[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aine|ring

1. ped huviring teadmiste süvendamiseks teatava õppeaine alal. Õpilaste huvi- ning aineringid. Kirjandusring ja muud aineringid.
2. ainestiku valdkond, aineala. Luule ainering on avardunud, kitsenenud. Kirjanik käsitleb uut aineringi.

aine|test
ped test õpilaste teadmiste kontrollimiseks teat. aines

alus|uuringud pl
algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. Informaatika-, keemia-, tööstusalased alusuuringud. Sõnamoodustuse, süntaksi alusuuringud. Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus. Alusuuringute tulemus, tase. Alusuuringuid toetama, rahastama, tegema. Alusuuringutel põhinevad teosed. Me ei saa süsteeme luua, kui alusuuringud puuduvad.

arsti|praksis
arsti erialane tegevus, tema teadmiste ning oskuste praktiline rakendus

arvestus ‹-e 5› ‹s›

1. arvesse- v. arvelepanek; registreerimine ja selle alusel kokkuvõtete tegemine. Ametiühinguliikmete, töökohta vajavate kodanike arvestus. Jõuvankrite, liiklusõnnetuste arvestus. Punktide arvestus iluuisutamises. Peab oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust. Spordiühingute arvestuses võitis „Dünamo”. Võistlesin väljaspool arvestust. || maj majandusüksuse sooritatud ostu-, müügi-, palgamaksmis-, laenuvõtmis- jm. tehingute tulemuste süstematiseeritud registreerimine. Materjalide, toorainevarude arvestus. Koguseline, rahaline arvestus. Peab arvestust tulude ja kulude üle, kohta.
▷ Liitsõnad: eri|arvestus, individuaal|arvestus, koond|arvestus, palga|arvestus, punkti|arvestus, tasa|arvestus, võistkonna|arvestus, üldarvestus.
2. kaalutlus, ettemõtlemine. Tark poliitiline arvestus. Kaine arvestus. Väejuhi täpne ja loogiline arvestus. Mu arvestus osutus õigeks: poiss tuli tõepoolest tehasesse. Su arvestus oli ekslik. Male nõuab kaugeleulatuvat arvestust. Minu arvestust mööda pidi seal voolama oja. || kalkulatsioon, (arvutustel põhinev) hindamine. Ligikaudse arvestuse järgi võttis Mahtra ülestõusust osa 700–800 meest. Esialgsed arvestused lubavad hektarisaagiks 40 tsentnerit.
3. kõrgkoolis, tehnikumis vm. loengukursuse v. praktikumi lõpul toimuv eksamit asendav v. sellele eelnev teadmiste kontroll. Arvestust sooritama, tegema. Ladina keele arvestus. Psühholoogias oli meil ainult arvestus.

audiitor ‹-i 2› ‹s›

1. maj ettevõtte tellitud ja tema majandustegevust kontrolliv vannutatud isik. Audiitori otsus. Ettevõtte juhid ei võtnud audiitori soovitusi kuulda.
2. aj õpetajat teadmiste kontrollimisel abistav õpilane keskaegses koolis

eel|kool [-i]
millekski vajalike teadmiste v. kogemuste eelnev omandamine; eelnevalt omandatud teadmised v. kogemused. Enne esimesse klassi minekut käis Margus eelkoolis, et koolieluga tuttavaks saada ja lugemist-kirjutamist harjutada. *Elu Sinu majas oli kui suur eelkool minu praegusele põlvele. M. Metsanurk.

ehitus|tehnika
ehit ehitusalaste tehniliste teadmiste, oskuste ning kogemuste kogum. Tänapäeva ehitustehnika juures on see täiesti teostatav.

eksam ‹-i, -it 2› ‹s›

1. teadmiste v. praktiliste oskuste kontrollimiseks sooritatav katse. Kirjalik, suuline eksam. Eesti keele, matemaatika eksam. Eksamiks valmistuma, õppima. Sooritas eksamid edukalt. Paar eksamit on veel õiendada. Eksamit võttis vastu professor Tamm. Poiss kukkus eksamil läbi. Sai eksamil hea hinde. Eksam tuleb ka keemias(t) ja geograafias(t). Tegi ära autojuhi eksami.
▷ Liitsõnad: eriala|eksam, kutse|eksam, küpsus|eksam, lõpu|eksam, meistri|eksam, riigi|eksam, sisseastumis|eksam, vastuvõtu|eksam, võistlus|eksam, üleminekueksam.
2. piltl kontroll, proov. Kontserdid suurlinnas olid meeskoorile tõsine eksam.

ekskursioon ‹-i 21› ‹s›

1. (õppe)käik v. -reis uute muljete ning teadmiste saamiseks. Ekskursioon Lõuna-Eestisse, Kurgjale, Kaukaasiasse, Soome. Ekskursioon muuseumi, kunstinäitusele. Läheme ekskursioonile kooliümbrusse, sügisesse metsa. Käisime tehases ekskursioonil. Homme sõidame ekskursioonile. Tehti, korraldati ekskursioon Tallinna vanalinnaga tutvumiseks. Ekskursioonil mööda Vooremaad nägime-kuulsime palju huvitavat.
▷ Liitsõnad: bussi|ekskursioon, laeva|ekskursioon, lennukiekskursioon; kooli|ekskursioon, loeng|ekskursioon, lühiekskursioon.
2. õppereisist v. -käigust osavõtjad. Meie ekskursioon külastas J. Smuuli kodutalu Muhus. Ekskursioon sai öömaja kohalikus koolimajas.

empirism ‹-i 21› ‹s›

1. filos tunnetusteooria suund, mille järgi teadmiste ainsaks allikaks on kogemus
2. kalduvus teooria alahindamisele, kitsas praktitsism

enese|arendamine ‹-se 5› ‹s›
oma teadmiste, võimete v. oskuste täiendamine. *Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks, olgu lugedes või kusagil loengul käies. A. H. Tammsaare.

enese|täiendamine ‹-se 5› ‹s›
juba omandatud teadmiste täiendamine, eneseharimine. Erialane, poliitiline enesetäiendamine.

esoteerika ‹1› ‹s›
salapäraste või salajaste õpetuste, teadmiste ja oskuste koondnimetus; salateadused

haridus ‹-e 5› ‹s›
kooli(de)s v. iseõppimise teel omandatud teadmised, oskused ja vilumused; teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine v. andmine, koolitus. Hea, põhjalik, poolik, vähene, väike haridus. Muusikaline, sõjaväeline, polütehniline haridus. Kunsti-, teatrialane haridus. Ema-, võõrkeelne haridus. Ta sai hariduse eesti keeles. Milline haridus teil on? Mul on kaheksaklassilise kooli, kõrgem, akadeemiline haridus. Olen hariduselt ehitusinsener. Haridust tõendav dokument. Ta sai oma hariduse välismaal, Tartu ülikoolis. Lastele anti korralik, mitmekülgne, klassikaline haridus. Haridust on tal vähe. Ta haridus on puudulik. Kirjanik oli üksnes vallakooli haridusega. Algkooliga tema haridus piirduski.
▷ Liitsõnad: akadeemia|haridus, alg|haridus, eel|haridus, eri|haridus, gümnaasiumi|haridus, humanitaar|haridus, kesk|haridus, keskkooli|haridus, kooli|haridus, kunsti|haridus, kutse|haridus, kõrg|haridus, kõrgkooli|haridus, muusika|haridus, poliit|haridus, rahva|haridus, reaal|haridus, üld|haridus, ülikooliharidus; vaimuharidus.

harjutus ‹-e 5› ‹s›

1. harjutamine. Harjutus teeb meistriks. *Alles pika ja püsiva harjutuse peale juhtus järsku niisugune üllatus, et Toomas [= koer] tundis end hetkeks püsti jäävat. R. Sirge.
2. harjutamise üksikjuhtum, proov millegi äraõppimiseks. Pasunakoori harjutus. Solisti ja orkestri ühine harjutus. Laulukoori liikmed käivad kaks korda nädalas harjutusel. Harjutus algab õhtul kell 8.
▷ Liitsõnad: laske|harjutus, laulu|harjutus, orkestriharjutus.
3. ‹hrl. pl.› liigutuste, võtete v. ülesannete kogum võimete arendamiseks ja treenimiseks v. milleski oskuste, vilumuste omandamiseks v. nende näitamiseks. a. sport (kehaliste võimete arendamiseks). Akrobaatilised, iluvõimlemise harjutused. Kere- ja kõhulihaste harjutused. Kehaline, üldarendav, kohustuslik harjutus. Harjutused võimlemispingil, varbseinal. Harjutuse 60 lasku lamades võitis H. Mets. b. (vaimsete võimete, eriti keelealaste oskuste ja teadmiste arendamiseks). Õpilaste suulised ja kirjalikud harjutused. Harjutus kirjutati tahvlile. Õpetaja parandas harjutuses leiduvad vead.
▷ Liitsõnad: grammatika|harjutus, grupi|harjutus, hingamis|harjutus, hääle|harjutus, kontroll|harjutus, koond|harjutus, kordamis|harjutus, kõndimis|harjutus, kõne|harjutus, kõnni|harjutus, lennu|harjutus, lünk|harjutus, näidis|harjutus, näpu|harjutus, sule|harjutus, sõrme|harjutus, tõlkeharjutus; hooglemis|harjutus, hoo|harjutus, hüpitsa|harjutus, hüppe|harjutus, jalge|harjutus, jooksu|harjutus, jõu|harjutus, kere|harjutus, kiirus|harjutus, koordinatsiooni|harjutus, kurika|harjutus, käte|harjutus, lõdvestus|harjutus, paaris|harjutus, painduvus|harjutus, poomi|harjutus, rakendus|harjutus, riist|harjutus, rivi|harjutus, rühi|harjutus, rühma|harjutus, tasakaalu|harjutus, tõste|harjutus, vaba|harjutus, valik|harjutus, venitus|harjutus, viske|harjutus, võimlemis|harjutus, võistkonna|harjutus, üldharjutus.

