. Läks sõna lausumata 'mitte midagi ütlemata' uksest välja. Oleks ta kas või poole sõnagagi 'natukegi, möödaminnes' rahast juttu teinud. Ta taipas, mõistis olukorda poolelt sõnalt 'ilma pikema jututa'. Ma ei ole temaga sellest poolt sõna(gi) 'vähimatki' rääkinud. Tule sisse, ajame sõna juttu. Mitte sõnagagi ei andnud ta kambamehi välja. Heitis, poetas, pistis, lausus aeg-ajalt mõne sõna teiste jutu sekka. Need olid rohkem jutujätkuks öeldud sõnad. Valitseja on oma sõnades väga vabameelne. Ta pöördus minu poole järgmiste sõnadega. Paljugi mis ütlesin, ära hakka kohe igast sõnast kinni! Rääkimisest pole abi, milleks asjata sõnu kulutada. Temaga vaielda pole mõtet, raiskad ainult sõnu. Kõik oli asjata, loopisin ainult sõnu tuulde 'ilmaasjata rääkisin'. Eks poeta peremehele ka minu heaks mõni sõna! Ära keeruta, need on su enese sõnad! Vali vähemalt teiste juuresolekul oma sõnu! Sõna sõnast – ja oligi tüli lahti. Torgid mind kogu aeg sõnadega. Ta muudkui keerutab sõnadega. Või mina olen see- ja teistsugune – võta oma sõnad kohe tagasi! See on puhas sõnadega kemplemine. Hakkas mulle moraali lugema ning sõnadega kasvatama. Nii kurb oli, et sõnad jäid kurku kinni 'ei saanud rääkida'. Tahtis nagu midagi öelda, kuid neelas sõnad alla. Tüdruku sõnad läksid segi, lämbusid pisaraisse. Võõras ei leia tänamiseks sõnu. Nii napi jutuga inimene, et lausa kisu tal sõnu suust. Mehel pääsesid sõnad nagu paisu tagant. Ma imestan, kui lihtsalt tal sõnad üle huulte tulid. Ta on hea kõnemees: oskab oma mõtteid sõnadesse panna. See mees juba sõna võlgu ei jää. Ma usun tema sõna: see mees ei valeta. Martinile meenusid Elna sõnad. Pea meeles mu sõnu: see läheb nii! Sõnadest tegudeni ei jõutudki. Korjas selle kohta sõna siit, teise sealt. Kohtualusel on viimase sõna õigus 'õigus midagi lühidalt öelda enne kohtuotsuse tegemist (v. selle täideviimist)'. Enne kui alustame – üks sõna veel! See asi on ju sõnadetagi selge. Temas kees sõnadeta viha. Need tooted ei kõlba kuhugi; sõnaga 'ühesõnaga' praak. Sõna pistab, sõna päästab. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Mees sureb, sõna jääb. *Kadunuke oli olnud kasin nii sõnas kui teos. I. Jaks. *Ärge pange pahaks, kaupmeheisandad, aga me oleme lihtsad meremehed ega oska sõnu seada, veel vähem neid kirja panna .. K. Ristikivi. | koos väljenduslaadi osutava lähema iseloomustusega. Lahked, soojad, südamlikud sõnad. Rasked, karmid, teravad, kurjad, sapised sõnad. Oh kui külmad olid ta sõnad! Ära tarvita nii inetuid, roppe sõnu! Ta pruugib ilmekaid, lopsakaid sõnu. Olen kuulnud temalt ka halbu sõnu. Tuletas mind hea sõnaga meelde. Ütles paar kõva, krõbedamat, tõsist sõna. Mõistlikku sõna ära temalt looda. Need olid väga õpetlikud sõnad. Ta armastab suuri sõnu teha. Kindla, raudse sõnaga mees. Asjatuid sõnu ta ei teinud. Tal on alati paras sõna käepärast. Ütlesin sulle juba selge sõnaga, et ma ei tule. Hea sõna võidab võõra väe. Tüli tõuseb tühjast sõnast. || ‹pl.› teat. tekst v. tsitaat. Need on Koidula, Tuglase, Tammsaare sõnad. Mälestussambale on raiutud luuletaja sõnad. Kas sul laulu sõnad on peas? || ‹pl.› teat. rituaali v. sõnamaagiaga seotud tekst (näit. loits, nõidussõnad vms.). Maa-aluste ehk maaliste sõnad. *Tema isa oli veel osanud sõnu, ihutõbede ärahoidmist ning pasliku tuule nõidumist. Ü. Tuulik. *.. kui ma nüüd roosi ehk elitingi kuhugi saan, kas sa sõnu mõistad? E. Särgava.
