[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|politseinik
politsei tegevuses vabatahtlikult osalev isik, mittekoosseisuline politseinik. Abipolitseiniku seadus. Abipolitseinik osales politseioperatsioonil, pidas korrarikkuja kinni, kontrollis dokumente.

algaja ‹1›

1. ‹s› mingis tegevuses vilumusteta, kogemusteta, vähese praktikaga inimene, mingil alal uustulnukas. Luuletajana on ta alles algaja. Algaja kohta on töö päris korralikult tehtud. Soome keele kursused algajaile ning edasijõudnuile.
2. ‹adj› Algaja kirjanik, luuletaja. Nõuandeid algajaile aednikele. Tema juhendada jäid kõige algajamad.

altruist ‹-i 21› ‹s›
oma tegevuses altruismist lähtuv isik; ant. egoist

appi ‹adv›
abiks, abistama, aitama. a. (töös, tegevuses). Läksime neile appi kartuleid võtma. Tulge appi, aidake kastid sisse tõsta. Asusime, ruttasime, tõttasime emale appi. Kutsume tuttavad appi kolima. Traktorit oleks appi vaja. Kui muidu ei saa, tuleb kavalus, vigurid appi võtta. Tule jumal, taevas appi (imestust, ehmatust, ebameeldivat üllatust v. pahameelt, nördimust väljendav hüüatus). Jumal appi (endisaegne jõudu sooviv tervitus). b. (hädaohu korral). Appi hüüdma, karjuma. Tulge appi, peksavad! Me läksime uppujale appi. Kui sõbrad on ohus, tuleb appi rutata. „Appi!” kiljatas naine. Appi! – Põleb!

arsti|riist
arsti erialases tegevuses kasutatav riist

askeldama ‹37›
(siia-sinna liikudes) talitama, toimetama, tegevuses olema. Perenaine askeldab köögis, köögi ja sahvri vahet, pidulaua ümber. Mehed askeldavad traktori juures. Vaatan liivakastis askeldavaid lapsi. Puhka ka, mis sa kogu aeg askeldad. Askeldas aias mesilaste ning mesipuudega. Kuldnokad askeldavad pesakasti juures. Suurlinn segib ja askeldab nagu sipelgapesa. *Minna Panso on hommikuselt lüpsilt tagasi ja askeldab perele süüa teha. H. Kiik.

aus ‹-a 2› ‹adj›

1. oma suhtumises, käitumises, tegevuses jne. tõest ja õiglusest juhinduv, ebaõiglust, pettust mittesalliv; lepetest, lubadustest jne. kinnipidav; tõde salgamatu, otsekohene. Aus inimene, töötaja. Ta on täiesti, läbini, üdini, pedantselt, kristalselt aus. Teeb sohki, aga enda arvates aus mees pealegi. Kas see oli aus tegu, käitumine! Sõpra hätta jätta pole aus. See polnud sinust aus. Olgu aus mäng. Võistlus olgu aus. Elad ausat elu. Nii on palju ausam elada. Endale ausa tööga, ausal teel leiba teenima. Kas ta tuli ausate kavatsustega? Mitte petturi kombel, vaid ausal viisil. Olen teie vastu aus. Olgem ausad: me tegime suure vea. Aus kriitika, ülestunnistus. Tal on ausad silmad. Teeb ausa näo pähe ja luiskab. Aus nimi 'hea maine'. Aus silma ees, kelm selja taga. Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
2. van (neiu, naise kohta moraali seisukohast:) rangete elukommetega; vooruslik. Püüdis võrgutada ausaid neiusid ja naisi. Aus naisterahvas, truu oma mehele. *Peaksin seletama, et aus tüdruk ei tohi sobida korraga kahe mehega. H. Raudsepp.
3. kõnek korralik, tubli, väärt. Maja, suvila on aus. Pidu tuleb aus. Talv oli küll vilets, aga suvi tuli aus. Püksid on ausad, osta ära. Hein kasvas aus. Palk on aus. Elektrikerisega saun ei saa siiski vana ausa maasauna vastu. Konjak on ikka üks aus märjuke. *Igatahes mürgel peab saama aus. A. H. Tammsaare.
4. van lugupeetud, austatud. *Ärge pange pahaks, aus preili .. J. Pärn. *Hakkan kohe peale, et aus lugeja rutem lõpule saaks ja mõnd paremat peale võiks lugeda. E. Särgava.

barjäär ‹-i 21› ‹s›

1. tõkestav, eraldav tara; võre, eriti poolsein, madalavõitu vahesein. Ühel pool barjääri kontrolörid ja kassiirid, teisel pool barjääri kliendid. Toetub, nõjatub barjäärile. Ulatab mantli üle barjääri riidehoidu. Järsaku servale on tehtud barjäär. || (loodusliku tõkke kohta). Jõed, mäed jt. looduslikud barjäärid.
2. piltl tõke, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Ametkondlikud, kunstlikud, meelevaldsed barjäärid. Barjäärid ning kitsendused kaubavahetuses. Psüühilist barjääri on raske ületada.
▷ Liitsõnad: heli|barjäär, keele|barjäär, tollibarjäär.

eest|võtja ‹1› ‹s›
juht, algataja mingis tegevuses, organisaator. Igas ürituses on vaja agarat, energilist eestvõtjat. *.. vanast metsamehest Jundest sai eestvõtja, tööjuht, midagi brigadiri taolist. R. Sirge.

välja elama
(mingit varjatud tunnet) tegevuses, käitumises vms. avaldama; oma energiat rakendama. Oma meelepaha, solvumist, rõõmu välja elama. Laps elab ennast välja mängudes. *.. me peame teatris välja elama oma agressiooni ja hirmud, et neist elus vabaneda. M. Unt.

enese|distsipliin
oskus enese üle valitseda, alistuda oma tegevuses iseenda seatud kindlale korrale ning põhimõtetele. Range dieedi pidamine nõuab suurt enesedistsipliini.

finants|õigus
jur rahanduslikus tegevuses tekkivaid suhteid reguleeriv õiguse haru

funktsioneerima ‹42›
tegevuses v. töökorras olema, töötama; talitlema. Kosmoselaeva teaduslik aparatuur funktsioneerib normaalselt. Ükski majandusharu ei saa funktsioneerida omaette, teistest sõltumatult. Peab proovima, kas raadiovastuvõtja üldse veel funktsioneerib. Puberteedieas hakkavad funktsioneerima sugunäärmed. Nimisõnana funktsioneeriv sõna.

hakkamas olema

1. millekski, mingiks tegevuseks valmis, ootamas olema. Kõik olid teeleasumiseks hakkamas. *Mul on praegu siinsamas brigaadis neli niidumasinat korras ja hakkamas .. E. Rannet.
2. teoksil, tegevuses olema. *Rannal on hakkamas ühe suurema kuunari luukere. J. Parijõgi. *Sellal kui rehe all pekstakse ja tuulatakse vilja .. ollakse mõisas ka uute hoonete püstitamisega kibedasti hakkamas. E. Kippel.

haldus|nõukogu
riikliku ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, mis peab tagama riigi poliitika üldsuundade järgimise ettevõtte tegevuses

hiilge|aasta
eriti silmapaistev aasta (kellegi tegevuses, elus). Oma hiilgeaastail olin võitmatu maadleja.

hinge sisse puhuma ~ ajama, hinge sees hoidma, hinge sisse saama
midagi hoogustama, toimekaks, tegutsemisvõimeliseks muutma v. muutuma, tegutsema panema v. hakkama; tegevuses pidama. Katsed üritusele hinge sisse puhuda ebaõnnestusid. Ettevõtte sööklale ei saadud kuidagimoodi hinge sisse. Juhatus tegi kõik, et seltsil hinge sees hoida.

jalul olema

1. liikvel, tegevuses olema; ärkvel, üleval olema. Askeldamist oli palju, terve päeva olime jalul. Juba varahommikul olime kõik jalul.
2. (haige paranemise kohta). Küll gripp läheb mööda, varsti oled jalul.
3. kehtimas. Linnas on kindel kord jälle jalul.

[kellelgi, millelgi] on jalad all

1. keegi on ärkvel, üleval v. liikvel, tegevuses. Mul ühes päikesega jalad all. Olin haige, nüüd juba paar päeva jalad all.
2. keegi on kiire liikuma. Kui piitsa nägi, siis olid märal küll jalad all.
3. keegi v. miski on jõukal v. heal järjel, vajalikul tasemel, heas olukorras. Algul oli raskusi, aga nüüd on ühistul jalad all. Õppimine algul ei edenenud, nüüd on jalad all.

juht|lause
tunnuslause, loosung, lipukiri, milles väljendub mingis tegevuses v. toimimises silmas peetav mõte, deviis, moto

juht|mõte
kedagi mingis tegevuses v. taotluses juhtiv, suunav mõte; põhimõte. Peamine, esimene juhtmõte. Elu juhtmõte. Peab kinni kindlast juhtmõttest. *„Mida oled lubanud, seda ka täida!” oli õieti tema elumoraali põhilisi juhtmõtteid. H. Kruus.

jätma ‹jätta, jätan; jäetakse, jäetud 47›

1. (edasi) olla laskma. a. (kuskil, mingis kohas). Jätsime suurema osa raamatuid kastidesse. Kari jäeti ikka ööseks välja, koplisse. Kas teda üldse enam kooli jättagi? Olen kahjuks prillid koju jätnud. Jätsin vihmavarju rongi, sae metsa, võtme lukuauku. Ärge jätke raha lauale! Masin jätab umbrohuseemneid terade hulka. Majast on kohale jäetud ainult alusmüürid. b. (seisundis, olukorras, asendis, tegevuses). Röövlid jätnud mehe ellu, hinge. Hea, et nad su luud-kondid terveks jätsid. Nad on mu ammu rahule jätnud. Otsust ei tehtud, asi jäeti lahtiseks. Kavatsesin selle saladuseks, saladusse, salajasse, enda teada jätta. Kas sina jätsid ukse haagist lahti? Jättis teise jala üle reeserva rippu. Jutt jättis kuulajad kahtlema, kahevahele. Küsimus jäeti kaalumisele, vaatluse alla. Töö korraldamiseks on rühmajuhile üsna vabad käed jäetud. Sõpra ei tohi hätta jätta. Jätame tordi terveks, lahti lõikamata. Jättis juuksed ööseks patsi. Jättis söögiajalgi mütsi pähe. Jäta kingad jalga! Ära jäta mänguasju põrandale laiali, vedelema. Kontrolltööde vihikud korjati kokku, kodutööde omad jäeti kätte. Jättis poes käimata, kinno minemata, töö tegemata. Sellele küsimusele jätan vastamata. Masin jättis pesu mustaks. Tsarism jättis lihtrahva harimatuks, hariduseta. Seadus jäeti jõusse. Põlispuu jäeti kasvama. Ära jäta kirvest õue roostetama! Laualamp jättis toanurgad hämarusse. Jättis asja vanaviisi, seks, nagu oli. Seekord jätame niisama, järgmine kord juba karistame. Seda asja me nii ei jäta! Seda ma talle ei jäta 'maksan kätte, teen tagasi'. Ära jäta, hakka vastu! Niisugused sõnad jäta hammaste taha 'välja ütlemata'. Eksamikonkurss jättis ta ülikooli ukse taha 'ta ei saanud üliõpilaseks'. c. (mingiks otstarbeks, kellegi v. millegi jaoks). Üks leib tuleb varuks jätta. Ühe põrsa jätsid nad tõuloomaks. Parim vili jäetakse seemneks. Töö ei jätnud puhkuseks mahti. Majade vahele, aedade alla, muruplatsideks on jäetud rohkesti ruumi. Teise õuna jätan õe jaoks, õele. Miks sa kõik ära jagad, jäta ikka enesele ka! Jättis ühe toa poja tarvis. Ei jätnud talle vähimatki lootust. Jättis endale õiguse, võimaluse lepingust loobuda. d. (mingi ajani). Õpetaja jättis küsitluse tunni lõpuks, järgmiseks korraks. Punased õunad jäeti jõuludeks. Jätan kirja kirjutamise homseks. Pulmad jäeti sügiseks, sügise peale 'ei peetud enne kui sügisel'.
2. mingisuguseks muutma v. muutuda laskma, mingisse olukorda v. seisundisse minna laskma v. siirma. Põllud jäeti sööti. Jättis õppimise unarusse, lohakile, hooletusse. Asjad olid laokile, ripakile jäetud. Uued sündmused jätsid vanad varju, unustusse. Palun jäta mind nüüd üksi. Lapsed jätsid mängu pooleli, katki, soiku. Ta olevat nüüd joomise vähemaks, vähemale jätnud. Jättis perekonna abita, toeta. Jättis hobuse seisma ja ronis vankrilt maha. Sõda jättis meid peavarjuta. Ma ei saa lapsi koju omapead jätta. See amet jätab meid nälga. Jätsin kõik nähtu täpselt meelde. Direktor jättis puhkusele minnes peainseneri oma asetäitjaks. Poisid jätsid tüdrukute palli enda kätte. Jättis teised narriks, lolliks.
3. tulemust, tagajärge v. järelmõju andma, millegi ilmumist v. tekkimist põhjustama. Jänes oli jätnud lumele värsked jäljed. Liköör jättis kuuele pleki. Auto kihutas mööda, jättes õhku paksu tolmupilve. Traktor jätab taha sirged künnivaod. Põletushaav jätab suure armi. Ära jäta liiga suuri, väikesi sõnavahesid! Solvumine, pettumine oli jätnud ta südamesse okka. Mees jättis endast hea mulje.
4. (lahkudes) loovutama, (üle v. edasi) andma. Jättis kohvrid pakihoidu, üleriided garderoobi hoiule. Jäta võti mati alla, küll ma sealt leian. Lapsed jätsime vanaema hoolde. Jättis lambad suveks metsavahi juurde söödale. Jätan sulle igaks juhuks oma aadressi. Jätsin talle sõna, teate. Isa jättis pojale päranduse, suure summa päranduseks, pärandusena maja. Jätke avaldus siia, küll mina ta edasi annan. Jätsin arve maksmise sõbra hooleks. Veranda jäeti suvitajate kasutada, kasutusse. Ära jäta võid hiirtele solkida! Kilpkonn jätab munad päikese haududa. Jätkem kriitikute otsustada, kas töö on õnnestunud. Jätsin pildi talle mälestuseks. Talle jäeti kõige viletsam tuba, kõige väiksem näidendiosa. Kahtlane, kas saan kõik mulle jäetud korraldused täidetud. Mees on kaevanduses oma tervise jätnud. Sõjas jätsid paljud oma elu. Jätab naiste pärast kas või hinge. || (lahkumistervitusega seotud väljendites). Jättis kõigiga kättpidi jumalaga. Jätsime hüvasti, nägemiseni. Jätsin head tervist, head päeva, head õhtut ja läksin koju. Tormas head aega jätmata minema.
5. lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma. Jäta jutt, loba, nutt, virin! Ta ei jäta ikka veel jonni. Kumbki ei jätnud oma õigust. See mõte, lootus tuleb jätta. Kas sa jätad juba kord! Jätke meelitused, toorused, maotud naljad! Jätame need kurvad mõtted. Mina enne ei jäta, kui töö valmis saan. Kass jättis näugumise. Õppimist, kooli mina ei jäta. Mees jättis jooksiku püüdmise, jälitamise. Sass olevat jätnud viina ja tubaka, joomise ja suitsetamise. Ühe naise jätab, teise võtab. Oma lapsi, peret ta ei jäta. Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest. *Mu isamaa on minu arm, / ei teda jäta ma. L. Koidula.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

kaasa|minek
kellegagi koosminemine v. mingis tegevuses ühinemine. Küsis isalt sõpradega kaasaminekuks luba. Kaasaminek uute moevooludega.

kaaslane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. kellegi suhtes pidevamalt lähemas ühtekuuluvuses (hrl. samas tegevuses v. samas olukorras) olev isik, harvemini loom. Ta on hea, meeldiv kaaslane. Juhan oma kaaslastega lähenes. Ära mine üksi, otsi endale paar kaaslast! Kurjategija kaaslastel õnnestus põgeneda. Poisil on halvad kaaslased. Ta oli matkadel mu sagedane kaaslane. Ruttasin kaaslastele appi. Korrarikkuja püüdis süüd kaaslaste kaela veeretada. Neljajalgne kaaslane. Ühe kaaslase langemine ei kohutanud hundikarja tagasi. *Armsad inimesed, me oleme ju kõik ühise õnnetuse kaaslased, seda tahtis ta öelda. L. Promet. || piltl (püsivamalt, mittejuhuslikult kaasas olevate esemete, kaasnevate nähtuste vms. kohta). Rahututel aegadel pidi alati relv kaaslaseks olema. Juba lapsepõlvest peale sai talle kaaslaseks raamat. Mure on halb kaaslane.
▷ Liitsõnad: ameti|kaaslane, elu|kaaslane, jahi|kaaslane, jooma|kaaslane, jutu|kaaslane, kajuti|kaaslane, kasvu|kaaslane, klassi|kaaslane, klubi|kaaslane, kooli|kaaslane, korteri|kaaslane, kursuse|kaaslane, laagri|kaaslane, lahingu|kaaslane, lapsepõlve|kaaslane, laua|kaaslane, matka|kaaslane, meeskonna|kaaslane, mängu|kaaslane, palati|kaaslane, partei|kaaslane, prassingu|kaaslane, reisi|kaaslane, rännu|kaaslane, rühma|kaaslane, suvitus|kaaslane, sõidu|kaaslane, sõja|kaaslane, tee|kaaslane, teenistus|kaaslane, toa|kaaslane, treeningu|kaaslane, töö|kaaslane, vangla|kaaslane, vestlus|kaaslane, voodi|kaaslane, võistkonna|kaaslane, võitlus|kaaslane, õpingu|kaaslane, äri|kaaslane, ülikoolikaaslane; aate|kaaslane, ea|kaaslane, kutse|kaaslane, mõtte|kaaslane, saatuse|kaaslane, soo|kaaslane, õnnetusekaaslane; liigikaaslane.
2. ümber planeedi tiirlev taevakeha. Maa kaaslane on Kuu. Marsi, Jupiteri, Saturni kaaslased.
▷ Liitsõnad: tehiskaaslane.