heuristika ‹1› ‹s›
uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu

hinne ‹hinde 18› ‹s›

1. kellegi teadmiste, oskuste, võimete, töötulemuste hinnang, mida väljendatakse pallides, punktides vm. hindamisühikutes. Nõrk, puudulik, rahuldav hinne. Õpilasel olid ainult head ja väga head hinded. Hinded on (välja) pandud. Hinnet parandama. Sai eksamil, ajaloos, eesti keeles, kirjandi eest hea hinde. Tema hinnete hulgas oli üks kolm ja paar nelja. Tegi eksami hindele „väga hea”. Iluvõimlemises on kõrgeim hinne harjutuse täitmise eest 10 punkti. Komisjon võttis valminud maja vastu hindega „hea”.
▷ Liitsõnad: aasta|hinne, eksami|hinne, keele|hinne, kindlustus|hinne, kirjandus|hinne, kvaliteedi|hinne, käitumis|hinne, stiili|hinne, veerandihinne.
2. ‹liitsõna esiosana› hrv hindamine; näit. hindekomisjon, -punkt

jälgima ‹37›

1. midagi (liikuvat) pilguga saates vaatlema, seirama. Jälgib kalade liikumist akvaariumis. Laste silmad jälgisid iga ta liigutust. Jälgib silmadega, pilguga, silmanurgast, üksisilmi, ainiti. Poiss jälgis, kuidas vend masinat parandab. Istub päev läbi akna juures ja jälgib möödujaid. *Irina oli kella jälginud, jäi veel seitse minutit. A. Beekman.
2. (vaimse pingega, mõttega, kaasa elades) kuulama; kuulama ja vaatama. Kõnet, loengut, reportaaži jälgima. Kontserti, ettekandeid, teatrietendust jälgima. Oli teiste vestlust sõnatult jälginud. Õpilane ei jälginud tundi, õpetaja seletusi. Jälgib hinge kinni pidades vanaema jutustust. Suurvõistlusi jälgis tribüünidelt enam kui kümme tuhat pealtvaatajat. Ma ei suutnud ta segast arutlust jälgida.
3. millegi arengut, käiku, tegevust, seisundit pidevalt silmas pidama, kontrollima (sellega kursis olemiseks, uurimiseks, teadmiste täiendamiseks jne.). Kooliarst jälgib pidevalt õpilaste tervist. Jutustuses jälgitakse kahe perekonna saatust. Noored loodushuvilised jälgivad kevade saabumist. Jälgib ajalehti, ajakirjandust, tehnikauudiseid. Jälgi, et kõik oleks korras! Õpetaja jälgib, kuidas õpilased liiklusreegleid tunnevad. Ametiühingud jälgivad, et tööseadusest kinni peetaks.
4. taga ajama, jälitama; (luurates, nuhina) kannul käima. Kass pages teda jälgiva koera eest puu otsa. Põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita. Kurjategijat jälgiti igal sammul. Nurjaminekud, ebaõnnestumised jälgisid teda. Kõikjal jälgis teda tunne, et midagi on juhtumas. Kalapüüki on viimasel ajal jälginud ebaõnn.
5. kaasa tegema, millegagi koos v. kaasas käima; järgima. Maantee jälgib kõrval voolava jõe lookeid. Moes on õige kergelt keha jälgivad rõivad. Tõlge ei jälginud kõiki originaali vormielemente. Ka kunstmuinasjuttudes jälgitakse lavalise kaksuse seadust. Kanal jälgib maapinna reljeefi.

kameralistika ‹1› ‹s›
aj maj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum 17.–18. saj. Saksamaal

katse ‹18› ‹s›

1. püüe, üritus midagi teha, sooritada v. saavutada. Ebaõnnestunud, asjatu, õnnestunud, edukas katse. Ei teinud katsetki lahti rabelda, vastu hakata. Vaenlase katsed üle jõe tungida nurjusid, ei andnud tulemusi. Haige tegi katseid istukile tõusta. Tehti katset kauplemisega, lehe väljaandmisega. Asi õnnestus esimesel katsel. Pärast korduvaid katseid läks korda ülikooli pääseda. || sport võistlejale võistlustel antav sooritamisvõimalus. Algkõrgus ületati kohe esimesel katsel. Kuulitõukaja paar esimest katset ebaõnnestusid. Arvesse läheb parem katse. Kolmandaks katseks asetati kangile 205 kg. || katsetus, proov; mingi asjaolu, olukorra, omaduse vms. (järele)proovimine v. kindlakstegemine. Juba varakult teeb nooruk kirjanduslikke katseid. Tõmbab katseks uue kuue selga. Katseks otsustatakse edasi minna. Perenaine tõi katseks suure tüki õunakooki. Katse ja eksituse meetod 'millegi proovimine ilma pikema eeltöö v. teadmisteta'. *Siis avastas Adru Peetri paatkond, kes ühel õhtul oli paar võrgukaltsu niisama katseks abajasse tilgutanud, suured ahvenaparved. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: abistamis|katse, analüüsi|katse, dessandi|katse, elustamis|katse, enesetapu|katse, kordus|katse, kuriteo|katse, lennu|katse, lisa|katse, lähenemis|katse, mässu|katse, pealetungi|katse, põgenemis|katse, reformi|katse, riigipöörde|katse, röövimis|katse, seletus|katse, sissemurdmis|katse, tapmis|katse, tõestus|katse, uuendus|katse, vallutus|katse, vargus|katse, varjamis|katse, vastuhaku|katse, vastupanu|katse, veenmis|katse, vägistamis|katse, äratus|katse, ülestõusmiskatse.
2. ‹hrl. pl.› võimete v. teadmiste ning oskuste kontroll. Spordikooli astujatel tuleb sooritada kehalised katsed. Seminari lõpus toimusid katsed. Maamõõtjate kursused lõpevad katsetega. Jahipidamisõiguse omandamiseks peab eelnevalt sooritama vastavad katsed.
▷ Liitsõnad: sisseastumis|katse, sobivus|katse, vastuvõtukatse.
3. uurimise eesmärgil mingi nähtuse esilekutsumine v. mõjustamine, eksperiment. Lihtne, keeruline, teaduslik, pedagoogiline katse. Laboratoorsed ja kliinilised katsed. Biokeemias korraldatakse katseid mitmesuguste katseloomadega. Keemiatundi elustasid hästi läbimõeldud katsed. Katsetega tehti kindlaks, et .. Katsed kinnitavad hüpoteesi. See teooria põhineb arvukatel katsetel. Katses, katse all olid roosisordid.
▷ Liitsõnad: bioloogia|katse, füüsika|katse, inim|katse, keemia|katse, kontroll|katse, loom|katse, põld|katse, ristamis|katse, sordivõrdlus|katse, söötmis|katse, väetus|katse, välikatse.

