[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2459 artiklit, väljastan 250.

abrasiiv ‹-i 21› ‹s›
tehn hrl. väga kõva peeneteraline v. pulberjas kulutava toimega aine. Tuntud abrasiivid on teemant, korund, smirgel.

abrasiiv|aine
tehn abrasiiv

abrasiiv|ketas
tehn kettakujuline abrasiivlõikeriist

abrasiiv|lõikeriist
tehn abrasiivist ja sideainest valmistatud lõikeriist pindade viimistlemiseks, harvemini jämetöötlemiseks

abrasiiv|materjal
tehn abrasiiv

abrasiivne ‹-se 2› ‹adj›
tehn lihviv, poleeriv. Abrasiivne toime.

abrasiiv|pasta
tehn

abrasiiv|pulber
tehn

abrasiiv|töötlus
tehn metallide, klaasi, puidu jt. materjalide mehhaaniline töötlemine vabade abrasiivide v. abrasiivlõikeriistadega

absorber ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn aparaat gaaside puhastamiseks v. üksikute osiste eraldamiseks gaasisegust absorptsiooni teel

adapter ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. abiseadis (lisaplokk vms.) aparaadi vm. seadme kasutamisvõimaluste laiendamiseks
2. van (helitehnikas:) helipea

adsorber ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn aparaat adsorbeerimiseks

aero|dünaamiline
aerodünaamikasse kuuluv, selle seadusi järgiv, neist seadustest tulenev v. nende rakendamisel põhinev jne. Aerodünaamiline takistus, suusahüppestiil. Maale naasva kosmoselaeva aerodünaamiline pidurdus. Lennuki aerodünaamilised omadused. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool (näit. lennukimudelite katsetamisel), tuulekanal.

aerograaf ‹-i 21› ‹s›
tehn suruõhupihusti (näit. värvi pihustamiseks retušeerimistöödel v. mustrite riidele kandmisel)

aero|ionisaator
tehn füüs riist aeroioonide tekitamiseks

afineerima ‹42›
tehn väärismetalle lisanditest puhastama

aglomeraat ‹-raadi 21› ‹s›
(nõrgalt) liitunu, kuhjunu, tompunu. a. tehn urbseteks tükkideks paagutatud maak v. maagikontsentraat b. geol eri kivimite v. mineraalide ebakorrapärastest tükkidest koosnev purdkivim

agregaat ‹-gaadi 21› ‹s›

1. tehn eri tüüpi masinate v. seadmete, hrl. jõumasina ja töömasina(te) ühend. Turbiin ja elektrigeneraator koos moodustavad agregaadi. Traktoriga agregaadis olev vihmutusseade. Randaal(id) ja äkked (ühes) agregaadis.
▷ Liitsõnad: diisel|agregaat, katel|agregaat, kompleks|agregaat, külmutus|agregaat, traktori|agregaat, turboagregaat.
2. tehn keerukamas masinas kindlat ülesannet täitev kompaktne osa v. standardne sõlm. Mootor ja käigukast on auto agregaadid.
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum

agregaatima ‹-gaadin 42›
tehn
1. agregaadiks ühendama. Uut niidumasinat saab agregaatida mis tahes ratastraktoriga.
2. eri masinate ja aparaatide valmistamiseks sobivaid üksikagregaate looma

agregaat|pink
tehn standardsete sõlmede baasil ehitatud metallilõikepink

agregateerima ‹42›
tehn agregaatima

aja|konstant
tehn ajavahemik, mis iseloomustab siirdeprotsessi kulgemise kiirust

aktiveerima ‹42›

1. aktiivse(ma)ks, tegeva(ma)ks muutma, aktiivse(ma)sse olekusse viima; tegevusse, tööle rakendama; sün. aktiviseerima. Õpilasi aktiveeriv õppemeetod. || tehn aktiivsöe valmistamisel selle adsorptsioonivõimet suurendama
2. füüs radioaktiivseks muutma

aktseleraator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn karburaatori lisaseadis kütuse lisakoguse juhtimiseks silindrisse, kiirenduspump || auto vms. sõiduki gaasipedaal
2. füüs kiirendi
3. maj fondimahukuse juurdekasvu tegur

aku|laadur
tehn akulaadija. Mobiiltelefoni, sülearvuti, auto, fotokaamera akulaadur. Universaalne, sisseehitatud akulaadur.

albumiin|liim
tehn loomne liim, mille põhiosiseks on albumiin

aliteerima ‹42›
tehn teras- v. malmdetailide pinnakihti alumiiniumiga rikastama

allmaa|gaasistamine ‹-se 5› ‹s›
tehn tahke kütuse gaasistamine maa-aluses lasundis

alpaka1 ‹6› ‹s›
tehn uushõbe. Alpakast lusikad.

altimeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
tehn kõrgusmõõtur

altvoolu|vesiratas
tehn alt vastu labidaid voolava vee jõul pöörlev vesiratas

alumiiniumi|sulam
tehn sulam, mille põhiosaks on alumiinium

alumiinium|pronks
tehn rohkesti alumiiniumi sisaldav vasesulam

alund ‹-i 21› ‹s›
tehn elektrokorund, üks tehiskorundi liike

alus ‹-e 4› ‹s›

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. || ‹pl.› mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

alus|vanker
tehn veermik

amalgaam ‹-i 21› ‹s›
keem tehn sulam, mille üheks koostisosaks on elavhõbe. Vedel, tahke amalgaam.
▷ Liitsõnad: hõbeamalgaam.

