[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aeglane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. aegamööda, pikkamööda toimuv, kulgev v. arenev; ant. kiire (1. täh.) Aeglase vooluga jõgi. Aeglased liigutused. Hobune laskis aeglast sörki. Astub aeglasel sammul. Aeglane liikuma. Pulss jäi aeglasemaks. Aeglane tõus, langus. Aeglane jahtumine, kuumenemine. Mõne ravimi mõju on aeglane. Muutus, areng on olnud liiga aeglane.
2. (hrl. inimese kohta:) loomu poolest aegamööda, pikkamööda toimiv, liikuv, tegutsev jne.; ant. kiire (2. täh.) Ta teeb küll korralikku tööd, kuid on hirmus aeglane. Aeglasemad õpilased ei saanud ülesandeid valmis. Aeglase mõtlemise, toimega mees. Leevikesi peetakse aeglasteks ning rahulikeks lindudeks.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|aeglane, üliaeglane

agar ‹-a 2› ‹adj›
innukalt millegagi tegutsev v. tegelev v. midagi tegev, hakkaja, ettevõtlik; virk, usin. Agar seltskonnategelane, rahvavalgustaja, kirjamees, uurija. Agar õpetaja. Meile on sattunud agar koristaja. Ta on agar „Loomingu” lugeja. Tüdruk on meie agaramaid noori. Agar sõna võtma, ajalehtedele kirjutama, jalgpalli mängima. Selles töös on ta agar. Agaramad jõudsid juba tööga valmis. Ta on väga energiliseks ning agaraks muutunud. Agar tegevus. Peidupaik jäi agarale otsimisele vaatamata avastamata. Agar ema, laisad lapsed.

aju|trust
mingi laiahaardelise ürituse kavandamisel ja juhtimisel tegutsev võimekate inimeste rühm vrd mõttekoda

aktiivne1 ‹-se 2› ‹adj›

1. energiliselt tegutsev v. toimiv, tegev, toimekas; energiline; ant. passiivne. Aktiivne inimene, võitleja. Seltsi aktiivne liige. Kooli kõige aktiivsemad sportlased. Õpilane on klassivälises töös, koosolekuil aktiivne. Poiss muutub üha aktiivsemaks. Aktiivne võitlus, vastupanu, tegutsemine. Aktiivne hoiak, ellusuhtumine, tähelepanu. Koosolekutest osavõtt võiks olla aktiivsem. Aiatöö on aktiivseks puhkuseks. Aktiivne sõnavara 'sõnavara, mida inimene tunneb ja ise kasutab'. Aktiivne haigusprotsess. Seismiliselt aktiivne piirkond. Valge kahis etturi ning sai aktiivse seisu. Majanduslikult aktiivne rahvastik (statistikas:) 'tööjõud'. Aktiivne valimisõigus 'õigus valida'. *Kirg aga on alati midagi aktiivset, see on rohkem tegu kui tundmus. F. Tuglas.
2. hrl keem suure reageerimisvõimega; juba väga väikeses kontsentratsioonis mõjuv. Keemiliselt aktiivsed ained. Naatrium on väga aktiivne lihtaine. Kasvuained on füsioloogiliselt väga aktiivsed.

avalik|-õiguslik
avaliku õiguse valdkonda kuuluv, sellega seotud; avalikes huvides tegutsev. Avalik-õiguslik asutus. Avalik-õiguslik ringhääling, televisioon. Omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

börsi|maakler
maj börsil tegutsev, klientide ülesandel börsitehinguid sooritav maakler

edukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
edu omav, eduga tegutsev, häid tulemusi andev v. andnud; menukas. Edukas töö, tegevus, võistlus, esinemine, algus. Edukas õpilane, sportlane, poliitik. Edukat tööaastat! Vägede edukas pealetung. „Kalevi” naiskond oli finaalvõistlustel edukas. Pille sai eduka õppimise eest kiituskirja. Möödunud hooaeg oli teatrile edukamaid.

elukoha|järgne
elukoha järgi arvestatav, tegutsev v. toimuv. Elukohajärgne polikliinik, laboratoorium. Alaealiste elukohajärgne kontroll.

elu|loom [-a]

1. kasvama jäetav noor koduloom. *.. polnudki enam õieti vasikas, vaid peaaegu juba mullikas, paras kas või eluloomaks jätta. A. H. Tammsaare.
2. elu elaja, elav (ja tegutsev) olend. Kassipoeg peab piima saama, muidu tast elulooma ei tule. Kas nii raskelt vigastatust saabki enam elulooma? Kauaks taadist enam elulooma (on)! *.. kui last ikka hoolega hoida ja parajal määral poputada, küll temast eluloom kasvab. A. Beekman. *.. ta kahtles, kas [laval] õiget elulooma teha. M. Mõldre.

ennast|salgav ‹-a 2› partits
oma isiklikest hüvedest loobudes kellegi v. millegi heaks tegutsev; enesesalgamisest johtuv. Ennastsalgav võitleja. Ennastsalgav võitlus, töö. Ennastsalgav sõprus, armastus.

ennast|unustav ‹-a 2› partits
jäägitu andumusega tegutsev, jäägitut andumust ilmutav. Ennastunustav abistamispüüd. Ennastunustavas armukires, jahihasardis. | piltl. *Hiliskevadel õitses leeder ennastunustava küllusega .. J. Tuulik.

era|detektiiv
eraviisil tegutsev detektiiv

era|ettevõtja
maj omal käel tegutsev ettevõtja

estraadi|laulja
estraadiartistina tegutsev laulja

estraadi|näitleja
estraadiartistina tegutsev näitleja. Töötab estraadinäitlejana.

ette|vaatlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ettevaatusega tegutsev; ettevaatusega tehtud, lausutud jne.; ant. ettevaatamatu. Ettevaatlik inimene. Rebane on ettevaatlik loom. Sõnades, sõnadega ettevaatlik. Ettevaatlikumaks muutuma. Elu oli ta ettevaatlikuks õpetanud. Ole ettevaatlik, et sa auto alla ei jää. Ettevaatlik otsus, vastus, jutt. Ettevaatlikud sammud. *„Ole siin suitsetamisega ettevaatlik,” ütles Tiit, „kuiv, heinaribune pööning ...” M. Raud.

hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.

hoo|ajaline
hooajuti esinev v. tegutsev; hooajaga v. hooaegadega seotud. Hooajalised hinnad, kulud. Kütuse hooajalised varud. Turbatootmine on hooajaline töö.

häkker ‹-i, -it 2› ‹s›

1. lubamatult tegutsev, kaitsesüsteeme muukiv ja viirusi loov arvutiasjatundja
2. oskuslik arvutientusiast

hämariku|loom [-a]
hämariku ajal tegutsev loom. Lendorav on hämarikuloom.

kaitse|jõud
‹ka pl.› kaitsja(te)na tegutsev(ad) jõud; sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitseorganisatsioonid. Üleväsimus nõrgestab organismi kaitsejõudu. Linna kaitsejõude oli vaid paarsada meest. Eesti kaitsejõud 'kaitsevägi, Kaitseliit jms.' ÜRO kaitsejõudude juhataja.

kaubandus|tegelane
kaubanduse alal tegutsev isik, kaubandusmees. Nimekad, tähtsad, juhtivad kaubandustegelased. Nõupidamisest võttis osa kaubandustegelasi paljudest maadest.

kilplane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kohtlane v. rumal, ebaotstarbekalt tegutsev inimene. Toimis kilplaste moodi. Kilplase töö 'mõttetu, tulutu töö'.

kiriku|koor [-i]

1. kiriku juures tegutsev ja peam. jumalateenistustel esinev koor
2. oreliväär, kooripealne

klassi|vaenlane
teat. ühiskonnaklassi (hrl. tööliste) suhtes vaenulikult tegutsev isik (marksistlikus ühiskonnakäsituses).

kodu|maine [-maise]

1. kodumaa päritoluga, mittevälismaine; kodumaal esinev. Kodumaised kaubad, tooted, seadmed. Kodumaised taimed, puud.
2. kodumaal, oma maal toimuv v. tegutsev. *Ta [= Vilde] töötas esiti kodumaises saksa ajakirjanduses ja siis Riias ning siirdus seepeale Saksamaale .. F. Tuglas.

koha|pealne
kohapeal esinev v. tegutsev, kohalik. Kohapealsed tingimused, olud. Kohapealsed võimumehed, meistrid. Meid abistasid kohapealsed kodu-uurijad.

kohtunike|kogu
sport
1. teat. spordiala kohtunike koondis. Maadlusföderatsiooni kohtunikekogu.
2. võistlusel tegutsev kohtunike kollektiiv. Võistluste kohtunikekogu. Kohtunikekogu otsustas välja anda kaks hõbemedalit.

korall|madu
zool öösel tegutsev värvikirev Ameerika mürknastik (Micrurus)

kullas|sepp
kullassepakunsti alal tegutsev, selle ala tooteid valmistav isik. Keskaegne kullasseppade tsunft. Tellisin, ostsin kullassepalt sõrmuse.

kuninga|vastane

1. ‹adj› kuninga vastu suunatud. Kuningavastane vandenõu.
2. ‹s› kuninga vastu tegutsev v. meelestatud isik. Kuningavastased said lüüa.

kunstnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. (kujutava) kunsti alal loovalt tegutsev isik. Kunstniku ateljee. Kunstnike ühing, klubi, kongress. Andekas, tuntud, silmapaistev, suur kunstnik. Eesti, saksa, vene, itaalia kunstnik. Loov, elukutseline, isetegevuslik kunstnik. Temast saab, tuleb kahtlemata kunstnik. Mart on väga mitmekülgne kunstnik. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist. || kunstikalduvustega, ilumeelega (ja osava käega) inimene. On loomult, hingelaadilt kunstnik. Igas aednikus on pisut kunstnikku. *Ja kunstnik oli ta. Kuidas ta torte kaunistas.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eksliibrise|kunstnik, estraadi|kunstnik, foto|kunstnik, heli|kunstnik, klaasi|kunstnik, klaveri|kunstnik, kujundus|kunstnik, lava|kunstnik, maali|kunstnik, metalli|kunstnik, moe|kunstnik, naha|kunstnik, näite|kunstnik, oreli|kunstnik, plakati|kunstnik, raid|kunstnik, reklaami|kunstnik, sõna|kunstnik, tarbe|kunstnik, tekstiili|kunstnik, tsirkuse|kunstnik, tööstus|kunstnik, vaiba|kunstnik, viiulikunstnik; filmi|kunstnik, teatri|kunstnik, tehase|kunstnik, televisiooni|kunstnik, õuekunstnik; loov|kunstnik, pea|kunstnik, rahva|kunstnik, taidlus|kunstnik, vabakunstnik.
2. piltl milleski väga osav isik, meister millegi peale. Inimestega läbisaamises on ta lausa kunstnik. On kunstnik teiste kulul elama, prassima.
▷ Liitsõnad: elu|kunstnik, must|kunstnik, nõiakunstnik.

käe|pikendus
piltl kellegi huvisid esindav, kellegi nimel tegutsev isik v. institutsioon; piltl käsilane. Maavanem kui riigi ja valitsuse käepikendus maakonnas. Kas õbluke noor daam on allilma käepikendus või hoopis ohver? Kooli hoolekogu osutus direktori käepikenduseks.

käratu ‹1› ‹adj›
ilma kärata toimuv v. tegutsev. Käratu liikumine. Käratud sammud. *..libises mitu käratut varju lossist mööda põiktänavasse.. L. Metsar (tlk).

lend|salk [-salga]
liikuv ning kiirelt tegutsev salk. Tuletõrje lendsalk.

maa|ettevõtja
maal tegutsev ettevõtja. Farmide, saeveskite, turismitalude pidajad jt. maaettevõtjad.

marionetlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
marionetina (2. täh.) tegutsev, toimiv, teiste tahet täitev, marioneti-. Marionetlik valitsus, režiim.

masin|inimene

1. robot
2. piltl masinlikult tegutsev inimene. Kuulekateks masininimesteks drillitud sõdurid.

mehaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. mehaanikasse v. mehhanismidesse puutuv; mehhanismi abil toimiv, tegutsev v. tekitatud. Materjalide mehaanilised omadused. Mehaaniline liikumine. Soojuse, valguse mehaaniline ekvivalent. Emulsioon on vedelike mehaaniline segu. Mehaaniline töötlemine ehk lõiketöötlemine on selline tooriku töötlemine, kus osa materjalist kõrvaldatakse laastudena. Mehaanilised, mängumehhanismiga muusikariistad (näit. mängutoos, leierkast, mehaaniline klaver). Mehaaniline rööpjoonlaud on joonestusseade. Roboti mehaanilised käed. || väliste (puhtfüüsiliste) tegurite toimel põhinev, nendega seotud. Kivimite mehaaniline murenemine. Haav on naha vm. kattekoe mehaaniline vigastus. Massaaž on keha pinna mehaaniline ärritamine.
2. masinlik, ilma tahte v. teadvuse osavõtuta toimuv. Mehaanilised liigutused, mehaaniline töö. Õppimine ei tohi muutuda mehaaniliseks tuupimiseks.

metsa|kaupmees
metsakaubanduse alal tegutsev (suur)ärimees. Metsakaupmehel olid oma saeveskid.

mõisa|kool [-i]

1. aj mõisa ülalpidamisel töötanud algastme talurahvakool Eestis
2. mõisahoones tegutsev kool

mõtlematu ‹1› ‹adj›

1. ette mõtlemata tegutsev. Tormakas ja mõtlematu inimene. Kuidas ma võisin olla nii mõtlematu!
2. kaalumatu, kergekäeline. Mõtlematu tegu, samm, käitumine. See oli sinust väga mõtlematu niisuguse inimesega kampa lüüa. Mõtlematuid sõnu tuleb hiljem kahetseda.
▷ Liitsõnad: ette|mõtlematu, läbimõtlematu.

nurga|tagune

1. ‹adj› nurga taga, kõrvalises kohas toimuv v. olev; piltl salajane; ebaaus, päevavalgust kartev; ebaseaduslikult tegutsev. Kolab nurgatagustes kõrtsides. Nurgatagused kaubitsejad, viinamüüjad. Nurgatagune laim, pealekaebus. Tuli kasutada tutvusi ning nurgataguseid teid. Otsis abi nurgatagustelt tohterdajatelt. *Madalad, väiklased, nurgatagused püüded olid sellele mehele võõrad .. E. Vilde.
2. ‹s› ‹hrl. pl.› nurga taga olev, kõrvaline koht. Otsis kõik panipaigad ja nurgatagused läbi. *.. tema kulistas oma peedipudeleid turuputkade uriinilõhnastes nurgatagustes. T. Kallas.

operatiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. kiiresti, kindlalt juhtiv v. tegutsev, toimekas. Operatiivne tegutsemine, asjaajamine. Probleemi operatiivne lahendamine. Ajakirjanik peab olema operatiivne. Raadiotelefon on operatiivne sidevahend.
2. vahetu, otsene, praktiline, jooksev. Operatiivne ilmateenistus.
3. operatsiooniline, operatsiooniga seotud. Operatiivne sekkumine, ravi.

paralleelne ‹-se 2› ‹adj›

1. rööbiti asetsev, rööpne. Sirge, mille kõik punktid asetsevad antud sirgest samal kaugusel, on antud sirgega paralleelne. Voored paiknevad paralleelsete ridadena. Harjutused paralleelsetel rööbaspuudel. Samade alteratsioonimärkidega mažoorseid ja minoorseid helistikke nimetatakse paralleelseiks.
2. samaaegselt, kõrvuti tegutsev v. toimiv, samaaegselt läbiviidud. Paralleelse seltsi asutamine. Paralleelne montaaž filmis liidab eri aegadel toimuvad sündmused. Romaani paralleelse ülesehituse puhul jälgitakse mitme keskse tegelase elusaatust.

partisan ‹-i, -i 10› ‹s›
vastase võimu all oleval maa-alal vabatahtlikult sõjapidamise seaduste järgi tegutsev relvastatud võitleja, siss. Taganevate okupantide väesalku ründasid kohalikud partisanid. Partisanid õhkisid sildu, relvaladusid ja raudteeliine. || kõnek mitteametlikult, omal algatusel tegutseja. Oli partisanina mitu suve ehitusmalevas.

piiri|tagune ‹-se 4› ‹adj›
piiri taga olev, tegutsev, toimiv vms., välismaine. See oli minu esimene tutvus piiritaguste maadega, piiritaguse eluga. Selle uurimisteemaga on tegelnud nii meie kui ka piiritagused õpetlased. Majandussidemete piiritaguse aparaadi moodustavad väliskaubandusesindused.

pika|toimeline ‹-se 5› ‹adj›
aeglane, pikaldane, aeglaselt tegutsev v. kulgev. Pikatoimeline talupoeg. Pikatoimeline ja kaalutlev inimene. Rahulik ja pikatoimeline mees. Pikatoimeline, peaaegu flegmaatiline poiss. Ta oli väga pikatoimeline ega jõudnud mõttest kaugemale. Hugo on oma vennast tükk maad pikatoimelisem. Ta on mõtlemises, toimimises üpris pikatoimeline. Ants on pikatoimelise iseloomuga. Kuulasin vanameeste pikatoimelist juttu.

pimesi|päine
pimedast peast, pimesi tegutsev, otsustav vms. *Nii ühel kui teisel pool on pimesipäiseid kaasaminejaid.. E. Tennov.

piraat|takso
ebaseaduslikult tegutsev takso

poisi|rüblik
rähklev, tegutsev poisike. Poisirüblikud tulid õunaraksust, läksid palli taguma.