katsuma ‹42›

1. käega, sõrmedega (harvem jalaga) puudutama, puudutades kompama. Väljapanekuid ei tohi käega katsuda! Katsub riiet näppude vahel. Ema katsus peoga poisi kuuma otsaesist. Katsu, kas pesu on nööril juba kuiv. Katsu, kui külmad on mu käed. Katsus läbi riide kotis, taskus olevaid esemeid. Ära katsu kurja koera! Pimedas tuli seal jalaga vaevaliselt teed katsuda. Katsusin varbaga, kas vesi on soe. Tahtmatult katsusid sõrmed haiget kohta. Kassipoeg katsub käpaga lõngakera. Eks ole hanguvart saanud küllalt katsuda. || kõnek (tüdrukut, naist) kätega mudima, käperdama. *.. peaasi on kilkav tüdruk kohmakalt õlgedesse muljuda, teda kõdistada ja katsuda, nii palju kui annab. M. Traat.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma, üritama, proovima. Katsub lugeda, kirjutada, künda, niita, end liigutada. Poiss katsus tüdrukut suudelda. Katsuvad küll jõuga, küll nõuga. Lind katsus lendu tõusta. Katsub uinuda, rahuneda. Katsus läbi pisarate naeratadagi. Katsun juhusliku autoga maale sõita. Ei katsunudki oma pettumust, pahameelt, viha varjata. Temaga katsu heaga läbi ajada. Süüdlane katsub kõike jälle heaks teha. Aega on küll vähe, kuid ma katsun siiski tulla. Sõbrad katsuvad teda rahustada, lohutada. Katsub päästa, mis päästa annab. Kui õige katsuks temaga veel kord rääkida! Eks katsugu keegi temale vastu hakata! Katsu sa sadu või tormi tagasi hoida! | kasut. viisakas käsus v. palves, samuti nõudes, ähvardades jne. Lapsed, katsuge nüüd vaiksemalt olla! Katsu sellega leppida, mis laua peal on. Katsu võlg ära maksta. *„Mis sa seal kirjutad?” – „Märgin meie vaidlust päevikusse.” – „Katsu sa!” L. Meri. || hankida, muretseda püüdma. Ta oleks ikka endale ühe rahuliku koha võinud katsuda. *Mees tapeti, üksi kasvatas lapsi, küla teab, missuguse vaevaga ta neile leiva lauale katsus ja riide selga sai .. A. Hint.
3. millegi sobivust, teat. seisundit, tugevust, kordaminekut vm. järele proovima, kontrollima. Katsub kinga jalga, mantlit selga, kinnast kätte, mütsi pähe. Poisid katsusid jõudu, rammu. Katsume, kumb meist on kiirem! Noored linnud hakkavad oma tiibade tugevust katsuma. Keegi astus kotta ja katsus ust. Lapsed katsuvad, kas jää juba kannab. Kõik katsuvad uut kiike. Katsus pöidlaga lõikeriista tera. Katsume, kuidas kala näkkab. Nooruk on kümneid ameteid katsunud. Katsugu, kas töö ongi nii kerge. Pulssi katsuma 'pulsi sagedust kontrollima'. Õnne katsuma 'millegi võimalikku õnnestumist järele proovima'. || mingi katsumusega proovile panema (piiblipärases keelepruugis). Elu, saatus pole teda katsumata jätnud. *Sina loodad oma suure rammu ja õiguse peale, aga jumal on sind katsuma tulnud – alles hiljuti matsid sa oma naise. A. H. Tammsaare. *.. keegi ei võinud teada, kui kauaks Issand heaks arvab linna piiramisega katsuda. J. Kross. || van teadmiste, oskuste taset kontrollima; revideerima. Vanasti käis kirikuõpetaja kevadel kooli katsumas. *Katsume nüüd, kuidas on lood teie peadega ja kui palju seal seda jagamist õige on. M. Traat. *See on kõrge Orlamünde krahv, Taanist. Katsub Liivimaa losse ja kirikuid. J. Sütiste.
4. maitsma, maitset proovima; pisut sööma v. jooma. Katsu, kas on magus, hapu, soolane. Katsuge meie õlut kah! Ta ei jätnud laualt ühtegi rooga katsumata. Haige ainult katsus suppi.
5. ‹esineb eriti juhul, kui järgneb et- v. kuidas-kõrvallause› kõnek nii kiiresti kui võimalik, viivitamatult midagi ette võtma, tegema, toimima. Katsu, et sa kaod! Katsume, et uksest välja saame. Katsu, et saad kähku kuivad riided selga. Katsuvad ise, et veel eluga tulema saavad. Ta oli väga väsinud, katsus aga, kuidas voodisse sai.
6. kõnek vaatama, kaema. Katsun seal väheke ringi. Katsub endale metsast mõne tarbepuu. *Aga ka kiusatus oli suur – minna ise katsuma seda saladust .. R. Roht. *Ma tahan katsuda, kes on siin peremees, kas mina või sina. A. H. Tammsaare. | ‹imperatiivis› (rahvapärastes väljendites). Katsu imet! Katsu nalja! Katsu mul asjameest! *Katsu asja! On mul tarvis tema ninakärsutamist näha .. E. Vilde.

kollokvium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. üliõpilaste teadmiste selgitamine vestluse teel. Õppejõud korraldasid semestri jooksul kontrolltöid ja kollokviume.
2. teadlaste v. poliitikategelaste nõupidamine teat. probleemide üle. Kollokviumile kogunes üle 50 loodusteadlase.

kontroll|töö
kirjalik töö teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks. Matemaatika, eesti keele kontrolltöö. Kontrolltööde vihik. Õpetaja parandas õpilaste kontrolltöid. Poiss kirjutas kontrolltöö nelja peale. Üliõpilaste kontrolltööd. Viimane kontrolltöö jäi arvestamata.

kool ‹-i 21› ‹s›

1. õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased õpetajate juhtimisel omandavad teadmisi, oskusi ja vilumusi. Eesti, vene õppekeelega kool. Vaegnägijate, kurttummade kool. Üheksaklassiline kool. Lapsesõbralik kool. Kooli õpilased, õpetajad, direktor, õppekava. Töötab koolis õpetajana. Poiss õppis koolis hästi, lõpetas kooli medaliga. Ta jättis kooli pooleli, heideti koolist välja. Eeva pani tütre linna kooli. Ta käis Pärnus koolis. Laps läheb esimest aastat kooli. Mare oskas juba enne kooli 'kooliminekut, kooliskäimist' lugeda. Sellest poisist oleks tulnud suur mees, kui ta veel kooli 'kooliharidust' oleks saanud. Asulas avati uus kool. *Peale pühi tuleb praosti-härra ühes köstriga kooli katsuma.. O. Luts. || hoone, maja, kus asub vastav asutus, koolimaja. Kool asub lähedal. Endised õpilased kogunesid oma vanasse kooli. Vanemad kutsuti kooli. || koolikollektiiv (õpilased ja õpetajad). Saal oli suur: sinna mahtus kogu kool. Terve kool käis kevadel metsa istutamas. || vastavas asutuses toimuv õpetus, õppetöö. Kool algab hommikul kell 8. Pärast kooli ruttasid lapsed koju. Poiss puudus koolist põhjuseta. Lastel hakkab varsti kool peale. Pühapäeval ei ole kooli. || kursusetaoline teadmiste ja oskuste andmise sari. Noorte emade kool.
▷ Liitsõnad: abi|kool, alg|kool, elementaar|kool, era|kool, internaat|kool, kaugõppe|kool, kesk|kool, kihelkonna|kool, kiriku|kool, kloostri|kool, kodu|kool, kommerts|kool, kreis|kool, kroonu|kool, kõrg|kool, köstri|kool, küla|kool, linna|kool, maa|kool, ministeeriumi|kool, misjoni|kool, mõisa|kool, pikapäeva|kool, poiste|kool, rahva|kool, reaal|kool, riigi|kool, sega|kool, suur|kool, talurahva|kool, toom|kool, täiendus|kool, tütarlaste|kool, valla|kool, õhtu|kool, ühis|kool, ülikool; aiandus|kool, auto|kool, balleti|kool, eri|kool, kaevandus|kool, kalandus|kool, kaubandus|kool, keelte|kool, kodumajandus|kool, koka|kool, koreograafia|kool, kunsti|kool, kutse|kool, käsitöö|kool, lennu|kool, loomakasvatus|kool, majapidamis|kool, male|kool, meditsiini|kool, mere|kool, muusika|kool, poliit|kool, politsei|kool, põllumajandus|kool, põllutöö|kool, raudtee|kool, spordi|kool, sõja|kool, teatri|kool, tehnika|kool, tööstus|kool, vabriku|kool, õmbluskool; baas|kool, harjutuskool; matka|kool, perenaiste|kool, pühapäeva|kool, suvekool.
2. haridus-, koolisüsteem. Kool lahutati kirikust.
▷ Liitsõnad: töö|kool, ühtlus|kool, üldhariduskool.
3. mingisuguste oskuste omandamine, koolitus; kogemused, õppetund. Töö ajalehtede juures andis tulevasele kirjanikule kõva kooli. Tema hääl vajab veel kooli. Vabakava esitamises oli tunda head kooli. Tegi läbi karmi võitluse kooli. *„Teile tuleks tubli kool anda, siis vahest saaks teist asja!” arvas Parker joobnu südikusega. J. Nõmm. || kogemuste, koolituse andja, koolitaja. Vestlus on keeleõppimisel parimaks kooliks. Kirjanduse lugemine oli talle heaks kooliks. *Elu on kõige ülem kool ja avatud igaühele, aga ta kooliraha on liig kõrge.. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: eel|kool, elu|kool, hääle|kool, kehakool; palli|kool, suusa|kool, ujumis|kool, vehklemiskool.
4. koolkond (kirjanduses, kunstis, teaduses vm.). Iluuisutamises kujunes paarissõidus välja kolm koolkonda: inglise, viini ja saksa kool. *Ja nii on see kirjanik [= Dostojevski] hakanud kooli looma alles käesoleval sajandil.. O. Urgart.
▷ Liitsõnad: maalikool.
5. käitumiskultuur, kombed, kasvatus jms. Käitumises on tal vana hea kool. *Roogas on vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg.
6. ‹hrl. liitsõna järelosana› loomade dresseerimise asutus; viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude ja -põõsaste paljundamise koht v. asutus
▷ Liitsõnad: puukool.