▷ Liitsõnad: algus|sõna, armastus|sõna, ava|sõna, etteheite|sõna, heakskiidu|sõna, hüvastijätu|sõna, juht|sõna, julgustus|sõna, jumalagajätu|sõna, kaebe|sõna, kiidu|sõna, kirumis|sõna, kiusu|sõna, komando|sõna, kõnetlus|sõna, käsklus|sõna, käsu|sõna, lahkumis|sõna, laidu|sõna, laimu|sõna, lepitus|sõna, leppe|sõna, lohutus|sõna, lori|sõna, lõmpsi|sõna, lõpp|sõna, löök|sõna, manitsus|sõna, meelitus|sõna, mõistu|sõna, märgu|sõna, nalja|sõna, needmis|sõna, pahameele|sõna, palve|sõna, pihi|sõna, pila|sõna, pilke|sõna, protesti|sõna, sajatamis|sõna, sajatus|sõna, sala|sõna, selgitus|sõna, suri|sõna, sõimu|sõna, teotus|sõna, tere|sõna, tervitus|sõna, troosti|sõna, tunnus|sõna, tunnustus|sõna, tutvustamis|sõna, tõe|sõna, tõotus|sõna, tähendamis|sõna, tänu|sõna, vabandus|sõna, vaimustus|sõna, vande|sõna, viha|sõna, võlu|sõna, võtme|sõna, vägi|sõna, õnnistus|sõna, õnnitlus|sõna, õpetus|sõna, ähvardussõna; hülge|sõna, lausumis|sõna, loitsimis|sõna, loitsu|sõna, mana|sõna, nõia|sõna, nõidumis|sõna, nõidus|sõna, roosi|sõna, tule|sõna, tuule|sõna, ussisõnad.
4. otsustav, määrav, kaalukas ütlus v. seisukohavõtt millegi suhtes. Laevas maksab kapteni, talus peremehe sõna. Härra jäi jonnakalt oma sõna juurde. Oled kange mees küll, aga kodus oma sõna maksma panna ei suuda. Tubli töömehe sõnal on kaalu. On see sinu viimane sõna? 'lõplik otsus'. Räägiti ja arutleti palju, lõpuks jäi treeneri sõna ikkagi peale. Otsustav sõna ses asjas jäi isale. Žüriile jääb öelda viimane sõna. Eks Kaarlilgi ole majamüügis oma sõna öelda. Selles asjas oli ka noortel oma sõna kaasa rääkida. *Oma sõna ütlevad siin kaasa paljud looduskaitsesse puutuvad teadused, aga ikka eelkõige ökosüsteemide tasemel. J. Eilart. || piltl midagi kõige uudsemat, moodsamat, arvestatavamat (teaduses, tehnikas jm.). Laev, sild, tehase masinad on tehnika viimane sõna. Küberneetika, kosmoseuurimine pole veel oma viimast sõna öelnud. See ooper on täiesti uus sõna helilooja loomingus. Meie maletajad pole veel öelnud oma viimast sõna. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
▷ Liitsõnad: jaa-|sõna, jah-sõna.
5. (suuline) informatsioon, teadaanne v. korraldus. a. teade, sõnum. Juhan saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve. Sündmusest saadeti konstaablile sõna. Tuleme kohe appi, niipea kui sõna saadate. Piilurid tõid sõna, et vaenlast pole märgata. Keegi vallamees tõi küüditajate tulekust Lehtjale sõna. Vii kontorisse sõna, et olen haige. Saime sõna, et Harriga juhtus õnnetus. Mulle oli töö juurde jäetud sõna, et ma helistaksin Viljandisse. *Umbes kella seitsme paiku tuli [laevalt] sõna maale, et nüüd olevat kõige soodsam aeg .. A. Jakobson. *Liina viis saksa ohvitser aasta eest Tallinna. Pärast ei tähte ega sõna. H. Sergo. b. käsk, korraldus; nõuanne, ettepanek vms. Inseneri sõna peale see uuendus tehtigi. Isa sõna on enam kui ema vits. *Meie oleme sinu vanemad ja meie sõna järele pead sina sellele [mehele] minema, kellele meie sind paneme. J. Pärn. c. luba (teat. publiku, koosoleku ees) esineda, õigus v. võimalus kõnelda. Palus koosolekul sõna. Juhataja küsis, et kes soovib veel sõna. Tahtis protestida, kuid koosoleku juhataja ei andnud talle sõna. Selgituseks anti sõna töödejuhatajale. Avaettekandeks sai sõna rahandusosakonna juhataja. Sõna on prokuröril. Kaebealuselt võeti sõna ära.
▷ Liitsõnad: surmasõna.
6. lubadus, tõotus; ausõna, kinnitus vms. Annan sõna, et see asi jääb üksnes meie teada. Peame minema, andsime ju oma sõna. Aus mees peab oma sõna. Suured lubajad ei pidanud sõna. Väga kena sinust, et sa sõna pidasid ja tulid. Võttis minult sõna, et ma sellest kellelegi ei räägi. Vürst murdis sõna, ei pidanud lubadust. Kõik jääb nii, nagu räägitud, mina oma sõna ei murra. Tema oma sõnast ei tagane. Küll ta maksab ära, mul on tema sõna. Kõik saab korda, minu sõna selle peale. Igaühe sõna ei maksa uskuda. Mõned jäidki tema sõna peale lootma. Meest sõnast, härga sarvest. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. „Mees ja sõna, teist ei ole..” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: au|sõna, mehesõna.
7. mat sümbolite lõplik jada, millel on kindel tähendus v. otstarve
▷ Liitsõnad: kahend|sõna, masinasõna.
8. kirikl Jumala õpetused, korraldused, käsud inimestele (piiblis); piibel tervikuna, pühakiri. Jumala sõna kuulutama, jutlustama, selgitama. Võtke kuulda Issanda sõna! On kogu elu elanud pühakirja sõnast lähtudes.
▷ Liitsõnad: jumala|sõna, piiblisõna.

