[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvel
‹postp› [gen]
1. kedagi v. midagi mingis suhtes piirates v. sellele kahju tekitades, kellegi v. millegi kulul. Loodab teiste arvel elada ja edasi jõuda. Teenis sõbra arvel kõvasti. Püüti kõhu arvel kokku hoida. Tegime jäätise arvel kokkuhoidu. Vilja väljavedu toimus tarbimise arvel.
2. kasut. juhtude märkimiseks, kus millestki olemasolevast eelnevalt makstakse, võetakse, saadakse, antakse jne. Autor sai honorari arvel avanssi. Anna mulle palga arvel paar krooni. Võtsin puhkuse arvel paar vaba päeva.
3. kulul, pihta, kohta. *Langeb ainult mõni üksik sõna pimeduse ja viletsate jalgteede arvel. O. Luts. *.. sest missugune mees seda ikka tahab, kui tema arvel rumalat nalja tehakse. A. Valton.
4. (hrl. teised väljendusvõimalused paremad:). a. -st, -ga. *.. tutvusringkond laienes puuseppade, maalrite, torulukkseppade ja laojuhatajate arvel. V. Gross. b. tõttu, tingituna. Hea kaitsemängu arvel asus Eesti 5:2 juhtima.

diospüür ‹-i 21› ‹s›
bot Aasias, Aafrikas ja Ameerikas levinud troopiline taimeperekond, mille mõned liigid annavad hinnalist eebenipuitu, teised on väärtuslikud viljapuud (Diospyros)

etalon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. füüs põhi-, standard-, kontrollmõõt, mille järgi valmistatakse teised, tegelikult tarvitatavad mõõdud. Meetri etalon.
2. näidis, näidiseksemplar, millega teisi võrreldakse. Ilu etalon. Paul Pinnat pidas ta näitleja etaloniks. *Niisuguses kogumikus äratrükitud tööd oleksid etaloniks, millega võrrelda oma igapäevast tööd. P. Viiding.

homofoonia ‹1› ‹s›
muus mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled

ilma|rahvas
teised inimesed, laiem avalikkus. Oma alpusega jääb veel ilmarahva naeruks. Hakka nüüd kõiki ilmarahva jutte uskuma! Kes ilmarahva suud jõuab sulgeda!

jagama ‹37›

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jmt.
ja mitmed teised, ja mõned teised