kultuurharidus|töö
inimeste vaba aja sisustamine teadmiste andmise, kultuuriliste ja praktiliste huvide rahuldamise ning taidlusega

maailma|pilt
olemasolevate teadmiste alusel moodustuv kujutlus, arusaam maailmast. Teaduslik, idealistlik, mütoloogiline maailmapilt. Loodusrahvaste primitiivne maailmapilt. Ptolemaiose, Newtoni maailmapilt. Keskaja, antiikeeposte maailmapilt. Teaduse arenedes maailmapilt avardub. Selline asi ei mahu minu maailmapilti 'ei ole kooskõlas minu arusaamadega'.

majandus|õpe
majandusalaste teadmiste levitamine töökohtadel, ettevõtetes ja asutustes

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

mnemoonika ‹1› ‹s›
reeglid ja võtted teadmiste meelespidamise v. meeldetuletamise hõlbustamiseks, mnemotehnika

oskus|teave
ka maj valmistamissaladusi, tootmis- v. turustusoskusi ja -kogemusi puudutavate teadmiste kogum

pagas ‹-i illat -isse e. -i 2› ‹s›

1. reisil kaasas olevad kohvrid, pakid jms. (kogumõistena). Kaks kerget kohvrit oli kogu mu pagas. Pani oma vähese pagasi voorimehele ja sõitis hotelli. Laadisime oma pagasi veoautole ja alustasime teekonda sadamasse. || talitus, mis korraldab reisipakkide reisirongides, -lennukites ja -laevades spetsiaalses vagunis v. ruumis transportimist. Suuremad pakid on mõistlik pagasisse anda, panna. Võttis oma asjad pagasist välja. Lapsevankri peab küll pagasisse panema. Saatis jalgratta juba ees pagasiga Viljandisse.
2. piltl (omandatud teadmiste, oskuste vms. kohta). Teadmiste, kogemuste pagas. Rikkalik teaduslik pagas. Oli vaid see vähene pagas, mis ta vallakoolist kaasa oli saanud. *Keskkool andis küll kultuursele inimesele vajaliku üldise vaimse pagasi, kuid ei mingit oskust elamiseks, töötegemiseks. O. Tooming. *.. mitmed Ülejõe kooli lõpetanud töötasid hiljem üksnes Jannsenilt saadud pagasiga õpetajatena üle kogu Pärnumaa. M. Kalda.
▷ Liitsõnad: haridus|pagas, keel(t)e|pagas, kogemuste|pagas, teadmis(te)pagas.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

poliit|ring
nõuk poliitiliste teadmiste omandamise ja täiendamise õppering

polü|tehniline
mitmesuguseid tehnika alasid haarav v. õpetav. Polütehniline õpetus nõuk pedagoogika suund, mis sidus üld- ja kutsekoolis teoreetiliste teadmiste omandamise tootvaks tööks vajalike tehniliste oskuste õpetamisega.

proovima ‹42›

1. millegi omadusi, seisundit, sobivust vm. kindlaks tegema, katsetama, kontrollima. Mees proovib vikatit, värve, uut püssi, noa teravust. Perenaine proovis puutikuga koogi küpsust. Proovi uut purje vaikse tuulega. Lähme kiike proovima! Nägin teda autot proovimas. Enne võistlust peab rada, jääd proovima. Haige proovib teist asendit. Enne kreemitamist tuleb naha tundlikkust proovida. Ma tahan oma võimeid proovida. Isa peaks äriga, loteriil õnne proovima (riskides midagi tegemise kohta). Noormees proovib juba mitmendat ametit. Olen vaesust omal nahal 'ise' proovinud. See on proovitud kalapüügikoht. Vaja proovida, kas redel kannab. Proovi, kas ulatud käega lage puudutama. Proovi ust, kas see on lukus. Proovib näpuga, varbaga vett. Kas oskad hambaga kulda proovida? Proovisin, milline lõhnaõli sobib. Poiss proovib võtit lukuauku. Pruut proovib kingi jalga, sõrmust sõrme. Ema proovis tütrele kleiti selga, uiske alla. Küll armastab peegli ees soenguid proovida. Proovi, kuidas see kübar sulle istub. Lavastaja proovib teda Hamleti rolli. Tahaksin proovida „Libahundi” Mari osa, end Mari osas. Poisid proovisid omavahel jõudu, rammu. Siin on tara kallal jõudu proovitud 'tara lõhutud, räsitud'. || maitsma. Proovi meie aia õunu! Ta proovis keelega, keeleotsaga märjukest. Proovi, kas supil on soola parajalt. Viis naabritele oma õlut proovida. Toite oli nii palju, et kõiki ei jõudnudki proovida. See poiss pole suitsu kunagi proovinudki. || kellegi v. millegi väärtust katsumustes kindlaks tegema, kedagi v. midagi proovile panema. Inimest proovitakse töös. Sind on proovitud ja kergeks arvatud. Armastust peab proovima. Saatus on proovinud mu usku, tahet, mõistust, võimeid. Ta on mu vana proovitud sõber. *Ta näib iseennast proovivat, kui palju ta kiusatusele vastu suudab panna. A. H. Tammsaare. *.. tahan oma tundmusi preili Marchand'i vastu tõsiselt ja mehiselt proovida. E. Vilde. || van teadmiste taset kontrollima. *Kooliõpetaja proovis uusi poisse. O. Luts. || van hindama. *Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita.. E. Vilde.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma. Lamaja proovib pead tõsta, end pöörata. Proovisin tõlkida. Proovi kuidas tahes, suitsetamist jätta ei saa. Proovis ja proovis, aga portree ei tulnud kujutatava sarnane. Kui õige prooviks tangot (tantsida). Võiks ju malet proovida. Ei maksa minna proovimagi, nagunii ei võida. Ta ei proovinudki tõtt teada saada. Proovisin vastu hakata. Olen mitu korda proovinud sulle helistada. Poiss on juba kaua proovinud tüdruku tähelepanu köita. Võiks juba künda, kündi proovida. | (käsu, keelu, ähvarduse, palve jms. väljendamisel). Ära proovigi valetada. Proovi sa vastu hakata! Proovigu veel keegi siin lärmata! Proovi ükski kord õigeks ajaks tulla. Eks proovi ainult ära võtta!

rahva|astronoomia
rahvapärimustega seotud astronoomia-, meteoroloogia- ning kalendrialaste teadmiste, kujutelmade ja uskumuste kogum

vanast rasvast elama
varem omandatu (vara, kogemuste, teadmiste jne.) varal elama, läbi ajama. *.. ta olevat olnud kuberner või midagi selletaolist, kuid nüüd elavat pensionist või vanast rasvast. V. Adams. *„Estonias” elasin ma nii-öelda vanast rasvast, mängisin peamiselt neid osi, mis mul juba „Vanemuise” päevilt tuttavad olid. M. Möldre.

sanitaarharidus|töö
nõuk tervishoiualaste teadmiste levitamine tervise kaitse huvides

sanitaar|miinimum
nõuk tervishoiualaste teadmiste vajalik miinimum (mingi kutseala töötajal)

sensualism ‹-i 21› ‹s›
filos ratsionalismile vastanduv tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks meeleelundite andmeid

silma|ring

1. silmapiir, horisont; vaateväli. Kuu lähenes silmaringile. Metsatukk piirab silmaringi. *.. laevad kadusid udus teineteise silmaringist. A. Saal.
2. piltl teadmiste, kogemuste kogum. Laia, avara, arenenud, suure silmaringiga õpetlane. Rännates silmaring laieneb, avardub, suureneb, kasvab. Raamatud laiendavad lapse silmaringi. Ahas, kitsas, piiratud, väike silmaring. Tal polegi silmaringi. Poliitiline silmaring.