praegune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
praegu olev, kestev, toimuv, tegutsev jne.; nüüdne. Praegune aeg, hetk, silmapilk. Mida praegusel juhul teha? Praegused vaevused taanduvad. Praegune Peterburi, endine Leningrad. Ta praegune naine on endisest noorem. Eelmist reisi ei saa praegusega võrreldagi. Ma ei tea ta praegust aadressi. Praeguste arusaamade järgi on ta vanamoeline. Praegune haigla oli enne lastekodu. Praegune Eesti valitsus. Maakera praegune kliima. || ‹s› praegune aeg, praegune hetk. Ma ei tea seda praeguseni. Praeguseks on kõik võlad makstud. *Ei ole ega tule midagi peale praeguse. E. Soosaar (tlk).

profülaktik ‹-u 2› ‹s›
profülaktika alal tegutsev arst. *Ent ärge arvake, et profülaktiku töö on lihtsam kui raviarstil. H. Luik.

puu|huuti ‹6› ‹s›
zool peam. puu otsas tegutsev suurt rotti meenutav karmikarvaline näriline Kuuba ja Juventudi saare mägedes (Capromys)

puu|loom [-a]
puudel elutsev v. tegutsev loom. *Päris puuloom on ikkagi nugis, kes uskumatu osavusega oravaid jälitab oksalt oksale.. K. A. Hindrey.

põranda|alune

1. ‹adj› (vahetult) põranda all olev v. elutsev. Põrandaalune ruum, redupaik. Põrandaalune toru. *Kogunesid kokku hiired, põrandaalused vargapoisid kiired.. R. Nurkse (tlk).
2. ‹s› (vahetult) põranda all olev ala v. pinnas. Peaasi, et põrandaalune oleks kuiv! Kogu elutoa põrandaalune kaevati tühjaks. Põrandaalune täideti liivaga.
3. ‹adj› piltl illegaalne, seadusega keelatud; (hrl. poliitilistel põhjustel) varjatult tegutsev; salajane. Põrandaalune organisatsioon, partei, ring. Vasakpoolne põrandaalune liikumine. Põrandaalust võitlust pidama, organiseerima. Kihutustööd tehti põrandaalustes tingimustes. Põrandaalune trükikoda. Levitati põrandaalust kirjandust. Arreteeriti mitu põrandaalust kommunisti. Põrandaalune kaubandus, äri. *Sest ta on tema põrandaalune armastus, keda ei tohi olemas olla.. M. Traat.
4. ‹s› piltl illegaalselt, poliitiliste vastaste eest varjatult tegutsev isik; põrandaaluse organisatsiooni liige. Vana, elukutseline põrandaalune. Mees elas kaks aastat põrandaalusena. Selles majas varjatakse põrandaaluseid. Põgenikul õnnestus kontakti saada põrandaalustega.

põõsa|lind
zool pruunika v. hallika ülapoole ja heleda alapoolega hrl. põõsarindes tegutsev väike laululind (Sylvia)
▷ Liitsõnad: aed-|põõsalind, mustpea-|põõsalind, pruunselg-|põõsalind, väike-|põõsalind, vööt-põõsalind.

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane

rahandus|tegelane
rahanduse alal tegutsev (mõjukas) isik. Ameerika, Rootsi rahandustegelased.

rahva|vaenlane
hrl nõuk rahvavõimu, rahva suhtes vaenulikult tegutsev isik. Salakuulajad, reeturid jt. rahvavaenlased. Normide vastu tõrkujad kuulutati kulakuteks ja rahvavaenlasteks.

reider ‹-i, -it 2› ‹s›
mer avamerel tegutsev lahingulaev v. ristleja, mille ülesandeks on vastase kaubalaevade hävitamine

resident ‹-dendi 21› ‹s›

1. saadikust madalam diplomaatiline esindaja
2. koloniaalriigi esindaja (sageli tegelik võimukandja) asumaal v. protektoraadis
3. teat. piirkonnas tegutsev salaluureagentuuri juht
4. riigis registreeritud ettevõte v. alaliselt elav füüsiline isik
5. pidevalt välisriigis elav teise maa kodanik
6. residentuuris erialaõpet jätkav noor arst. Töötab kõrvakliinikus residendina. Haigla residendi palk on väiksem kui arstil.

riiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. riigiga seotud v. sellele omane; riigiasjade sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav; riigi. Riiklik iseseisvus, sõltumatus. Riiklik võimukorraldus, julgeolek. Tegemist on riikliku saladusega. Kas see on kooskõlas riiklike huvidega? || poliitiline. Riiklik kuritegu. Frangi riigi lagunemisega tekkis hulk lühiealisi riiklikke moodustisi.
2. riigile kuuluv, riigi valduses olev, riigi poolt finantseeritav, riigi rahadega tegutsev, riigi-. Riiklik omand, monopol. Riiklik asutus, kool, haigla. Riiklikud ja eraettevõtted. Riiklik aktsiaselts. Riiklik maafond, metsafond.
▷ Liitsõnad: poolriiklik.
3. riigi, riigiorganite poolt kehtestatud v. määratud, riigiasutuste kaudu korraldatud v. organiseeritud, riigi-. Kõrge riiklik autasu. Riiklik stipendium, toetus, pension. Riiklik plaan. Riiklikud hinnad, maksud. Riiklikud kohustused, ülesanded, standardid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklik järelevalve, kontroll, kindlustus, kaubandus. Riiklik tarbijakaitse. Riiklikud kaitsealad. Riiklik süüdistus, süüdistaja.
4. kogu riiki haarav. Riiklik ja omavalitsuslik juhtimistasand.
▷ Liitsõnad: üld|riiklik, üleriiklik.

riiuli|firma
registreeritud, ent mitte tegutsev firma

rinde|õde
rindel tegutsev meditsiiniõde

rühmitis ‹-e 5› ‹s›
ühistel eesmärkidel tegutsev (väiksem) rühm v. koondis. Kirjanduslik rühmitis „Noor-Eesti”. Kirjanike, kunstnike, heliloojate rühmitised. Poliitilised rühmitised. Anarhistlik, demokraatlik rühmitis.