amalgaamima ‹42›
tehn peenestatud maagist elavhõbeda abil väärismetalle eraldama

amfibool|asbest
tehn kiudne amfiboolide erim

amino|plast
tehn läbipaistev v. värviline valguskindel plastmass. Aminoplastist elektrilülitid, telefoniaparaadid, toidunõud.

ammoniit2 ‹-niidi 21› ‹s›
tehn ammooniumnitraadi (ammooniumsalpeetri) ja mõne teise lõhkeaine (hrl. trotüüli) mehaaniline segu

ammoonium|salpeeter
põll tehn ammooniumnitraat

amortisaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendav, amortiseeriv seadis, tõukeleevendi. Auto, mootorratta, lennuki amortisaatorid. Hüdraulilised, pneumaatilised amortisaatorid.
▷ Liitsõnad: kummi|amortisaator, vedruamortisaator.

amortisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. maj. a. põhivara kulumine, mida arvestatakse tavaliselt võrdelistes osades kogu selle kasutamisaja vältel b. põhivahendite (tootmishoonete, seadmete, masinate) väärtuse järkjärguline ülekandumine nende abil valmistatud toodangu väärtusse; amortiseerumine c. võlgade järkjärguline tasumine perioodiliselt sooritatavate maksetega
2. tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendamine

amortiseerima ‹42›
hrl tehn löökide, tõugete ja vibratsiooni mõju leevendama. Amortiseeriv vedru. Hästi amortiseeritud tõstepõrand.

analüsaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füsiol välis- v. sisekeskkonnast ärritusi vastu võttev, neid analüüsiv ja sünteesiv närvimehhanism
2. füüs tehn analüüsiv aparaat
▷ Liitsõnad: gaasianalüsaator.

andur ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn mingit mõõdetavat v. reguleeritavat füüsikalist suurust (näit. temperatuuri, rõhku, kiirust) teiseks paremini võimendatavaks, mõõdetavaks v. juhtimiseks kasutatavaks suuruseks muundav seadis

anemomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
meteor tehn tuule v. gaasivoolu kiiruse mõõtur

aneroid|karp [-karbi]
tehn õhutühi karbike, mille kuju muutub välisrõhust olenevalt

ankur2 ‹-kru, -krut 2› ‹s›

1. vahend laeva, paadi, poi vms. paigal hoidmiseks vabas vees. Ankru säär, käpad, küüned. Heitsime ankru merre. Laev heitis, jäi ankrusse. Laev on, seisab ankrus. Torm oli laeva ankrust lahti kiskunud. Poid on ankrutega põhja kinnitatud. Hommikul hiivati ankur ning sõideti merele. | piltl. Lõime telgi üles ning jäime, asusime ankrusse. Mehed olid juba laua taga ankrus, õllepudelid ees. Armastus oli ankur, mis hoidis teda elust irdumast.
▷ Liitsõnad: abi|ankur, laeva|ankur, paadi|ankur, pea|ankur, stopp|ankur, tormi|ankur, triiv|ankur, varpankur.
2. ehit terasdetail hoone osade kooshoidmiseks
▷ Liitsõnad: müüri|ankur, seinaankur.
3. tehn kella osa, mis seostab regulaatori võnkuva osa käigurattaga
4. el alalisvoolumasina osa, mille mähises indutseerub elektromotoorjõud
5. el relee v. kontaktori elektromagneti liikuv osa, mis tõmbub vastu südamikku, kui vool läbib elektromagneti mähist

annusti ‹1› ‹s›
tehn dosaator

anodeerima ‹42›
tehn metall(detail)i pinda elektrolüüsi teel oksüdeerima. Anodeeritud alumiinium.

anoodima ‹42›
tehn anodeerima

anti|detonaator
tehn aine, mis bensiinile lisatuna vähendab detonatsiooni sisepõlemismootoris. Tetraetüülplii antidetonaatorina.

antifoon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl kahe koori (katoliku kirikus) v. vaimuliku ja koguduse (protestantlikus liturgias) vahelduv laul
2. tehn mürakiiver, -klapid v. -topid

antifriis ‹-i 21› ‹s›
tehn madala külmumistemperatuuriga vedelik (näit. mootorite jahutamiseks talvetingimustes)

antifriktsioon|materjal
tehn väikese hõõrdeteguriga materjal

anti|kloor
tehn kloori jäänuseid kõrvaldav aine

antistaatikum ‹-i, -i 10› ‹s›
tehn polümeersete materjalide (näiteks sünteeskiudainete) staatilist elektrilaengut vähendav aine

armatuur ‹-i 21› ‹s›

1. tehn masinate vm. seadmete juurde kuuluv varustus (näit. standardsed abiseadised, mõõteriistad jms.) || valgustusarmatuur; laevalgusti. Kaunid armatuurid laes. Kristallkuplitega armatuur.
▷ Liitsõnad: elektri|armatuur, installatsiooni|armatuur, kaabli|armatuur, katla|armatuur, lae|armatuur, torustiku|armatuur, valgustusarmatuur.
2. tehn ehit sarrus. Kivistudes nakkub betoon tugevasti armatuuriga. || kunst skulptuuri toestav metallskelett
▷ Liitsõnad: terasarmatuur.

armatuur|laud
tehn mõõteriistade, lülitite, näidikute jms. alus (auto juhikabiinis, lennukil vm.). Armatuurlaual hakkas vilkuma punane tuli.

arreteerima ‹42›

1. vahistama. Politsei arreteeris meeleavaldajaid. Kurjategijad on arreteeritud. Olete arreteeritud!
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (näit. kaalukangi) peetama, fikseerima

arretiir ‹-i 21› ‹s›
tehn seadis mehhanismi liikuva osa peetamiseks

arvesti ‹1› ‹s›
tehn summeeriv aparaat aine v. energia hulga mõõtmiseks. Arvesti näidud.
▷ Liitsõnad: elektri|arvesti, gaasi|arvesti, veearvesti.