kaas|võitleja ‹1› ‹s›

1. võitluskaaslane (sõjas, ka mingis tegevuses). Kogenud luurajana oli tal kaasvõitlejate hulgas suur autoriteet. *Leidus siin kaasvõitlejaid puhta kunsti alal .. M. Metsanurk.
2. samasse üliõpilasorganisatsiooni kuuluv üliõpilane, harvemini ka üldse ülikoolikaaslane. See oli ta sõber ja kaasvõitleja ülikoolipäevilt. *Kuigi vanad konvendikaaslased, kaasvõitlejad, ei olnud neil täit ülevaadet teineteise viimaste aastate elust .. R. Sirge.

kallal
I. ‹postp› [gen]
1. jõuga ründamas, vägivalda tarvitamas, liiga tegemas. Poisid olid hulgakesi ühe kallal. Kass on linnupesa kallal. Parmud on loomade kallal. Kull on kanade kallal. Hunt on hobuse kallal. Lained teevad hävitustööd laeva kallal. Tuul sasib puude, katuse kallal. Karjub, nagu oleks tal keegi elu, kõri kallal. || sõnadega ahistamas, ründamas v. peale käimas. Mis sa norid, närid minu kallal? Jussi kallal lõõbiti tema saamatuse pärast. Lapsed mangusid ema kallal seni, kuni see lubas neid õue.
2. osutab objektile, mille (v. kelle) juures keegi on mingis tegevuses. Töötab romaani, väitekirja, käsikirja kallal. Kunstnik on maali kallal palju vaeva näinud. Pusib ülesannete kallal. Näitleja töötab uue osa kallal. Kalurid õiendasid midagi võrkude kallal. Mees kohmitses kohvri kallal. Keegi kolistas laudaukse kallal. Koer järab kondi kallal. Nad on millegi tähtsa kallal ametis. Juurdleb probleemi kallal. *.. Sokumets tiriti otsemaid grimeerijate ja kostümeerijate ette ning tema kallal algas kibe töö. E. Vetemaa. || osutab objektile, kust midagi võetakse. Käis kapi kallal. Kes on leiva kallal käinud? Vargad on tasku kallal käinud. Kanad on koera toidunõu kallal.
3. osutab asjaolule, põhjusele, mille pärast midagi toimub. Norib iga pisiasja kallal. *.. maa ja linn seisavad vastamisi kui kaks vihaseimat venda, kes tülitsevad päranduse kallal. A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. ründamas, jõuga ahistamas, kimbutamas, liiga tegemas. Nad olid tal hulgakesi kallal. Võlausaldajad olid nagu hagijad kallal. Haigus, tõbi on kallal. Nälg on kallal. Lehmadel on palavaga parmud kallal.
2. tegevuses, ametis (millegi juures). Selle tööga saame hakkama, kui hoolega kallal olla. *Kui siin kallal mõni tund pusida, saaks ka ilma skeemita läbi .. B. Kabur. || midagi puutumas, võtmas. Lihatünnil on vargad kallal käinud.

nagu kana takus, nagu takus kana
(saamatu, kohmaka, mingis tegevuses mitte edasijõudva inimese kohta). *Liisa on ju üksi nagu kana takus, ega tema ei edene. O. Luts.

kantseldama ‹37›
kõnek
1. kedagi vaos, teat. korra all hoidma, karjatama; taga sundima, käsutama. Lapsi kantseldama. Tüdruk kantseldab kodus nooremaid õdesid-vendi. Vali isa kantseldas kindla käega kogu peret. Ta on pehme mehike, laseb end naisel kantseldada. Ise ta töömees ei ole, aga teisi kantseldab küll. Suvel kantseldas karjapoisina kodutalu loomi.
2. kellegagi tegevuses olema, askeldama, õiendama. Ema kantseldab lastega, loomadega. Mis sa aina kantseldad nende võõrastega! || kellegagi kurameerima, mehkeldama. *Väga huvitav, kas tante Sohvi peaks teadma, et mees kantseldab Siisiga? O. Luts.

kodaniku|nimi
oma loomingus vm. tegevuses teist nime kasutava isiku (näit. kirjaniku, kunstniku) ametlik nimi. Suve Jaan (kodanikunimega Johann Sommer).

kogemus ‹-e 5› ‹s›
elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine v. oskus. Aastatega omandatud isiklikud kogemused. Ma tean seda iseenese vähestestki kogemustest. Vanad pedagoogid jagasid noortele, omavahel, teistega kogemusi. Suurte kogemustega meister, näitleja. Teadis juba oma varasemate, pikaajaliste kogemuste najal, põhjal, et emaga pole mõtet vaielda. Selles aitasid mind eelkäijate kogemused. Mul on koertega juba halbu, kurbi kogemusi. Ta on jälle ühe kogemuse võrra rikkam. Teil on rohkesti, häid kogemusi lutserni kasvatamisel. Teiste kogemustest võib mõndagi õppida. Viimase aja kogemused näitavad, et ..
▷ Liitsõnad: elu|kogemus, esinemis|kogemus, töökogemus.

käitama ‹37›

1. käia, kõndida laskma; kõnnitama. Sõidust tulnud hobust tuleb enne talli laskmist käitada. *.. vahtis kaua ning üksisilmi aeda, kus Helene parajasti oma haiget tädi käitas. A. Jakobson.
2. tehn tegevuses, käigus pidama. Ekskavaatorid käitatakse elektri- või sisepõlemismootoriga. Ventilaator käitatakse väntvõllilt kiilrihmaga. Traktori jõuvõtuvõllilt käitatavad põllutöömasinad. Masinaid käitab elekter.
3. hrv kääritama, kääritamisega valmistama. *.. käes kruusid maltoosast käitatud mõrudavõitu pühademärjukesega. V. Anslan.

lähtuma ‹37›

1. (kuskilt) liikumist alustama, teele asuma. *Karavanid olid lähtunud korrapäraselt talvisel pööripäeval. A. Saareste (tlk). *Ikka sagedamini hakkas ta üle õla tagasi vaatama sinna, kust nad olid lähtunud. A. Gailit.
2. välja minema, algust saama. Tapalt lähtuvad raudteed mitmes suunas. Soome-ugri keeled lähtuvad uurali algkeelest. Laternast lähtuv valgusvoog. *.. ta suuskles üle välust lähtuva sihi, mööda kuumaveeallikast .. N. Baturin.
3. tegevuses, loomingus vms. midagi aluseks võtma, mingit lähtekohta, seisukohta jne. järgima. Jaan lähtub ainult enda huvidest. Millest on žürii auhindade määramisel lähtunud? Tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest. Kirjaniku jutustused lähtuvad talle tuttavast külaelust.

maadlema ‹maadelda 49›

1. ka sport teineteist haardes hoides vastast (lihaste jõu ning eriliste võtetega) seljatada püüdma; maadluse kui spordialaga tegelema, sel spordialal võistlema. Poisid, mehed maadlevad õuemurul. Kutsuti üksteist rinda pistma, katsuti maadeldes jõudu. Ta maadleb keskkaalus, raskekaalus. Maadles esimese vastasega viiki. || teineteisega sülitsi võitlema. Mees maadelnud karuga ning tapnudki selle. Lahingus satuti vahel vaenlasega rinnutsi kokku, maadeldi elu ja surma peale. *Nad maadlesid põlvini porri vajudes, silmad mõlemal täis ääretut viha ja pähe voolavat verd. A. Jakobson. | piltl. Tormiga maadeldes jõudis laev lõpuks randa. Ta maadles kaua haigustega. Vanainimene maadlevat juba surmaga. Maadlesin pealetükkiva unega, köhaga. Tuli maadelda mitmesuguste hädade, raskuste ja muredega.
2. piltl kellegagi protsessima, õiendama, vaidlema vms. Kes saab ülemuste, sakste, võimumeeste vastu, kes suudab nendega maadelda! Käidi kohut ja maadeldi iga tühja asja pärast. Erakonnad maadlesid omavahel. Tee, mis tahad, jõuan siis mina sinuga kogu aeg maadelda! *Nii tuli maadelda selle mehega nädalapäevad, enne kui ta vana halli [= hobuse] meile tagasi tõi. P. Vallak. *Kust tulevad need tüübid, kellega maadleme koolis, kohtus, trammis ja rongis? H. Angervaks.
3. millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima. Kivide ja kändudega, sooga, liigveega maadeldes rajati uut põldu. Palk, tala on raske tõsta, annab päris maadelda. Koolis maadlesin matemaatika ja füüsikaga. Noorel näitlejal tuli vanakese osaga kõvasti maadelda. Mõnel õpilasel on kirjand juba valmis, mõni maadleb alles sissejuhatuse kallal, sissejuhatusega. See on sama probleem, millega meiegi siin maadleme. Maadlesin kaua iseendaga, oma kahtlustega, enne kui otsustasin.

kahe jalaga maa peal
oma tegevuses kindlalt reaalsuse pinnal. Ei mingit fantaseerimist, ollakse kahe jalaga maa peal. *.. nähtub, et läti kirjanduskriitikud seisavad kahe jalaga maa peal, on loobunud üldsõnalisest teoretiseerimisest .. K. Aben.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

mässama ‹mässata 48›

1. mässu (1. täh.) tõstma, mässust osa võtma. Talupojad hakkasid mõisnike vastu mässama. Mässavate talupoegade vastu saadeti sõjavägi, karistussalgad. *Eluaeg pole sa muud teinud kui mässanud. Inimesi mõisa vastu ässitanud. A. Sinkel. || vastu hakkama, ägedalt protestima. Klass hakkas kontrolltöö vastu mässama. *Perelapsed pidid aga igaüks [jõuluvanale] salmi ütlema. Franz hakkas nüüd lausa mässama. K. Ristikivi.
2. tormitsema, möllama. Meri, torm, maru, tuisk mässab. Lained vahutavad ja mässavad. Mässab tuisata, nii et maa ja taeva vahet ei ole. Veri mässab noorusest ja elulustist. Tunded mässavad hinges. Viha, raev mässab rinnas. *Väljas aga mässas esimene kevadine äike. V. Beekman. *.. mu kired löövad mässama kui meri, / kui puudutavad mind su soojad sõrmed. M. Under.
3. millegagi tegevuses olema. a. rassima, rähklema; askeldama, sekeldama. Rahmeldab ja mässab aias päev läbi. Mässasin mitu tundi jalgratta kallal, enne kui ta korda sain. Pannkookide tegemisega viitsivad mehedki mässata. Poiss mässas pool tundi tahvli juures, kuid lahendas ülesande siiski ära. *Vanaisa mässas seapõiest tubakakoti kallal ega teadnud vist isegi, tahtis ta seda lahti teha või kinni panna. A. Toomaspoeg. *Möllasime ja mässasime pesta, niikaua kui enam midagi ei leidnud, mida võiks veega üle lasta. J. Parijõgi. b. vallatlema, hullama, tembutama. Mari muudkui kilkas, et Jaan mis sa mässad, Jaan ära mässa. Pulmas möllati ja mässati öö läbi. Lapsed mässavad heinte sees. Koerale meeldis lastega mässata.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

olme|jäätmed pl
kodumajapidamises jm. tootmisvälises tegevuses tekkivad jäätmed, olmeprügi. Olmejäätmed ja tööstusjäätmed.

olustiku|žanr
kunst maalikunsti žanr, milles kujutatakse inimtüüpe nende igapäevases tegevuses

orienteeruma ‹37›

1. oma asukohta mingi punkti v. ilmakaarte suhtes kindlaks määrama, õiget liikumissuunda valida oskama. Päikese, tähtede, kompassi järgi orienteeruma. Laev orienteerus tuletorni järgi. Loom orienteerus vaistu varal. Uuris ümbrust, et orienteeruda. Õppisime kiiresti orienteeruma selles koridoride labürindis. Õpilane oskab kaardil orienteeruda. || sport kaardi ja kompassi abil maastikul kontrollpunkte läbima
2. millestki ülevaadet omama. Ta orienteerub hästi kunstistiilides, kohvimarkides. Ma hakkan selles segaduses juba orienteeruma. Orienteerus poliitilistes sündmustes teistest paremini. Keemiliste elementide mitmekesisuses on kerge orienteeruda, kui tunda elementide perioodilisussüsteemi.
3. oma tegevuses suunda võtma millelegi v. juhinduma millegi järgi. Piimamajandus orienteerus või tootmisele. Tekstiilitööstus on enam orienteerunud siseturu vajaduste rahuldamisele. Moeloojad orienteerusid ülikute maitse järgi. Tarbijale orienteeruv tootmine.

paariline ‹-se 5›

1. ‹s› see, kellega (v. millega) moodustatakse ühises tegevuses v. teat. suhtes paar. Ants oli noodapüügil, metsatööl minu paariline. Mart oli paadis isa paariliseks. Ants on Kallele paras, õige paariline. Tule mulle paariliseks! Hakka mu paariliseks! Mängijad, tantsijad valivad endale paarilise. Seistakse vastamisi, käed paarilise õlgadel. Tegi laudas pika päeva, kaks vahetust järjest, sest paariline oli haigeks jäänud. Rõivistu nurgas vedeles üksik paariliseta suss. | piltl. *Tarbepuuna on kuusk mitmeti männi paariline.. A. Viires. *Hooletus ja ükskõiksus pole põllumehele paslikeks paarilisteks. H. Rauniste. || abielupool, elukaaslane (ka lindude ja loomade kohta). Nii noor lesknaine võib endale veel paarilise leida. Mees juba nelikümmend aastat vana, aga sobilikku paarilist pole endale veel leidnud. Isasloom otsib endale paarilist lõhna järgi. Rongal ei lahku paarilised ka talvel teineteisest. *Kui me Jüriga sõbrunesime ja paarilisteks saime, olime üsna noored. A. Jakobson.
2. ‹adj› paaris esinev, omasugust paarilist omav. Paarilised elundid, nagu neerud ja munasarjad. Paarilised luud, näärmed. Skeleti lihastik koosneb paarilistest lihastest, välja arvatud paaritu vahelihas. Taime paarilised abilehed. Suured paarilised silmlaigud liblika tiibadel.
3. ‹adj› ‹liitsõna järelosana› paari(de)st koosnev
▷ Liitsõnad: kahe|paariline, neljapaariline.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

kinni pidama

1. peatuma v. peatama. Auto pidas meie maja ees, õueväravas kinni. Jooksja ei pidanud enne kinni kui teispool silda. Ruttas kinni pidamata edasi. Lasksin autol tänavanurgal kinni pidada. Autojuht, esimene hobusemees pidas poiste kohal kinni. Pea kinni, ma lähen siin maha! Pidas hobuse kinni ja kutsus lapsed vankri peale. Ootas tee ääres ja pidas esimese mööduva auto kinni. Kes seda juttu enam kinni peab, kui ta on kord liikvele pääsenud! || kõnek (imperatiivis kedagi mingis tegevuses peatavalt). Pea kinni, ära mine veel! Pea kinni, kuhu sa tormad! Pidage kinni, mehed, ma tulen Arvi asemel! Pea kinni, las ma räägin ka. Pea'nd kinni, oota väheke! *Mine kutsu ta siia. Ei, pea kinni, ma kutsun ise. J. Smuul.
2. kinni v. paigal hoidma, kedagi v. midagi liikumast takistama. Pidasin poissi kõvasti käest kinni. Jaak pidas siga kinni ja Priidu torkas. Pidas koera toas, kuudis kinni. Vabandage, et ma teid oma pärimistega nii kaua kinni pidasin. Ta käed ei pea enam midagi kinni. Koera pidas tugev kett kinni. See katkine kott ei pea küll enam kartuleid kinni. Mind peavad veel mõned asjaajamised linnas kinni. Pidas ärevusest, hirmu pärast isegi hinge kinni 'hoidis hingamist tagasi'. *Ta ei mõistnud praegugi, oli see argus või julgus, mis teda Kanglas kinni pidas. V. Saar. || millessegi klammerduma, midagi haardes hoidma. Pidas kahe käega puuoksast, purde käsipuust kinni. Uppuja peab õlekõrrestki kinni. || midagi alles, alal hoidma v. säilitada püüdma. Pidas oma maatükist kümne küünega kinni. Poiss on tuulepea, ei pea ühtegi kohta kinni. Pea sellest tööotsast kinni! Peab jonnakalt oma esialgsest arvamusest kinni. Pidas kõvasti esiisade usust kinni. Meie riik peab kinni neutraliteedist. Minu vana pea ei pea ka enam midagi kinni.
3. kedagi kinni võtma v. valve all, vangistatuna hoidma. a. kinni võtma, vahistama v. kontrollimiseks, isiku kindlakstegemiseks peatama. Politsei pidas kurjategijad kuriteopaigal kinni. Pidage varas kinni! Peeti kinni mitu kahtlast isikut. Mees peeti tollis salakauba vedamise pärast kinni. Linnas on komandanditund, patrull peab sind kohe kinni! b. valve all, vangistuses hoidma. Vahistatuid peeti kinni vallamajas, vanas mõisaaidas. Sõjavange peeti kinni erilaagrites.
4. mitte läbi laskma, peatama. a. vedelikku, õhku vm. Savikiht peab vett kinni. Katus ei pea vihma kinni. Seinad ei pea enam tuult kinni. Kas see mullavall ikka peab kuule kinni? Osoonikiht peab osalt kinni ultraviolettkiirgust. b. läbi- v. möödapääsemist takistama. Nõrk aed ei pea loomi kinni. Linna lähistel püüti veel kord vaenlast kinni pidada. *Kas te siis ei tea, et seda rindelõiku peavad kinni eestlased. J. Peegel.
5. oma tegutsemises, toimimises midagi arvestama, ettekirjutatust, ettenähtust lähtuma ja vastavaid nõudeid täitma, midagi järgima. Eeskirjadest, reeglitest, seadusest kinni pidama. Lepingust, lepingu tähtaegadest, lubadusest pidasime täpselt kinni. Bussijuht ei pidanud sõidugraafikust kinni. Ehitamisel ei ole kinni peetud projektist. Kehtestatud korrast tuleb kinni pidada. Vanadest kommetest, tavadest, etiketist ei peeta enam kinni. Ta pidas täpselt kinni oma põhimõtetest. Pidage söömisel kinni kindlatest kellaaegadest! *Selles kirikus peetakse veel kõvasti kinni meeste ja naiste poolest. L. Tigane.
6. kellelegi saada olevast rahasummast osa (vahel ka kogu summat) mitte välja maksma, selle väljamaksmisega viivitama. Palgast peeti kinni tulumaks, alimendid. Osa töötasust peeti maksudeks kinni. Peremees viivitab maksmisega, peab palka kinni.

