[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuulma ‹kuulen 43›

1. hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama, kuulmise teel vastu võtma. Mees ei kuule hästi vasaku kõrvaga. Vanamehe kõrvad ei kuule enam tasast häält. Räägi valjemini, ma kuulen halvasti! Kuulsin koputust uksele, lähenevaid samme, koera haukumist. Kuuleb pauke, hüüdeid, naeru, jutukõma. Ta vist ei kuulnud mind, minu kutset. Telefonitorust kostis mehehääl: „Jalakas kuuleb!” Olen sel kevadel juba lõokest kuulnud. Kuulsin teda uksest sisse tulevat. Masinate müras ei kuulnud ta iseenda häältki. Polnud muud kuulda kui tormi müha. Polnud midagi kahtlast näha ega kuulda. Seda heli kuulis ainult harjunud kõrv.
2. kellegi rääkimis(t)est teada saama. Oled sa seda juttu, uudist, teadet juba kuulnud? Kuulsin seda raadiost, sõbralt, sõbra käest, sõbra kaudu, Antsu enese suust. Pole oma sugulastest ammu midagi kuulnud. Olen Evaldist ühte-teist kuulnud. Temast, tema kohta on ainult head, halba kuulda. Ta oli meie kavatsusest kuidagi kuulda saanud. Teeb, nagu poleks seda kuulnudki. Kuulsin, et kavatsete puhkusele minna. Oli kuulda, et tänavu tuleb külm talv. Lase kuulda 'räägi', mis sul plaanis on! Tahtsin kuulda, mis te sellest asjast arvate. On's niisugust asja enne kuuldud! Ma ei taha sellest kuuldagi. Valus kuulda, et tal nii pahasti läks. Nagu kuulda, sõidate te varsti ära. Pole kuulda olnud, et see rohi halvasti oleks mõjunud. Rääkisin seda kõigi kuuldes. Noh, mis head kuulda 'mis sul head rääkida'? || kõnek hüüatustes väljendab imestust, üllatust, tõrjuvat suhtumist vms. Kuule hullu! Kuule imet! Kas sa kuuled, või kohe Ameerikasse! Las see mõni sent jääb, kuule nüüd asja! No kuule nüüd juttu! *„Leevi meier olevat surnud.” – „Või surnud. No eks sa kuule. ..” F. Tuglas. || kirjalikust allikast teada saama. Teosest kuuleme palju huvitavat Saaremaa looduse kohta. Anne kirjast kuulsin, et ta kavatseb abielluda.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima, kuulama (3. täh.) Võtab kaaslaste nõuandeid, soovitusi, manitsust kuulda. Kuule mu nõu ja jäta minemata! Hoiatasin küll, kuid mind ei võetud kuulda. Ta ei võta kedagi kuulda, vaid teeb oma tahtmise järgi. Mõistusehäält tuleb kuulda võtta. Võta vits, kui poiss muidu ei kuule. *„Kallis, sa ju armastad mind, kuule mu palvet!” mangus Irma. A. H. Tammsaare.
4. van kuulama (1. täh.) Kuulge, mis ma teile ütlen! *Olgu küll, et see [= kiri] neile puruarusaamatus vene keeles oli, ometi kuulsid talumehed seda nagu usutunnistust kõige suurema tähelepanuga.. J. Mändmets.
5. kuule, kuulge kõnek teat. kõnetlusvormel. a. (pöördumistel, ka vastustes). Kuule, tõuse nüüd üles! Kuulge, hakkame minema! Kuule, ega sa enam pahane ole? Kuule, kas see on tõsi? Kuule, sa vist kardad. Kuule, ütle, milleks see hea on! Kuule, sulle on kantseleis kiri. Aadu, kuule, kas sul on õhtul veidi aega? Kuulge, kas te ei aitaks mind pisut! Toomas, kas sa ootad mind? – Kuule, võib kah. *„Millal sa tulid?” – „Kuule, juba päris mitu päeva. Vist varsti nädal,” vastas Margit.. E. Rannet. b. (kellegi ütluse v. teguviisi peale protesteerides). Kuulge, kuulge, kuhu te trügite! *Nagu poolkogemata libistas ta kätt mööda Aili sihvakaid sääri. „No kuulge...” pahandas Aili. A. Uustulnd.

lugema ‹loen 42›

1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. || ‹hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minema› van leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5. ‹impers.› arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.

välja meelitama
kedagi meelitades midagi enda valdusse v. teada saama. Meelitas minu käest mitusada krooni välja. Püüa see saladus temalt välja meelitada. || piltl esile kutsuma, kuuldavale peibutama. *Melanhoolseid teemasid saatis Bachi muusika, mida vilespillist meelitas välja pikakasvuline habemik. M. Unt.

märku saama
van
1. taipama, aru saama. *„Veider ja hirmus elukas,” mõtles poiss, „ei saa mina temast õiget märku. ..” J. Kõrv.
2. teada saama; aimu saama. *.. tuli ikka öösel tagasi, nii et tütred iial märku ei saanud, mis ta kaasa oli toonud. F. R. Kreutzwald.

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

välja painama
nurudes, peale käies midagi v. kedagi kätte saama, midagi teada saama. Painabki lõpuks teiselt summa suuruse välja. *.. ei jäta ega jäta järele, kuni painab mult tütre välja! K. A. Hindrey.

välja pinnima
peale käies, survet avaldades, tungivalt nõudes midagi teada saama v. saavutama, välja pressima. Vangi käest õnnestus välja pinnida andmeid vägede suuruse ja paiknemise kohta. Pinnisime talt välja kõik, mida ta selle asja kohta teab. Üritas kõigi vahenditega raha peidupaika välja pinnida. Pinnisidki välja, kus ma eile käisin. Küll ma temalt õlleraha, selle võla välja pinnin. *Varsti pärast jõulu läks Asmusel korda oma isa käest natuke haridust välja pinnida. A. Haava (tlk).

välja urgitsema

1. urgitsedes midagi kusagilt esile tooma v. eemaldama. Proovib hoiukarbist raha välja urgitseda. Pistis käe juurte alla ja urgitses peidupaigast kirja välja. Arstil läks hulk aega, enne kui kõik haavlid olid seljast välja urgitsetud.
2. peale käies, pinnides kelleltki midagi teada saama, välja uurima. Tema käest sa seda saladust küll välja ei urgitse. *.. pikkamisi püüab välja urgitseda, kas naine tõesti teab midagi .. O. Luts.

välja uurima
(vaadeldes, küsitledes) teada saama, kindlaks tegema, välja selgitama. Luurajad saadeti vastase kavatsusi välja uurima. Mine uuri välja, kes ta on. Püüdis tüdrukult ääri-veeri saladust välja uurida. *.. kumbki eelistas küsida, teise kohta võimalikult rohkem välja uurida .. H. Luik (tlk).