seltsi|tegelane
seltsi(de)s (juhtivalt) tegutsev isik. Aktiivne, agar seltsitegelane.

siil ‹-i 21› ‹s›
zool
1. öösiti tegutsev putuktoiduline imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus, hrl. Erinaceus europaeus). Siil magab talveund. Aias elab mitu siili. Lapsed tõid siili mütsi sees tuppa. Siilile pandi alustassi peale piima. Siil turtsub, podiseb, tõmbub kerra. Muinasjuttudes peetakse siili targaks ja väledaks loomaks. Poiss on turris nagu siil. Mehe lõug oli okkaline nagu siil. See on siililegi selge 'seda teab v. taipab igaüks'. | piltl. *.. kukkusid kastaneilt maha / väikesed rohelised siilid.. J. Kaidla.
▷ Liitsõnad: kõrvuksiil.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes muus loomanimetuses
▷ Liitsõnad: nokis|siil, sipelgasiil.

spordi|psühholoog
spordipsühholoogia alal tegutsev psühholoog

suur|kaupmees
suurkaubanduses tegutsev kaupmees; suur(t)e äri(de) omanik. Tartu suurkaupmehe Jänese poed.

suuskur|kompanii
sõj lahingus suuskadel tegutsev kompanii

suuskur|piilkond
sõj suuskadel tegutsev piilkond

suuskur|väeosa
sõj lahingus suuskadel tegutsev väeosa

suve|kohvik
suvel tegutsev kohvik. Suvekohvik järve kaldal, mererannas. Puhkajad einetasid suvekohvikus.

suve|kuurort
(peamiselt) suvel tegutsev kuurort. Pärnu kui suvekuurordi maine kasvab.

suve|vorm

1. biol liigi suvel esinev v. tegutsev vorm. Karpvähiliste suvevorm. Lõhe suvevorm tuleb jõkke suvel ja koeb sama aasta sügisel.
2. suvevormiriietus. Politseinike hele suvevorm.

sõja|salk [-salga]
koos tegutsev sõjameeste salk. Maoori, indiaanlaste sõjasalk. Rünnati väikese sõjasalgaga. Kuningas sõitis sõjasalga saatel.

tali|kuurort
(peamiselt) talvel tegutsev kuurort. Veetis puhkuse kuskil Alpide talikuurordis.

taru|mesilane
aiand tarus tegutsev mesilane (vastandina korje- e. lennumesilasele)

teener ‹-nri, -nrit 2› ‹s›

1. kellegi teenistuses olev hrl. meessoost isik. Oma isanda truu teener. Vürsti, bürgermeistri teener. Kutsar, kokk ja toapoiss – kõik on mõisahärra teenrid. Vanaisa oli eluaeg olnud sakste juures teener. Advokaat pidas isiklikku teenrit. Livrees teener seisis tõlla tagapukis. Teenrid kannavad saali järjest uusi roogi. Major saatis teenri hobuseid valvama. Teenri kohustus on aidata piiskoppi jumalateenistustel. | piltl. Pead valima kas muusika või siis matemaatika, sest kahe isanda teenrina ei jõua sa kuigi kaugele.
▷ Liitsõnad: kammer|teener, kiriku|teener, kohtu|teener, kooli|teener, mees|teener, mõisa|teener, rae|teener, ülemteener.
2. kellegi (v. millegi) huvides andunult tegutsev inimene; orjalikult kuulekas käsutäitja. Parlamendiliikmed on rahva teenrid. Õpetaja peab ennast Jumala ja koguduse teenriks. Rahvasuu nimetab joodikut vanakurja teenriks. Paljud mõisnikud tegid karjääri tsaarivõimu kuulekate teenritena. | piltl. *.. vaim oma lennus on igavene ja taevalik, käsi ainult nõder ja põrmu langev ihu liige, vaimu alandlik teener. G. Helbemäe. || kasut. viisakusvormelis, näit. kirja saatja märkimiseks; ka nlj. Austusega Teie kõige alandlikum teener .. Teie alandlik teener! (hüvastijätuks).
▷ Liitsõnad: jumala|teener, usuteener; mammona|teener, silmakirjateener.

tee|röövel
teedel tegutsev röövel, maanteeröövel. Teeröövlite jõuk. Metsas pesitsesid teeröövlid. *.. teeröövel lõi isale pähe, riisus talt rahakoti ja laskis siis hobusel omapead edasi sõita .. R. Roht.