piirduma ‹37›

1. ‹komitatiiviga› oma tegevuses mingist piirist mitte üle minema; mingist asjaolust, määrast mitte kaugemale ulatuma. Tuleb piirduda üksnes väiksemate ümberehitustega. Konsultatsioon piirdus vaid südame kuulamisega ja vererõhu mõõtmisega. Minu ülesanded piirdusid söögitegemise ja lauakatmisega. Naise tegevus piirdus tollal vaid laste, köögi ja kirikuga. Isa ei karistanud seekord, piirdus vaid noomimisega. Rahulolematud piirdusid siiski vaid vahelehüüetega. Ta kirjaoskus piirdub vist ainult allkirja oskusega. Meie läbikäimine on viimasel ajal piirdunud napisõnaliste kirjadega. Aja kokkuhoiu mõttes piirdugem paari näitega. Alati ei saa piirduda üksnes tööülesannetega. Kuressaare Eesti Seltsi tegevusväli piirdus Saaremaaga. Tema tegevus ei piirdu ainult Tartu ülikooliga. Olen oma uurimuses piirdunud 30-ndate aastatega. Tema kaastöö ajalehtedele piirdus peamiselt följetonide ja vestetega. Kooli õpilaste arv piirdus paarisajaga. Ta haridus piirdus kolme klassiga. *Linnalapse kogemused piirduvad oma maja ja õuega.., muu jääb ikka võõraks. F. Tuglas.
2. piirdunud med lokaalne, kohalik; selgeid piirjooni omav. Kopsuabstsess on piirdunud mädapõletik. Kohalik ehk piirdunud peritoniit. Naha piirdunud punetus eeldab võimalikku põletikku või traumat. Healoomulisi kasvajaid iseloomustab enamasti röntgenoloogiliselt hästi piirdunud vari.

plaksutama ‹37›
plaksumist tekitama, plaksuma panema. Laps plaksutas rõõmu pärast käsi. Tantsijad plaksutasid käsi, kätega. Tantsujuht plaksutas takti. Kutsar pukis plaksutas aeg-ajalt piitsa, piitsaga. Plaksutas ratsapiitsa vastu säärikuid. Tuul plaksutab lippu, pesunööril pesu. Kukk kires ja plaksutas tiibu, tiibadega. Ära plaksuta oma kellakapslit! Tüdruk plaksutas edevalt silmi 'liigutas silma tehes kiiresti ripsmeid'. *.. tihnikust ilmus hiigelsuur metssiga, plaksutades kihvu. F. Tuglas. || plakse tekitades millegagi tegevuses olema. Plaksutas aeg-ajalt lapatsiga seinalt kärbseid. *..nihkub ka reheahju poole, kus kärarikas seltskond kaarte plaksutab. H. Kiik. *Eeskambris perenaine plaksutab kangaspuid.. M. Raud. || aplodeerima. Lapsed plaksutavad tsirkuses säravi silmi käsi. Lauljale plaksutati vaimustusega, tormiliselt. Publik plaksutas peopesad tuliseks. Plaksutati kärarikkalt ja karjuti: „Braavo! Braavo!”.

platsis ‹adv›
kohal, päral; hakkamas, tegevuses. Kuldnokad on platsis. Oodatud abi, politsei on juba platsis. Niitjad olid koos päikesega platsis. Olin aegsasti fotoaparaadiga platsis. Meie jalgratturid on võistlustel alati platsis. Mees oli kohe platsis õiget teeotsa juhatama. Küll näed, et olen homme platsis nagu viis kopikat. Poisid tulid varahommikul tööle ja olid hilisööni platsis. Nagu kala jõkke tuli, olid ahingud ja mõrrad platsis. Buss on platsis. Sinul on kohe pisarad platsis. Riid, teravused jälle platsis.

põhi|mõte
kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip, juhtmõte; teat. (tehnilise) printsiibi rakendus milleski. Usulised, eetilised, esteetilised põhimõtted. Looduskaitse, hariduspoliitika põhimõtted ja nende rakendamine. Sõnaraamatu koostamise põhimõtted. Kirjandite hindamise põhimõtted. Tal on ranged, kindlad põhimõtted. Mingist põhimõttest juhinduma, kinni pidama, mingi põhimõtte järgi elama. Jäin oma põhimõtetele truuks. Loobus oma senistest põhimõtetest. Eksis üldise põhimõtte vastu. Võtsin endale põhimõtteks kuldse kesktee reegli. Lähtusin põhimõttest, et ela ise ja lase ka teistel elada. Minu põhimõte on: pigem aeglaselt, aga põhjalikult. Tegin seda põhimõtte pärast, põhimõtte nimel. Pillimehed mängisid põhimõttel „kes tellib, see maksab”. See ei ole kooskõlas erakonna põhimõtetega. Mürgihammas toimib süstla põhimõttel. Karsklane on ta põhimõttelt, idee pärast. Ta on põhimõtetega mees, ei tema järele anna. *Aer, mis kangi põhimõttel laeva või paati edasi viib, on egiptuse purjest uuem leiutis. H. Palk (tlk).
▷ Liitsõnad: koostamis|põhimõte, töötamispõhimõte.

päev ‹-a 22› ‹s›

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. || ‹hrl. pl.› (mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. || ‹hrl. pl.› teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

rada ‹raja 25› ‹s›

1. hrl. inimeste v. loomade tallatud (vahel ka sõidetav) kitsas tee, teerada. Heinaliste, kalameeste rada. Metsloomade, põtrade, sipelgate rada. Kitsas, kitsuke, liivane, rohtu kasvanud rada. Vilja, heina sisse, lumme tallatud rajad. Metsavaheline rada oli lund täis tuisanud. Rada viib, läheb, suundub jõe äärde, trepi juurest kaevuni. Rada lookles puude vahel. Oja kallast mööda kulges vaevumärgatav rada. Läheme mööda, piki rada. Jõudsime mingile rajale. Nad leidsid õige raja üles. Siin tunnen ma iga väiksematki rada. Pärastpoole rada laienes. Sellelt rajalt pöördumegi maanteele. Neid radu olen ma palju käinud. Ei teed ega rada, olime eksinud. *Ja tänavgi, tanum või lihtsalt sissesõidetud rada kulges selle maja eest läbi .. J. Kruusvall. || jalgtee (aias, pargis); ülekäigurada. Plaatidest, telliskividest, liivatatud rada. Jalakäijate rada.
▷ Liitsõnad: jalg|rada, joogi|rada, kalju|rada, karja|rada, käigu|rada, liiva|rada, metsa|rada, metslooma|rada, mägi|rada, otse|rada, põllu|rada, raba|rada, sipelga|rada, suusa|rada, sõidu|rada, tee|rada, vankri|rada, õppe|rada, õuerada; pargi|rada, plaat|rada, vööt|rada, ülekäigurada.
2. piltl tee (näit. elus, tegevuses jne.). Igaüks käib oma rada. Isa on põllumees ja poeg käib sama rada. Käin mõttes lapsepõlve radu. Ta ei tahtnud oma loomingus minna vanu, sissetallatud radu. Kunstnik katsetas ja otsis uusi radu. Kirjanduse, teaduse okkaline rada. Elu läheb, kulgeb, käib oma endist, harilikku, igapäevast rada. Asjad, sündmused lähevad oma rada. Loodus käib oma igivana rada ega küsi inimese tahtmistest. Kõik läks jälle vana rada. Meie mõtted käivad paljuski ühist rada. Keeras jutu asjalikumale rajale. Aplaus vaibus ja etendus kulges normaalset rada edasi. Ta elu oli piinarikas kannatuste rada. *Kunstniku tee on liusk. Virvad meelitavad rajalt mujale .. A. Vanapa. *Et milleks sulle tiivad: maas madalas läheb inimese rada? Vesipapp.
▷ Liitsõnad: eksi|rada, elu|rada, kõrval|rada, rännurada; noorusrajad.
3. sport võistluseks v. treeninguks ettenähtud liikumistee. Raske, kerge rada. Murdmaasuusatamise rajad. Meeste 50 km, naiste 10 km rada (suusatamises). Rada oli hästi sisse sõidetud (suusatamises). Orienteerujate rada oli huvitav ja täpset tehnikat nõudev. Raja märkimiseks kasutati värvilisi lipukesi. Võistlejad tulid, asusid rajale. Rajale 'võistlema' läks 44 suusatajat. Rajal käis 'võistles' 93 motokrossist osavõtjat. Mitu mootorratturit sõitis rajalt välja. Autovõidusõit peeti asfaldiga kaetud rajal. Sportlased harjutasid metsas ja rajal. Joosta oli raske: vihm oli muutnud raja pehmeks. Siseujula 25-meetrine rada. Kaheksa rajaga ujula. Aerutamisvõistlused toimusid kuuel 13,5 m laiusel rajal.
▷ Liitsõnad: bobi|rada, harjutus|rada, hoovõtu|rada, jooksu|rada, jää|rada, kardi|rada, keegli|rada, kiirlaskumis|rada, kiiruisutamis|rada, krossi|rada, kõrg|rada, kõrgmäestiku|rada, laskumis|rada, lume|rada, maratoni|rada, matka|rada, moto|rada, murdmaa|rada, orienteerumis|rada, ralli|rada, ring|rada, sise|rada, slaalomi|rada, spordi|rada, suusa|rada, staadioni|rada, söe|rada, talikrossi|rada, tartaan|rada, tehis|rada, treeningu|rada, vee|rada, veeremängu|rada, võidusõidu|rada, võistlus|rada, välisrada; kaar|rada, kaevik|rada, laskerada.
4. lennurada (lennuväljal stardiks ja maandumiseks). Lennuvälja rajad. Lennuk veeres rajale. *Lennuk rebis end raskelt ja vaevaga rajast lahti. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: betoon|rada, maandumis|rada, stardirada.
5. mingi jäljerada, mille liikuja enda taha jätab. Lumel oli näha loomajälgede radu. Verine rada osutas, kuhu poole haavatud loom oli läinud. Põgenik jättis kastesele rohule selge raja. Lumes on sügav rada, nagu oleks siit kedagi lohistatud. Laeva kiiluvette jäi nöörsirge rada. *Ära poeta [põhku] maha! .. Vaata, missugune rada sul taga on .. J. Lintrop. || info informatsiooni kandev pikijälg andmekandjal, näit. magnetkettal
▷ Liitsõnad: jälje|rada, vererada; helirada.
6. piir, raja. *Ta pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.

rahmeldama ‹37›
askeldades kõvasti töötama, rühmama, tegevuses olema, toimetama. Rahmeldas põllul, metsas, turbarabas. Perenaine rahmeldas kodus, toas, köögis, pliidi ees. Rahmeldab hommikust hilisõhtuni, päevad läbi, ööd ning päevad. Madrused rahmeldasid tekil. Nad rahmeldasid ühel nõul traktori kallal. Vanaema rahmeldas laudas lehmadega. Töömehed rahmeldasid kangide ja labidatega. Mehed rahmeldasid kõigest väest. Rahmeldab tööd teha nagu meeletu, nagu hull. Ta rahmeldab kõvasti, väsimatult. Sa oled end juba haigeks rahmeldanud. Tee ka midagi, miks vanainimene peab üksi rahmeldama. Vanemad on eluaeg meie heaks rahmeldanud. Ta on harjunud kogu aeg ringi rahmeldama. Ta ei ole tühja rahmeldanud, vaid saavutanud, mida tahtis. Oled küllalt rahmeldanud ja puhkuse auga ära teeninud. Kõik inimesed ei jaksa nii rahmeldada nagu tema. Mulle ei meeldi kärsitult rahmeldav suurlinn. Inimesed rahmeldasid nagu sipelgad. *Kuldnokk rahmeldab aias. M. Traat.

rakkes ‹adv›

1. (veoloomade kohta:) ette rakendatud, rakmetes. Hobune on rakkes. Hobused on päev-päevalt rakkes 'töös'. Koerad olid juba narta ees rakkes.
2. töö, tegevusega (kõvasti) seotud, tegevuses. Meil ei olnud aega, me olime kogu aeg rakkes. Õppis ülikoolis ja oli ka ajalehe juures rakkes. Lapsed on juba rakkes, käivad koolis. Kogu aeg olime rakkes, sai usinalt niidetud. Ööd ja päevad rakkes olles võitlesid arstid haigusega. Suvel oli ta tööpoisina rakkes. Ma olen juba rakkes, mul ei ole enam vaba aega. Kas sa suudad veel rakkes olla 'tegutseda'? || ‹postpositsioonilaadselt›. *Pealegi oli veel sauna-Madis vahetpidamata pere rakkes, sest tema oskas kirvega niisama hästi raiuda kui labidaga kaevata. A. H. Tammsaare.

rassima ‹42›

1. tööd rühmama, rügama, tööd rabama; millegagi tarmukalt ning pidevalt tegevuses olema, rahmeldama, rähklema. Ta on eluaeg rasket tööd rassinud. Rassis talutööd teha, kive kaaluda, kände juurida, kraavi kaevata, puid lõhkuda. Isa rassis põllul ja heinamaal. Rassis suviti turbarabas, et kooliraha teenida. Kalurid rassisid püügiajal hommikust õhtuni merel. Ta rassib nüüd kodumail. Rassis hommikust peale kändude kallal. Ta on kogu elu sulasena rassinud. Mina ei hakkaks vanas eas enam taluga rassima. Ta rassis hommikust õhtuni, päevad läbi, ööd ja päevad kokku, mitu nädalat järjestikku. Rassis päris mehemoodi, mitme mehe eest. Rassi kogu elu ja mis sa selle eest saad! Palk on väike, ei tasu rassida. Ta ei jõua enam, las nooremad mehed rassivad. Andis päris rassida, enne kui talu korda sai. Mehed rassisid elu eest ning said tulest jagu. Tema vaatab pealt, mina aga rassigu või nahast välja! Poisid rassisid maadlusmatil. Ema rassis kodus kogu puhkepäeva: kraamis, puhastas, pesi, keetis toitu. Ta on kange mees kõike korraldama: aina rassib ja rabeleb. Tal ei jää enam õppimiseks aega, rassib üha spordiga. Abituriendid rassivad praegu küpsuseksamitega. Tööd ja tegemist isegi palju, nüüd rassi veel kohtus naabritega! Lapsed rassisid ja möllasid värsketes heintes. *.. poolesaja või kuue-seitsmekümne versta kaugusel pidid nad [= valged ja punased] rassima. Võideldavat ikka päris vihaselt .. M. Metsanurk. *.. hallid taksod rassisid, külg ees, läbi kollakate lumehangede .. T. Kallas.
2. murd prassima [1]. *Inimestel on raske elada ja läbi saada, härrad aga ... muudkui ... rassivad. A. Jakobson.

resolutsioon ‹-i 21› ‹s›

1. koosolekul, kongressil vms. teatud küsimus(t)es vastu võetud otsus, mida järgitakse edaspidises tegevuses. Konverentsi, nõukogu resolutsioon. Arutatud küsimustes võeti vastu üksikasjalik resolutsioon. ÜRO Peaassamblee resolutsioonid desarmeerimise kohta.
2. juhtiva töötaja vm. otsustaja pealdis dokumendil. Direktori resolutsioon töötaja avaldusel. Lubav, keelav, toetav, jaatav, eitav resolutsioon. Ülema resolutsioon oli ühesõnaline: nõus. || aj reskript. *.. [Tartu ülikooli] majanduslikku olukorda püüti mõneti parandada kuninganna Kristiina resolutsioonidega 16. juulist 1650. H. Piirimäe.
3. jur kohtuotsuse viimane osa

riigi|kontroll

1. riiklik kontrollisüsteem
2. oma tegevuses sõltumatu majandust kontrolliv riigiorgan

ründama ‹rünnata 48›

1. kellelegi (v. millelegi) kallale tungima, peale tungima. a. (jõuga v. massiga). Vaenlase positsioone, kaitseliine ründama. Vaenlane ründas suurte jõududega, laial rindel. Õhust ründas laevu lennuvägi. Autokolonni rünnati varitsusest. Raske oli üle lageda maastiku rünnata. Ülestõusnud ründasid kasarmuid. Vang ründas valvurit ootamatult selja tagant. Toibusin ja asusin ise kallalekippujat ründama. Jahimehed ründasid karu piikidega, odadega. Haavatud karu ründas jahimeest. Koer ründas võõrast. Kuri kukk ründas kanade ligi tulnud last. Mesilased ründasid kärjeröövleid. *Nüüd rünnati autot: sõiduk piirati ümber, klaasid peksti malkadega puruks.. E. Kippel. || (spordis:) värava, korvi, punkti saavutamiseks peale tungima. Esimesel poolajal ründasid meie jalgpallurid küll raevukalt, kuid värav jäi siiski löömata. Esimesel kolmandikajal oli ründavaks pooleks vastasmeeskond. Valge ründas kuningatiival. b. (sõnadega, kriitikaga). Mitmes sõnavõtus rünnati ägedalt seltsi juhatust. Teda rünnati etteheidete ja nõudmistega. Ajakirjandus ründas linnavolikogu korrumpeerunud liikmeid. Kirjanik ründab oma romaanis tõusiklikkust. Ründas oma kirjutistes pärisorjuslikku korda. Hakkas kohe ründama, et miks mina nende kaitseks välja ei astu. Ründav sõnavõtt, kirjutis. c. piltl. Tuul ründas aknaluuke. Orkaan ründas USA idarannikut. Lained hakkasid vihaselt laeva ründama. Paisuv jõgi ründab raevukalt kaldaid. Teel ründas meid ootamatu vihmavaling. Palavus ründas järelejätmatult. Õhtutundidel hakkasid teda ründama mälestused. Kurvad mõtted kippusid ründama. Koduigatsus ründas uue hooga. *Ühel tänavanurgal ründavad isa ja tütart köögilõhnad.. N. Toiger (tlk).
2. millegagi v. kellegagi (raskuste v. takistustega võideldes) aktiivselt tegevuses olema. Päevatöö tehtud, istusin laua taha inglise keelt ründama. Kuldnokad ründavad parvedena aedu. Röövikud ründavad ka elujõulisi puid. *.. kohmetud, põllutööd mittetundvad noored inimesed, ilmselt mõni õpilasmalev, ründavad vikatitega heina.. E. Vetemaa. || kedagi pealetükkivalt ja agaralt piirama; kellelegi ligi pressima. Noormees ründas tüdrukut lakkamatute tähelepanuavaldustega. Autogrammikütid ründavad filmitähte. Reporterid, fotograafid ründasid parves värsket maailmameistrit. Uustulnukat rünnati igasuguste küsimustega. „Noh, kuidas läks?” rünnati eksamilt tulnut. *.. miks peab üks vana mees suutma vastu seista, kui noored naised teda ründavad.. A. Beekman. || midagi agara tegutsemisega saavutada v. vallutada püüdma. Rekordeid ründama. Meistritiitlit valmistus ründama kaheksa pretendenti. Alpinistid asusid mäetippu ründama. Maailmaruumi, meresügavusi, põhjanaba ründama.
3. tõtates liikuma, kiirustama, tormama, sööstma. Mul pole aega poode mööda rünnata. Kõik ründasid tõugeldes akna juurde. *.. ta ilmuski enamasti ootamatult ning ründas oma valgel hobusel mööda välju ja metsakurusid.. K. Rumor. *.. kihutaks [laevaga] täie auru all otse edasi! Ründaks nagu maruiil üle karide.. F. Tuglas.
4. murd (tööd) rühmama, rügama, rahmeldama. *.. mehe teenistus näis lubavat naisele ulavat laisklemist, kuna teised pidid ründama hommikust õhtuni.. A. H. Tammsaare.