jpt.
ja paljud teised, ja palju teisi

jt.
ja teised

jts.
ja teised sellised

juures
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal. Seisis akna juures. Ema toimetas pliidi juures. Raudteejaama juures on autode parkimisplats. Meisterdab midagi tisleripingi juures. Silla juures on jõgi lahti. Ootan sind postkontori juures. Koer ei püsinud karjase juures. Istu natuke minu juures! Lapsed magasid ema juures. Peatus aeg-ajalt mõne vestlejate rühma juures. Ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 'tassi kohvi juues'. Minu mõtted olid kogu aeg sinu juures, olin mõtetega sinu juures. *Peale sööki istusid mehed õllekannude juures. A. Mälk. || kallal. *Ja ajas pikema jututa püksid maha. Hakkas aluspükste juures kohmitsema. I. Sikemäe. || (laiemalt:) kusagil läheduses ja ka sees. Toimetab midagi karjalauda juures. Ma käin korra poe juures!
2. kellegi asu-, elu- v. töökohas; kellegi jutul v. vastuvõtul, (mingis asjas) kellegi pool. Ta elab tütre juures. Poiss oli korteris ühe vanainimese juures. Tüdruk kasvas üles vanaema juures. Pühade ajal olin Tartus sugulaste juures. Ma jõin juba Hendriksonide juures kohvi. Ta käis eile minu juures. Käisin hiljuti arsti, õmbleja, juuksuri juures. Käis mitme tuttava juures raha laenamas. Ta rõivad on õmmeldud hea rätsepa juures 'rõivad on õmmelnud hea rätsep'.
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi kuulub. Koduloomuuseumi juures tegutseb kodu-uurijate ring. Töötasin mitmel pool maakonnalehtede juures. || osutab juhtivale, suunavale isikule. On õppinud „Pallases” N. Triigi juures. Lõpetas konservatooriumi kompositsiooni erialal H. Elleri juures.
4. osutab isikule vm. elusolendile, samuti esemele v. nähtusele, kellel v. millel midagi esineb ning kelle v. mille suhtes midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Eri inimeste juures avaldub rahulolematus erinevalt. Mulle ei meeldi see joon tema juures. Mis sind selle loo juures häirib? Liblikate juures meeldis nende värvikirevus. *Aga küllap oli Sidonialgi Laulu juures midagi võõrastada, kas või tema halliseguseid juukseid. E. Krusten.
5. osutab nähtusele, olukorrale, asjaolule vms., mille puhul v. korral midagi toimub (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Toodangu praeguse taseme juures on see võimalik. Vesi keeb 100˚ C juures. Sellise kiiruse, tempo juures jääme küll hiljaks. Sinu võimaluste, tutvuste juures ei peaks see eriti raske olema. Võpatas selle mõtte juures. Ma ei saa sind aidata isegi kõige parema tahtmise juures. Hingeldas vähimagi füüsilise pingutuse juures. Kõige selle juures ei saa unustada, et.. *Jooksin iga kellahelina juures avama.. R. Kaugver. || osutab mingile tegevusele, millega ühenduses midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Ta oli usinasti töö juures. Ilmutas kauplemise juures erilist osavust. Kingad loksusid käimise juures. Oli ihu ja hingega, südamega, innuga asja juures. Oigas iga liigutuse, sammu juures. Mehed läksid kaardimängu juures kaklema. *Ehk eksis Juhan tegemise juures? J. Parijõgi.
6. osutab kellegi seisundile v. omadusele. Ta on hea, täie tervise juures. Vanamees ei ole enam päris mõistuse juures. Haavatu oli täie teadvuse juures. Tema oma tagasihoidlikkuse juures selle ülesandega küll toime ei tule. *Ja ta [= tüdruk] oli jõu juures, sest kandis kompsu ja toetas teisi. A. Mälk.
7. millelegi lisaks. Kõige selle juures jätkub tal veel aega kirjanduse lugemisekski. *Oma lüheldase kasvu juures on see veider mehike veel pisut küürus.. O. Luts.
8. osutab püsivamale valdus- v. kasutus-, ka käsitlusobjektile (tavalisem on selles funktsioonis adessiiv). Võimu juures on konservatiivid. Selle teema juures me pikemalt ei peatu.
9. kõnek osutab isikule, kelle suhtes teisel isikul on teat. mõju. Sel noormehel on suur menu tütarlaste juures. Minu juures sul selline plaan läbi ei lähe.
10. van nimel, pandiks pannes. *„Armas laps,” rääkis ema nüüd, „oma ja sinu hingeõnnistuse juures vannun, et see on hoopis teine asi.” A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. vahetus läheduses, täiesti lähedal (nägemas, kuulmas vms.). Olin juba päris juures, kui ta mind märkas. Keegi peab raskel haigel juures valvama. Ma olin juures, kui see juhtus. Pead sa igal pool ninapidi juures vahtima!
2. küljes (hrl. mittesoovitavast kõrvalnähtusest kõneldes). Piimal oli mingi võõras maitse juures. Riietel on koirohu lõhn juures. Mehel olid õllelõhnad juures. Sel lool on natuke halb maik juures. Poisikesel oli näppamise mood juures. Eks sel asjal ole oma „aga” juures. *Kõiksugused albid kombed on tal juures. A. Kitzberg.
3. varasemale lisandunud. Huviliste arv suureneb, täna on jälle mitu uut inimest juures. *Tõsi, uusi masinaid on juures. Keskel pole enam tühja ruumilarakat. I. Sikemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kus|juures, seal|juures, see|juures, siinjuures

kahe|kojaline

1. pol (esinduskogu kohta:) kahest kojast koosnev. Kahekojaline parlament.
2. bot (taimede kohta, mille ühed isendid kannavad isas-, teised emasõisi). Kahekojalised taimed nagu haab, paju, humal.