suutma ‹suudan 46›
võima, jaksama, jõudma, võimeline olema. a. (kehaliselt, organismi seisundi, tervise, jõu vm. poolest). Haige ei suuda istuda. Väsinud sõrmed suudavad vaevu labidat hoida. Käed ei suutnud ebelat looma pidurdada. Üheskoos suudeti kivi kõrvale veeretada. Väike laps ei suuda pikka maad käia. Jooksevad nii kiiresti, kui suudavad. Müürsepad pingutasid, mis aga suutsid. Sööb tugevasti, et suudaks rasket tööd teha. Troopikakuumust ei suutnud paljud taluda. Inimsilm suudab eristada tuhandeid värvitoone. Suudab meeles pidada, uinuda, ärkvel olla. Saarmas suudab kaua vee all olla. Kurnatud loom ei suutnud koormat vedada. b. (vaimselt, psüühiliselt, tahte poolest). Koosolijad ei suutnud kuuldut uskuda. Vähesed suutsid midagi niisugust ette kujutadagi. Nooruk ei suuda neiult pilku pöörata. Teiste pilget ei suutnud ta kauem välja kannatada. Keevalised iseloomud ei suuda end talitseda, valitseda. Ei suudetud kiusatusele vastu panna, ennast pidada. See mees suudab lubadust, sõna pidada. Pidas kaua pingele vastu, aga enam ei suuda. Tüdruk ei suuda kauem naeru, pisaraid tagasi hoida. Kes suudaks sellist solvangut unustada, andestada? Külalised lahkuvad oma pettumust vaevu varjata suutes. Kui sõpra paluda, ei suuda ta ära öelda. Polnud seda, kes oleks ränka teadet ette lugeda suutnud. Tol päeval ei suudetud kuidagi oodata tööaja lõppu. Mehed ei suutnud poisikese tarmukust ära kiita. Võõras ei suuda linna au ja ilu küllalt (ära) imestada. *Iial ei suuda ma armastada alatut, hoolimatut, petlikku inimest .. O. Tooming. c. (võimete, oskuste, kogemuste, teadmiste vms. abil) millegagi toime tulema, hakkama saama, midagi oskama v. saavutama. Vähesed suutsid hieroglüüfe lugeda. Meistrimees suudab vanast kolustki midagi tarvilikku luua. Nad ei suutnud sõpra aidata, ülesannet lahendada. Kõik viimseni suudavad klassi lõpetada. Kes suudab, tehku järele! Ega igamees suuda viisi pidada. Lektor suudab kuulajais asja vastu huvi äratada. Alati ei suuda autor lugejat veenda. Mõned suutsid endast hea mulje jätta. Peab suutma olukordi õigesti hinnata. Õnnetuse põhjusi ei suudetudki välja selgitada. Ruum suutis vaevu kõiki koosolijaid mahutada. Vaenlane ei suutnud saart vallutada. Mäss suudeti kohalike jõududega maha suruda. Ei suudetud rahvast võõra vägivallaga murda. d. (majanduslikult, rahaliselt). Võlg suudeti tasuda õigeaegselt. Kalleid aparaate ei suudetud muretseda. Endisajal ei suutnud paljud vanemad oma lapsi koolitada. Suutmaks toita suurt perekonda pidi tublisti pingutama. e. (ajaliselt). Vanake komistas, kuid saatja suutis teda siiski hoida kukkumast. Päike pole suutnud igalt poolt veel lundki sulatada, kui juba lumikellukesed väljas. *Vaevalt oli Toots enese ära peita suutnud, kui köster sisse astus. O. Luts.

sõidu|tehnika
sõidukite juhtimisel ja suusa-, uisu- v. ratsaspordis rakendatavate (juhtimis)võtete, oskuste ja teadmiste kogum. Eeskujulik, hea, nõrk sõidutehnika. Algaja autojuht ei tundnud end sõidutehnikas kindlalt. Purjeka sõiduomadused ilmnevad suurel määral meeskonna sõidutehnika ja -kogemuste kaudu. Suusatamisel kergendab edasiliikumist õige sõidutehnika valdamine. Ratsutamistreeninguil täiustatakse pidevalt sõidutehnikat.

taseme|eksam
(teadmiste, oskuste taseme väljaselgitamiseks)

taseme|töö
kontrolltöö vms. teadmiste taseme väljaselgitamiseks. Matemaatika tasemetöö.

teadma ‹tean 45›

1. informatsiooni, teadmisi omama, millestki teadlik olema, milleski selgusel, kindel olema; endale aru andma. Keegi ei teadnud sündinud kuritööst. Lugeja inimene teab, mis maailmas sünnib. Kes teab, palju kell on? Teadis, kust ja mida on kasulik osta. Ta teab, kuidas temasse suhtutakse. Noored teatakse põllul olevat. Võõras arvab teadvat, palju linnani maad on. Rahvas teab rääkida, et kõik lõppenud õnnelikult. Kodused ei tea pojast midagi. Vähesed teadsid, et majal on varuväljapääs. Uustulnukast eriti ei teatud. Kust võisid nad sõbra mõtteid teada. Ma tean, et ma midagi ei tea. Ma ei tea, mis see sõna tähendab. Oleks mees hädaohust teadnud, poleks ta nii ettevaatamatult käitunud. Oh, oleks ma seda teadnud! Tahan sust kõike teada. Asi juhtus isa teadmata, ent ema teades. Nuttis, teadmata, mida teha. Kasvataja teadis, et poiss ei valeta. Ma tean, et ta tuleb. Nagu ta ise ei teaks! Kust ta seda teadma pidi. Teab juba lõhnast, kas tehing on kasulik. Pererahvas teab väga hästi, mis olukorras külaline viibib. See tüdruk ei tea alati, mida teeb. Karulast on teada üle saja lauliku. Nagu teada (millegi üldteada kohta). Teada 'selge', kuidas see kõik lõpeb. Teada puha, kes seda tegi. Kaaslaste teada 'arvates, meelest' käitus poiss halvasti. Enese teada oli tal kõik korras. Minu teada, minu teades on see tamm. On teadmata, kas ta kohale jõudis. Surnud sajandivahetusel, sünniaeg teadmata. Ta ei tea tuhkagi, mõhkugi, õhkagi, pooli asjugi. Ei tea ööd ega päeva. Ei tea maast ega ilmast, maast ega taevast. Sul parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. | (oma kogemusele viidates). Mees ei tea, mis purjusolek tähendab. Küll ta nüüd teinekord teab, et ei unusta. Oli nii tugeva tervisega, et ei teadnudki, mis haigus on. Puudust ja nappust teavad nad enda, omast käest (ära). Mida tema ka lastest teab! Teab raha hinda. || ‹da-infinitiivis› esineb ühendeis, mis märgivad informatsiooni ja teadmiste hankimist, edastamist, hoidmist. Ekskursioonil saadi mõndagi huvitavat teada. Tahab tõde teada (saada). Võõras soovis teada, kus Kased elavad. Kui abi vajad, anna teada 'teata, informeeri'. Poeg annab endast kirjaga kodustele teada. Otsus anti õhtul teada. Valitsus annab teada, et .. Kuuldu tuli enda, enese teada hoida, pidada. Jättis asja oma teada. See jääb meie, nende kahe teada.
2. (ära) tundma, tuttav olema. Seda meest teavad nad nägupidi. Teda teatakse kui üle valla kokka. Kes jõuab suure asutuse kõiki töötajaid teada. Õpetaja teab paljusid ravimtaimi. Kogenud kaptenile on sealsed teed ja veed teada. Kas sa seda mõistatust tead? Põhja pool seda haigust ei teata. Teab teed nii hästi, et võib kinnisilmi minna. Teab seda kanti nagu oma viit sõrme. Teada töö, teada inimesed. *Hannes teadis võilille, karikakart, varsakapju teadis. L. Promet.
3. oskama; taipama, märkama, millegi peale tulema. Lapsed teavad luuletust peast. Võõraid keeli on kasulik teada. Sõnu teadmata pole mõnu laulda. Õpilane teadis kõik, mis temalt küsiti. Niisugust pisiasja ei teadnud keegi tähelegi panna. Kust nad teadsid sinna minna? Väikesed ei teadnud midagi karta. Tema juba teadis, kuidas asju ajada. Kõik toimus kiiremini, kui teati arvata. Sellest ei teadnud siis unistadagi. Ei teadnud i-d ega a-d öelda. Ei teadnud aimata. Asjatundjad teavad öelda, et .. Eit teab valuvõtusõnu. *Toapoiss .. teadis härrale Kristjani palumist nõnda ette panna, et ta kohe vastu võeti. J. Pärn.
4. esineb ebaselgust, ebamäärasust, teadmataolu, kõhklust, kahtlust väljendavates ühendites. Ei tea kelle sigitatud sant. See juhtus teab kelle süül. Teab mis mees tast saab. On tea kuhu kadunud. Jooksis ähmis ei-tea-kuhu. Magab teab kus kuuris. Koju jõutakse tea millal. Lugu oleks võinud lõppeda ei tea kuidas. Ei tea miks sattus esimesena pihku labidas. Tea(b), kas loomad said ikka korralikult süüa? Ei tea, kas tal ongi suuremat viga. Tea kas oli seeme halb või mis? Hulgub ringi kes teab kus. Loeb seda raamatut kes teab mitmendat korda. Tüdruk polnud teab mis iludus. Sel poleks teab mis mõtet. Eluruumid polnud just teab mis. Häda polnud kes teab mis. Peab ennast teab kui targaks. See pole teab kui kallis. Ta juhatati jumal, taevas teab kuhu. Kaotas kindad kes teab kuhu. Teeks ei tea mis ära. Mõtleb enesest ei tea mis. Peab ennast jumal teab kelleks. Jumal seda teab, kus ta kolab. Jumal ise teab, mis sest saab. Taevas teab, millega see lõpeb. Ei tea kedagi. Ei tea midagi. Kes teab, kui kaua tüli veel kestnud oleks. Kes neid teab. Kes teab, kes teab. Ei või iial teada. Ei või teada midagi. *Tea nüüd ühti. Tea, kumb astus esimese sammu, kuid juba nad ruttasid otse üle välja .. A. Mälk. | esineb kirumisvormelites (vt. ka fraseoloogiaosa). See on põrgu teab mis. Põrgu teab, mis siin lahti on. Madis seda teab.
5. kõnek kasut. millegi tundetoonilise rõhutamise korral. a. kellegi poole pöördudes, millelegi eriliselt tähelepanu juhtides vms.; kuul(g)e. Tead, jube oli. Tead mis, lähme kinno! Kas tead, ära sa asjata karda! No tead, see lõhnab keretäie järele. *Ta sosistas usaldavalt, nagu sõbrale: „Teate, jumalat ei ole olemas.” A. Valton. b. kasutusel taunitava täitesõnana. *„Iia! Iia!” kordas Sikusarv vaimustatult .. „Vahva, tead, Iia! Aga perekonnanimi?” J. Smuul. *Läksid juurde ja alustasid [maiustuste] klanimist: „Sa tead, poevana, sul ikka on, tead. Anna, tead, ole ikka vend, tead.” V. Alttoa.
6. ‹gi-liitelisena eitusega› mõjule alluma, järele andma; kuulda võtma, välja tegema. Lööb haamriga poldile peale, aga see ei teagi. Ülesandest ei tehtud teadmagi. Lapsed ei tahtud kojusõidust teadagi. Vihastas nii, et ei tahtnud pojast teadagi (äärmise vihastamise kohta). *Surus [mees] kangisõra piida ja prussi vahele ja vajutas. Tugev pruss ei teinud teadmagi. E. Rannet.
vrd teadev
vrd teadmata
vrd teatav
vrd teatud