asbest|isolatsioon
tehn

asbest|papp
tehn

asbest|riie
tehn teat. tule- ja kuumuskindel riie

asendatavus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka tehn vahetatavus. Detailide, mehhanismide, plokkide asendatavus.

asfalt|lakk [-laki]
tehn asfaldist valmistatud must lakk

aspiraator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn med imemise põhimõttel töötav seade näit. õhuproovide võtmiseks, mäda väljaimemiseks vms.

aste ‹astme 17› ‹s›

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises aⁿ). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

astro|giid
tehn seade tehiskaaslaste ja kosmoselaevade ettenähtud orientatsiooni säilitamiseks taevakehade järgi

asünkroonne ‹-roonse 2› ‹adj›
ka tehn el mitteüheaegne, mittesünkroonne. Asünkroonne käivitus.

at
tehn atmosfäär

atmosfäär ‹-i 21› ‹s›

1. Maad (v. mõnd muud taevakeha) ümbritsev gaasikiht, õhkkond. Maa atmosfäär. Kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääri.
2. piltl mingis keskkonnas, kollektiivis jne. valitsev meeleolu, õhkkond, õhustik. Laulupeo pidulik ning ülev atmosfäär. Loovaks tööks soodus atmosfäär. Kasvas kirjanduslikus atmosfääris.
3. füüs tehn mittesüsteemne rõhuühik. Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär 'rõhk 760 mm elavhõbedasammast (tähis atm)'. Tehniline atmosfäär 'rõhk 1 jõukilogramm ühele ruutsentimeetrile (tähis at)'.

atsetüleen|keevitus
tehn gaaskeevitus atsetüleeniga

aur|küte
tehn keskküte, kus soojust kannab edasi aur

auru|generaator
tehn aurukatel

auru|juhe [-juhtme]
tehn toru v. torustik auru kuhugi suunamiseks

auru|jõuseade [-seadme]
tehn energeetikaseade, kus auru soojusenergia muundatakse mehaaniliseks tööks

auru|katel

1. tehn seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga (vee)auru tootmiseks, aurugeneraator
2. lokomobiil. Rehepeksumasin ja aurukatel.

auru|masin
tehn veeauru energiat mehaaniliseks tööks muundav kolbsoojusmootor

auru|mootor
tehn iseliikuva seadme aurumasin. Aurumootoriga auto.

aurusti ‹1› ‹s›
tehn aurustusseade. Külmutusseadme, narkoosiaparaadi aurusti.

auruti ‹1› ‹s›
tehn aurutusseade
▷ Liitsõnad: söödaauruti.

auru|toru
tehn toru auru juhtimiseks, näit. aurukatlast aurumasinasse

auru|torustik
tehn

auru|turbiin
tehn veeauru potentsiaalset energiat esmalt kineetiliseks ja seejärel mehaaniliseks tööks muundav soojusjõumasin. Auruturbiini düüsid, töölabad, rootor. Elektrijaama auruturbiinid.

auru|vasar
tehn auru jõul töötav tagumisseade

auru|vedur
tehn auru jõul liikuv vedur. Auruvedurid asendati diisel- või elektriveduritega.

auru|vints [-i]
tehn auru jõul töötav vints

auru|ülekuumendi
tehn soojusvaheti auru ülekuumendamiseks, hrl. aurukateldes

austeniit ‹-niidi 21› ‹s›
tehn terase v. malmi üks struktuuriosi

auto|bensiin
tehn peamiselt automootorite kütusena kasutatav bensiini liik

autogeen|keevitus
tehn gaaskeevitus

autogeen|lõikamine ‹-se 5› ‹s›
tehn gaaslõikamine

autogeenne ‹-geense 2› ‹adj›

1. iseseisvalt arenenud, iseseisvalt tekkinud; omadest jõududest lähtuv. Autogeenne treening '(psühhoteraapias:) meetod, mille abil õpitakse sihipärase enesesisendusega valitsema oma keha ja emotsioone'.
2. tehn gaaskeevituse v. -lõikamisega seotud, sel teel toimuv jne.

autogreider ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn liikurteehöövel

automaatika ‹1› ‹s›

1. tehn inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega tegelev teadus- ning tehnikaharu
2. automaatikaseadmed. Lülitati sisse automaatika, mis tagas kosmoselaeva maandumise ettenähtud piirkonnas.

automaat|jaam
tehn mehitamata kosmoselennuaparaat. Planeetidevaheline automaatjaam.

automaat|juhtimine ‹-se 5› ‹s›
tehn masinate ja seadmete juhtimine inimese vahetu osavõtuta; sellise juhtimise meetodeid ja süsteeme käsitlev automaatika haru

automaat|kaitse [-kaitse]
tehn tehnikaseadmetes ja -protsessides ebanormaalsete olukordade vältimist käsitlev automaatika haru

automaat|kontroll
tehn tootmisprotsessi iseloomulike suuruste (näit. rõhu, temperatuuri) automaatset jälgimist käsitlev automaatika haru

automaat|käigukast
tehn (lülitab käike ümber automaatselt, sõltuvalt teeoludest ja liikumiskiirusest)

automaat|liin
tehn automaatselt töötavate masinatega tootmiskompleks mingi(te) tööoperatsiooni(de) sooritamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta. Piima villimise automaatliin.