kibedasti ‹adv›

1. toimekalt ja kiiresti; usinasti, hoolega. Kõik töötasid kibedasti. Nad olid millegagi kibedasti ametis. Naised õmblesid kibedasti. Mida nad seal nii kibedasti teevad? Marjakorjajate käed olid kibedasti tegevuses. Valmistuti kibedasti pulmadeks. Tuleb kibedasti astuda, et õigeks ajaks pärale jõuda. Kuhu sa nii kibedasti tõttad? *.. korjab selleks ettevõtteks [= sõiduks] kibedasti raha. L. Tigane.
2. ägedalt, kõvasti, kangesti, väga. Jalg hakkas kibedasti valutama. Tüdruk hakkas kibedasti nutma. Ta tõmbas kibedasti suitsu. Tal oli kibedasti tegemist, et õhtuks tööd lõpetada. Ehitustööd on kibedasti käimas. Kahetseb seda kibedasti. Pettus peagi kibedasti. Poiss sai teiste käest kibedasti võtta 'teised kritiseerisid teda ägedalt'. || hädasti, ilmtingimata. Mul on kibedasti raha vaja. Sind on siin kibedasti tarvis. Heinaajal on kibedasti tarvis kuiva ilma.

kõrvu|nurgad pl
mat kaks nurka, millel on ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge; kaks nurka, mille summa on sirgnurk

nebulaar|hüpotees
astr hüpotees, mille järgi Maa ja teised planeedid on tekkinud udukogust, s.o. pöörleva hajusainepilve tihenemise teel

näidis|tund
ped õppetund, mida kuulavad teised õpetajad, praktikandid vm. isikud, lahtine tund

osa|rõhk
füüs rõhk, mida omaks iga segusse kuuluv gaas antud ruumalas, kui teised gaasid sealt kõrvaldataks

pea|vanem
vanem, kellele teised vanemad alluvad, kõrgeim pealik. *Kõrge kasvuga hallpea, keda teised kui peavanemat austasid, pööras silmad Tasuja poole.. E. Bornhöhe.

põik|nurgad pl
mat nurgad, mis tekivad kahe sirge lõikumisel kolmanda sirgega ning mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja teised haarad paiknevad teine teisel pool lõikajat

päike(ne) ‹päikese e. päikse, päikest, päikesesse e. päikesse e. päiksesse, päikeste, päikesi e. päikseid e. päikeseid, päikestesse e. päikseisse e. päikesisse e. päikeseisse 5 või 4› ‹s›

1. Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid. a. (tavalises tekstis üldnimena). Hele, kuldne, särav päike. Kevadine, talvine päike. Päikese kollane kera. Päikese soojus, valgus. Päikese kullased kiired. Päikese tõus, loojaminek. Päike tõuseb, paistab, loojub. Kevadel käib päike kõrgelt. Päike on juba suures kõrges, kõrgel (taevas), keskhommikus. Päike vajus madalale, silmapiirile, merre, metsa taha. Päike hakkas juba madalamale veerema. Vihm läks üle ja päike tuli välja. Päike läks, kadus pilve taha. Päike särab, lõõmab, lõõskab, leegitseb. Hindas pilguga päikese kõrgust. Vastu päikest olevatel 'päikesepoolsetel' nõlvadel on lumi juba sulanud. Perenaine tõusis koos päikesega 'päikesetõusul', enne päikest. Poissmeeste päike nlj kuu. Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ei ole midagi uut päikese all '(maa)ilmas'. Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest.. L. Kibuvits. | piltl. Elutõe, armastuse päike. Temas oli, tema silmis säras päike. *„Ausalt öelda, teie päike on looja läinud,” lausus Saatlev nüüd päris kurjalt. P. Kuusberg. b. ‹suure algustähega› astr. Päikese atmosfäär, pind, mass, läbimõõt, pöörlemisperiood, spekter. Päikese aktiivsus. Päikese kaugus Maast. Päikese kroon 'Päikese atmosfääri välimine, väga hõre ala'. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese.
▷ Liitsõnad: aprilli|päike(ne), augusti|päike(ne), hommiku|päike(ne), juuni|päike(ne), juuli|päike(ne), keskpäeva|päike(ne), kesköö|päike(ne), kevad|päike(ne), loojangu|päike(ne), lõuna|päike(ne), märtsi|päike(ne), põua|päike(ne), pärastlõuna|päike(ne), suve|päike(ne), sügis|päike(ne), õhtupäike; kõrgustiku|päike(ne), mäestiku|päike(ne), mägi|päike(ne), troopikapäike; kõrvalpäike; vabadus|päike(ne), õnnepäike.
2. (teiste kinnistähtede kohta). Iga täht on kauge päike. *On .. päikesi, mis on meie omast 900 miljonit korda heledamad. F. Tuglas.
3. päikesepaiste. Tuba, õu on päikest täis. Päikeses sätendav, sillerdav, kilgendav meri. Õhk väreles päikeses. Laotas räimed päikese kätte kuivama. End päikese käes soojendama. Mees oli palju päikest saanud, päikesest pruun. Päike kõrvetas villid selga. Sügisene päike ei hakka enam peale 'ei mõju enam nahale pruunistavalt'. Päikest võtma 'päevitama'. *See nukrus sarnanes jürikuuga, mis toob läbisegi päikest, lumelobjakat ja vihma. L. Promet.
4. piltl (südant soojendava v. särava, sellisena tähelepanu keskpunktis oleva inimese kohta). Minu vanaduspäevade päike on mu lapselaps. Ta oli terve seltskonna päike. *.. siis ei pääsenud keegi mööda Milly Saalemist, kes polnud enam tõusev täht, vaid päike. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: elupäike.