teadmis|himu
himu teadmiste järele. Poisi silmis põleb suur teadmishimu. Teadmishimu rahuldama.

teadmis|pagas
teadmiste pagas. Üritab oma kasinat teadmispagasit täiendada.

teadmiste|pagas
teadmiste pagas, teadmispagas. Suure teadmistepagasiga õpetlane.

teadus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine. Teaduse alged, teke, ülesanded, edusammud. Teaduse ja tehnika areng. Vanaaja, tänapäeva, Eesti teadus. Teadusega tegelema. On end täielikult teadusele pühendanud. Ta mees teeb teadust 'tegeleb teadusega'. || teadusharu. Ensümoloogia on teadus ensüümidest. Teoreetilised, katselised teadused. Matemaatika, esteetika kui teadus. Teaduste akadeemia. Teaduste kandidaat, teaduste doktor (kandidaadi-, doktorikraadi kohta nõukogudeaegses keelepruugis).
▷ Liitsõnad: aiandus|teadus, ajaloo|teadus, arheoloogia|teadus, arhitektuuri|teadus, arsti|teadus, bioloogia|teadus, ehitus|teadus, filmi|teadus, filoloogia|teadus, fortifikatsiooni|teadus, hinge|teadus, ilmastiku|teadus, inimese|teadus, inseneri|teadus, juhtimis|teadus, kala|teadus, kasvatus|teadus, keele|teadus, keemia|teadus, keskkonna|teadus, kodaniku|teadus, kunsti|teadus, linnu|teadus, loodus|teadus, maa|teadus, maastiku|teadus, majandus|teadus, mere|teadus, metsa|teadus, muinas|teadus, mulla|teadus, muuseumi|teadus, muusika|teadus, mõtte|teadus, mündi|teadus, pedagoogika|teadus, pinnase|teadus, poliitika|teadus, putuka|teadus, põllumajandus|teadus, raamatu|teadus, rahva|teadus, rahvaluule|teadus, rahvamuusika|teadus, rahvastiku|teadus, raku|teadus, riigi|teadus, rohu|teadus, sambla|teadus, seene|teadus, soo|teadus, sotsiaal|teadus, sugukonna|teadus, sõja|teadus, taime|teadus, teatri|teadus, tehnika|teadus, tähe|teadus, usu|teadus, õigus|teadus, ühiskonnateadus; abi|teadus, alus|teadus, eksperimentaal|teadus, eri|teadus, fundamentaal|teadus, humanitaar|teadus, naaber|teadus, piiri|teadus, põhi|teadus, rahvus|teadus, rakendus|teadus, reaal|teadus, siirde|teadus, täppisteadus; armu|teadus, eba|teadus, ennustamis|teadus, para|teadus, pseudo|teadus, sala|teadus, tulevikuteadus.
2. van teade, informatsioon; teadmine. Kullerid saadeti üle kogu maa teadust viima. Poiss käis teadust toomas, et oodatakse küüdivankrit. Lugejad tahavad üleujutusest rohkem teadust saada. Tahab teistele oma olemasolust teadust anda. Koju ei saanud nad teadust saata. Sõbrad tulevad reisi kohta teadust pärima. Ema ootas pojalt teadust. Loodab kõrtsis uuemaid teadusi kuulda. Selle üle lähemad teadused puuduvad. Kaaslaste teadust mööda sõitis poiss maale. *Sa tead, et ma sind ei jõua maha jätta, ja selle teadusega piinad sa mind poolsurnuks. L. Koidula.

tehnika ‹1› ‹s›

1. loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogum; vastav rakendusteadus. Tehnika areng, ajalugu, võidukäik. Vanaaja, 20. sajandi, tänapäeva tehnika. Teaduse ja tehnika revolutsioon, uusimad saavutused. Kõrgelt arenenud tehnika ja tööstus. Füüsika etendab tehnikas väga tähtsat osa. Uus lennuväli ehitatakse tehnika viimase sõna järgi. Poiss tunneb suurt huvi tehnika vastu.
▷ Liitsõnad: agro|tehnika, andmetöötlus|tehnika, arvuti|tehnika, arvutus|tehnika, digi(taal)|tehnika, ehitus|tehnika, elektro|tehnika, foto|tehnika, galvano|tehnika, heli|tehnika, helio|tehnika, hüdro|tehnika, intellekti|tehnika, kosmose|tehnika, ohutus|tehnika, psühho|tehnika, püro|tehnika, raadio|tehnika, raketi|tehnika, sanitaar|tehnika, side|tehnika, soojus|tehnika, sõja|tehnika, süsteemi|tehnika, zoo|tehnika, trüki|tehnika, valgus|tehnika, valgustustehnika; nüüdistehnika.
2. tehniliste vahendite kogum; masinate, seadmete, mehhanismide jms. kogum. Ajakohane, tänapäevane, moodne tehnika. Mahajäänud tehnika takistab tootmist. Uue tehnika rakendamine. Päästeteenistuse suur probleem on tehnika puudumine.
▷ Liitsõnad: büroo|tehnika, lahingu|tehnika, lava|tehnika, meditsiini|tehnika, mõõte|tehnika, puur(imis)|tehnika, põllumajandus|tehnika, pääste|tehnika, ravi|tehnika, side|tehnika, stuudio|tehnika, sõjatehnika.
3. mingi sihipärase tegevuse võtete ja meetodite kogum; selliste võtete ja meetodite valdamine. Tantsija demonstreeris suurepärast, esmaklassilist tehnikat. Maadlejatel tuleb veel tehnikat viimistleda. Ujujate väsimatu töö tehnika kallal. Imetlesime maailmameistrite tehnikat. Hea tehnikaga ründemängija. Rahul ei oldud harjutuste tehnikaga. Kõladega kudumine on üks vanemaid vöökudumise tehnikaid. || kunstiteose loomise menetlus. Kunstnik viljeleb mitut tehnikat. Mustvalget tehnikat kasutav graafik. Välja oli pandud mitmesuguses tehnikas eksliibriseid.
▷ Liitsõnad: arvutus|tehnika, digi(taal)|tehnika, foto|tehnika, graafika|tehnika, heegel|tehnika, hingamis|tehnika, hüppe|tehnika, jooksu|tehnika, kaunistus|tehnika, kirja|tehnika, kompositsiooni|tehnika, kudumis|tehnika, kunsti|tehnika, kõne|tehnika, käsitöö|tehnika, külvi|tehnika, laskumis|tehnika, laulu|tehnika, lugemis|tehnika, luule|tehnika, löögi|tehnika, maadlus|tehnika, maali(mis)|tehnika, mnemo|tehnika, mängu|tehnika, operatsiooni|tehnika, paljundus|tehnika, pidurdamis|tehnika, pintsli|tehnika, pöörde|tehnika, riimi|tehnika, skulptuuri|tehnika, stardi|tehnika, sõidu|tehnika, söödu|tehnika, tantsu|tehnika, teostus|tehnika, trüki|tehnika, tõste|tehnika, viiulimängu|tehnika, viske|tehnika, vokaal|tehnika, värsitehnika; akvarelli|tehnika, aplikatsiooni|tehnika, filee|tehnika, filigraani|tehnika, fresko|tehnika, graveer(imis)|tehnika, guaši|tehnika, intarsia|tehnika, joon|tehnika, kohrutus|tehnika, kollaaž|tehnika, laastu|tehnika, lõike|tehnika, mosaiigi|tehnika, mosaiik|tehnika, narmas|tehnika, niello|tehnika, noalõike|tehnika, panus|tehnika, pindpõime|tehnika, prits|tehnika, punumis|tehnika, puulõike|tehnika, põime|tehnika, põletamis|tehnika, põletus|tehnika, retušš|tehnika, riba|tehnika, rips|tehnika, rüiu|tehnika, sega|tehnika, sõlm|tehnika, söövitus|tehnika, sügavtrüki|tehnika, tempera|tehnika, vaselõike|tehnika, vesivärvi|tehnika, voolimistehnika.

