[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agressioon ‹-i 21› ‹s›
pol ühe v. mitme riigi relvis kallaletung teisele riigile. Agressiooni alustama. Agressiooni ohvriks langema. Agressioon naaberriigi vastu.

ahel|laul
folkl jätkuvärsile ülesehitatud regivärsiline laul, kus mõttekäik liigub värss-värsilt edasi ühelt objektilt teisele

arranžeerima ‹42›

1. muus helitööd teisele orkestri-, pilli- v. hääleliigile ümber seadma. Bändidele arranžeeritud rahvalikud laulud.
2. hrv korraldama, toime panema. *Vilma on mõistuse-inimene, ka oma südameasjad korraldab ta kavakindlalt ja arranžeerib naudingud arukalt. M. Metsanurk.

atsetüül|koliin
keem füsiol üks aineist, mis vahendab närviimpulsside edasikandumist ühelt neuronilt teisele

edasi|kindlustus
maj tehing, millega üks kindlustaja sõlmib kindlustuslepingu ja müüb selle edasi teisele kindlustajale

eelkäija ‹1› ‹s›

1. see, kes käib, kõnnib eespool. Metsarajal kaotasime eelkäijad silmist. Eelkäija peatus, et teisi järele oodata. *.. Eege asetab oma kitsa, üleni poriga paagatanud kinga eelkäija jalajälgedesse. L. Kibuvits.
2. see, kes eelnes kellelegi teisele mingil ameti- v. töökohal, kohustuste täitmisel vms. Aleksander I jätkas oma eelkäija poliitikat. Uus õpetaja erineb täielikult oma eelkäijast. Ametisse astunu sai eelkäijalt häid näpunäiteid. | piltl. Rõngas kuu või päikese ümber on ilmamuutuse eelkäija.
3. see, kes v. mis oma tegevusega valmistas pinda, lõi tingimusi teistele v. millest miski on arenenud. Suure Prantsuse revolutsiooni teostajad pidasid Voltaire'i oma eelkäijaks. Juhan Liiv on eesti kriitilise realismi eelkäija.
4. ‹hrl. pl.› eellane, esivanem. Inimese eelkäija. Soome-ugri rahvaste eelkäijad. Kultuurtaimede metsikud eelkäijad.

ekstrapolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale
2. mat funktsiooni antud väärtusterea abil tema teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine; ant. interpolatsioon

epifüüt ‹-füüdi 21› ‹s›
bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid võtmata

glissando ‹6› ‹s›
muus libisemine ühelt helilt teisele mitme vaheastme kaudu. Glissando üles, alla. Laulja tegi omavolilisi glissandosid.

halssima ‹halsin 42›
mer ühelt halsilt (2. täh.) teisele siirduma

hanke-tarne|leping
maj leping, mille üks pool – tarnija – kohustub teisele poolele – hankijale – vara lepingus ettenähtud koguses, hinnaga ja tähtajal üle andma, hankeleping (2. täh.)

hoonestus|õigus
jur õigus püstitada hoone teisele omanikule kuuluvale maale

interferents ‹-i 21› ‹s›

1. füüs kohtuvate lainete vastastikune toime. Heli-, valgus-, raadiolainete interferents.
2. keel ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele

ise|loom [-u]

1. inimese käitumises ja suhtumises ilmnevad põhilised, püsivamad psüühilised omadused, karakter. Iseloomu mehisus. Elav, kinnine, hea, halb, äkiline, raske iseloom. Iseloomu kasvatama. Iseloomud ei sobi. Iseloomult vaikne, tossike. Rahvuslik iseloom 'ühele v. teisele rahvusele omane psüühiline eripära'. || looma käitumislaad. *Igal koeral on oma iseloom. Murra oli jonnakas. J. Kaidla.
2. tugev tahe, visadus, püsivus. Sel mehel, tütarlapsel on iseloomu. Iseloomuga inimene, naine, mees. *Sahkerdagu vanad, meie – noored – ilmutame iseloomu. H. Raudsepp.
3. isiksus (2. täh.), natuur. *See [= naine] oli julm, haiglaselt despootlik iseloom. B. Alver. *Ning sellises võitluses on edu ainult Loki-taolistel visalt edasirühkivatel iseloomudel. O. Kool.
4. millegi eripärased jooned, millegi (põhi)olemus v. laad. Palk sõltub töö iseloomust. Oma iseloomult juhuslik nähtus. Majandusliku iseloomuga streigid. Kasvatusliku iseloomuga sunnivahend. Artikli ründav iseloom. Tootmise ühiskondlik iseloom.
▷ Liitsõnad: kaitse|iseloom, klassi|iseloom, põhi|iseloom, üldiseloom.