automaat|pidur
tehn

automaat|piloot
tehn lennuaparaadi automaatse juhtimise seade

automaat|pink
tehn automaatne tööpink

automaat|regulaator
tehn tehnilised vahendid v. aparaat automaatreguleerimiseks

automaat|reguleerimine ‹-se 5› ‹s›
tehn tehnoloogilist protsessi iseloomustavate füüsikaliste suuruste automaatne nõutavais piires hoidmine v. soovitud muutmine

automaat|seade [-seadme]
tehn

automaat|tehas
tehn tehas, kus kõik toote valmistamise operatsioonid on automatiseeritud

autool ‹-i 21› ‹s›
tehn karburaatormootorite määrimiseks kasutatavate mootoriõlide rühma nimetus

autopiloot ‹-loodi 21› ‹s›
tehn automaatpiloot

autožiiro ‹6› ‹s›
tehn tiiviklennuk

avardama ‹37›
avara(ma)ks tegema, laiendama. Püüdsin koopa sissekäiku avardada. Hele tapeet just nagu avardaks tuba. Lugemine, õppimine avardab silmaringi. Ansambel on uuendanud ning avardanud oma repertuaari. Füüsika on mateeria mõistet pidevalt avardanud. Uus teatrihoone avardas „Vanemuise” võimalusi ning perspektiive. || tehn avardiga töötlema

avardi ‹1› ‹s›
tehn lõikeriist silinderavade töötlemiseks

avio|bensiin
tehn lennukibensiin

avio|horisont
tehn lennuki piki- ja põikikallet näitav seade

babiit ‹-biidi 21› ‹s›
tehn kogunimetus mitmete laagrimetallina kasutatavate sulamite kohta

bager ‹-i 2› ‹s›
tehn mitmekopaline süvendusekskavaator

bagerdama ‹37›
tehn bageriga töötama

bajonett|liide
tehn liide, mis saadakse ühe detaili tihvte v. hambaid teise detaili väljalõigetesse pöörates

balansseerima ‹42›

1. end v. midagi õige asendi võtmisega tasakaalus hoidma. Ühel jalal, köiel balansseerima. Parvepoisid laskusid kosest palgil balansseerides. Astus purdel ettevaatlikult, balansseerides kätega. *„Härra kindral,” ütles ta kummardades ja balansseeris taldrikut osavalt käe peal. I. Sikemäe (tlk). *.. [neegripoiss] tuli joostes rannaavenüü poolt, kandik pealael balansseerimas. A. Kurfeldt (tlk). | piltl. Sõja ja rahu, hea ja kurja, koomika ja traagika piiril balansseerima.
2. tehn mehhanismi tasakaalustama. Hästi balansseeritud trummel.

balanssiir ‹-i 21› ‹s›

1. tehn nookuv kaheõlgne kang jõu ülekandmiseks (näit. pumpades, kaaludes)
2. püsiva sagedusega võnkuv ratas kellamehhanismis

ballast ‹-i 21› ‹s›

1. lisaraskus, vajutis (näit. vesi laeva ballastitankides laeva süvise v. kalde muutmiseks, liivakotid õhupallil tõusu reguleerimiseks vms.)
2. piltl tarbetu koorem, liigne materjal, kasutu inimene vms. Liigne rasvkude on organismile asjatuks ballastiks. Artiklis, romaanis on palju ballasti. Temast pole töös kasu, ta on ainult ballastiks. *Keskkoolis õpitakse nii palju kõiksugust prahti ja sunnitakse peale ülearust ballasti, mida kellelegi tarvis pole. O. Luts.
3. tehn killustiku-, kruusa- vms. kiht raudtee muldel

ballastima ‹42›
mer tehn ballastiga varustama

bandaaž ‹-i 21› ‹s›

1. med tugiside (lihaste v. liigeste kaitseks, hoiaku parandamiseks jne.). Rippkõhu korral tuleb kanda bandaaži. Tõstjate, maadlejate bandaažid.
▷ Liitsõnad: kubemebandaaž.
2. tehn vaguni- ja veduriratastele, hammasratastele jne. suurema tugevuse ning kulumiskindluse andmiseks pealdatav metallvõru v. -vöö

barokamber ‹-bri, -brit 2› ‹s›
füüs tehn muudetava õhurõhuga ruum

bessemeerima ‹42›
tehn sulamalmi suruõhuga läbi puhuma (terase tootmise menetlusena). Malmi bessemeeritakse happelise voodriga konverteris.

bessemer|protsess
tehn bessemeerimisel rajanev terase tootmise protsess

bessemer|teras
tehn bessemeerimise teel toodetud teras

bimetall ‹-i 21› ‹s›
tehn kahest eri metalli v. sulami kihist (pool)toode (näit. leht, plaat, traat)

bio|filter
tehn reovee bioloogilise puhastamise seade

bio|puhasti
tehn biopuhastusseade. Reovee biopuhasti.

biopuhastus|seade [-seadme]
tehn reovee bioloogilise puhastamise seade

bispiraal ‹-i 21› ‹s›
tehn spiraal, mille keerud on omakorda spiraalid

bituumen|lakk [-laki]
tehn bituumenilahus orgaanilises lahustis. Bituumenlakiga kaetud metalltorud.

blokeering ‹-u 2› ‹s›
tehn (näit. ohutust, töökindlust tagav) seadme eri osade seostumisviis, mis teat. juhtudel takistab automaatselt ühe osa seisundi muutumist. Raudteel sulustab blokeering teelõigu, kus rong parajasti liigub.
▷ Liitsõnad: automaat|blokeering, kaitse|blokeering, teeblokeering.