tegelane ‹-se 5› ‹s›

1. mingil alal (aktiivselt) tegutsev, kusagil (aktiivselt) osalev isik; juht, organisaator, funktsionäär. Avalik, avaliku elu tegelane. Silmapaistev, tähtis, kuulus, nimekas, tuntud, juhtiv tegelane. Carl Robert Jakobsonist sai eesti rahvusliku liikumise väljapaistev tegelane. Omavalitsuse tegelased. Ärkamisaegsed tegelased.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|tegelane, börsi|tegelane, erakonna|tegelane, finants|tegelane, haridus|tegelane, karskus|tegelane, kaubandus|tegelane, kiriku|tegelane, kirjandus|tegelane, kooli|tegelane, kultuuri|tegelane, kunsti|tegelane, looduskaitse|tegelane, male|tegelane, meedia|tegelane, muinsuskaitse|tegelane, muusika|tegelane, panga(ndus)|tegelane, partei|tegelane, poliitika|tegelane, rahandus|tegelane, revolutsiooni|tegelane, riigi|tegelane, seltsi|tegelane, seltskonna|tegelane, spordi|tegelane, teatri|tegelane, tulundus|tegelane, töölis|tegelane, vaimu|tegelane, valitsus|tegelane, äri|tegelane, ühiselu|tegelane, ühiskonnategelane; kaas|tegelane, peategelane.
2. kirjandus-, lava-, ekraaniteoses loodud isik v. olend (ka näitleja kehastuses), (tegelas)kuju. Romaani, novelli, lugulaulu tegelased. Jutustuse keskne tegelane. Positiivne, negatiivne, episoodiline, ajalooline tegelane. Autor kasutab tegelaste iseloomustamiseks palju dialoogi. Näidendis on mitmeid tabavalt nähtud tegelasi. *Peab elama aastaid oma ideede ja tegelaste seltsis ega või kahe kuuga romaani kirjutada. F. Tuglas. || (osatäitja kohta). Selle osa jaoks pole meil sobivat tegelast. Igal tegelasel tuli mängida mitut rolli.
▷ Liitsõnad: kõrval|tegelane, lemmik|tegelane, mees|tegelane, mina|tegelane, nais|tegelane, nimi|tegelane, peategelane; muinasjutu|tegelane, proosategelane; pulmategelane.
3. kõnek kuju, tüüp, sell; asjamees. Vaat kus tegelane! Küll on tegelane! Või niisugune tegelane sa siis oledki! Ta on üldse üks omapärane tegelane. Keegi nokkmütsis tegelane teretas mind. Sääsed on tüütud tegelased. *.. kust võiksin leida isikuid, kes meie lastimist peavad korraldama .. – See tegelane elab siit oma kolmekümne versta kaugusel Kuressaares. H. Sergo.

tegelik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. päriselt olemasolev, tõeline, reaalne, faktiline (vastandatuna näilisele, väljamõeldule, arvatavale, võimalikule, ettenähtule vms.). See pole maalitud veri, vaid tegelik. Tegelikust elust võetud raamatukangelane. Varjab oma tegelikke võimeid. Jõudude tegelik vahekord. Tegelik olukord erines oodatust. Näib selles kleidis tegelikust kõhnem. Tegelik ilm ei vastanud prognoositule. Raamatu tegelikku autorit ei teata. Tegelik võim oli sisside käes. Tegelik lennuaeg Tallinnast Ateenasse on üle kolme tunni. Lahutus oli tegelik, mitte vormiline. Ta ei tea oma tegelikke vanemaid. Tegelik ja potentsiaalne ehk võimalik auramine. Tegelik ja tingimisi vanglakaristus. Elektriseadme nimipinge ja tegelik pinge. Kauba tegelik hind. Kuldmündi tegelik väärtus lahknes märgitud väärtusest. *.. vana-Ann on möldril tegelik perenaine, kuigi mitte seaduslik. Madde Kalda.
2. praktiseeriv, tegutsev, tegev(-); praktiline, praktikas toimuv. Tegelik põllumees. Ametiühingu eesotsas seisku tegelikud töömehed. Tegelikuks koolitööks on tarvis lihtsamat käsitlust. Forelli vigureid õpitakse kõige paremini tundma tegelikul püügil. Leiutist ei saanud tegelikus tootmises rakendada. Ta on tegelikust elust maha jäänud. Otsuse tegelik elluviimine viibib. Läks süüdlase suhtes tegelikuks 'hakkas (agressiivselt) tegutsema'. *Mu tegelikuks minek su vastu, Rasmus, pole vabandatav mingil juhtumil. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kuri|tegelik, ühistegelik.

tegija ‹1›

1. (< tgn tegema); ‹liitsõna järelosana› esineb ka (omaaegsetes) ametinimetustes. Vaimse töö tegija. Temast talutöö tegijat ei saa. Tööd oli palju, aga tegijaid vähe. Kus tegijaid, seal nägijaid. Tegijal juhtub mõndagi (lohutussõnad sellele, kes midagi valesti on teinud). Töö kiidab tegijat. || keel verbiga väljendatud tegevuse sooritaja. Alus väljendab tegijat või olijat.
▷ Liitsõnad: ahju|tegija, harja|tegija, kaevu|tegija, katuse|tegija, kirstu|tegija, korvi|tegija, kärni|tegija, köie|tegija, kübara|tegija, luua|tegija, mütsi|tegija, paruka|tegija, pealse|tegija, purje|tegija, puusärgi|tegija, pärja|tegija, valeraha|tegija, vankri|tegija, või|tegija, võrgutegija; koorma|tegija, kuhja|tegija, saotegija; kalendri|tegija, laulutegija; abordi|tegija, haltuura|tegija, heina|tegija, käsitöö|tegija, praagi|tegija, töötegija; mittemidagitegija; hea|tegija, ime|tegija, karjääri|tegija, kometi|tegija, kurja|tegija, nalja|tegija, mürtsu|tegija, paanika|tegija, paha|tegija, palagani|tegija, skandaali|tegija, sohitegija; õnnistegija; ees|tegija, kaasa|tegija, mahategija.
2. ‹s› kõnek mingil alal tulemuslikult tegutsev, edukas isik, oma ala meister. Praegune president on poliitika vallas vana, ammune, tuntud tegija. Muusikute hulgas on tal tõsise, arvestatava tegija maine. || (ettevõtte, asutuse vm. institutsiooni kohta). Kütusehinna määrab peamine tegija kütuseturul. Euroopa tasakaal sõltub kolmest tegijast: NATO-st, Euroopa Liidust ja Venemaast.
▷ Liitsõnad: tipptegija.
3. ‹adj› kõnek tegus, toimekas; tulemuslikult tegutsev, edukas. Jüri on küll üks tegija mees. Tegijad mehed on siit kandist ammu ära linna putkanud. || menukas, mõjukas. Omas žanris väga tegija plaat.

tele|pood
televisiooni vahendusel tegutsev kaubandusettevõte. Tellis telepoest kaupa.