istama ‹istata 48›
tehn mingit detaili teisele asetama, nii et tekib ist. Pumba tööratas on istatud elektrimootori võllile.

jutustama ‹37›

1. mingit sündmust v. (väljamõeldud) tegevustikku vabas vormis (suuliselt v. kirjalikult) teatavaks tegema; millestki teis(t)ele kõnelema. Lugu, juttu, muinasjuttu jutustama. Jutustab elavalt, huvitavalt, kaasakiskuvalt, igavalt. Hommikul jutustas ta mulle oma unenäo. Jutustab oma tähelepanekutest, elujuhtumustest. Ajalooõpetaja jutustas Jüriöö ülestõusust. Ants jutustas sõbrale oma seiklustest pika loo. Vanaisa jutustas, kuidas vanasti reht peksti. Jutusta, mida sa kuulsid. Pala anti õpilastele järgmiseks tunniks lugeda ja jutustada. Muistend jutustab Emajõe tekkest. Romaan jutustab rannarahva elust. Film jutustab sõjasündmustest. Jutustav lause. Jutustav rahvalaul. || piltl millegi kohta tunnistust andma. Arheoloogilised leiud jutustavad meie esivanemate kultuurist. Mehe pahklikud käed jutustavad raskest tööst.
2. murd vestlema, juttu ajama. *Kuningas Oskar kutsus ta enese juurde ja jutustas temaga nagu vana sõbraga. M. J. Eisen. *Esmalt viitis ta köögis tüdruku juures veidi aega, jutustades sellega.. J. Mändmets.

järsak ‹-u 2› ‹s›
järsk üleminekukoht ühelt kõrgusastmelt teisele, järsk kallak. Toompea järsak. Järsakust rabises liiva alla. Tee kulges püstloodse järsaku serval.
▷ Liitsõnad: kalda|järsak, kalju|järsak, mäe|järsak, rannajärsak; kivi|järsak, liivajärsak.

kaebama ‹kaevata 48›

1. kellelegi millestki halvast, ebameeldivast, muret tekitavast v. häirivast asjaolust rääkima, kurtma. Kaebab sisemisi valusid, sisemiste valude üle. Isa kaebas õhtul väsimust, väsimuse üle. Kaebab külmavärinaid, peavalu, pisteid küljes. Kaebas, et süda on paha. Ei kaevanud kunagi kellelegi oma tervise üle. Kaebas ajapuudust, janu, rahapuudust. Kaebab igavuse, tüdimuse, üksilduse üle. Sissetulekute, korteri üle ei saa kaevata. Kaebas sõpradele oma häda. Talus kaebamata kõik saatuselöögid. Eit pistis hädaldama ja kaebama. Kaebab, et aasta, viljasaak oli halb. Kaevatakse liigse müra ja kuumuse üle tsehhis. „Mul on külm!” kaebas Anu. | piltl. *.. ja mu süda nutab ning kaebab sinu valu pärast .. H. Anto. || van halama, taga nutma, häälekalt leinama. *Isamaa! / Sinuga / nutan teda härdal meelel, / kaeban teda kurval keelel. A. Grenzstein. *Nii nagu vanast Paabeli vangis, nii kaebavad nad siin [= Jeruusalemma nutumüüri ääres] pikas nutulaulus .. O. Kallas.
2. kellegi kohta teisele isikule (v. instantsile) midagi süüdistades teatama. Kedagi kohtusse kaebama. Ats läks, tuli vanaemale kaebama. Kaeba või keisrile. Tüdrukud ähvardasid õpetajale ära kaevata. Jookseb iga tühja-tähja pärast kaebama. Ta oli ministri juures kaebamas käinud. Kaebas aina teiste peale. *Varsti tuldi emale kaebama, et Karl on saanud hakkama mingi ulakusega. E. Krusten.