tagatis ‹-e 5› ‹s›
see, mis midagi tagab, garantii. Korralik maaharimine on hea saagi tagatis. Oma keel on rahvuse püsimise tagatis. Õpetatus pole alati tarkuse tagatis. Polnud vähimatki tagatist, et buss üldse tuleb. Pensionäride sotsiaalsed tagatised. Maksis lepingu täitmise tagatiseks käsiraha. *Irma ei nõudnud ju temalt kindlustusi ega tagatisi, tema nõudis ainult armastust. A. H. Tammsaare. || (laenu-, võlasuhetes:) laenu tagav vara, kohustusi sisaldav leping vms. Milliseid tagatisi on sul pangale pakkuda? Laenu tagatis(eks) oli maja. Tahaks laenu võtta, aga pole midagi tagatiseks anda. Võttis maa tagatisel võlgu. Kui võlgnik ei suuda laenu tasuda, lähevad käiku tagatised. Tagatisega võlg. Tagatiseta laen. Kinnipeetu vabastati tagatise 'kautsjoni' vastu.
▷ Liitsõnad: julgeolekutagatis; aktsia|tagatis, kinnisvara|tagatis, lisatagatis.

tarkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as tark (1. täh.)) Poiss hiilgas klassikaaslaste ees oma tarkusega. Vanamees teeb kõike omaenese, loomulikust tarkusest. Tundus, et õpetaja tarkusel pole piire. Tarkuse sümboliks loetakse öökulli. Nüüd on minu tarkus küll otsas! Laps kasvas ja võttis tarkuses kiiresti juurde. Tarkuse kogumine võtab palju aega. Läks kooli tarkust taga nõudma. Õpetas lastele, et ettevaatus on tarkuse ema. Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. Tarkus on enam kui rikkus.
▷ Liitsõnad: elu|tarkus, kirja|tarkus, kooli|tarkus, mõtte|tarkus, raamatu|tarkus, riigi|tarkus, taime|tarkus, tähetarkus.
2. miski tark (3. täh.); ‹pl.› teadmised, oskused, omandatu. Vanarahva tarkused ehk vanasõnad. Valis esimese külvipäeva isaisade tarkuse järgi. Seda tarkust olen juba ammu kuulnud. Kus nüüd mõtles alles tarkuse välja! Õpib tundma maalimise teoreetilisi tarkusi. Oleme raamatutest suuri tarkusi ammutanud. Puistab oma jutus tehnilisi tarkusi otsekui käisest. Tagantjärele tarkusest on vähe abi. *Ah, et su jõud käib üle? Noh, ära sa selle tarkuse seljas istu! A. Mälk. *Peab leidma mõne teise esimehe, mõne noorema, kellel praegusaja tarkustest rohkem arusaamist. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: jahi|tarkus, matka|tarkus, mere|tarkus, rahva|tarkus, sala|tarkus, sõja|tarkus, vanarahvatarkus; ninatarkus.