sahkerdama ‹37›

1. ebaausalt, sageli seadusetult äritsema, hangeldama, spekuleerima vms. Mees sahkerdas salakaubaga, salaviinaga, varastatud kraamiga. Rikastus metsaga, viljaga, maadega, obligatsioonide ja aktsiatega sahkerdades. Spekulandid sahkerdasid kõigega, millest rahval puudus. Parisnikud sahkerdasid laatadel hobustega. Ostis ja müüs ning sahkerdas teiste äritsejatega. Sahkerdas endale sõjaväeladudest kaupa. On endale hea summa kokku sahkerdanud, end rikkaks sahkerdanud. Sõja ajal sahkerdas ja ajas musta äri. *„Seda mina ei usu. Ega Volmer vargile.” – „Kes vargile? Teiste vargaasju sahkerdanud.” A. Mägi. || ebaausal, seadusetul teel midagi korraldama, sooritama, saavutama vms. Maade jagamisel sahkerdas endale mõisasüdame kätte. Osava mehena oskas end sõjaväest priiks sahkerdada. Salakuulaja oli kuidagi üle piiri sahkerdatud.
2. tegevuses olema, toimetama, õiendama, sekeldama. Ole ometi vagusi, mis sa sahkerdad kogu aeg! Kui päev läbi ringi sahkerdatud, siis oled õhtul väsinud. *Vene naised .. sekeldasid ja sahkerdasid eesti emadega läbisegi.. E. Vilde. *Antsu vennad sahkerdasid köögis, aitasid koorida kartuleid ja tuua puid.. O. Luts.
3. hrv flirtima, armatsema. *Kas peate sedagi vähenõudlikkuseks, et ta sahkerdab meestega väljaspool abielu... M. Nurme.

sammu pidama (~ käima)

1. kellegagi v. millegagi mingis tegevuses v. olukorras kaasas käima, selles mitte maha jääma. Vanamees pidas tükk maad noortega sammu, siis väsis. Ta on kiire astumisega, ei sina suuda temaga sammu pidada. Katsu sammu pidada, me ei lähe ju kiiresti! Poiss tugeva kondiga, peab juba heinaniidul teistega sammu. On õppimises maha jäänud, ei suuda enam teistega sammu pidada. Ajaga, teaduse arenguga tuleb püüda sammu pidada. Teod ei suutnud tal plaanidega sammu pidada. *.. kurtis pastoriproua omaenese tüseduse üle, mis ei lase tal moega sammu käia .. J. Semper.
2. marsitaktis kogu aeg õige jalaga astuma, ühte jalga käima. *Kõik pataljonid peavad sammu: Vasak! Vasak! Vasak! J. Smuul.

ette sattuma

1. käimistes, tegevuses juhtumisi ette jääma, ette juhtuma. Istus esimesse ettesattuvasse taksosse. *See on, tead, selline jälkus, et lahmi nägu üles, kui sihuke mees ette satub.. I. Luhaäär.
2. ettepoole, ette jõudma. *.. püüdis „piimakördi” asemel anda tahedamat ning sattus sel kombel mõnevõrra ette keskmise lugeja kesisest vastuvõtuvõimest. J. Peegel.

sebima ‹37›

1. sibama, kiirustama, ruttama. Eit sebis vanamehele kiiresti järele. Poiste kannul sebis väike kutsikas. *Sedamaid sebis Riina poisi ema juurde ja kaebas ära. A. Beekman. *.. tiibadega rapsides, kael õieli kui pimedal, sebis ta [= kana] uksest välja. A. Vanapa.
2. askeldama, saalima, sagima. Inimeste summ sebis laadaputkade ümber. Tänav oli täis sebivaid inimesi. Lasteaia õuel sebisid ja kilkasid mudilased. Tõreles lastega: „Mis te siin sebite suurte inimeste jalus!” Varblased sebisid ja säutsusid põõsastes. Kalda ääres sebisid parves mingid kalakesed. Putukad sebisid rohukõrtel. Parkla ümber sebis autosid. *Sebin siin maamunal kogu oma lühikese elu ringi nagu sipelgas.. R. Tootmaa. *.. varjud sebivad edasi-tagasi, iseäranis kui uksest käiakse ja tuuleõhk küünaldesse puutub. M. Traat. | piltl. Peas sebisid mitmesugused mõtted, mõttekatked. || siplema, vehklema, rabelema, siia-sinna liigutusi tegema. Laps sebis hällis käte ja jalgadega. Ta huuled tõmblesid ja käed sebisid rahutult. Sebis sõrmedega oma juustes ja habemes. Istu rahulikult, ära sebi!
3. millegi v. kellegi juures tegevuses olema, askeldama. Mees soris ja sebis oma rahakoti kallal. Sebib nagu kana takus 'ei jõua mingi tegevusega kuidagi edasi'. *Lisan [kangile] kettaid. Treener on varmalt abiks, sebib ja sekeldab. P. Kivine (tlk).
4. kokku lappama, kokku panema. Köit, õngenööri, kangast sebima. Põhjaõnged olid kasti sebitud. Köis on rõngasse sebitud. *Silmad ootusest pärani, meeled pinevil, sebisime võrgulina nõkshaaval venesse. E. Kuus.

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

seltsi|mees

1. kaaslane mingis tegevuses v. olukorras; saatusekaaslane; sõber. Üliõpilane elas viie seltsimehega ühes toas. Ta oli oma seltsimeestele mõistatuseks. Sobivamaid seltsimehi matkale oleks raske leida. Lõbusate seltsimeeste ringis möödus aeg kiiresti. Hooletus ja õnnetus on seltsimehed. | piltl. *Igaks juhuks oli tal paar raamatut taskus, paar mõistlikku seltsimeest, kes teda maha ei jäta .. M. Metsanurk.
2. nõuk idee- ja võitluskaaslane. Kohtusid seltsimehed sõja päevilt. Ausammas hukkunud seltsimeestele. Vana kommunisti mälestas grupp seltsimehi. | (kõnetlussõnana). Lugupeetud seltsimehed! Vestlesime seltsimees direktoriga. Sõna on seltsimees Kuusel.

spordi|psühholoogia
psühholoogia haru, mis käsitleb inimese psüühika avaldumist ja arengut sportlikus tegevuses

suund ‹suuna 22› ‹s›

1. ümbruse, objektide, ilmakaarte vms. järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon; (kindel) kurss, siht v. mõjupiirkond. Kompassinõela suund. Tuul on suunda muutnud, muutliku suunaga. Merehoovuse, tsükloni suund. Jalatõste suunaga üles, kõrvale, ette. Kiirgus mõjub igas suunas, kõikides suundades. Pöörlemine toimus kellaosuti liikumise suunas 'päripäeva', kellaosuti liikumisele vastupidises suunas 'vastupäeva'. Peale tungiti mitmest suunast. Tuisus oli raske suunda hoida. Rändur kaotas suuna. Jänes muudab põgenedes tihti suunda. Vanad meresõitjad määrasid suunda tähtede järgi. Lennuk võtab suuna itta, saare poole. Mehed tõttavad hääle, valguse suunas 'poole'. Ta viitab käega, peaga maja suunas 'poole'. Linna suunast 'poolt' lähenes autode kolonn. Ajukoerte haukumine kostab raba suunast 'poolt', hoiab raba suunda 'poole'. Rändrahn asub metsast kirde suunas 'pool'. Pealetung Tallinna-Rakvere suunal. || mat üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest. Vektori, sirge, ringjoone suund. Positiivseid ja negatiivseid arve nimetatakse suunaga arvudeks. Elektrivoolu suunda loetakse positiivselt pooluselt negatiivse poole.
▷ Liitsõnad: diagonaal|suund, ette|suund, kald|suund, külg|suund, otse|suund, piki|suund, põiki|suund, püst|suund, radiaal|suund, rist|suund, rõht|suund, vastas|suund, vertikaalsuund; heite|suund, langemis|suund, lennu|suund, liikumis|suund, lähte|suund, pea|suund, põhja|suund, rände|suund, sõidu|suund, tõuke|suund, tõususuund.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt millegi kulgemise, kallakute, põhijoonte vms. märkimisel. a. iseloomulik joon, kallak (arengus, tegevuses); suunitlus, orientatsioon; külg, pool. Karjakasvatuse suunaga majandid. Uurimistöö põhilised suunad. Hüpotees näitab kätte katsete suuna. Kliima muutub soojenemise suunas. Elu ise andis asjade arengule õige suuna. Sündmused võtavad sootuks teise suuna. Otsus paneb mõtted uues suunas liikuma. b. (ühiskondlik, kirjanduslik) vool, koolkond; teat. rühmitus, fraktsioon. Poliitiline, ideoloogiline, usuline suund. Kirjanduslikud suunad. Kunsti realistlik suund. Materialistlikud, idealistlikud suunad filosoofias. Ajakiri esindab partei radikaalset suunda. Eesti rahvuslikus liikumises tekkis algusest peale kaks suunda. *.. raha aga ei .. kaotanud mõtteid, vaid juhtis neid ainult ühes suunas – veelgi enam raha tahtma. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arengu|suund, huvi|suund, kunsti|suund, moe|suund, mõju|suund, põhi|suund, tegevus|suund, tootmis|suund, uurimis|suund, üldsuund.

sõrmitsema ‹37›

1. sõrmedega midagi katsuma, sõrmedega millegi juures tegevuses olema, näppima, näpitsema, näperdama. Ostjad sõrmitsesid riiet. Laps sõrmitseb mänguasju, kallist lelu. Aednik sõrmitses istikuid. Mungad sõrmitsevad roosikrantsi, palvehelmeid. Sõrmitses ükshaaval rahatähti. Sõrmitseb närviliselt rätikunurka, akna juures kardinat. Taat hakkab mõtlikult habet sõrmitsema. Ema sõrmitses hellalt lapse juukseid, lapse juustes. Mees sõrmitseb fotoaparaadi, suitsupaki kallal. Kogu praht sõrmitseti hoolikalt läbi, kuid ei leitud midagi. *Ärritusest värisevate kätega sõrmitses ja pusis ta kord siit, kord sealt, aga vöö ei andnud järele. J. Peegel. | piltl. Tuuleiil sõrmitses kahuseid juukseid. *.. jahe meretuul sõrmitses kabeli ees kasvavate kaskede okstes .. H. Sergo. *Päike sõrmitseb soojade ja kuivade kiirtega ta ripsmeid, .. uitab näol. S. Truu. || (kergelt) sõrmedega pillikeeli v. klahve puudutama. Kitarri, harfi, kannelt sõrmitsema. Mihkel sõrmitses nagu katseks veidi akordioni. Keegi sõrmitses korraks rutakalt klaverit, klaveriklahve. Võttis viiuli ja sõrmitses selle keeli. *Neiu Püvi istus eemal klaveri juures ja sõrmitses tasakesi midagi Griegist. J. Semper.
2. piltl mälus sorima, meenutama. *.. oli ta loendamatuid kordi mõtisklenud oma saatuse üle, oli sõrmitsenud oma mälestusi. M. Sillaots. *Need ongi mu reisikaaslased. Tahaksin sõrmitseda nende saatusi, jälgida nende ristumisi. L. Meri.

sõtkuma ‹42›

1. jalgadega (tugevasti) peale astuma (v. trampima), tallama. Heinaliste, metsloomade sõtkutud rada. Saunani viib lumme sõtkutud rada. Siit käiakse otse, isegi rada sisse sõtkutud. Pargi teed on siledaks, kõvaks sõtkutud. Lumi on siin jälgi täis sõtkutud. Mine rada mööda, ära sõtku murul. Paiskas lõkke laiali ja sõtkus veel jalgadega otsas. Palliplats tasandati ja sõtkuti siledaks. Vere ja poriga segamini sõtkutud lahinguväli. Tormav ratsu sõtkus ta oma jalgade alla. Tihe rahvasumm tallab kasvõi ära, kogu aeg sõtkuti jalgadel. Metsikus võitluses sõtkuti isegi surnukehadel. Põrsad sõtkuvad jalgupidi mollis toidu sees. Ära sõtku noodalina peal! Laps sõtkub põlvili taadi selga. Kurtis, et luupainaja käivat teda öösiti sõtkumas. || tallates rikkuma, kahjustama, maha muljuma vms. Rada on poriseks, auklikuks sõtkutud. Loomad on rohukamara puruks sõtkunud. Karjalauda ümbrus on mudale sõtkutud. Rukis, hein oli tükati maha sõtkutud. Oli ilus hein, aga nüüd on ära sõtkutud. Räsitud ja sõtkutud lillepeenar. Loomad sõtkusid vilja, kartulivagusid. Ma olen oma saapakontsad viltu sõtkunud. Lääpa sõtkutud kandadega kingad. Teede servad on autorataste sõtkutud. *Veis sõtkus kartulis ja tüdruk riidles temaga .. L. Promet. | piltl. *Üksainus raske raheraju murdis maha, sõtkus porisse kogu haljendava, päikesepaistelise orase. E. Vilde. || piltl tallama, rõhuma, muserdama. Rõhujad sõtkuvad me turjal. Oli seal peres kõikide sõtkuda. *Ma lähen minema, kui nii lastakse meie kõrgemaid ideaale sõtkuda! E. Särgava. *Küll ta küsib, küll hõigub ja ahastab: / kes jäi alla? kes sõtkuti maha? V. Beekman.
2. hrl. jalgadega vajutades, peale surudes töötama v. tegevuses olema. a. midagi tallates kinni tampima, kinni vajutama. Heinakuhja tehes peab sületäied korralikult kinni sõtkuma. Lapsed käisid põhuvirna otsas abiks sõtkumas. Siloaugud sõtkutakse traktoriga tugevasti kinni. Telgi muldpõrand tuleb siledaks sõtkuda. b. tallates midagi välja vajutama v. välja pressima. Suvivilja sõtkuti enne kootidega peksmist rehealuses hobustega. Hakkas surutõrres jalgadega viinamarju sõtkuma. c. pedaalidele vajutades edasi liikuma (v. töötama); sõtkelauale vajutades töötama. Lähenev jalgrattur sõtkus tormakalt pedaale. Poiss sõtkus jalgrattaga posti järele. Ka kaugematest küladest sõtkuti jalgratastel rahvamajja. Teel sõtkus sõita üksik jalgrattur. Ema sõtkus nobedalt õhtu läbi vokki 'ketras'. Naine sõtkub telgi 'koob kangast'. Istus harmooniumi taga ja sõtkus pedaale. *Seal on Epp Pillarpardi potitehas, kus kaks vihast meest sõtkuvad voolimisrattaid .. H. Puhvel.
3. mingit massi kätega (v. mingi vahendiga) segama, vormima, töötlema, küpsetamiseks vm. otstarbeks ette valmistama. Tainast sõtkuma. Ema sõtkus taina valmis, hästi läbi. Ikaldusaegadel sõtkuti taignasse kartuleid ja kliisid (sisse). Pühadeks sõtkuti leiba ja saia. *Ühes pütis on jämeda soolaga sõtkutud või .. M. Pihla. *.. oli veetud juba kolmkümmend aastat punast savi Punjaba tehasesse, sitkeks sõtkutud ja meistrite rattal pottideks, kaussideks, koppadeks voolitud... P. Vallak.
4. käima, kõndima, astuma vms. (hrl. takistavates tingimustes). Ma olen metsi ja soid sõtkunud. Sõtkusime soos, pehmes liivas, läbi tuisanud lume edasi. Karjanaisel on tulnud aastaid laudavirtsas ja poris sõtkuda. *Tema aga sõtkus brigaadist brigaadi, ajades igapäevaseid asju. V. Saar. *Kogu päeva sõtkub Loona ühest kohast teise, gümnaasiumi lõputunnistus paberisse mähituna mantlitaskus. L. Kibuvits.

söögi|paus
mingis tegevuses paus söömiseks. Kõht juba koriseb, hea oleks teha väike söögipaus.

sügis|poolaasta
sügisel algav poolaasta (millegi tegevuses); sügissemester. Sügispoolaastal pidas selts neli ettekandekoosolekut. Kevadpoolaastal on õppekoormus sügispoolaastaga võrreldes suurem.