bluuming ‹-u 2› ‹s›
tehn võimas valtsmasin terasest valuplokkide valtsimiseks

bobiin ‹-i 21› ‹s›
tehn pool, alus, millele keritakse köis, traat vms.

boorima ‹42›
keem tehn terasdetailide pinnakihti booriga rikastama

bussool ‹-i 21› ‹s›
tehn sõj geodeetiline nurgamõõteriist magnetilise asimuudi määramiseks

damaskima ‹42›
tehn terast töötlema, nii et selle pealispind omandab iseloomuliku mustri ja teras on kõva ning elastne

defekatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. füsiol roojamine
2. tehn (suhkrutööstuses:) selitus, suhkrupeedi toormahla puhastamine lisandeist

defektoskoop ‹-koobi 21› ‹s›
tehn aparaat defektide avastamiseks materjalides v. toodetes

defektoskoopia ‹1› ‹s›
tehn menetlused defektide avastamiseks materjalides v. toodetes
▷ Liitsõnad: gamma|defektoskoopia, magnet(o)|defektoskoopia, röntgen|defektoskoopia, ultrahelidefektoskoopia.

deflektor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. ventilatsiooniava v. korstna otsa paigutatav seadis tõmbe suurendamiseks, korstnapea. Tootmishoonete deflektorid.
2. seadis joa, voo, helilainete vms. liikumissuuna muutmiseks, joakalluti
3. riist magnetkompassi deviatsiooni mõõtmiseks ja kõrvaldamiseks

deformatsioon ‹-i 21› ‹s›
kuju või ruumala muutus. a. füüs tehn. Elastne, plastne deformatsioon. b. biol med haiguslik moondumine, väärmoodustis vms. Lülisamba, puusaliigese, pöia deformatsioon. Liigesepõletikust põhjustatud deformatsioonid. Õunapuu tüve deformatsioon. c. (muid kasutusi). Sõna foneetiline deformatsioon. Maailmapildi deformatsioon.

dekapeerima ‹42›
tehn metalltoote pinnalt oksiidikihti (tagi) söövitades kõrvaldama

dekompressioon ‹-i 21› ‹s›

1. ka tehn rõhukadu (näit. sisepõlemismootori v. kolbkompressori silindris); rõhu alandamine
2. med õhurõhu järsu langemise tagajärjel tekkiv haiguslik seisund

dekstriin ‹-i 21› ‹s›
keem tehn tärklise hüdrolüüsi vaheproduktina tekkiv süsivesikute segu, mida kasutatakse liimainena ning apretina

demontaaž ‹-i 21› ‹s›
tehn demonteerimine. Seadmete demontaaž.

demonteerima ‹42›
hrl tehn lahti monteerima, lahti võtma. Masinaid, seadmeid demonteerima.

denatureerima ‹42›

1. keem mõningaid biopolümeeride, hrl. valkude omadusi füüsikaliste v. keemiliste tingimuste varieerimise teel muutma
2. tehn ainult tehniliseks kasutamiseks määratud aineid söömis- v. joomiskõlbmatuks muutma. Denatureeritud piiritus.

derivatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel (sõna)tuletus
2. sõj mürsu v. kuuli külgkõrvalekaldumine sihtjoonest pöörlemise suunas
3. tehn veekogust vee kõrvalejuhtimine (hüdroenergeetikas, veevarustuses, maade niisutamisel)

dermatiin ‹-i 21› ‹s›
tehn teat. nitrotsellulooskattega tehisnahk (näit. polstri pealistamiseks)

derrik ‹-u 2› ‹s›
tehn mastnoolkraana

derrik|kraana
tehn derrik

desintegraator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn rootoreile kinnitatud lööksõrmede abil mitmesuguseid materjale, näit. liiva, savi, sütt vms. peenestav seade, sõrmikveski, löökveski

destilleerima ‹42›

1. keem osalise aurustamise ja auru kondenseerimise teel vedelaid segusid lahutama. Laboratoorselt, tööstuslikult destilleerima. Destilleeri kogu see vesi! Destilleeritud vesi 'sooladest jm. lisandeist aurustamise teel puhastatud vesi'.
2. tehn (metallurgias:) värvilisi metalle maakidest v. nende kontsentraatidest kõrgel temperatuuril auruna eraldama

desulfureerima ‹42›
keem tehn väävlit ja väävliühendeid vedelkütusest, tehnoloogilistest gaasidest, metallisulamitest eraldama

detail ‹-i 21› ‹s›

1. üksikasi; pisiasi, peensus; osa tervikust, üksikosa. Olulised, iseloomulikud detailid. Kõiki detaile, iga detaili ei mäleta enam. Väga täpne, detailidesse tungiv kirjeldus, uurimus. Plaan oli detailideni läbi mõeldud. Ta laskub, upub, takerdub ebaolulistesse detailidesse. Ornamendi detailid. Barokkhoonete dekoratiivsed detailid. Mantli moes on mõned uued detailid, näiteks suured pealeõmmeldud taskud. Novelli, romaani olustikulised, psühholoogilised detailid.
2. tehn masina, aparaadi, seadme (hrl. iseseisva kasutamisotstarbeta) üksikosa. Hammasrattad, vändad, võllid, poldid, vedrud jt. detailid. Detaile kokku monteerima. Töödeldav detail.
▷ Liitsõnad: ehitus|detail, kinnitus|detail, masina|detail, plastmass|detail, puit|detail, teras|detail, tüüpdetail.

detektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. el kõrgsagedusvoolu alaldi, demodulaator. Raadioaparaadi, televiisori detektor.
▷ Liitsõnad: kristall|detektor, võredetektor.
2. füüs tehn seade mitmesuguste kiirguste, osakeste vm. avastamiseks

detergent ‹-gendi 21› ‹s›
keem tehn peamiselt sünteetilistes pesemisvahendites kasutatav pindaktiivne aine

detonaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn lõhkeaine plahvatust esilekutsuv lõhkelaeng

detonatsioon1 ‹-i 21› ‹s›

1. füüs tehn rõhu järsust suurenemisest tingitud ülikiire soojust eraldavate protsesside levik aines, plahvatus
2. tehn kütuse segu kiire, plahvatusetaoline põlemine sisepõlemismootori silindris

detonatsiooni|kindlus
tehn detonatsioonita põlemise võime. Bensiini suur, väike detonatsioonikindlus.

detoneerima1 ‹42›

1. füüs tehn rõhu järsu suurenemise tõttu plahvatama; detonaatorina plahvatama panema
2. tehn sisepõlemismootoreis liiga kiiresti põlema

diafragma ‹6› ‹s›

1. anat vahelihas
2. füüs fot valguskiirte teel olev läbipaistmatu vahesein, milles on ava. Fotoaparaadi diafragma.
▷ Liitsõnad: iirisdiafragma.
3. keem poorne vahesein elektrolüüsivannil
4. tehn (tugevdav, eraldav) vahesein, vaheplaat

diagnoos ‹-i 21› ‹s›

1. med vet haiguse olemuse ja iseloomu määrang. Õige, täpne, väär, vale diagnoos. Diagnoosi täpsustama. Arst määrab, paneb haigele diagnoosi. Haiguslehele oli märgitud diagnoosiks gripp. | piltl. *Ja ta tegi diagnoosi, nõnda nagu see talle paistis õige olevat: „Rahulolematus!” .. A. Jakobson.
2. biol taksoni (liigi, perekonna) eristamist võimaldav teaduslik kirjeldus. Uute liikide kirjeldamisel andis K. Linné täpse diagnoosi.
3. ka tehn (tehnilise) seisundi määrang

diagnoosima ‹42›

1. med vet diagnoosi (1. täh.) panema. Haigust diagnoosima. Arst, loomaarst diagnoosis haiguse õigesti. Kõiki reumajuhtumeid ei diagnoosita. Kergesti, raskesti diagnoositav haigus. „Normaalne,” diagnoosisid tohtrid. | piltl. *Ta diagnoosis kohe mu loppis füsiognoomia põhjused ja vajadused. H. Trass.
2. biol diagnoosi (2. täh.) koostama. Uut taimeliiki diagnoosima.
3. ka tehn (tehnilist) seisundit määrama

diagnostika ‹1› ‹s›

1. med vet õpetus haiguse tunnuste ning olemuse ja haige seisundi kindlaksmääramise meetoditest. Südamehaiguste diagnostika.
▷ Liitsõnad: isotoop|diagnostika, röntgendiagnostika.
2. tehn masinate, seadmete tehnilise seisukorra uurimine võimalike rikete ennustamiseks ja ennetamiseks

diferentsiaal ‹-i 21› ‹s›

1. mat funktsiooni muudu peaosa
2. tehn (autol, traktoril:) mehhanism transmissioonis, mis võimaldab vedavatel ratastel kurvis pöörelda erineva kiirusega

difuusor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. toru v. kanali laienev osa; segukoonus
2. valjuhääldi kooniline membraan

diktofon ‹-i, -i 10› ‹s›
tehn väike magnetofon kõne salvestamiseks ja taasesitamiseks

distants|juhtimine ‹-se 5› ‹s›
tehn seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt

dosaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn seadis vedelate, pulberjate vms. ainete täpseks mõõtmiseks ja kindlas koguses väljastamiseks, annusti. Segusõlme dosaatorid. Silokombainil on dosaatorid kemikaalide lisamiseks haljasmassile.
▷ Liitsõnad: automaat|dosaator, kaalu|dosaator, mahudosaator.

draag ‹-i 21› ‹s›
tehn ujuvseade vee all oleva maavara kaevandamiseks

draglain ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn ehit trosside abil noole külge kinnitatav kopp
2. sellise kopaga ekskavaator, draglainekskavaator

draglain|ekskavaator
tehn draglainiga (1. täh.) ekskavaator

dreen ‹-i 21› ‹s›

1. põll tehn maa-alune veejuhe pinnasevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks; torukraav, salakraav. Dreenide vahekaugus, sügavus. Soo on kuivendatud, dreenid on sees. Dreenid kipuvad ummistuma.
▷ Liitsõnad: hagu|dreen, kogumis|dreen, latt|dreen, mutt|dreen, pilu|dreen, torudreen.
2. med kummi-, klaas- v. metalltoruke kehaõõnde v. mädanikukoldesse koguneva vedeliku väljajuhtimiseks

dreeni|kaevik
põll tehn dreenimisel kaevatav ajutine kraavitaoline süvend

dreenima ‹42›

1. põll tehn dreene, torukraave rajama; dreenide abil kuivendama. Dreenitud uudismaa.
2. med dreeni (2. täh.) abil vedelikku kehaõõnest v. mädanikukoldest välja juhtima. Mädakolle dreenitakse.

dreeni|toru
põll tehn. Savist, plastmassist dreenitorud.