tarkuse|allikas
allikas (2. täh.), kust tarkust saadakse. Raamat kui hinnaline tarkuseallikas. Valib ülikoolide vahel, millisest tarkuseallikast rüüpama minna.

tarkuse|hammas
tarkushammas. Tal jäid tarkusehambad hoopis tulemata.

tarkuse|iva
väheke tarkust. Nopib järjekindlalt raamatutest tarkuseivi.

tarkuse|jumal
müt. Hinduismi tarkusejumal Ganeša.

tarkuse|jumalanna
müt. Vana-Kreeka tarkusejumalanna Athena.

tarkuse|päev
tarkuspäev

tarkuse|salv [-e]
piltl. Kuulsime palju tõeteri vanarahva tarkusesalvest.

tarkuse|sõna
tarkussõna. Veerevale kivile ei kasva sammalt, ütleb vanarahva tarkusesõna.

tarkuse|tempel
(kooli, raamatukogu vm. haridusasutuse kohta). Hoone oli sadu aastaid täitnud tarkusetempli ülesandeid.

tarkuse|tera
tarkus(e)iva. *.. ma leidsin ka mahti mittesunduslikkude tarkuseterade seast natuke ladina ja prantsuse keelt nokkida. E. Vilde.

tarkuse|vara
tarkus, teadmised. *.. ma saaksin oma tarkusevarast ühe õhtu jutustada, ja siis oleksin ma tühi. R. Soar.

tarkus|sõna
(kõnekäänu, aforismi vms. kohta). Usun tarkussõnasse „Kordamine on tarkuse ema”.

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tempel2 ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. mittekristlike ja -islami usundite pühamu (algselt eraldatud maa-ala, hiljem kultushoone). Vana-Egiptuse, Mesopotaamia, India, Hiina templid. Etruskide, kreeklaste, roomlaste, maiade, inkade templid. Budausuliste tempel. Karnaki, Luxori, Angkori templid. Amoni, Marduki, Zeusi, Apolloni tempel. Artemise tempel Ephesoses. Saalomon laskis Jeruusalemma ehitada Jahve templi. Kuldse Buddha tempel. Kaljusse raiutud, maa-alused templid. Templi siseruum, eesõu. Muistsete templite varemed. Tempel kui kosmose võrdkuju. || piltl inimkeha kui maine koda (hinge asupaigana). Keha on vaid vaimu tempel.
▷ Liitsõnad: antiik|tempel, astmik|tempel, kalju|tempel, koobas|tempel, sammastempel; päikese|tempel, tuletempel.
2. (hoonete kohta, kus paiknevad austusväärsed haridus-, kultuuri- vms. asutused). *Ei kõlba tal enam pahaks panna, et Miki oma suurte poriste jalgadega kunsti õilsas templis koduselt ja lugupidamatult ringi tatsab. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: haridus|tempel, kultuuri|tempel, kunsti|tempel, tarkuse|tempel, teadus(e)|tempel, tervisetempel.