süsteem ‹-i 21› ‹s›

1. omavahel seotud objektide terviklik kogum. Tähtede, galaktikate süsteemid. Organismi elundite süsteem. Seedeelundite, sisenõrenäärmete, hingamiselundite süsteem. Rajati kanalite ja tammide süsteem. Sõjaväebaaside süsteem. Masinate, seadmete süsteem. Mikroskoobis kasutatav läätsede süsteem. Organism on isereguleeruv süsteem. Aatom on väga keeruline süsteem. Pilved moodustavad sageli süsteeme. Keele foneetiline, morfoloogiline, leksikaalne süsteem. Kohakäänete süsteem. Logaritmide, võrrandite süsteem. Teadmiste süsteemis oli lünki. Kindel hindade süsteem. *Ta ei mõistnud raharingluse keerulist süsteemi, ja seepärast olid ta taskud kõlisevast enamasti tühjad. L. Promet. || organisatsiooniliselt tervikuks koondunud üksuste, asutuste vm. kogum. Tervishoiuasutuste süsteem. Eesti Keele Instituut kuulus varem Teaduste Akadeemia süsteemi. *Piiskopid ja ordu kuulusid aga vahetult katoliku kiriku süsteemi ja allusid paavstile. A. Vassar. || piltl omavaheliste seostega kindel kord milleski. Raamatud olid paigutatud riiulile süsteemi järgi. Korrastamata, ilma igasuguse süsteemita kogutud ainestik. Olemasolevad faktid tuleb süsteemi viia. Tema järeldustes on loogikat ja süsteemi. *Punkt punkti järel oli selles kirjas tema süü ette loetud, süstemaatiliselt, sest Valter armastas süsteemi. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: arvuti|süsteem, elektri|süsteem, elundi|süsteem, energia|süsteem, hääliku|süsteem, info(rmatsiooni)|süsteem, irrigatsiooni|süsteem, jahutus|süsteem, juhtimis|süsteem, kaitse|süsteem, kanalisatsiooni|süsteem, keele|süsteem, keskkütte|süsteem, kirja|süsteem, kommunikatsiooni|süsteem, koridori|süsteem, kosmose|süsteem, krediidi|süsteem, kuivendus|süsteem, kütte|süsteem, maailma|süsteem, mõiste|süsteem, märgi|süsteem, niisutus|süsteem, närvi|süsteem, piduri|süsteem, planeedi|süsteem, päikese|süsteem, raketitõrje|süsteem, ring|süsteem, seire|süsteem, side|süsteem, termo|süsteem, toite|süsteem, tootmis|süsteem, transpordi|süsteem, tule|süsteem, tuletus|süsteem, tähe|süsteem, valgustus|süsteem, valve|süsteem, veevarustus|süsteem, ventilatsiooni|süsteem, vereringe|süsteem, vihmutus|süsteem, voolu|süsteem, võimendus|süsteem, võrrandisüsteem.
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete, seisukohtade kogu. Religioossed, eetilised, filosoofilised süsteemid. Hegeli filosoofiline süsteem. Aristotelese süsteem. J. Käisi pedagoogilis-didaktiline süsteem. Vabakasvatuse süsteem. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Teaduslikult põhjendatud maaviljeluse ja loomakasvatuse süsteem. Teadlane kujundas kogutud andmete põhjal välja terve süsteemi.
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus ning selle rakendus praktilises tegevuses. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Teadmisi hinnatakse viie või kümne palli süsteemis. Koefitsientide süsteem jättis meie võistleja kolmandaks. Mängitakse kahe miinuse süsteemis. Turniir toimus Šveitsi süsteemis. Õpetajana rakendas ta ergutuste ja karistuste keerukat süsteemi.
▷ Liitsõnad: arvestus|süsteem, arvu|süsteem, hindamis|süsteem, hinde|süsteem, kahevälja|süsteem, kolmevälja|süsteem, kontroll(imis)|süsteem, kuuevälja|süsteem, maaviljelus|süsteem, mullaharimis|süsteem, mõõdu|süsteem, numbri|süsteem, otsi|süsteem, palli|süsteem, perioodilisus|süsteem, punkti|süsteem, raha|süsteem, tariifi|süsteem, turniiri|süsteem, tükitöö|süsteem, valuuta|süsteem, värsi|süsteem, väärtussüsteem; detsimaal|süsteem, kahend|süsteem, kuuekümnend|süsteem, kümnend|süsteem, viiendsüsteem.
4. millegi üldine korraldus v. struktuur. Väikekaubatootmise süsteem. Pärisorjuslik, teoorjuslik süsteem hakkas lagunema. Töö tasustamise süsteem. Lisatasude, preemiate süsteem.
▷ Liitsõnad: aine|süsteem, ergutus|süsteem, haldus|süsteem, haridus|süsteem, kaardi|süsteem, kabinet|süsteem, kasvatus|süsteem, kaubandus|süsteem, klassi|süsteem, kohtu|süsteem, kooli|süsteem, kutseharidus|süsteem, lääni|süsteem, majandus|süsteem, palga|süsteem, panga|süsteem, rahvaharidus|süsteem, tasustamis|süsteem, tsunfti|süsteem, tšeki|süsteem, valimis|süsteem, valitsemis|süsteem, varumis|süsteem, õigus|süsteem, õppesüsteem; feodaal|süsteem, kasti|süsteem, koloniaal|süsteem, maailma|süsteem, mitmepartei|süsteem, vägivalla|süsteem, üheparteisüsteem.
5. biol klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus. Taimede, lindude, loomade süsteem. Karl Linné süsteem.
▷ Liitsõnad: all|süsteem, ökosüsteem.

taga
I. ‹adv›
1. teat. kauguses tagapool, tagumisest küljest tagapool; tagaosas; ant. ees. Meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi tulemas. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Ta püsis meil kogu aeg taga. Ta oli meie salgas kõige taga. Poiss tuli, hobune ketiga taga. Neil oli teine paat taga slepis. Lennuk sööstis alla, must suitsujuga taga. Kihutab, tolmujutt taga. Luurajal oli saba 'jälitaja' taga. Veab longates jalga taga. Punapea istus seal taga. Bussis on taga ruumi küll. Sel autol on mootor taga. || toetamas, toeks, seljataga. Mis tal viga rääkida, kui vanemad mehed taga on! || (ajaliselt:) seljataga, möödas. Taga on magamata öö. *Nooruke [sõdur], ju juuksed hallid, / taga julmad tapatrallid. G. Suits.
2. tagumisele poolele, osale kinnitatud, tagumisel poolel, osal küljes (oma otstarvet täitmas). Kirvel, kulbil on vars taga. Nõelal on niit taga. Triikraual on juhe taga. Uksel on puu, kang taga (sulgemiseks). *Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. arengult, saavutustelt, tasemelt kaugemal tagapool, järel. Naabrid on põllutöödega meist taga. Ta oli koolis minust paar klassi taga. Teadmiste poolest olen ma teist kõigist taga. Ungari meeskond on eestlastest suurelt taga. *Ka Jõnsoniga võrreldes tundus ta palju noorem, kuigi oli viimasest ea poolest ainult mõni aasta taga. R. Vellend. || (kella kohta:) õigest ajast maha jäänud. Su kell on taga. Kell on paar minutit taga.
4. sundimas, kannustamas, hoogu andmas. a. ‹koos verbiga olema› hrl. esineb kiirustamist v. millegagi kiire-olemist märkivana. Mis rutt, kiire siis sul taga on? Ega sul ju nii kiiret taga ole? Mehel näis suur rutt taga olevat. Ajalehetöös on alati rutt taga. Kõik tõttasid, kõigil oli kiirus taga. Andil oli minekuga tuline kiire, rutt taga. Selle asjaga on kiire taga. Pole sul selle kohviga nii kibe taga midagi. b. esineb koos sundimist ja käskimist väljendavate verbidega. Kündja sundis väsinud hobuseid taga. Peremees sundis teenijaid taga. Oma lastele anti vahel puhkust, kasulast aga utsitati hommikust õhtuni taga. Mind on lapsest saadik tööga taga aetud. Muudkui torkis oma meest taga – tee seda ja too teist. Mind kihutasid tööd ja ülesanded taga. Mure, hirm kihutas taga. Ajasin ennast taga, et töö ära lõpetada. Meeletu uudishimu ajas, sundis taga. Tuul kihutab pilvi taga. *Vastase vaen ässitas teda õieti ainult taga, et kiiremini eesmärgi poole püüda. E. Vilde. c. muid juhte. Mis parata, kui sundijad taga! Mehel oli kõva naisevõtuvalu taga.
5. tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas. Tass kukkus maha ja kohe killud taga. Rebis kasukahõlmast, nii et tükid taga. Käis kõmakas ja kivist polnud muud kui tükid taga. Virutas malakaga, nii et sodi taga. Pilv oli ülal ja vihm varsti taga. Haned lähevad, hallad taga. Lõi nii et veri taga 'lõi nii et veri väljas'. Kui ta midagi ütleb, on tegu ka taga. *Teadagi, väsinud inimese asi, nagu pikali viskad, nii norin taga. E. Maasik. || põhjuseks; peidus, varjus. Ta ei tee tüdrukutele niisama välja, kui seal taga midagi ei ole. Mustlaste hookuspookus, pole seal taga midagi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb tagaajamist, jälitamist v. tagaotsimist märkivates ühendverbides. Koer ajas kassi taga. Hundid ajasid hobusemeest tükk maad taga. Lapsed jooksid ja ajasid üksteist kilgates taga. Vaenlast aeti mitu kilomeetrit taga. Rüütlid ajasid põgenejaid taga. Palli taga ajama (hrl. jalgpalli mängimise kohta). Otsitakse taga ohtlikku kurjategijat. Ajas oma aruandes, arvestuses viga taga. Otsis mööda tuba prille taga. Ajasin seda raamatut kõikides poodides taga. Lukussepad on nõutud mehed, neid otsitakse taga. Keegi küsis sind äsja taga. Ajasin teda kõikjalt telefoniga taga. Kus sa olid, ema otsib sind taga! Laps hüüab isa taga. Mets on nii hõre, et üks puu hõikab teist taga. Mis raha sa mu käest jälle taga ajad? || koos kiusama-verbiga rõhutab pahatahtlikku toimimist kellegi suhtes. Teda kiusati taga tema progressiivsete vaadete pärast. Perenaine hakkas poissi igati taga kiusama. Kui sa tema meele järgi ei tee, siis hakkab taga kiusama. Saatus on naist taga kiusanud. || väljendites, mis märgivad millegi sagedast esinemust v. kiiret järgnemist. Üks töö ajas teist taga. Elati muretut elu – üks pidu ajas teist taga. Üks idee ajab peas teist taga. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. || kurameerivat lähenemist märkivates väljendites. Naabrimees ajab naisi taga. Ta on korralik poiss, tüdrukuid taga ei aja. Noor tüdruk, aga ajab juba mehi taga.
7. ‹ühendverbi osana› esineb püüdmist, millegi taotlemist väljendavates ühendverbides. Ajab raha, rikkust, kuulsust taga. Toodangu kvantiteeti taga ajades unustati kvaliteet. Tehas ajab kõrgeid näitajaid taga. Faktides ei ajanud ta erilist täpsust taga. Ajas üksnes oma kasu ja au taga. Nõudis jonnakalt oma õigust taga. Ajab üksnes lõbu taga. Meie siin etiketti taga ei aja. Nõuab koolis tarkust taga.
8. ‹ühendverbi osana› osutab kaotatu, minetatu, möödunu v. puuduva (hilisemale, tagantjärele) kahetsemisele ning selle üle kurtmisele. Ema leinab sõjas langenud poegi taga. Surnu oli üksik vanainimene, keegi ei nutnud teda taga. Nuttis oma ainukest last veel aastate pärast taga. Kurtis taga vanu häid aegu. Lapsed nutsid kadunud kassipoega taga. Õhkab oma tervist taga. Kurdeti surnud omakseid taga. Haletseb hobust taga. Kahetseb taga endist muretut elu. Liiga noor, et paradiisi taga igatseda. Tüdruk on alati sõpra taga ihaldanud. *.. hakkas varsti poolelijäänud kooliõppust taga kahetsema. I. Sikemäe.
9. ‹ühendverbi osana› rääkimist väljendavates ühendverbides väljendab tagaselja, ilma asjaosalis(t)e juuresoluta rääkimist. Pole ilus teisi inimesi taga rääkida. Eit rääkis igal pool oma naabreid taga. Taat kirub oma joodikust poega taga. *„Usu teda kuradit veel,” siunas ta vallavanemat taga .. R. Lumi.
10. kõnek osutab millegi tõhusale olemasolule. Tüdrukul oli kõva kaasavara, koht taga. Sul vägev kere taga, sellepärast jaksad. Peaasi, et mehel ikka nimi taga oleks. Tema tegudel on jõud taga. Sel masinal on sada hobujõudu taga. *See oli kõva vana talu. Puhtad põllud, kuus hobust, kirikutäkk – ja rasked rahad taga .. E. Rannet.
11. järel (osutab kellegi eeskujul, samamoodi toimimisele, rääkimisele vms.). Mida üks ees rääkis, seda teised kordasid taga. Nagu vanemad ees, nii lapsed taga. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
12. (kõrvalises paigas) kaugel. Elab seal taga pärapõrgus. Ta kodukoht on kusagil taga vastu kõrvemaad. *Aga sel [= pojal] on seal taga Poolamaa põhjas omad plaanid .. A. H. Tammsaare.
13. kõnek järjest, üha. Taga külmemaks läheb. Taga hullem asi on. Taga hullemaks läheb, nüüd võeti viimane leivaraas. *„Kuule, Prits,” püüab Mihkel teda vaigistada, „sinu meel läheb taga hapumaks, nii et vist parem oleks, kui suu jälle seks teeksid. ..” E. Vilde. *Omad lapsed liduvad linna, võõrad tuuakse tallu. Taga kuradimaks see asi ikka läheb. T. Braks.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tagapool, kellegi v. millegi tagumisest küljest tagapool; ant. ees. Ta istus kohe minu taga. Laps kõnnib isa taga. See riik asub mitme mere taga. Raja taga 'välismaal'. Laev on alles silmapiiri taga. Linna taga algas kõrb. Lauda taga kasvas paar kuuske. Ta seisis kuuri nurga taga. Seina taga mängis raadio. Keegi on ukse, akna taga. Keegi, miski on luku taga 'lukustatud ukse taga'. Vanamehe säng on ahju taga. Autod seisid ülesõidukohal tõkkepuude taga. Uks langes ta (selja) taga kinni. Varjas end kardina taga. Kuulas, käsi kõrva taga. Protsess toimus kinniste uste taga 'oli kinnine'. Istusime ringiratast laua taga 'ääres'. | sün. ka. järel. Ta käis meie taga. Ta oli järjekorras minu taga. Vedas käru enda taga. Kündja sammub adra taga. Sinu nime taga on küsimärk.
2. teat. vahemaa kaugusel. Lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga. Koolimaja asus ligi kümne versta taga. Iga kümne meetri taga on tikukene püsti. Natukese maa taga paistis mets hõredamaks muutuvat. Jalgvärav on mõne sammu taga. || (ajaliselt:) teat. kaugusel minevikus v. tulevikus. Need sündmused on juba aastakümnete taga. *Paar päeva hiljem, kui jõulupühad olid vaid mõne päeva taga, viisid .. mehed hallid räimevõrgud paatidesse. A. Mälk.
3. kasut. viitamaks esemele, mille kallal v. juures ollakse tegevuses. Istusin päev läbi raamatute taga. Nad istusid poole ööni kaartide, malelaua taga. Mehed jorutasid viinaklaasi, õllekruusi, pudeli taga. Naised jutustavad kohvitassi taga. Ema istus kangastelgede, õmblustöö taga. Autorooli taga tuleb kaine olla. *„Päris seitsmekümneni olin treipingi taga,” rääkis Tõnis. I. Sikemäe.
4. viitab, et mingi nähtus, asjaolu v. isik on kellegi v. millegi poolt toetatud, suunatud, põhjustatud, algatatud. Kes selle asja taga seisab? Teadis, et tema taga on rahvas. Selle mõtte taga seisid peamiselt naised. Ei ole teada, missugused kaalutlused otsuse taga olid. Miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi. Kirjutise taga on tunda Jakobsoni kätt. Meie aistingute ja tajude taga on objektiivne tegelikkus. Tulemus on hea, sest selle taga on korralik töö. Aimasin ta sõnade taga suurt muret.
5. kasut. viitamaks nähtusele, asjaolule, olukorrale jne., mille varjus miski v. keegi on. Mis on nende arvude taga? Selle ütluse, nende sõnade taga peitus midagi. Ridade taga peituv etteheide. Vile taga peitus märguanne. On oma teeseldud korrektsuse taga paras avantürist. Teinekord on süütu lapsenäo taga võimuahne naine. Pilke taga võis tunda kibedust. Oli see süütu nali või on selle taga midagi tõsisemat peidus? Külgelöömiskatse taga polnud midagi tõsist. *Lõõbite muidu või on selle taga ka midagi? A. H. Tammsaare. *Selle krahv Stedingki taga pole keegi muu kui keiser ise. J. Kross.
6. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda. Uue hoone ehitamine seisab raha taga. Asi ei seisa minu taga, vaid direktori allkirja taga. Põrandate tegemine seisab parketi taga, mida pole veel hangitud.
7. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Enda taga sildu põletama. Keelt hammaste taga hoidma, pidama. Keel ei püsi hammaste taga. (Midagi on) hinge taga. Kulisside taga (toimuma). Seitsme luku taga (hoidma). (Miski on, ei ole) mägede taga. Selja taga 'tagaselja; möödas'. Nagu, kui vanajumala selja taga. Trellide taga (istuma, olema). (Miski on) ukse taga. Istub luku ja riivi taga.
III. ‹prep› hrv millegi v. kellegi suhtes tagapool; teispool, sealpool a. [gen] *.. kui ma isaga taga Viljandi olin, läks sealtpoolt keegi talutüdruk ma ei tea kas Tartu või Peterburi .. E. Särgava. *Kaugel-kaugel taga maade ja merede, elab Kapurthala valitsev vürst .. A. Gailit. b. [part] *Kaugel taga soid ja rabu, uue voore tõusul sinetas kuusikuid. H. Raudsepp. *.. aga kõu kõmises juba kuskil taga Põltsamaad. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataga

tallama ‹tallata 48›

1. jalgadega korduvalt peale astuma, litsuma v. vajutama, sõtkuma. Niitjad tallavad kastemärga rohtu esimesi jälgi. Pleekaias pidi rohi olema puhas ja tallamata. Joonistab midagi liivale ja tallab selle siis jälle siledaks. Mehed hakkavad tallates lõkketuld kustutama. Loomad tallavad karjakopli sopaga segamini. Sipelgapesa ei tohi tallata. Tallatav 'tallamiskindel' muru. Kanad tallasid jalgupidi toidunõus. Hobused tallasid demonstrante rautatud kapjadega. Röövijad olid vaest meest peksnud ja jalgadega tallanud. Tuubil täis bussis tallatakse üksteise jalgadel. Rasked saapad tallavad maaslamaja näol ja rinnal. Pani valu vähendamiseks lapse kahe jalaga endal seljas tallama. Õel naaber pidavat teda öösiti luupainajana tallamas käima. || (jalgealust pinda tihendades v. kulutades). Metssigade, kariloomade tallatud rada. Jänesed on pehmesse lumme raja tallanud. Asfalttee tehakse sinna, kuhu juba enne on jalgrajad tallatud. Paljude jalgade edasi-tagasi astumisest kivikõvaks tallatud muldpõrand. Vaibale on uksest ukseni vööt tallatud. *.. Vargamäel ju seda va sood karja tallata küllalt. A. H. Tammsaare. || (jalgealust kahjustades, rikkudes, kulutades vms.). Kutsikas tallab ringi joostes lilli. Loomad on viljas tallamas käinud. Porgandipeenar oli ära tallatud. Jaanitulelised on ilusa rohu, heina ära tallanud. Muru tallati lühikese ajaga mustaks. Ilus kibuvitsapõõsas on maha tallatud. Marakratid olid sängi põhja sisse tallanud. Tallate vaiba, põranda poriseks. Tantsijate jalge all tallati midagi klirinal katki. Vaata ette, muidu tallad mõne loomakese surnuks. Laiali tallatud põhukuhjad. Trepiastmed on suurest käimisest lohku tallatud. Oled oma kannad, kontsad viltu tallanud. Lääpa tallatud kingadega ei minda teatrisse. *Ma vaatan kive, / mille tolmuks talland inimjalg. A. Kaal. | piltl. Väikerahva võib mõni suurem kergesti maha tallata. *Vanapagan tallab siingi seitse pastlapaari läbi, et kihlatuid takistada .. O. Kruus. || piltl jõhkralt kohtlema, muserdama, hävitama. Orb on kõigi tõugata ja tallata. Tüdruku unistused olid puruks tallatud. Ta ei luba oma meheau porri tallata. *Tema eluõnn on mutta tallatud, armastus küsitavaks tehtud. M. Traat.
2. hrl. jalgadega sõtkudes töötama v. tegevuses olema. a. kinni tampima, kinni vajutama. Lapsed pandi virna peale heinu tallama. Et hein küüni ära mahuks, tuleb unkaalused kõvasti kinni tallata. Käib traktoriga silo maha tallamas. Rajameistri töö on korralik rada suuskadega sisse tallata. b. sõtkudes midagi välja vajutama v. välja pressima. Surutõrres tallati viinamarjadest mahl välja. Ega härja suud kinni seota, kui ta pahmast tallab. c. tallalauale v. pedaalidele vajutades töötama v. edasi liikuma. Neiu oli viks vokki, vokiratast tallama 'ketrama'. Talvel kooti päevad läbi kangast, tallates usinasti tallalaudu. Noorikule osteti jalaga tallatav õmblusmasin. Tallab võimasinat, sepalõõtsa. Köster pani poisi orelit, orelilõõtsa tallama. Väikese organisti jalad ei ulatu oreli pedaale tallama. Nainegi tahaks autot juhtida ja pedaale tallata. Tallas jalgratast 'sõitis jalgrattaga' tuldud teed tagasi. *Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast. A. H. Tammsaare. | piltl. Kirjanik keeldus võimumeeste orelit tallamast. *Paljugi, mis oleksid arvanud need inimesed, kes ümberringi oma igapäevast pahmast tallasid .. K. Ristikivi.
3. (läbi) käima, astuma, sõitma. Neid teid, tänavaid on sadu kordi tallatud. Oleme temaga koos kooliteed tallanud. Ei tea, missuguseid kaugeid radu ta praegu tallab. Parema elu otsinguil tuli tallata võõraste teede tolmu. Jahimehed pidid tallama soid ja rabasid. Ema tallab muudkui toa ja lauda vahet. Kuidas tal pole häbi tühja ringi tallata! Otsijad olid metsatuka risti ja põiki läbi tallanud. Andis alles treppi tallata, enne kui üles torni jõudsime. | piltl. Keelte õpetamisel tallatakse siin koolis ikka veel vana rada. Paistab, et ennustaja on eksiteed tallanud 'eksinud'. Kunstniku töödes pole midagi uut, käib vanu tallatud radu. Noored tahavad avastada senitundmatut, käia tallamata radu.
4. kõnek sugutama. Naabri kukk käib meie kanu tallamas. Küti vile peale lendab kohale isaspüü, lootes leida kedagi tallata. Tallatud naise laps (vallaslapse kohta). *Selle asemel et poiss teda [= tütart] tallaks, võiks ta ise hoopis ratast tallata. O. Raun.

tegutsema ‹37›

1. tegevuses olema, midagi tegema v. toimetama. Uudishimu tõukab tegutsema. Ühine töö õpetab ühiselt tegutsema. Lastel lasti segamatult, omapäi tegutseda. Terve pere tegutses aias. Tema rohkem mõtleb kui tegutseb. Jätke jutt ja asuge tegutsema! Aitab unistamisest, aeg on tegutseda! Maailma saab muuta üksnes tegutsedes. Tuleb viivitamatult tegutseda 'midagi ette võtta', et ära hoida suurt õnnetust. Tegutsesin ettekavatsematult, mõtlematult. Tormi ajal tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt. *Asuti palavikuliselt tegutsema. Maeti toidumoon ja maskeeriti end lumega. H. Laipaik. | (loomade kohta). Hämariku saabudes hakkavad tegutsema siilid. Aedades tegutsevad musträstad. || (nähtuste, loodusobjektide aktiivsuse kohta). Alateadvus tegutseb omasoodu. Tegutsev tulemägi. Jaapan on maid, kus maa-alused loodusjõud tegutsevad eriti aktiivselt.
2. mingi töö v. tegevusega pidevamalt seotud olema, töötama (ka asutuste ja organisatsioonide kohta). Jüri tegutseb nüüd äri alal. Tema isa tegutses advokaadina. Koolis tegutsevad mitmed huviringid. Ühing tegutseb aastast 1920. Meie laulukoor on tegutsenud 80 aastat. Vanimad koolid Tallinnas tegutsesid Toomkiriku ja kloostrite juures. Linnas tegutseb kolm raamatukogu. Talvel tegutseb siin talispordibaas. Partei tegutses põranda all. Kirjastus lakkas tegutsemast. Alaliselt tegutsevad komisjonid.

tempo ‹6› ‹s›

1. kiirus. a. (distantsi läbimisel vm. edasiliikumisel). Jooksja lisab, suurendab, tõstab tempot. Ujuja oskas tempot hoida, pidada. Vahemaa kaetakse ühtlases tempos. Distantsi esimene pool sõidetagu normaalses tempos. Tempot üles kruvima, maha võtma. Järk-järgult vähendati tempot, jooks muutus sammuks. Neil võistlustel dikteerisid tempot noored. Kiirendatud tempos, tempoga ujutakse kaldale tagasi. Rännaku tempo oli kõigile jõukohane. Matkajuht valib liikumistee ja annab vajaliku tempo. Hakkasime astuma üsna kiires tempos. Hobused liiguvad aeglases tempos. b. (liigutuste tegemisel, harjutuste, tööoperatsioonide sooritamisel). Nüüd kiires tempos kümme kükki! Laadijad aina lisavad tempot. Teenindamine käis kiires tempos. Selles töös on tähtis tempot hoida. Laskmine toimus kenas tempos. c. (võistlusmängudes vms. tegevuses). Teisel poolajal tõstsid Tšehhi hokimängijad tempot. Tempos oldi vastasmeeskonnast üle. d. (kõnelemisel). Vuristas luuletuse kiires tempos ette. e. (muu protsessi, arengu, nähtuse kohta). Toodangu juurdekasvu tempo. Jõudsas tempos arenev tööstus. Kuritegevus kasvab kiires tempos. Pangahooned kerkivad ennenägematus tempos. Ettevalmistused suurvõistlusteks käivad täie tempoga. Koolis on iga päev kohutav tempo peal. Etenduse, lavastuse tempo ja rütm. Ajastu tempoga peab suutma kaasa minna. Tallinnas käib elu hoopis teises tempos kui kuskil väikelinnas.
▷ Liitsõnad: arenemis|tempo, arengu|tempo, elu|tempo, jooksu|tempo, kasvu|tempo, kõne|tempo, käimis|tempo, sõidu|tempo, töötempo; alg|tempo, ennak|tempo, kiir|tempo, varutempo.
2. muus heliteose esitamise kiirus; vastav kiirusaste. Aeglased, mõõdukad, kiired tempod. Marsi, valsi tempos. Tempo märgitakse sõnadega noodijoonestiku kohale. Huvi pakkus esineja tempode käsitlus. Sümfoonia kolmandas osas oli tempo kõikumine õige suur. Laulu tempo läks lõpu poole üsna tormakaks.
3. sport malendi v. kabendi käigule kuluv aeg (ühikuna). Vahetuse tulemusena edestas valge vastast kahe tempo võrra. *.. musta kuues käik oli viga ja kujunes ainult tempokaotuseks, andes valgele aega tähtsa tempo d2-d4 võitmiseks. P. Keres.
4. suur kiirus, hoog. *Meie aega iseloomustab tempo. Kõikjal – tehases, põllul, tänaval, tantsupõrandal, ka kodus. O. Tooming. *Vallak on kiiresti üksteisele järgnevate sündmuste kujutaja, mitte jutustaja, tema stseenides on tempot ja kirge. H. Puhvel.

toimetama ‹37›

1. talitama, askeldama, tegevuses olema. Ema talitab ja toimetab päev läbi. Talus leiab alati midagi teha ja toimetada. Hakkas kähku köögis, pliidi juures toimetama. Mees käis tööl, naine toimetas kodus. Teised magavad ammu, aga ema toimetab ikka edasi. Meister toimetas hulk aega aparaadi kallal. Pimedas keldris tuli toimetada käsikaudu. Sekretär toimetab paberite ja telefonidega. Usinalt toimetavad sipelgad. *.. mereõhk oli sedavõrd isu virgutanud, et käsi oli kiire toimetama kausi ja suu vahel. A. Mälk. || kõnek kellegi (eriti loomade) eest hoolitsema, talitama. Hobused olid sulase toimetada. Enne ei saa õhtule, kui loomad toimetatud. *Mõni teab, kes neid [= tütreid] kord toimetab ja totsutab, kui neil aeg kodust minna. A. H. Tammsaare. *Nüüd ta parajasti käis ümber laua ja toimetas härrasid nii hästi kuidas oskas. A. Kaskneem.
2. tegema, sooritama, toime panema, korraldama, teostama (mõned tarvitused vananenud). Toimetab kõike osavalt, kiiresti, tasa ja targu. Raskemad tööd toimetas sulane. Lubas selle asja ise ära toimetada. Hangu ja rehaga ei toimeta heinateol enam midagi. Küllap mina toimetan, et lugu ilmuks! Naabripoiss toimetab alailma igasuguseid tempe. Virk perenaine leiab alati midagi toimetada. Mul on veel üht-teist toimetada. Kui kõik toimetused toimetatud, saab ta raamatu kätte võtta. Mul on tähtsamatki toimetada! Uurimisi, mõõtmisi, vaatlusi toimetama. Toimetati läbiotsimine, ülekuulamine, juurdlus. Ristimist, matmistalitust toimetatakse suure pidulikkusega. Pimeduse varjus on mõndagi häbiväärset toimetatud. Koer käib naabri akna all oma asju 'oma loomulikku tarvet' toimetamas. *On kättemaks õige kättemaks, kui seda toimetatakse sõnadega? A. H. Tammsaare. *Kui tema [= Jumala] peale loodate, küll ta toimetab kõik hästi! J. Pärn. || van toimima, tegutsema. Sai aru, et oli toimetanud kergemeelselt. Ei maksa nõnda ülepeakaela toimetada. *Kui me iga kord toimetame oma tahtmise ja kire järgi, siis ei saa me kaugele! E. Särgava.
3. viima v. tooma, vedama; saatma, lähetama. Kannatanu toimetatakse haiglasse, röntgenisse. Süüdimõistetu toimetati vanglasse. Korrarikkuja toimetati politseijaoskonda, miilitsasse. Toimetage see mees kiiresti siia! Merehädalised on õnnelikult maale toimetatud. Sõjaväge toimetati edasi hobuküüdiga. Mobiliseeritud toimetati rongiga Tallinna. Leidis mehe, kes lubas ta salaja üle piiri toimetada. Tagasi linna saab teid toimetada alles homme. Toimetasime kahekesi paadi vette. Kutseid ei toimetatud õigeks ajaks kätte. Toimetab kirja, ajalehed kiiresti kohale. Kogub igasugust vanavara ja toimetab seda edasi. Patrull-laev toimetas kahtlase purjeka sadamasse. Aare toimetati pangamaja hoidlasse. Kaup toimetatakse lattu, laost turule. Ehitusplatsile toimetati sada autokoormat kruusa. Traktor toimetab paadi järve äärde. *.. sügisel oli Tiu nimi kõikide huulil vabadusvõitlejana, kes mitu ülekohtust selli teise ilma toimetanud. I. Jaks.
4. mingit väljaannet sisuliselt koostama, selle teksti avaldamiseks viimistlema, sageli ka seda tööd juhtima. Toimetab ajalehte, ajakirja. Gustav Suits toimetas kirjandusalbumit „Kiired”. Ta on toimetanud kümneid raamatuid. Toimetas ajalehes kohalike sõnumite rubriiki. Helilooja lubas oma koorilaulud ise trükki toimetada. Toimetab raadios luulesaateid. Täiesti toimetamata käsikiri.

truu ‹15 komp truum superl kõige truum e. truim› ‹adj›

1. selline, kes kiindumusest v. kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav. Truu sõber, seltsiline, võitluskaaslane, abiline. Oma isanda truu sulane, teenija. Teenijatest on Maali ainus truu hing majas. Truud riigialamad. Kehtiva korra truu tugi. Teda võib usaldada, ta on oma pererahvale truu. Tõelise patrioodina jäi isamaale truuks. Toivo on oma põhimõtetele, veendumustele, arvamustele, kavatsustele truuks jäänud. Poeet jäi oma ideaalidele truuks. Endale truuks jääma 'oma meelsust, käitumist mitte muutma'. Tal on truu süda. Koeral on nii truud silmad. Ta kõndis meil truu penina kannul. || (abielu- ja armastussuhetega ühenduses). Truu abikaasa. On oma mehele truu naine. Tõotati teineteisele surmani truuks jääda. Vastastikune truu armastus.
▷ Liitsõnad: keisri|truu, kohuse|truu, kuninga|truu, peremehe|truu, riigi|truu, sihi|truu, tsaari|truu, ülemusetruu; eba|truu, koertruu.
2. (oma tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv. Spordimehena on ta endiselt korvpallile truu. Randlasena ei hoolinud ta põllutööst, vaid jäi kalapüügile truuks. Setu naised on tänapäevalgi truuks jäänud traditsioonilistele ehetele. Kord väljavalitud pesapaigale on linnud sageli väga truud.
▷ Liitsõnad: asukoha|truu, paiga|truu, pesapaiga|truu, traditsioonitruu.
3. millegagi täpses vastavuses olev. Rääkis kõigest tõele truuks jäädes.
▷ Liitsõnad: elu|truu, fakti|truu, loomu|truu, natuuri|truu, originaali|truu, tõetruu.

tõke ‹tõkke 18› ‹s›

1. see, mis tõkestab. a. liikumist tõkestav objekt (ese, moodustis v. rajatis). Looduslik, kunstlik tõke. Ojake tungis üle mahalangenud tüvedest ja okstest tõkete. Vesi murdis tõkkest läbi. Tulvavesi ei tunnista mingeid tõkkeid. Suured kivid olid paatidele tõsiseks tõkkeks. Kinnijäänud palk moodustas palgiparvele tõkke. Taganesin, kuni tundsin selja taga tõket – sein oli vastas. Tänav suleti betoonplokkidest tõkkega. Pirita jõgi voolab Vaskjala tõkkeni, kust vesi kanali kaudu Ülemiste järve juhitakse. Järsaku serval polnud käsipuud ega mingit muud kaitsvat tõket. Lume kogumiseks rajati mäenõlvale tõkked. || etn kalatõke. Silmu püüti tõkete ja vitsmõrdadega. Jõkke ehitati pajuvitstest tõke. || sõj vastase liikumistee(de)le rajatav takistus. Luurajad tungisid läbi okastraataedade, miiniväljade ja teiste tõkete vastase kaevikuisse. || sport tõkkejooksu distantsile püstitatud kunstlik takistus, mis tuleb hüpates ületada; ‹pl.› kõnek tõkkejooks; tõkkejooksu distants. Treeningutel kasutatakse algul madalamaid, pärast kõrgemaid tõkkeid. Tõkkeid ületama. Tõkkest üle astuma. Tõket maha ajama. Hüpped üle tõkete. Tõkkeid jooksma. Ta on tugev tõketes. Läbis 400 m tõkkeid 50,5-ga. b. (abstraktsemalt:) tõkestav asjaolu v. seik, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Asjaajamine takerdus bürokraatlikesse tõketesse. Ametkondlike tõkete tõttu jäi projekt kinnitamata. Keskvõim seadis tõkkeid osariikide iseseisvumisele. Kaubanduse teelt kõrvaldati kunstlikud tõkked. Seaduse muutmiseks pole mingeid juriidilisi tõkkeid. Vabadusvõitlus ei tunne tõkkeid. Ta loomejõud oli mingi tõkke taha pidama jäänud. Murdsin endas sisemise tõkke ja lakkasin hirmu tundmast. Võitis kõik tõkked ja kahtlused endas. Meie vahel on mingi nähtamatu tõke.
▷ Liitsõnad: angerja|tõke, kaitse|tõke, kala|tõke, lume|tõke, lõhe|tõke, miini|tõke, müra|tõke, piiri|tõke, tanki|tõke, tee|tõke, tule|tõke, tuule|tõke, valve|tõke, veetõke; kraav|tõke, muld|tõke, okastraat|tõke, raid|tõke, redel|tõke, traat|tõke, vai|tõke, vesitõke.
2. mat arv, mida ei ületa v. millest ei ole väiksem ükski antud arvujada. Ülemine, alumine tõke.