telgi|tagune
piltl
1. ‹adj› avalikkuse eest varjatult v. salajas toimuv, tegutsev jne. Telgitagused sepitsused, sobingud, läbirääkimised, kokkulepped. Telgitagune võimuvõitlus süveneb. Minister on sattunud telgitaguste jõudude kontrolli alla. Seda meest peetakse telgitaguseks niiditõmbajaks.
2. ‹s› ‹pl.› avalikkuse eest varjatud elu v. tegevus; millegi tagamaad. Valimisvõitluse, suure poliitika telgitagused. Tegelikku poliitikat tehakse telgitagustes. Raamat selgitab omaaegse kunstielu telgitaguseid. Film kergitab moemaailma telgitaguseid. Vahejuhtum heidab valgust konflikti telgitagustele. Sündmuse telgitagused on tänini selgusetud. *Olles küll nime poolest avatud ühiskond, on Eesti säilitanud oma telgitagused .. T. Erilaid.

tubli ‹6› ‹adj›

1. tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv. a. (elusolendite kohta:) mingil alal tulemuslikult tegutsev, igati mingitele tingimustele v. ootustele vastav. Tubli töömees, treial, pootsman, aednik. Tublit õpilast toodi teistele eeskujuks. Tita on tubli roomama. Uno on tublim pillimees kui sina. Meie klassi peetakse füüsikas kõige tublimaks. Ain on kõigiti tubli mees: tugev, rahulik, järjekindel. Olge edaspidi niisama tublid! Mis sa töinad, katsu ikka tubli olla! Äbarik kutsikas kasvas tubliks koeraks. Metsvint on selle poolest tubli, et ta hävitab kahjureid ja laulab väsimatult. Väike, aga tubli. *Tubli perenaine saab tast Soosaarele, töökas, kokkuhoidlik, vähenõudlik, lahke. M. Metsanurk. b. (esemete kohta:) nõuetekohane, tugev, kasutuskõlblik, töökorras. Õpetab, milline peaks olema tubli kiik. Tellis endale tubli kasuka. Vali hästi tublid jalanõud, mis vees ja poris vastu peaksid. Vanad müürid osutusid veel täiesti tubliks. Kell on küll vana, aga tubli, pole kordagi parandamist vajanud. *Krigoljuk otsib mõttes oma vana mõõka .. Oli tubli tükk tööriistaks. O. Kool. c. (nähtuste, olukordade vms. kohta:) kiiduväärt. Tublid kavatsused, tulemused, teod. Abituurium tegi tubli algatuse. Ka teine koht on tubli saavutus. „Tubli töö!” kiitis meister õpipoissi. Ah lõpetasid kooli ära? See on tubli! Vaata kui tubli, et meeles pidasid! *Heidist oli aga väga tubli, et ta oma süü üles tunnistas. S. Truu. d. (kinnitust, nõusolekut v. mööndust märkivana). Tubli, oleme siis kokku leppinud. Aga teistele mitte üks sõna! – Tubli, jäägu nii.
2. (jõult) tugev, kange, kõva, äge. Tubli müks, võmm, obadus. Vennad proovisid jõudu: kumb on tublim. Nii tubli tuulega ei maksa merele minna. Isa ähvardas anda tubli keretäie, nahatäie, sauna. Peeti maha tubli tüli, lööming. Ätil on käsivarres veel päris tublit jõudu. Vahepeal tegi ruun üsna tublit sõitu. Mida lähemale kodule, seda tublima hooga astuti. Lubab tütrele tublid pulmad teha. Pärast tublit leili hüpati jääauku. Haiguse saab ainult tubli kadakasuitsuga majast välja. Asi nõuab veel tublit uurimist.
3. kõnek (üsna) suur, priske, kopsakas, kõva, kenake. Tõi ilmale tubli poisslapse. Kehalt nagu tubli tammetüvi. Sikutas paati tubli ahvena. Tubli rusika suuruste viljadega puu. Järgneme talle tubli vahemaa tagant. Ta oli käinud juba tubli tüki teed 'hulk maad'. Kollektiiv on tubli sammu edasi astunud. Võttis tubli annuse unerohtu. Lapsed said tubli noosi marju, seeni. Loodetakse tublit saaki. Tänavu kasvab tubli hein. Metsast ilmus järsku tubli salk vaenlasi. Joob tubli kruusitäie vett. Tegime tublid napsid, tropid. Tuul keerutab katuselt tubli sähmaka lund krae vahele. Uuel töökohal lubati tublit palka maksta. Tubli kõhutäis, söömaaeg. Rüüpab tubli lonksu, sõõmu, janu õlut. Põrand oli kaetud tubli tolmukorraga. Tubli hunnik hagu. Meestel tublid leivakotid ligi. Tubli leivakäär, lihakäntsakas. Lõikab endale tubli tüki, jupi vorsti. Jõuludeni on veel tubli tükk maad 'hulk aega'. Sul jääb veel tubli tükk õigust ülegi. Sa oled minust tubli tüki 'märksa' enesekindlam. Iseenesest kurvas loos oli ka tubli annus 'kõvasti, kenakesti' koomikat. *Kõik kolm perekonda on õnnelikud, igal on oma tubli leib majas. A. Kitzberg. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Rikke kõrvaldamine võttis tubli kaks tundi. Mees on naisest oma tubli kümme aastat vanem. Linna tuleb oma tubli sada kilomeetrit ära. Ta oli emast tubli pool pead pikem. Laev võtab peale tubli 300 tonni lasti. Tubli söömavahe kulus ettevalmistusteks. Neiust on tehtud tubli tosin pilte. Haaranud veetoobri, kallas ta sellest tubli poole teisele kaela. Tubli kümmekond laidu on asustamata.

tuisu|päine
tormakalt, mõtlematult v. läbematult tegutsev, tuisakas. Tuisupäised noormehed. Õpetajaameti jaoks on ta liiga tuisupäine. *Ühtlasi süüdistas juhataja seltsi liikmeid põhikirja mittetundmises ja seltsi asjade tuisupäises ajamises. F. Tuglas.

tulundus|tegelane
van majanduse v. äri alal tegutsev isik. *Kes aga suudab meie asjalikus ilmas ennast veel mõjukamalt maksma panna kui mitte tulundustegelased .. E. Tennov.