tera2 ‹8› ‹s›

1. teravilja väike kõva vili v. seeme, viljatera. Rukki, nisu, odra tera. Küpsed, kuldsed terad. Teri puhastama, tuulama, kuivatama, jahvatama. Rukkipea on täis raskeid teri. Sel aastal jäi tera peeneks ja kergeks. Vili on üle ootuste ilus, tugeva kõrre ja jämeda teraga. Terad valmivad kiiresti, juba pudenevadki. Tõmbas pihku paar viljapead ja hõõrus terad peopesale. Tuleb hoolitseda, et teri ei läheks agana(te)sse. Terad eraldatakse sõkaldest. Terad voolavad punkrisse, veetakse kuivatisse. Kallas terad salve. Kotti pandud terad viidi veskile. Viljakott rebenes ja terad valgusid murule. Tüdruk raputab kanadele peotäie teri maha. Linnud nokivad usinalt teri. Taimede terades leidub tärklist. Naise suu on nagu sidumata kott, mis teri ei pea. Kes tera ei korja, see vakka ei saa. Pime kana leiab ka vahel tera. *Tükk aega rääkisid nad saagist, kui mitu vakka teri iga rehi oli andnud .. A. Kalmus. || kaunvilja seeme. Suhkruhernestel tarvitatakse toiduks kaunu koos noorte teradega. Põldoa kuivatatud terad. || piltl midagi sisukat, kaalukat, väärtuslikku. Selles kirjutises on tera ja tuuma. Neis sõnades näib mingi tera sees olevat. *Arvuliselt ei ole see toodang praeguse aja kohta sugugi väike, aga kõlkaid on selles ometi rohkem kui teri. J. Kärner. || miski väike ja ümar. Pistis punaseid sõstraid korjates mõne tera suhugi. Neid dražeesid võib võtta 3–4 tera päevas.
▷ Liitsõnad: kaera|tera, maisi|tera, nisu|tera, odra|tera, riisi|tera, rukki|tera, viljatera; kõlu|tera, seemnetera; inger|tera, nõgi|tera, tahma|tera, tungaltera; herne|tera, läätse|tera, oatera; pipratera; mõttetera; marja|tera, pärli|tera, silmatera; maatera.
2. väike kompaktne aineosake. Sõmerjas, ühtlaste teradega liiv. Muld koosneb üksikutest teradest või terakeste kogumitest. Ühtlase teraga kristalne graniit. Kvarts esineb harilikult teradena. Järsku hakkas rahet tulema, suured terad hüppasid muru peal. Lauale pudenes mõni tera suhkrut. Majas pole teragi 'mitte sugugi' soola.
▷ Liitsõnad: klorofülli|tera, kruusa|tera, kulla|tera, liiva|tera, mulla|tera, pigmendi|tera, rahe|tera, soola|tera, suhkru|tera, tangu|tera, tolmu|tera, õietolmutera.
3. ‹ka adverbilaadselt› piltl väike hulk, vähene määr; natuke, väheke, ivake. Selles jutus on ehk tera tõttki. Seda mõistab igaüks, kel tera taipu peas. Rännumehed said tera aega jalga puhata. Kogu loos polnud teragi tõtt. Poisil pole teragi tahtejõudu. Kõik said juhtunust tera targemaks. Poiss võiks ju tera hiljem tulla. Ma ei usalda teda mitte üks tera 'mitte sugugi'. Kas sa täna köhisid? – Mitte teragi! *Õhust pole teragi tunda, et toas lamab kaua põdenud haige. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: nalja|tera, tarkuse|tera, tõetera.

välja uhtuma
voolava vee toimel kuskilt välja kandma, välja uhtma; kaldale, randa uhtuma. Vihmaga uhutakse mullast välja orgaanilisi aineid. Kevadveed ja paduvihmad on kaljuseinast liiva välja uhtunud. Tõusuvesi uhtus koopast välja kaheksajala. Läks randa vaatama, kas meri ka täna on midagi välja uhtunud. | piltl. Pisarad peavad kogu valu hingest välja uhtuma. *Küllap inimesed ja elu uhuvad Reinust välja tema „suurima tarkuse” – skeptitsismi. O. Tooming.

vara|salv [-e]
hrl piltl. Kuninga põhjatud varasalved. Muuseum on hindamatute kultuuriväärtuste varasalv. Info, tarkuse varasalv. Ideede, kogemuste, teadmiste varasalv. Eakal on rikkalik mälestuste varasalv. Leiab oma lugude ja naljade varasalvest alati midagi sobivat. Tantsu loomisel ammutas ta ainet rahvaloomingu varasalvedest.

öö|kull
kaku rahvapärane nimetus. Männikus huikasid öökullid. Öökulli karje, kisa, naer. Õõnsa tüvega puust lendas välja öökull. Valges näeb öökulle harva. Öökull kui tarkuse sümbol. || piltl (hilisööni ärksa (ja tegusa) inimese kohta)