riie ‹riide 18› ‹s›

1. kudumistelgedel kaht ristuvat lõngasüsteemi põimides valmistatud tekstiilmaterjal; muul viisil kangana valmistatud tekstiilmaterjal. Villane, puuvillane, linane riie. Poolvillane, täisvillane riie. Kodukootud, ostetud riie. Ühevärviline, kirju, triibuline, ruuduline, lilleline riie. Pleegitatud, karvastatud riie. Riiet kuduma, värvima. Mitu meetrit riiet. Odavast õhukesest riidest kleit. Paksust pehmest riidest hommikumantel. Sellest riidest ei saa head ülikonda. Purjesid valmistatakse hästi tihedast riidest. Riidega vooderdatud karp. Mahl pressiti läbi tugevakoelise hõreda riide.
▷ Liitsõnad: atlass|riie, diagonaal|riie, elastik|riie, filter|riie, gaas|riie, impregneer|riie, jõhv|riie, kamm|riie, kanep(i)|riie, klaas|riie, koort|riie, koti|riie, krepp|riie, kummi|riie, laus|riie, lina|riie, lõuend|riie, melanž|riie, pikee|riie, puuvill(a)|riie, smirgel|riie, staapel|riie, šenill|riie, tehis|riie, toor|riie, trikoo|riie, vaha|riie, õliriie; kardina|riie, katte|riie, kleidi|riie, kostüümi|riie, käteräti(ku)|riie, lipu|riie, madratsi|riie, mantli|riie, mööbli|riie, pakke|riie, palitu|riie, pesu|riie, pluusi|riie, purje|riie, päevasärgi|riie, püksi|riie, seeliku|riie, sineli|riie, särgi|riie, tasku|riie, telgi|riie, tikk|riie, vahe|riie, voodilina|riie, voodri|riie, võrgu|riie, ülikonnariie; alus|riie, pealisriie; otse|riie, vilturiie; linna|riie, poe|riie, vabrikuriie.
2. ‹hrl. pl.› riietusese, rõivas. Uued, uhked riided. Vanad, kulunud, katkised riided. Soojad riided. Ostis endale kallid riided. Lapitud püksid ja luitunud särk olid ta ainsad riided. Sinu riided pole teiste omadest sugugi halvemad. Märjad riided kleepuvad ihu külge. Pane kuivad riided selga! Ema õmbleb mulle ise riideid. Kannab venna vanu riideid. Riideid kohendama, parandama. Riideid selga panema. Ajasin vastumeelselt riided selga. Isa on riietega, riietes magama jäänud. Võttis riided seljast (ära). Vabastas end riietest. Riided kooriti sauna eesruumis maha. Pane riided varna! Suurte riietega on raske töötada. Magamistoast kostis riiete kahinat. Nad vahetavad ühtelugu oma riideid 'kannavad üksteise riideid'. Oota, ma vahetan oma riided ära 'panen teised riided selga'. || (kogumõistena:) riietus. Elamiseks on kõigepealt vaja toitu, riiet ja peavarju. Muretse endale vähemalt korralik riie selga! Kuidas sa nii kerge riidega välja tulid? Ilm on soe, suuremat riiet pole vaja selga panna. Öeldakse, et riie teeb inimese (inimest hinnatakse tema riietuse järgi). Riie ei riku meest, kui mees riiet ei riku. *Elati, hingati, saabas jalas ja riie seljas. I. Jaks. | ‹ainsuse sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana). Riide(sse) panema. Oled sa riides? Ta on alati puhtalt ja korralikult riides. Riides on ta nagu vana kaltsakas. Käib maitsekalt, hästi riides. Riidest lahti võtma. *Kui poiss riidesse sai, oli ema juba värvitud ja nad hakkasid minema. M. Mutt.
▷ Liitsõnad: alus|riie, pealis|riie, selja|riie, valmis|riie, üleriie; era|riie, tsiviil|riie, vormiriie; haigla|riie, kiriku|riie, kooli|riie, leina|riie, linna|riie, meeste|riie, peo|riie, pidu|riie, pühapäeva|riie, rahva|riie, reisi|riie, selja|riie, supel|riie, suri|riie, suusa|riie, suve|riie, sõidu|riie, tali|riie, talve|riie, tänava|riie, töö|riie, ujumis|riie, vahetus|riie, õue|riie, ööriie; koti|riie, raudriie vrd kuuriided.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana, ka pl.› mõni muu tekstiilmaterjalist tarbeese
▷ Liitsõnad: ees|riie, põrandariie; aseme|riided, magamis|riided, voodiriided.

järele tegema

1. (seda)sama tegema, mis teine v. teised ees; jäljendama, matkima, järele aimama. Üks vend teeb lollusi ees, teised teevad järele. „Noh, könnid, tehke järele!” praalis üle järve ujuja. Metsavaht oskas lindude hääli osavalt järele teha. Poisid tegid õpetaja kõnnakut järele. Tegi teise võõrapärast kõnemaneeri järele. || (eseme vms. kohta, ka seoses võltsimisega). Muuseumi vahakujud olid väga hästi järele tehtud. Võtmeid pole raske järele teha. Osavalt järele tehtud ikoon, maal. Järeletehtud allkiri.
2. tagantjärele ära tegema, hiljem sooritama. Ma teen selle töö järele. Uue aine eksam lubati kõigil järele teha.

õie|põhi
bot õierao laienenud tipp, millele teised õieosad kinnituvad