drenaaž ‹-i 21› ‹s›

1. põll tehn salakraavitus, torutus; dreenide (1. täh.) ja juurdekuuluvate rajatiste süsteem. Drenaaž põldude ja metsade kuivendamiseks.
▷ Liitsõnad: horisontaal|drenaaž, püst|drenaaž, ring|drenaaž, rõht|drenaaž, toru|drenaaž, täidis|drenaaž, vertikaal|drenaaž, õõsdrenaaž.
2. med mäda väljajuhtimine kehaõõnest v. koest dreeni (2. täh.) abil

drenaaži|ekskavaator
põll tehn

drenaaži|toru
põll tehn dreenitoru

dresseerima ‹42›

1. looma mingiks tegevuseks välja õpetama. Tsirkuseetendused dresseeritud hobustega, koertega. Lõvisid, tiigreid dresseerima. Jahiks dresseeritud kotkas. Dresseeris koera kuulekaks. | piltl (inimese kohta). Naine on ta hästi välja dresseerinud. *Saali pool olid nad [= kelnerid] alandlikeks dresseeritud, siin aga sulitsevalt ülbed. F. Tuglas.
2. tehn lehtmetalli nõrga muljumisega külmvaltsima

drossel ‹-i 2› ‹s›

1. el suure induktiivtakistusega pool, paispool. Drosseli mähis, magnetsüdamik.
2. tehn teat. ahendusseadis (näit. ventiil, klapp, diafragma, düüs) voolava vedeliku, auru v. gaasi rõhu vähendamiseks

drosseldama ‹37›
tehn voolava vedeliku, auru v. gaasi rõhku drosseli (2. täh.) abil vähendama

dubleerima ‹42›

1. üht ja sama ülesannet paralleelselt täitma; (teisendatult) kordama; kahekordselt esinema. Ettepanek dubleerib varasemat märgukirja. „Kalevi” dubleeriv korvpallimeeskond. Dubleerivad seadmed, süsteemid, liiklusmärgid. Muuseumi fondides säilitatakse ka dubleerivat materjali. *Muidugi, töö kahekordistus [kaheks jaguneva mägitee rajamisel], kõik sillad ja tunnelid tuli dubleerida .. V. Beekman.
2. teater teise näitlejaga paralleelselt osa täitma (v. põhiosatäitjat asendama) || (filmis:) põhiosatäitjat mingis erilisi oskusi nõudvas episoodis asendama
3. (filmis:) helifilmi teise keelde seadma, filmidublaaži tegema. Film dubleeriti eesti keelde.
4. tehn odavamast metallist eset väärismetalli kihiga katma
5. tekst (lõnga, riiet) kahe- (ka mitme)kordseks kokku panema v. ühendama. Dubleeritud riie, kangas.
6. (piljardi- v. koroonamängus:) dubleed lööma

dupleks|protsess
tehn metalli (hrl. terase ja malmi) sulatamine järgemisi kahes sulatusseadmes

duralumiinium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
tehn teat. kerge ja tugev alumiiniumisulam. Duralumiiniumist lennukikered.

dünamomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
tehn riist jõu v. jõumomendi mõõtmiseks

düüker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
tehn teise juhtme, jõe vm. takistuse alt läbiminev vee- v. gaasijuhtme kõverdatud osa

düüs ‹-i 21› ‹s›
tehn muutuva ristlõikega kanal (hrl. toru otsmine kitsenev osa) vedeliku- v. gaasivoo kiirendamiseks. Turbiini, jugapumba, reaktiivmootori, karburaatori düüs(id).

eel|projekt
tehn ehit esialgne projekt

eel|soojendi
tehn seade eelsoojendamiseks
▷ Liitsõnad: vee-eelsoojendi.

eel|soojendus

1. tehn eelnev soojendus, eelsoojendamine. Vee, küttesegu eelsoojendus.
2. sport soojendus. Kõik treeningud algavad eelsoojendusega.

eel|süüde
tehn küttesegu süütamine sisepõlemismootori silindris enne survetakti lõppu, et põletatavast kütusest eralduks kõige rohkem soojust töötakti alguses

ejektor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn vee- v. aurujoa toimel töötav (tühjendus)pump (kaevandustes, laevadel), imev jugapump

ekker ‹ekri, ekrit 2› ‹s›
tehn geodeesias kasutatav riist täisnurga märkimiseks v. maa-ala mõõdistamiseks ristjoonte meetodil

ekraan ‹-i 21› ‹s›

1. kiirgust hajutav, peegeldav, neelav v. muundav pind nähtava kujutise saamiseks. Suure ekraaniga televiisor. Raadiolokaatori ekraanile ilmus laeva kujutis. || kinoekraan, kinolina. Uus film tuleb varsti ekraanile.
▷ Liitsõnad: kino|ekraan, radari|ekraan, televiisoriekraan; lai|ekraan, panoraam|ekraan, ringekraan.
2. tehn pind helilainete peegeldamiseks soovitud suunas. Teatrilava akustiline ekraan. Piirdehekk toimib akustilise ekraanina, peegeldades osa tänavamüra tagasi.
3. tehn varjestav pind, varje. Gaasiballooni kuumenemise eest kaitsev ekraan. Freesimistöödel tuleb kasutada ekraani või kaitseprille.
▷ Liitsõnad: kaitse|ekraan, vahe|ekraan, varjestusekraan; metall|ekraan, vesiekraan.
4. mat projektsioonipind

ekraneerima ‹42›
tehn ekraani(de) abil kiirguse vm. kahjuliku välismõju eest kaitsma, varjestama

ekshaustor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn imiventilaator

eksikaator ‹-i, -it 2› ‹s›
keem tehn klaasnõu ainete kuivatamiseks ja kuivana säilitamiseks

ekstsentrik ‹-u 2› ‹s›

1. ebaharilik, tasakaalutu, veider isik. *Jah, sügis võib mindki ekstsentrikuks teha, muidu väliselt korralikku inimest .. R. Roht.
2. tsirkuse- v. estraadikoomik, ekstsentriliste numbrite esitaja
3. tehn ketas, mis on võllile kinnitatud nii, et tema keskpunkt ei ühti võlli pöörlemisteljega

ekstsentriline ‹-se 5› ‹adj›

1. ebaharilik, tasakaalutu, veider. Ekstsentriline käitumine, soov, isik. Ta on alati olnud veidi ekstsentriline.
2. koomiline, veider, ootamatustel, kõla- v. nägemisefektidel põhinev. Ekstsentriline number (tsirkuses). Ekstsentriline komöödia.
3. mat tehn eri tsentritega; tsentrist kõrvalekalduv. Ekstsentriline orbiit. Ekstsentrilised ringid.