täpne ‹-se 2› ‹adj›

1. täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta. Täpsed andmed. Laeva täpne asukoht. Täpsed koordinaadid. Kas keegi täpset kellaaega teab? Täpne kaart. Täpne tsitaat. Ajalooliselt täpne film. Protokoll ei anna protsessi käigust täpset ülevaadet. See maja on iidse lossi täpne koopia. Täpne tõlge. *Niisiis polnud päris täpne, et kaks noormeest istusid, sest teine oli küllakil voodis. K. Ristikivi. || õiget, tegelikkusele vastavat näitu v. tulemust andev. Täpsed mõõteriistad. Kas su kell on täpne? Täpne mõõtmine. || (arvuliste näitajatega ühenduses:) just sellises suuruses, raskuses jne. olev, mitte ümardatud v. ligikaudne. Paki täpne kaal on 60,1 kg. Ülesande täpne vastus on 3,14. Mäletad sa selle raamatu täpset hinda? Ütle oma täpne pikkus. Linnaelanike täpset arvu ei teata. || olemust, tuuma tabav, selge. Katsus oma jutus täpne ja selge olla. Kui täpne iseloomustus! Ta sõnad on alati täpsed, väljendused tabavad. Definitsioon olgu täpne. Täpne sõnastus.
2. põhjalik, üksikasjalik, konkreetne, kõiki vajalikke andmeid sisaldav, mitte umbmäärane. Täpne kasutusjuhend. Ei oskagi midagi täpsemat öelda. Täpne aadress. Haiguse täpset põhjust ei teata. Kontserdi täpne kava on koos. Täpne retsept. Anna täpne vastus.
3. üksühene, kõrvalekaldumatu, range (2. täh.), hoolikas, kõiki nõudeid arvestav. Täpne vastavus. Nõuab eeskirjade täpset täitmist. Haiglas on täpne päevakava. Väga täpne raamatupidamine, arvestus. Meeskond töötas nagu täpne mehhanism. Asjaajamine olgu täpne kui kellavärk. Kirurgil peab olema täpne 'eksimatu, osav, vilunud' käsi. Kellassepa, kirurgi täpne 'vilumust nõudev, peen' töö. Täpsed liigutused. || (inimese kohta:); oma tegevuses korralik, hoolikas, harva eksiv. Täpne raamatupidaja, kohtunik. Täpne bridžimängija. Ta on alati täpne: tuleb minutipealt, helistab minutipealt. Sakslased on täpne ja korraarmastaja rahvas. Õppealajuhataja on täpne justkui kellavärk.
4. otse sihtmärki tabav. Täpne lask. Täpsed löögid. Põgenejaid tabas täpne tuli. Täpse silma ja käega kütt.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|täpne, ülitäpne

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

töötama ‹37›

1. tööd tegema, tööga hõivatud olema; vaeva nägema, pingutama. Rõõmuga, kiiresti, kõigest jõust, üle jõu töötama. Töötab mängeldes, tõhusalt. Suudab mehe eest töötada. Töötab kui moonakas. Töötab kui hobune. Töötas hommikust õhtuni, pikad päevad, päevast päeva, kogu elu. Aina töötab, millal ta küll puhkab? Töötati käed rakku. Töötab istudes, seistes. Terve päev töötati metsas. On eluaeg oma talus töötanud. Töötab enda, peremehe jaoks. Töötab omal käel, meistri käe all. Tuhanded töötasid kindlustuste ehitamisel. Aastaid edu nimel töötanud pianist. Mehed töötavad kõigest jõust, kuid paat liigub vaevaliselt edasi. Kirjanik töötab uue romaani kallal 'kirjutab uut romaani'. Õpetaja töötab nõrgemate õpilastega 'tegeleb nendega' peale tunde. Töötas võla aastaga tasa 'tasus selle aastase tööga v. töötasuga'. Õde ei peaks venna vastu töötama 'venna vastu tegutsema'. || midagi kasutama, millegi abil tegutsema. Oskas ujudes oskuslikult jalgadega töötada. Et läbi pääseda, töötati küünarnukkidega. Lahingus töötati tääkidega. Pead õppima suusakeppidega paremini töötama. || (loomade tegutsemise kohta). Hiired on sahvris kõvasti töötanud. Hästi töötav jahikoer.
2. kusagil, kellenagi ametis olema, elatist teenima. Töötab ajalehe toimetuses. Farmis töötas mõniteist inimest. On kogu elu müürsepana töötanud. Töötas Sangastes pastorina. Ta ei tööta juba paar aastat. Töötav pensionär.
3. (asutuse, ettevõtte, organisatsiooni vms. kohta:) eksisteerima, tegutsema. Siin majas töötas varem kool. Pool sajandit töötanud tehas. Haigla töötab nüüd vanadekoduna. Külas töötab raamatukogu. Iga kooli juures töötas laulukoor. || avatud olema. Kas postkontor täna töötab?
4. tegevuses olema, talitlema, liikuma, oma ülesannet täitma. a. (kehaosade, mõttetegevuse, psüühiliste protsesside jmt. kohta). Süda töötab rahulikult, kiiresti. Kopsud töötasid sepalõõtsadena, vabalt. Kuduja näpud töötasid nobedalt. Linnu jalad töötavad ujudes aerudena. Pea töötas meeletu kiirusega. Pea ei tööta üldse. Mõtted töötasid täie selgusega. Mõte töötas magadeski. Ta kujutlusvõime, ärivaist töötab hiilgavalt. b. (masinate, mehhanismide, seadmete jmt. kohta). Kopp töötas kindlas rütmis. Pidurid töötavad hästi. Juht jättis mootori töötama. Elektri jõul töötav masin. Gaasiga töötav keskkütteseade. Töötav kuulipilduja. || töökorras olema. Lift, telefon ei tööta.
5. kõnek mõju avaldama, toimima. Nali, võte ei töötanud. Sellised nipid töötavad. Kostüümid, valgustus – kõik töötas. Lavastus töötas üksnes mõisamiljöö tõttu. Armastusstseen töötas filmis ilusasti.
6. hrv töötlema. Töötas rätiga nägu nii, et see õhetama lõi. *Selle naha juures võite kindel olla ... see laseb ennast töötada ja kõik. M. Raud.

uus|konservatism
pol liberalismi 1970. aastail tekkinud suund, mis rõhutab majanduslikus ja poliitilises tegevuses individualistliku ning isiksusliku alge tähtsust. H. Kissinger ja J. Kirkpatrick on uuskonservatismi nimekamaid teoreetikuid.

vahe|aeg

1. kahe tegevuse vm. ajamomendi vaheline aeg, hrl. katkestus, paus mingis jätkuvas, kestvamas tegevuses v. olukorras. Talvine, suvine koolitöö vaheaeg. Õppuste, filmivõtete vaheaeg. Põllutöödes on pärast jaani vaheaeg. Külastas pärast mitmeaastast vaheaega taas kodumaad. Taimi pritsiti mõnepäevaste vaheaegadega. Tudengid on vaheajal, jäid vaheajale. Nõupidamisel, kohtuistungil tehti viieminutine vaheaeg. Jutus tuli vaheaeg. Sõjategevuses esines vaheaegu. Vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa. || eeskava osade vaheline pikem paus teatris, kontserdil, peol. Vaatuste vaheajad kippusid venima. Vabaõhuetendus toimub ilma vaheajata. Kontserdi vaheajal mindi einelauda. || vahetund. *Suurel vaheajal, kui lõunaleib oli ära hammustatud, mängisime ringmänge ja laulsime. K. Ader.
▷ Liitsõnad: jõulu|vaheaeg, kevad|vaheaeg, kooli|vaheaeg, lihavõtte|vaheaeg, lõuna|vaheaeg, pühade|vaheaeg, püügi|vaheaeg, semestri|vaheaeg, suve|vaheaeg, söögi|vaheaeg, talve|vaheaeg, töö|vaheaeg, õppevaheaeg; jäävaheaeg.
2. sport distantsi mingis punktis fikseeritud vahepealne tulemus. Võistlejate ametlikud vaheajad 1,5 ja 3,5 km kohal (5 km suusatamises).

vahel
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse paiknemisele mingis vahemikus
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist on ühel, teine teisel pool. Istub autos isa ja ema vahel. Vahistatu viidi püssimeeste vahel ära. Kahe akna vahel 'vahekohas' oli suur raamaturiiul. Õpetaja kõnnib klassis pingiridade vahel. Hobune on juba aiste vahel 'ette rakendatud'. Mõnus oli lesida puhaste linade vahel. Konutad kogu aeg nelja seina vahel 'toas, sees'. Saime ukse vahel 'uksel, ukse peal' kokku. Poiss luuras põõsaste vahel. Esialgu kulges tee villade vahel. Kitsas rada kahe viljavälja vahel. Jalutasime õhtul küla vahel. Hulkusin niisama linna vahel 'mööda linna'. Metsa vahel oli tuulevaikne. Jõevesi kallaste vahel on tõusnud. Kõrgendike vahel orgudes on järvi. Nüpli ja Pühajärve vahel asetseb kõrge seljandik. Vahemaa sõitjate vahel ei vähenenud. Istus laua taga, pea käte vahel. Mitugi korvi valmis ta vilunud käte vahel 'kätega, kätes'. Vanaisa suri karu käppade vahel. Pabeross sõrmede vahel. Tuli, võtmed näppude vahel. Taadil on piip hammaste vahel 'suus'. Varesel oli kõrs noka vahel. Koer tuli häbelikult, saba jalge vahel. Krae vahel torkisid mingid okkad. Tal raamat juba kaante vahel 'trükis ilmunud'. *".. Veel üks rumkatäis?” – „Mul juba sarvede vahel [= peas] sumiseb ...” O. Tooming.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisel ajal. Tulen homme kella kümne ja üheteistkümne vahel. Tema surmaaeg on arvatavasti 1700. ja 1710. aasta vahel. Kevadkülvi ja heinateo vahel on pisut vabamat aega. Sai öelda mõne sõna köhahoogude vahel. Noorepoolne, kolmekümne viie kuni neljakümne vahel olev mees. *Läksin muude talituste vahel venna pooleldi suletud ärri .. M. Metsanurk.
3. osutab kahe v. mitme objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (võrdlemisel, vahetegemisel). Kaksikute vahel oli võimatu vahet teha. Sarnasust polnud vendade vahel põrmugi. Erinevused kolme murderühma vahel on küllaltki suured. Ta ei oska veel vahet teha üksikute seeneliikide vahel. Seisuste vahel olid suured vahed. On suur erinevus tema sõnade ja tegude vahel. Unistuse ja tegelikkuse vahel laiutas tohutu kuristik. Nende meeste süütegude vahel oli ikkagi vahe. *Missugune vahe nende vahel siin säravas saalis ja nende vahel seal suitsvais saunus! E. Vilde. b. (jaotamisel v. valiku tegemisel). Toit jagati võrdselt nelja vahel. Eesti ala oli jagatud mitme feodaalvõimu vahel. Tööjaotus osanike vahel. Õppematerjal jagatakse üksikute tundide vahel. Hääletamisel tuli valida mitme kandidaadi vahel. Meil on valida kahe võimaluse vahel. c. (teat. olukorras v. tegevuses olekul). Tüli mehe ja naise vahel. Noorte vahel tekib sõprus, armastus. Peetri ja Mardi vahel hõõgus vana vaen. Vastuolu vaeste ja rikaste vahel. Vaidlused pärijate vahel. Jutuajamine meie vahel jäi pooleli. Mis nende vahel võis küll juhtuda? Meie vahel on kõik lõppenud! Omade vahel võib sellest rääkida. Tükk aega valitses nende vahel vaikus. Kaasautorite vahel on vajalik tihe koostöö. Põhiline võistlus toimus Soome ja Norra kiiruisutajate vahel. Puhkes sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. *Kõik, mis varem nende vahel oli ilus ja hea olnud, tundus nüüd hävinemisel olevat. E. Krusten. d. (mingi vahepealse kõikuva seisundi korral). Ta vaakus elu ja surma vahel. Kõikusime kartuse ja lootuse vahel. e. (arvsuuruste vaheldumisel teat. piires). Kultusekivide lohkude läbimõõt on tavaliselt 15–30 cm vahel. Palk oli korralik, 5000–8000 krooni vahel.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Hõlmad vöö vahel. Istub kahe tooli vahel. Sellest sai ainult ridade vahel rääkida. Kahe tule vahel. Kellelgi hammaste vahel olema. Pihtide vahel olema. Küünte vahel 'küüsis'. Saba jalge vahel. Krae vahel istuma. Hirm naha vahel. Haamri ja alasi vahel. Nagu eesel kahe kuhja vahel.
II. ‹adv›
1. mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel. Käisime vahel kinos või teatris. Tule vahel ka mind vaatama! Vahel oli ta tõsine, vahel lõkerdas naerda. Vahel sain ta käest kiita, vahel laita. Tegin vahel ka ajalehtedele kaastööd. Enamasti jõudis ta õigel ajal tööle, ainult vahel harva hilines. Tahaksin vahelgi õnnelik olla! Vahel ei tulnud nädalate kaupa vihma. Vahel oli meil ka Tartusse asja. Vahel tikkus karjas hirmsasti uni peale. Laps jonnib vahel. *Tuglase teostes kerkib vahel esile Tammel nähtud inimesi .. N. Andresen.
2. osutab millegi paiknemisele kusagil, milleski. Uks ei lähe kinni, midagi on vahel 'takistamas'. Raamatul oli järjehoidja vahel. See oli ikka seesama tänav, ainult suur plats oli vahel. *.. hoolikalt [lauanõud] suurde korvi laotud, käterätikuid ja muid riidetükke vahel, et midagi katki ei põruks. E. Raud.
3. kõnek sisse kukkunud, vahele jäänud, sees, pigis. Haa! Nüüd olete omadega vahel. Kui lähed meid üles andma, oled kohe ise vahel. *„Nüüd oleme siis Evega vahel!” .. Taipan. Neil on konjak laual. A. Biin.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahel, omavahel

vaht ‹vahu 21› ‹s›

1. vedelik (v. tahke aine), milles on rohkesti gaasimulle. Lainete vaht. Tuul ajab, piitsutab lained vahule. Laineharjad, meri on valges vahus. Kärestikuveel kobrutab vahtu. Lained pilluvad vahtu üles. Vaadist lastaval õllel on vaht peal. Riisub keevalt leemepajalt lusikaga vahtu pealt. Kloppis koore, munavalge, roosamanna vahule. Seebitas end nii, et vannivesi kobrutas vahust. Kasutab habet ajades pintslit ja vahtu. Haavatu suust mullitas roosakat vahtu. Raevutses nii, et suust pritsis vahtu. Hobused tõlla ees olid vahus 'vahuse higiga kaetud' ja lõõtsutasid. Ratsanik ajas tõtates hobuse vahule. Hobune aiste vahel oli lausa vahul, nõretas vahust. Räägib, nii et suu vahul 'kiiresti, ägedalt'. | piltl. Tunnete, ideede vaht. *Nüüd eitas ta ka Beckettit, Ionescot ja Genet'd, üldse igasugust moodsat dramaturgiat, leides, et see on vaid vaht ajastu pealispinnal, mis tuleb ja läheb .. M. Unt.
▷ Liitsõnad: keemis|vaht, laine|vaht, mere|vaht, seebi|vaht, supi|vaht, vanni|vaht, õllevaht; kohupiima|vaht, manna|vaht, roosamanna|vaht, õunavaht; pilve|vaht, pitsi|vaht, õi(t)evaht.
2. piltl midagi sisutut, kerget, ülespuhutut (jutus, kirjutises, tegevuses). Tema jutus oli liiga palju vahtu. Artikkel on kõvasti vahule löödud 'suurte sõnadega huvitavaks, paeluvaks tehtud'. Meedias klopitakse kuulsuste ümber vahtu.
▷ Liitsõnad: sõnavaht.

võime ‹18› ‹s›

1. inimese vaimne v. kehaline omadus, millest sõltub edukus mingis töös vm. tegevuses. Kirjanduslikud, pedagoogilised, organisatoorsed võimed. Erakordsete, üleloomulike võimetega inimene. Heade matemaatiliste võimetega õpilane. Ilma eriliste võimeteta laps. Kirjaniku võime luua karakteerseid tüüpe. Muinasjututegelasel oli võime mõista lindude keelt. Tahtis teistele oma võimeid näidata. Ema usub oma poja võimetesse. Kõik meeskonnaliikmed pole võimetelt võrdsed. Hindab oma võimeid üle. Püsimatus ei võimaldanud tal oma võimeid realiseerida, oma võimete laeni jõuda. Tundis, et on oma võimete tipul. Töötab üle, alla oma võimete. Igaüks töötagu oma võimete kohaselt, järgi. Õppis oma võimeid mööda, vastavalt oma võimetele.
▷ Liitsõnad: abstraheerimis|võime, algatus|võime, analüüsi|võime, arenemis|võime, arusaamis|võime, elu|võime, haarde|võime, haistmis|võime, hüppe|võime, keskendumis|võime, kohastumis|võime, kombineerimis|võime, konkurentsi|võime, kontsentreerumis|võime, kujutlus|võime, kuulmis|võime, kõne|võime, lennu|võime, liikumis|võime, loome|võime, makse|võime, mõtlemis|võime, nakatamis|võime, nägemis|võime, oraatori|võime, organiseerimis|võime, orienteerumis|võime, ostu|võime, otsustus|võime, pidurdus|võime, reageerimis|võime, rääkimis|võime, saavutus|võime, seedimis|võime, sigimis|võime, sigitus|võime, sugu|võime, taastumis|võime, talumis|võime, tasakaalu|võime, tegutsemis|võime, teo|võime, tunnetus|võime, tähelepanu|võime, töö|võime, vaatlus|võime, vastupanu|võime, vastutus|võime, vastuvõtu|võime, viljastus|võime, võitlus|võime, väljendus|võime, õigus|võime, õppimis|võime, üldistusvõime; inimvõimed.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi eseme, aine, nähtuse, organ(ism)i vms. suutlikkus midagi teha. Flöödi väljenduslikud võimed. Poorsel kivimikihil on võime imada endasse vedelikku. Organismi haigustele vastupanemise võime, võime haigustele vastu panna.
▷ Liitsõnad: adsorptsiooni|võime, akommodatsiooni|võime, haarde|võime, hüübimis|võime, idanemis|võime, imamis|võime, isoleerimis|võime, kaitse|võime, kande|võime, kasvamis|võime, kontraktsiooni|võime, lahingu|võime, lahustus|võime, lahutus|võime, levimis|võime, lõike|võime, läbilaske|võime, manööverdus|võime, märgamis|võime, neelamis|võime, paisumis|võime, paljunemis|võime, peegeldus|võime, pesemis|võime, pidurdus|võime, puhastus|võime, puhverdus|võime, purustus|võime, saagi|võime, sidumis|võime, suurendus|võime, säile|võime, taluvus|võime, tootmis|võime, tõste|võime, ulatus|võime, veovõime.