tervise|õpetus
ped tervist puudutavate teadmiste õpetamine

test ‹-i 21› ‹s›

1. psühh ped standardiseeritud ülesannete v. küsimuste kogum inimese võimete ja omaduste v. teadmiste ja oskuste mõõtmiseks. Psühhomeetrilised testid. Testi tegema. Testi koostamise põhimõtted. Mõned firmad kasutavad personali valikul teste. Õpilased jagati testi abil keeleoskuse taseme järgi nelja rühma.
▷ Liitsõnad: aine|test, arukus|test, intelligentsus|test, isiksuse|test, keele|test, loogika|test, mälutest; eel|test, saritest.
2. uuring, katsetus v. kontroll millegi kasutuskõlblikkuse, nõuetele vastavuse v. vigade kindlakstegemiseks
▷ Liitsõnad: jõudlus|test, käivitustest.

tunnetus ‹-e 5› ‹s›

1. filos teadmiste saamine, maailma kajastumine teadvuses, kognitsioon. Meeleline, empiiriline, teoreetiline, teaduslik tunnetus. Tegelikkuse tõene tunnetus. Kunstiline tunnetus. Tunnetuse võimalikkus, piirid.
2. taju(mine); käsitus. Huumorimeel ja koomilisuse tunnetus on teineteisega tihedalt seotud. || vaistlik taju, tunne. *Õpetati tulistama läbi tasku, puusakondi tunnetusega. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: elu|tunnetus, enese|tunnetus, kunsti|tunnetus, loodus(e)|tunnetus, maailma|tunnetus, missiooni|tunnetus, muusika|tunnetus, ruumi|tunnetus, stiili|tunnetus, žanri|tunnetus, vormi|tunnetus, värvitunnetus.

tunnetus|psühholoogia
psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia

tõde ‹tõe 27› ‹s›

1. tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi. Uurijat huvitab tõde. Mis on neis seletustes tõde, mis vale? See on rohkem oletus kui tõde. Tõde ei tea keegi. Tõde on tihti valus kuulda. Tasapisi selgus kogu tõde tema päritolu kohta. Julm, karm, halastamatu tõde. Alasti, ilustamata tõde. Muinasjuttudes võidutseb tõde vale üle. Ükskord peab ometi tõde päevavalgele tulema! Lapse suust pead sa tõde kuulma. Meil ei õnnestunud tõde kaua varjata. Argusest jäi tõde välja ütlemata. Tõde moonutama. Ära pööra tõde pea peale! Ta püüdis iga hinna eest tõde väänata. Ma ei saanudki temalt tõde teada. See väide ei sisalda täit tõde. See on üksnes poolik tõde. Kaldus oma jutus tõest kõrvale. Hamlet kui tõe ja õiguse eest võitleja. Teadus püüdleb tõe poole. Üritame tõele järk-järgult lähemale pääseda. Vanad dokumendid aitasid tõde jalule seada. Ta ei taha tõele näkku, silma vaadata 'tõde tunnistada'. Tõele au andes 'tõtt-öelda, ausalt öeldes' peab tunnistama, et kriitika oli õiglane. Kibe tõde on parem kui magus vale. Tõde tõuseb, vale vajub. || (vastandatuna kujutletule). Ta loomingus on segamini tõde ja väljamõeldis. Poisi jutus on fantaasiat rohkem kui tõde. Poeet hõljus kõrgustes, kus luule ja tõde ühte sulavad.
▷ Liitsõnad: eba|tõde, pool|tõde, sulatõde.
2. ka filos mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele. Loodusteaduslikud tõed. Mehaanika elementaarsed tõed. Ei tohi unustada ajaloolist tõde. Poeetiline, kunstiline tõde. Tõe kriteeriumid. Absoluutne, suhteline tõde. Objektiivne, subjektiivne tõde. Pragmaatikud ütlevad, et tõde on see, mis on kasulik. *Ausus nõuab teadlaselt, et ta ei usuks mitte midagi enne, kui tal pole küllaldast põhjust seda tõestatud tõeks pidada. V. Adams. || veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam. Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua. Ta oli valmis oma tõe eest kannatama, elu andma. Ärge vaielge minuga minu tõdede üle. Oma tões oli ta vankumatu. Romaanis on kummalgi peategelasel oma tõde. Igal ajastul oma tõed. Tuleb osata vahet teha kapteni tõe ja aeruorjade tõe vahel. Luuletaja tõde ei käi kokku teadlase tõega. || üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide. See on palju korratud tõde. Lihtne tõde küll, kuid igapäevaelus on seda raske täita. On tuntud tõde, et üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Vana ja kulunud tõde. Vanad tõed uues kuues. Kõneleja korrutas triviaalseid tõdesid. Igavesed tõed. *Johannes lausus tõe: Naised on sellised, nagu tahame neid näha. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aabitsa|tõde, alg|tõde, elu|tõde, käibe|tõde, põhi|tõde, raamatu|tõde, usutõde.
3. õigsus, paikapidavus. *Aga peremehel oli nägu, nagu kahtleks ta sauna Mari sõnade tões. A. H. Tammsaare.

tõdemus ‹-e 5› ‹s›
tõekspidamine, arusaam; mõistmine. Peategelane kehastab kirjaniku enese tõdemusi. Luuletaja vahendab meile lihtsaid tõdemusi. On aegumatu tõdemus, et väike rahvas võib sisuldasa suur olla. Lähtutakse tõdemusest, et kunst on sama vana kui inimkond. Jõuti tõdemuseni, et mitte igasugune stress ei kahjusta tervist. Teooria tugineb tõdemusele, et .. Peas sähvatas õudne tõdemus: enam pole midagi parata! || info teadmiste baasi v. mudeli element v. elemendirühm

universalism ‹-i 21› ‹s›

1. teadmiste ja oskuste mitmekülgsus. Goethe universalism.
2. maailmavaateline arusaam, mis peab tervikut selle üksikosadest tähtsamaks
3. relig usuvool, mis eitab ettemääratust

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

valgustaja ‹1› ‹s›

1. valgustuse ja valgustusefektide tegija (näit. teatris, filmivõtetel). Töötab teatris, filmistuudios valgustajana. Operaator jagas võtteplatsil valgustajatele korraldusi.
2. valgustusideede levitaja. Prantsuse suured valgustajad Voltaire, Rousseau, Diderot jt. Valgustajana uskus Kreutzwald mõistuse jõusse. || (üldisemalt:) teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja. Haritud ja laia silmaringiga inimesena oli ta ümbruskonna valgustaja. *Tegi [koolijuhataja] Paulus mis tegi, rääkis mis rääkis – mingil moel oli ta ikkagi valgustaja. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: rahvavalgustaja.
3. valgusallikas; valgustusvahend. Peerg oli talutare valgustaja. *Et videvik juba maad võttis, siis asetati mitmesugused valgustajad tubadesse: kuhu küünlad, kuhu laelamp .. E. Särgava.

valgustus ‹-e 5› ‹s›

1. valgustamine; valgusallikast levinud valgus mingis ruumis, mingil pinnal. Loomulik, kunstlik valgustus. Tugev, puudulik valgustus. Tööruumides peab olema normaalne valgustus. Korraliku, nõrga valgustusega ruum. Kohvikus on hämar valgustus. Kaeveõõnte valgustus peaks olema parem. Valgustuseks põlesid küünlad. *Linnas ei ole mingit valgustust, maha arvatud mõni üksik petrooleumilatern turul ja peatänaval. R. Roht.
▷ Liitsõnad: avarii|valgustus, koht|valgustus, külg|valgustus, lava|valgustus, läbi|valgustus, otse|valgustus, ravi|valgustus, reklaam|valgustus, sise|valgustus, tänava|valgustus, töö|valgustus, välis|valgustus, üldvalgustus; elekter|valgustus, tehisvalgustus; alavalgustus.
2. aj valgustusideedest, valgustusfilosoofiast lähtuv mõttesuund. Saksa, Prantsuse valgustus. *Püüdes süvendada usu mõju, astusid pietistid välja ratsionalismi ja varase valgustuse vastu. H. Piirimäe.
3. piltl õpetamine, harimine, teadmiste levitamine. *Maarahva mõistuse ja südame harimine, teiste sõnadega – tagasihoidlik valgustus ongi see, milles Luce näeb talupoja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks muutmise eeldust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: rahvavalgustus.
4. piltl valgustav käsitlus, tõlgendus. Esitatud faktide valgustus jääb liiga napiks. Ajalehtede valgustusel olnud asjade käik umbkaudu järgmine.