ekvalaiser ‹-i, -it 2 või -sri, -srit 2› ‹s›
tehn mitmeribaline tämbri reguleerimise riist. Kolmeribaline, 175-ribaline ekvalaiser. Eelhäälestatud ekvalaiser.

elekter|keevitus
tehn keevitamine elektrivoolu abil

elekter|side [-side]
tehn informatsiooni elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru; vastav sidepidamisviis

elektri|ajam
tehn elektri jõul töötav ajam

elektri|aparaat
tehn elektri jõul töötav aparaat

elektri|filter
tehn seade gaaside puhastamiseks elektrivälja abil

elektri|kraana
tehn

elektri|kõrgahi
tehn

elektri|käiviti
tehn

elektri|käru
tehn elektrimootoriga käru

elektri|pidur
tehn

elektri|puurmasin
tehn

elektri|teras
tehn elektriahjus toodetav kõrgeväärtuslik teras

elektri|tõstuk
tehn

elektro|automaatika
tehn automaatika haru, mis käsitleb elektrisignaalide rakendamist seadmete juhtimiseks ja seostamiseks

elektro|energeetika
tehn rakendusteadus, mis uurib elektrienergia rakendusi, kus on oluline suur kasutegur

elektro|fotograafia
tehn mõnede pooljuhtide valgustundlikkusel põhinev paljundusmenetlus

elektro|metallurgia
tehn metallide tootmiseks ja sulatamiseks elektrienergiat kasutav metallurgia haru

elektron|arvuti
tehn arvuti, kompuuter, raal

elektron|mikroskoop
tehn elektronoptiline seade, mis võimaldab nähtavaks teha üliväikesi esemeid suurendatud kujul

energeetika ‹1› ‹s›
maj tehn energia saamise, muundamise, ülekandmise ja kasutamisega tegelev rahvamajandus- ja teadus- ning tehnikaharu
▷ Liitsõnad: bio|energeetika, elektro|energeetika, hüdro|energeetika, soojus|energeetika, tuuma|energeetika, tööstusenergeetika.

epidiaskoop ‹-koobi 21› ‹s›
tehn projektsiooniaparaat nii diapositiivide kui ka piltide, jooniste jms. näitamiseks

episkoop ‹-koobi 21› ‹s›
tehn projektsiooniaparaat läbipaistmatute piltide ja esemete näitamiseks

epoksü|vaik
keem tehn orgaanilistest ainetest saadud tehisvaik, mida kasutatakse liimide, värvide, lakkide tootmiseks, isoleermaterjalina jne.

erosioon ‹-i 21› ‹s›

1. geol voolava vee kulutav tegevus, uuristus
▷ Liitsõnad: külje|erosioon, põhjaerosioon.
2. põll mulla ärauhtumine vooluvetega v. lendumine tuulega. Erosioonist kahjustatud põllumaad. Erosiooni tõkestamiseks liivaalad taimestatakse.
▷ Liitsõnad: tuule|erosioon, vee-erosioon.
3. med naha v. limaskesta marrastus. Emakakaela erosioon. *Juhul, kui villikesed lõhkevad, jätavad nad järele leemendavaid erosioone .. H. Vahter.
4. tehn pinnakihi järkjärguline purunemine tahkete osakeste, vedeliku- v. gaasivooluses

esi|sild
tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub kere esiosa ja mille külge on kinnitatud esirattad. Auto, traktori esisild.

eskiis|projekt
tehn tehnilisele projektile aluseks olev algprojekt

ežektor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn ejektor

ette|nihe
ettenihkumine, ettepoole nihkumine; tehn tööpingi lõiketera edasiliikumine töödeldava detaili ühe pöörde jooksul

etüleerima ‹42›
tehn etüülima

etüülima ‹42›
tehn etüülvedelikku lisama, etüülvedelikuga segama. Etüülitud bensiin.

etüül|vedelik
tehn bensiinile etüülimisel lisatav detonatsioonivastane vedelik

eukalüpti|õli
farm tehn eukalüpti lehtedest saadav eeterlik õli

faas2 ‹-i 21› ‹s›
tehn terava serva kõrvaldamisel moodustuv kitsas kaldpinnariba. Freesi, peitli faas. Uksetahveldise äärtele olid lõigatud väikesed faasid.

faasima ‹42›
tehn teravat serva teat. nurga all ära lõikama v. lihvima. Faasitud klaas. Faasitud teraga peitlid.

fenoplast ‹-i 21› ‹s›
tehn fenoolide ja aldehüüdide polükondensatsiooni produktidest valmistatud plastmass

ferriit ‹-riidi 21› ‹s›

1. tehn üks raua-süsinikusulamite koostisosi, peaaegu puhas raud
2. el metallkeraamiline magnetmaterjal induktiivpoolide, transformaatorite, ferriitantennide jms. südamike valmistamiseks

ferro|kroom
tehn raua ja kroomi sulam

ferro|mangaan
tehn raua ja mangaani sulam