õnne|katsumine
proovimine, kas on õnne (loteriis v. mingis tegevuses). Peale loosiratta on laadal muidki õnnekatsumise võimalusi.

ümber
I. ‹postp prep› [gen]
1. osutab millegi kui keskpunkti suhtes ring- v. pöörlemisliikumisele. a. ‹postp› Maa tiirleb Päikese ümber. Käis paar ringi maja ümber. Mis sa tiirutad minu ümber? Tuks keerles nagu meeletu poisi ümber. Jooksjad tegid järve ümber ringi. b. ‹prep› Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Kosmoselaev tegi mitu tiiru ümber Maa. Algas teekond ümber maailma. Võistlejatel tuli joosta mitu ringi ümber staadioni 'staadioni ringrajal'. Keerutas hooga vasarat ümber pea 'pea kohal ringe tehes'. || osutab millelegi, millest kaarega möödutakse. Sõudsime paadiga ümber maanina. Tuli ümber lauaotsa minu juurde. See pood on meist ainult ümber nurga 'tänavanurga taga'. || ümber nurga piltl kaude, mitte otse. Sellest räägiti ümber nurga, vihjamisi. Lähenes probleemile ümber nurga. Ütle otse, mis sa hiilid ümber nurga! *Asi puutub küll Tammsaaresse kaunis ümber nurga .. H. Tarand.
2. midagi v. kedagi ümbritsevasse asendisse. a. ‹postp› Seo see pael endale käe ümber. Lõi käed jämeda paku ümber ja püüdis seda tõsta. Tegi noorte istikute ümber pulkadest aia. Lapsed jooksid vanaema ümber kokku. Poisid kogunesid tiheda ringina kandlemängija ümber. Boa lööb end saaklooma ümber keerdu. Lapse suu ümber ilmus nutuvõru. *.. ja samal hoobil lõid tuliste rebaseraudade välkuvad vibud mehe sääre ümber kinni ning pigistasid pööraselt. F. Tuglas (tlk). b. ‹prep› Heitis mulle käed ümber kaela. Keeras endale sideme ümber käsivarre. Lõi käed ümber puupaku ja püüdis seda tõsta. Istus ja asetas käed ümber põlvede.
3. midagi v. kedagi (sõõrina) ümbritsemas; ümberringi. a. ‹postp› Laua ümber istus mitu meest. Noorrahvas seisis kiige ümber. Poistekamp oli oma peamehe ümber kobaras koos. Seisti ringis kõneleja ümber. Omaksed seisid vaikselt lahkunu puusärgi ümber. Maja ümber on väike iluaed. Lätte ümber kasvab kõrge rohi. Viljapuude ümber on kastmiseks rennid. Tal oli seljas tihedasti keha ümber liibuv kleit. Kaela ümber oli pärlikee. Lamas asemel, jalad kõveras ja käed põlvede ümber. Vanaisa suu ümber lehvis kerge naeratus. Selle naise ümber oli mingi salapärasuse loor. Maja ümber valitses vaikus. Minejate ümber oli pime öö. Avas silmad, kuid ei taibanud äkki, mis tema ümber toimus. *.. kaks versta õhtu pool seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. E. Aspe. b. ‹prep› Istusime kõik ümber suure laua. Kükitasime kolmekesi ümber lõkke. Seisime sõõris ümber matkajuhi. Ümber puutüvede on põimunud liaanid. Kitsas kleit oli ümber keha nagu tupp. Meestel oli punane lint ümber käsivarre. Istus kivil, käed ümber põlvede. Lapsel oli nutuvõru ümber suu.
4. askeldamas, tegevuses, liikumas millegi v. kellegi läheduses v. juures. a. ‹postp› Ema korraldas midagi pliidi ümber. Kalamaimud sagivad toidukübemete ümber. Liblikas tiirleb lille ümber. Ärimaailmas jätkus tants kuldvasika ümber 'mammonajaht'. Vanas tares koondus kogu elu külmal ajal reheahju ümber. Põgeniku pea ümber vihisesid kuulid. Laps keerles ema jalge ümber. || kellegi tähelepanu, soosingut võita püüdes temaga vestlemas, tema eest hoolitsemas jne. Ilus poiss, tüdrukud aina lipitsesid tema ümber. Ats keerles kogu õhtu Viivi ümber. *Tüdrukud olid igalpool nagu mesilased Andrese ümber .. A. H. Tammsaare. b. ‹prep› Inimesed askeldasid ümber autode. Mesilased lendlesid ümber taru. *Ta mõtted ringlesid ümber Simuli .. O. Tooming.
5. ‹hrl postp› osutab koondumisele millegi v. kellegi kui keskuse v. suunaandja juurde. Ajalehe ümber kogunes peagi kindel lugejaskond. Isamaaliselt meelestatud haritlased koondusid Eesti Kirjameeste Seltsi ümber. *Tallinna linnakonsistooriumi ümber koondusid kõik Põhja-Eesti protestantlikud kogudused .. E. Siirak.
6. ‹postp› osutab millegi (v. kellegi) keskpunktiks olekule (jutuajamistes, vaidlustes, sündmustes jne.). Jutt keerles kalapüügi ümber. Tal pole ka midagi uut kõnelda, jorutab aina ühe ja sama asja ümber. Ilmunud raamatu ümber käisid esialgu tulised vaidlused. Jagelus käis päranduse ümber. Seadusemuudatuse ümber oli palju kära. Noormehe mõtted liikusid sageli koduste ümber: kuidas nad elavad ja toime tulevad? Teose sündmustik koondub Mahtra sündmuste ümber. *Ta on ilma teenistuseta, ta on vaene, tema nime ümber on tehtud halba kõmu .. J. Kärner.
7. (arvuliselt:) umbes, ringis. a. ‹postp› Kohale tuli üksnes paarikümne inimese ümber. Naisväge oli kartulipõllul nii tosina ümber. Ajalehel oli tellijaid tuhande ümber. Puuliike on Taheva pargis 50 ümber. Sel teemal on temalt ilmunud veerandsaja kirjutise ümber. Räime võis paadis olla paarisaja kilo ümber. Aastaid võis naisel olla kolmekümne ümber. Jaak oli viiekümne ümber vanapoiss. Mehe kadumisest on juba nädala ümber mööda läinud. Põldu oli talul 30 hektari ümber. Koolimajani oli meilt maad poolteise kilomeetri ümber või veidi rohkemgi. Käre külm püsis mitu päeva neljakümne kraadi ümber. Päikesetõusuni on veel jäänud poole tunni ümber. b. ‹prep› hrv. *Ümber kümne kilomeetri matkanud, istume rukki äärde puhkama. E. Ellor.
8. ‹postp› (ajaliselt:) paiku, ringis. Kell võis kuue ümber olla, kui ta hommikul koju jõudis. Aeg võis olla südaöö ümber ja kõik magasid. Lõuna ümber muutus laadal elavamaks. Jaanipäeva ümber on ööd kõige lühemad. Käsu Hans suri 1715. aasta ümber. See võis toimuda umbkaudu sajandivahetuse ümber.
9. kestel, läbi, ringi. a. ‹postp› *.. siis teevad nad selle ilma maata hurtsiku eest mõisale jälle päevi – mees ühe päeva nädalas aasta ümber, naine kaks päeva nädalas jüripäevast mihklipäevani .. E. Vilde. b. ‹prep› *Buenos Aireses on ümber kogu aasta soe. H. Sergo. *.. nad [= käbilinnud] hauvad poegi ümber aasta, nii talvepakases kui suvesoojuses. K. Põldmaa.
10. esineb fraseologismides, näit.:. Nagu kass ümber palava pudru, palava pudru ümber käima. Kedagi ümber sõrme, sõrme ümber mässima.
II. ‹adv›
1. oma telje v. keskpunkti suhtes ringjoone v. kaare kujuliselt ringi. Ajab käsikivi, käia ümber. Vesi ajab vesiratast ümber. Ajas kohviveskit vändast ümber.
2. ümbritsevasse asendisse, (ringina) ümbritsema. Tegi krundile aia ümber. Karjamaale oli vaja ainult traat ümber vedada. Õunapuudele oli vaja talveks õlgi ümber panna. Pani raamatule uue paberi ümber. Iidsele kindlusele on aastasadadega linn ümber kasvanud. || (riietusesemete katteks võtmise v. selgapaneku kohta). Kui sul külm hakkab, võta endale suurrätt või mantel ümber. Saanis seati lastele veel tekke ja rätikuid ümber. Vanaperemeeski võtab õue minnes kasuka ümber. Võttis endal pintsaku seljast ja pani lõdisevale poisile ümber. Pane endale ka veidi paremad hilbud ümber! Sa ju läbimärg, mine pane endale kuivad riided ümber! || (millegi v. kellegi suhtes ringina ümbritsevasse, piiravasse seisu asumise kohta). Vaenlane piiras linna, lossi ümber. Metsas redutavad mässajad piirati ümber. Põgenikud leidsid, et nad on ümber piiratud. Vaenlane püüdis taganevat väeosa ümber haarata. *Meid võeti [jurtades] sõbralikult vastu, piirati ümber, puistati üle küsimustega. H. Kiik (tlk).
3. ümbritsemas, ümberringi. Maja läheb remonti, tellingudki juba ümber. See oli väike lagendik, ümber kasvas tihe mets. Seisatas ja kuulas: ümber oli kõik vaikne. Ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää. Alustas kõnet, peagi oli rahvast murdu ümber. || (riietusesemete katteksoleku kohta). Naistel olid hommikumantlid ümber. Tuli naabertalu perenaine, suurrätt ümber. Kõigil olid pühade ajal paremad hilbud ümber. *Alati on tal midagi värvilist seljas ja ümber, harilikult kollast ja punast ka keset talve. A. Mägi.
4. liikudes, askeldades siin-seal, eri paigus ringi (sageli ilma kindla eesmärgita). Longib, hulgub niisama ümber, tööd ei tee. Kolab mööda linna ümber. Poissi pole näha, aeleb vist jälle kusagil ümber. Keegi luusib siin meie kandis ümber. Sõideti mööda laatu ümber. Lapsed hilpasid õues omapead ümber. Aeg-ajalt koperdas vanataat ka õues ümber. Püsi ometi paigal, mis sa aina tuuseldad ümber! Mis tal viga on, käib kui uimane ümber. || (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites). Kurtis, et mees ajavat tüdrukulipakatega ümber. Tüdruk päris käest ära, aeleb ümber naisemeestega. Poiss joob ja tõmbab igasuguste naistega ümber. Mine tea, kus see Kusti jälle oma topsisõpradega ümber aeleb! *Nüüd on aga nii, et kui töö tehtud, siis pirtsud-partsud selga ja killadi-kõlladi ümber tõmbama. Todaviisi elada ei saa. R. Roht.
5. vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi. Mineja tegi paar sammu, kuid pöördus siis ümber. Pööras ukse peal sõna lausumata ümber ja läks tagasi. Pööras end istmel ümber selja taha vaatama. Käskis voorimehel ümber pöörata ja linna tagasi sõita. Pööras paadi ümber ja sõudis kaldasse tagasi. Pööras, keeras poolel teel otsa(d) ümber ja tuli koju tagasi. Autol pole siin ruumi ümber keerata.
6. (vaatamisega ühenduses:) mitmesse suunda, mitmele poole, ringi. Vaatas abiotsivalt ümber. Vaatasin kiiruga ümber, kuhu vihma eest varjule minna. Poiss piilus kogu aeg kartlikult ümber. Ma ei jõudnud veel ümbergi vaadata, kui keegi krabas mind käest. Laskis silmad saalis ümber käia, kuid ei märganud tuttavaid. *Aga sina oled nüüd siiski peremees! Vaatad muidugi ümber, kust saaks rikast naist? M. Metsanurk.
7. teise kohta, teisale, ringi. Kallas kartulid kotist ümber kasti. Hakkas sööginõusid laual ümber tõstma. Paistab, et siin on piirikupitsad ümber tõstetud. Lahkunu põrm maeti ümber Metsakalmistule. Mõne aasta pärast kolis kogu pere Põltsamaalt ümber Tartusse. Vallutajad asustasid osa kohalikku rahvast ümber teistele aladele. Väeosa paigutati ümber teise rindelõiku. Järgmises asulas istusime laevalt ümber paatidesse. Ketitasin nurmel hobused ümber. Kaup laaditi vagunist ümber autodele. Toataimi istutatakse aeg-ajalt ümber suurematesse pottidesse. Oli keelatud elektrijuhtmeid ümber paigaldada. *.. [toimetaja] soovitas nimed ümber tõsta veidi teise järjekorda. E. Vetemaa.
8. püst- v. normaalasendist pikali v. kummuli. Komistas tooli otsa ja see läks kolinal ümber. Kõrtsis läks kakluseks – lauad paisati ümber. Lehm lõi lüpsiku jalaga ümber. Ajasin kogemata kausi, kohvitassi, veepudeli ümber. Värvipott läks ümber. Ristid olid viltu vajunud, mõned ümbergi kukkunud. Ebajumalakujud tõugati ümber. Kõndis õlaga toetades heinakoorma kõrval, et see ümber ei läheks. Kipakas paat võib kergesti ümber minna. Torm oli ühe kalalaeva ümber visanud. Vaata et sa metsas rege ümber ei aja! Mees oli väsimusest ümber kukkumas. *Tuul murrab puu kas tüvest pooleks või virutab juurtega ümber. E. Maasik. || ‹koos verbiga lükkama› osutab millegi paikapidavuse, õigsuse kummutamisele. Kellegi väidet, seisukohta, arvamust ümber lükkama. Teadus on selle teooria, hüpoteesi ümber lükanud. Neid fakte polnud võimalik ümber lükata. Lükkas tunnistajate abiga kogu talle esitatud süüdistuse ümber.
9. teise külje peale, teistpidi. Künti lahmakas sööti ümber. Kaevas aiamaa juba sügisel ümber. Läks heinamaale loogu ümber keerama. Pöörab pannil lihaviile ümber. Pööras paberilehe ümber ja uuris selle teist külge. Kui ta seda kuuleks, pööraks ta end veel hauas ümber. *Harva tuli mõni kunde, laskis ümber pöörata vana mantli, kohendada kleidivolange .. E. Männik.
10. (ühenduses muutmise v. muutumisega:) teistsuguseks, teiseks, ringi. Mitmed vanad hooned on kohendatud ja ümber ehitatud. Vana tuulik ehitati ümber kohvikuks. Autojuht lülitas kaugtuled ümber lähituledele. Ema tegi vanema poja palitu noorema jaoks ümber. Vahetas raha pangas ümber. Loodab senist korterit parema vastu ümber vahetada. Tuli töölt ja riietas end kodus ümber. Töötas käsikirja põhjalikult ümber. Laulumäng on ümber tehtud operetiks. Mälu kipub sündmusi ümber kujundama. Arvutas miilid ümber kilomeetriteks. Püüdis oma elu, majapidamist ümber korraldada. Temasugust enam ümber ei kasvata. Misjonärid läksid paganaid ümber pöörama. Seda meest on raske milleski ümber veenda. Ta suutis muutunud olukorras kiiresti ümber orienteeruda. Elus on tulnud paljugi ümber hinnata. Tehnika tormiline areng sundis paljusid ümber õppima. Kõike ei saa rahasse ümber arvestada. Ta on nagu ümber vahetatud: sõbralikkusest enam mitte jälgegi. || ühest keelest teise. Raamatu on saksa keelest maakeelde ümber pannud üks baltisaksa pastor. Mõtles natuke aega, kuidas öeldut prantsuse keelde ümber panna. Püüdis kuulajaile kuidagi võõra jutu ümber panna. || oma sõnadega (edasi andes). Ma ei saa sulle kogu teost ümber jutustada, pead ise lugema. Võimatu on merehädaliste kannatusi ümber jutustada. || (nimetamisega ühenduses:) uutmoodi, teisiti, teise nimega. Paljud tänavad on ümber nimetatud. Perekonnanimede eestistamisel muutnud ta Tomsoni ümber Toompaluks. Sõjaministeerium nimetati ümber kaitseministeeriumiks. || märgib, et midagi tehakse uuesti v. üle, otsustatakse uuesti vms. Praaktöö tuli suurelt osalt ümber teha. Osa müüri tuleb ümber laduda. Ambulantsis seoti haav korralikult ümber. Mul lubati eksam ümber teha. Osa filmistseene, kaadreid võeti mitu korda ümber. Korteriühistu juhatus valiti ümber. Oli kavatsenud juurat õppida, kuid otsustas ümber filoloogia kasuks. Sa ikka tuled kaasa, ega sa ometi vahepeal ümber ole mõelnud?
11. (ajaliselt:) otsa, mööda, läbi; otsas, möödas. Tema teenistusaeg hakkab ümber saama. Tuleb jälle tööle minna: puhkus sai ümber. Kõik tähtajad on ümber saanud. Taat ütles, et tema aeg on ümber ja ta sureb varsti. *Üks tagasipöördumatu etapp oli asunikuelust ümber. K. Saaber.
12. ringiga, kaarega, mitte otse. Sellest asjast ei pääse, saa me üle ega ümber 'seda ei saa kuidagi vältida'. *Aga ämber vedeles hooviteel ja inimestel tuli sellest üle hüpata või ümber minna. A. Valton.
13. ‹koos verbiga käima› moodustab püsiühendi, mis väljendab hrl. kellegagi käitumist, kellegi v. millegi kohtlemist. a. (inimeste ja loomadega ühenduses). Nii ei tohi lastega, teenijatega ümber käia. Ülemus peab oskama oma alluvatega viisakalt ümber käia. Kes sinuga nii halvasti, toorelt on ümber käinud? Poisile tuleb öelda, et ta loomadega, hobustega paremini ümber käiks. b. (esemete, loodusvarade, aja jm. puhul). Poiss käib oma raamatutega lohakalt ümber. Õnnetus juhtus sellest, et lapsed olid tulega hooletult ümber käinud. Leivaga käis vanarahvas väga austavalt ümber. Sa oled pillaja, ei oska veel rahaga ümber käia. Maapõuevaradega on liiga priiskavalt ümber käidud. c. (mingi riista, vahendi, masina käsitsemisega ühenduses). Kas sa oskad arvutiga ümber käia? Noormehi õpetatakse sõjaväes relvadega ümber käima. *.. seda kalapüüdmise riista ei olegi, millega tema ümber ei mõistaks käia. O. Luts.