vastama ‹vastata 48›

1. küsimuse, ettepaneku, arvamuse vms. peale midagi ütlema, teatama v. muul moel (näit. liigutusega, žestiga) reageerima; vastust andma. Kellelegi vastama. Küsimustele vastama. Ägedalt, külmalt, rahulikult, ükskõikselt, rõõmsalt, ausalt, jaatavalt, eitavalt, lühidalt vastama. Suuliselt, kirjalikult vastama. Vastas mu pärimisele, pärimise peale, et tunneb end kehvasti. Vastas küsimusele küsimusega. Vastas ettepanekule nõusolekuga. Tegi suu lahti, et vastata, aga häält ei tulnud. Nad ei teadnud, mida vastata. Mis tal oligi vastata. Nii ei tohi emale vastata! Ta ei vastanudki midagi. Jättis küsimusele vastamata. Ei vastanud poolt sõnagi, musta ega valget. Hoidus vastamast. Ära vasta teise eest! Vasta ainult „ei” või „jaa”! „Tere!” – „Tervist,” vastati kooris. Vastab tervitusele naeratusega, noogutades, käega viibates. Vastab naise pilgule kulmukergitusega. Surus sõbra kätt, aga too ei vastanud sellele. Vastasin vaikimisega. Kirjale on ikka veel vastamata. Kuulutusele vastas kümmekond tööotsijat (ühenduse võtmise kohta kuulutajaga). Ankeedile vastas 'ankeedi täitis' mõniteist õpetajat. Järelepärimisele peab amet vastama kuu aja jooksul. Küsis laenu, aga pank vastas äraütlemisega. Üks loll võib rohkem küsida kui kümme tarka vastata. || koolis teadmiste kontrolliks õppetükki üles ütlema, õpetaja küsimustele vastust andma. Vastab tahvli juures tundi. Poiss kutsuti vastama. Tule vasta, mis sa õppinud oled. Vastas eksamil viiele, viie peale. Jäi peale tunde keemiat (järele) vastama. Vastas oma kahed enne veerandi lõppu ära. Õigesti, valesti, hästi, halvasti vastama. || koputamisele, helistamisele vms. reageerima. Koputab uksele, aga keegi ei vasta. Telefon heliseb, mine vasta! Number, telefon ei vasta. Kutsungile vastama. || vastu kajama. *Till, tall! ka kostab metsa sees / ja vastab mets ja karjamaa. Juh. Liiv.
2. mingile teole teoga reageerima. Müksas naabrit ja see vastas samaga. Koer vastab silitamisele sabaliputamisega. Üksikule lasule vastati kuulirahega. Ülekohtule vastati vastuhakuga. Vastas halvale kohtlemisele töölt lahkumisega. Vastas konkurendi saavutusele uue rekordiga. *Ja kinkidele vastab ta [= Urmas] suurematega. K. A. Hindrey. || (vastuarmastuse tundmise kohta). Kellegi tunnetele, tundeile vastama. Neiu ei suutnud noormehele samade tunnetega vastata.
3. vastav(uses) olema; sobiv olema, sobima. Oletus, hüpotees vastas tõele. Teated, andmed vastavad tõele. Kas see jutt vastab tõele või ei? Uue aja nõuetele vastav ehitis. Toode ei vasta standardile. Karistus ei vastanud kuriteo raskusele. Saadu ei vastanud lootustele. Tõlge vastab originaalile. Rittmeister ratsaväes vastas kaptenile jalaväes. Ühele kilomeetrile looduses vastas üks sentimeeter joonisel. Hüpitsa pikkus vastaku võimleja kasvule. Uus kübar ei vastanud kandja maitsele. Esineja kleit ei vasta ürituse stiilile. Naine ei vastanud ta kujutlusele armastatust.
4. van vastutama. *Oma peaga vastad sa, kui nad ära lased karata .. A. Saal. *".. Ja kõigepealt su selg, mis su häbemata sõnade eest vastama peab,” pilkas komtuur. E. Bornhöhe.

õpetus ‹-e 5› ‹s›

1. süsteemne (eriti koolis toimuv) õpetamine, õpe. Emakeelne õpetus. Õpetuse eesmärk, sisu. Õpetus käis, toimus eesti keeles. Kogu õpetus oli saksakeelne. Kasvatuse ja õpetuse mõju inimese arengule. Õige õpetuse all võib temast saada hea tisler. Leerilastele andis õpetust 'leerilapsi õpetas' pastor. Usuteaduskonnas jagasid õpetust 'õpetasid' väljapaistvaimad professorid. Seminaris said õpetust 'said väljaõppe' tulevased kooliõpetajad. || ‹liitsõna järelosana› esineb mitme õppeaine nimetuses, näit. arvutiõpetus, usuõpetus
▷ Liitsõnad: alg|õpetus, elementaar|õpetus, era|õpetus, intensiiv|õpetus, kodu|õpetus, kooli|õpetus, kutse|õpetus, leeri|õpetus, tootmis|õpetus, üldõpetus; auto|õpetus, emakeele|õpetus, joonistus|õpetus, keele|õpetus, kirjandus|õpetus, kirjutamis|õpetus, klaveri|õpetus, kombe|õpetus, kompositsiooni|õpetus, laulu|õpetus, lugemis|õpetus, muusika|õpetus, noodi|õpetus, tantsuõpetus; arvuti|õpetus, kodaniku|õpetus, kunsti|õpetus, loodus|õpetus, perekonna|õpetus, töö|õpetus, usu|õpetus, ühiskonnaõpetus.
2. juhatus, nõuanne, juhtnöör, näpunäide; juhis, juhend. Tegutse isa õpetuse järgi. Tegin kõik tohtri õpetust mööda. Pani kõik treeneri õpetused kõrva taha. Võttis kogenud inimese õpetust kohe kuulda. Kelleltki pole nõu ega õpetust küsida. Viimaks andis üks tark head õpetust. Ajakirjast võib leida palju tulusaid õpetusi. Ema jagas koduhoidjale õpetusi. Teda häirisid teise õpetused. Reisile mineja sai kuulda palju manitsusi ja õpetusi. Ravimi tarvitamise õpetus. Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant. *Ta kahetses, et polnud kinni pidanud isa kuldsest õpetusest: poeg, pea elus alati meeles, et oma nahk on sulle kõige ligemal! I. Pau.
▷ Liitsõnad: tarvitamis|õpetus, tarvitus|õpetus, valmistamis|õpetus, valmistusõpetus.
3. õpetlik kogemus, õppetund; (kehaline) karistus. Olgu see sissekukkumine sulle õpetuseks. Lugu pandi lehte, teistele õpetuseks. Õpetuseks pandi laps nurka seisma. Poiss tahaks üht head õpetust saada. Tõrksatele talupoegadele anti mõisatallis õpetust.
4. teaduslike teadmiste v. usuliste, ideoloogiliste vm. tõekspidamiste süsteemne esitus, teooria, teadus(ala) v. doktriin. Hippokratese õpetus temperamentidest. C. G. Jung lõi, rajas õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist. Darwini, Koperniku, stoikute õpetus. Allergoloogia on õpetus allergiast ja allergiahaigustest. Filosoofilised õpetused. Ristiusu, juudi, Buddha õpetus. Kristlik, sektantlik õpetus. Katoliku kiriku õpetus. Piibli, pühakirja õpetus. Prohvet kuulutas inimestele uut õpetust.
▷ Liitsõnad: allika|õpetus, arenemis|õpetus, evolutsiooni|õpetus, haigus|õpetus, harmoonia|õpetus, hääliku|õpetus, keele|õpetus, koe|õpetus, kõlblus|õpetus, lause|õpetus, masina|õpetus, moraali|õpetus, olemis|õpetus, põlvnemis|õpetus, pärilikkus|õpetus, raku|õpetus, ravi|õpetus, riigi|õpetus, riimi|õpetus, ruumi|õpetus, rütmi|õpetus, silmahaigus|õpetus, soojus|õpetus, stiili|õpetus, sõnavara|õpetus, söötmis|õpetus, tugevus|õpetus, tuletus|õpetus, tähendus|õpetus, valgus|õpetus, viirus|õpetus, vormi|õpetus, värsi|õpetus, värviõpetus; armu|õpetus, kiriku|õpetus, käsuõpetus; eksi|õpetus, sala|õpetus, vale|õpetus, väärõpetus.

õpi|strateegia
ped võtete kogum teadmiste omandamiseks ja õpitava töötlemiseks