töökoha|järgne
töökoha järgi arvestatav, tegutsev v. toimuv

uisa|päine
uisapäisa tehtud v. tegutsev. Uisapäine tegu, otsus. | piltl. *Loodus on mõnikord uisapäine ja okkaline, lööb oma krutskid inimeste plaanidesse .. E. Maasik.

varajane ‹-se 5› ‹adj›
varane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varajane hommik, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Varajane hommikutund. Jalutasime varajase õhtutunnini. On alles varajane kevad. Aeg on üsna, väga varajane. Laps sündis varajasel tunnil 'varahommikul'. || varajasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varajane ärkamine on raske. Varajased tööleminejad tõttasid rongile. Varajane koiduvalgus. *Puis häälitseb paar-kolm varajast lindu .. B. Alver. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varajases eas õpitu jääb meelde. Ta varajane noorus möödus maal. Varajane lapsepõlv. Varajane keskaeg, kiviaeg. Varajane romantism.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varajased hallad, öökülmad. Varajase külvi tõttu jäi saak kehvaks. Toas piriseb varajane kärbes. Vanemate varajane surm rikkus tulevikuplaanid. Külalised olid nii varajased, et leidsid eest suletud ukse. Tüdruk on armuasjus varajane. Muretses tütre varajase küpsuse üle. Varajane huvi keelte vastu. Varajane vanadus. Rõõm oli liiga varajane. Nimesid nimetada on esiotsa varajane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varajane kartul, ristik, oder, köögivili. Varajased tulbid. Varajased ja hilised kirsisordid. Luumurru varajased ja hilised tüsistused. Haiguse varajased tunnused, varajane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varajased kivikalmed. Varajaste teoloogide piiblitõlgendused. Varajastest kirjalikest allikatest nähtub, et .. Varajased põlluharijad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Avastus kummutas varajasemad seisukohad.

varane ‹-se 4› ‹adj›
varajane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varane hommik, õhtu, kellaaeg. Varane hommikutund. Aeg on veel väga varane. Nii varasel tunnil 'nii vara hommikul' ei tule siia keegi. Tõusti varase koidu aegu. Varane õhtupoolik oli soe ja tuuletu. Bänd tegutses varaseil viiekümnendail. || varasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varane ärkamine. Naabrid on varased tõusjad. Varase rongi vile. Varane lind leiab ikka tera. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varane lapseiga, noorus. Varane keskaeg, rauaaeg. Varane kristlus.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varased öökülmad. Varane talv, lumi. Esimesed varased kuldnokad on juba kohal. Isa varane surm. Tüdruku varane huvi poiste vastu. Varane vanadus. Poisi naisevõtuplaan on pisut varane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varane kartul, kurk. Haiguse varased tunnused, varane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varased kivikalmed, kääpad. Varaste küttide relvad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. See laine on kõrgem kui ükski varasem. Tallinn, varasema nimega Reval. Praegune peaminister, varasem luuletaja. See artikkel on ilmunud mõnes ajakirja varasemas aastakäigus. Küllap unustasin vihmavarju siia juba mõnel varasemal korral.

vesi|papp
zool külmumata jõgede ja ojade ääres tegutsev mustpruun valge rinnaga värvuline (Cinclus cinclus). Vesipapp hangib toitu veekogu põhja mööda kõndides.

videviku|loom [-a]
videviku ajal tegutsev loom. Lendorav on videvikuloom.

väike|kaupmees
väikekaubanduses tegutsev kaupmees; väikes(t)e äri(de) omanik. Vürtspoodnikud jt. väikekaupmehed.

väli|apteek

1. välitingimustes (näit. liikuva väeosa, ekspeditsiooni vms. juures) tegutsev apteek
2. kaasaskantav kogum ravimeid ja esmaabivahendeid

väli|kohus [-kohtu]
aj valvega piirkondades tegutsev erakorraline sõjaväeline kriminaalkohus rahutuste mahasurumiseks, sõjaväljakohus. Lasti välikohtu otsusega maha. Halastamatu nagu välikohus. *Õuele ilmunud välikohus käsutas iga kümnenda mehe rivist seina äärde .. P. Rummo.

õpilas|akadeemia
kõrgkooli juures tegutsev süvaõppekool gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele. Tallinna ülikooli õpilasakadeemia.

õukonna|orkester
õukonna juures tegutsev orkester

õukonna|teater
õukonna juures tegutsev teater. Viini õukonnateater.

äri|mees
äri, ettevõtluse alal tegutsev inimene, hrl. mees. Ettevõtlik, aus, kaval ärimees. Laia haardega ärimees. Temas on ärimehe verd. Vaatab ilmaelu ärimehe pilguga. Olen ärimees, poliitika mind ei huvita.
▷ Liitsõnad: suurärimees.

äri|naine
äri, ettevõtluse alal tegutsev naine

äri|tegelane
äri alal tegutsev isik. Prominentsed äritegelased.

öö|päevane

1. ööpäeva jooksul ilmnenud, kogunenud, saadud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine, vaheldumine. Nuumsigade ööpäevane juurdekasv. Ööpäevane läbisõit, liiklussagedus, vooluhulk. Ööpäevane energia-, kalorikulu. Ööpäevane vedelikuvajadus. Vitamiinide soovitatav ööpäevane kogus. Ööpäevane annus. Hobuse ööpäevane söödanorm.
2. kogu ööpäeva jooksul, nii öösel kui päeval töötav, toimiv, tegutsev jne., ööpäevaringne. Ööpäevane valve, kaitse, teenindus, hooldus. Ööpäevane maanteeabi.
3. ööpäeva kestev. Ööpäevane teekond. Maa pöörleb ümber oma telje ööpäevase perioodiga. Ööpäevane viivitus.
4. ööpäev vana. Ööpäevane tall, vasikas, tibu.

üliõpilas|selts
seltsi kujul tegutsev üliõpilasorganisatsioon. Üliõpilasseltsid „Veljesto”, „Ühendus”, „Liivika”. Astus Tartus ühe üliõpilasseltsi liikmeks.