[endale, kellelegi] kaela tõmbama ~ kutsuma
endale v. kellelegi teisele mingeid ebameeldivusi, hädasid vms. põhjustama, neid esile kutsuma. Ära tee seda, tõmbad veel endale pahanduse kaela! Ise nad kutsusid endale selle õnnetuse kaela. *Vend on mulle kaela tõmmanud üsna suure võla .. M. Metsanurk.

kaksiti ‹adv›

1. isteasendis(se) millegi peal(e), nii et üks jalg on ühel(e), teine teisel(e) pool(e) (rippumas), kaksiratsa, kaksiratsi, kaksiraksi. Kargas kaksiti hobuse selga. Poiss istub kaksiti puutüvel. Istus kaksiti pingile. Isa võttis poisi endale kaksiti turjale.
2. kaksipidi (1. täh.) *Ta loogika oli lihtne ega tekitanud kaksiti mõtlemist. A. Uustulnd.

üle kandma

1. üle viima, siirma. a. (ühest paigast teise). Elektrienergiat üle kandma. Sõna poolitamisel ei saa üksikut tähte teisele reale üle kanda. Suurtükituli kanti vaenlase kaitse sügavusse üle. b. (ühelt olendilt teisele). Verd üle kandma. Kiiritatud katseloomale kanti üle luuüdi. c. (ühelt asutuselt, isikult, kontolt teisele). Laskis palga panka üle kanda. *Või kannad krundi ja maja üle firma Kadarik & Kansvei nimele vastavas omaväärtuses. K. Ristikivi. d. (ühest valdkonnast v. ühelt nähtuselt teisele). Õpetust looduslikust valikust ei saa bioloogiast inimühiskonnale üle kanda. Tõlkes on mitmed konstruktsioonid teisest keelest mehaaniliselt üle kantud. Autor on sündmustiku üle kandnud tunduvalt hilisemasse aega.
2. raadio v. televisiooni kaudu edasi andma. Televisioon kannab jalgpallivõistluse üle. Kontsert kanti raadios üle.

kanduma ‹37›

1. millestki kantuna, viiduna kuhugi liikuma. Paat kandus allavoolu. Jääpank merehädalistega hakkas avamere poole kanduma. Plankton kandub edasi hoovustega. Sädemed kandusid tuulega kaugele. Toitained kanduvad verega mööda keha laiali. Aiast kandub tuppa magusat lillelõhna.
2. ühest paigast (aegamööda) teise üle minema; ühelt objektilt teisele siirduma. Lahingud kandusid Eesti pinnale. Mäng kandus väljaku keskele, värava alla. Leegid kandusid köögist edasi tubadesse. Romaani sündmustik kandub Euroopast Ameerikasse. Traditsioonid kanduvad põlvest põlve. See reegel on kandunud grammatikast grammatikasse. Isa närvilisus kandus ka teistele perekonnaliikmetele. Külmatunne kandus kätest kogu kehasse laiali. Sõnavõttude raskuspunkt kandus olmeprobleemidele. Sõnum, uudis, teade kandus suust suhu. Tahes-tahtmata kandusid mõtted kodule. Kandume mõttes 100 aastat tagasi.
3. kostma; kuulda olema, kuulduma. Karjaste huiked kandusid kaugele. Kõrvu kandusid vaid katkendlikud laused. Aeg-ajalt kandus kiriku poolt kellahelinat. Kauge tänavamüra kandus meieni ebamäärase mühana.
4. teat. kauguseni ulatuma. Tema hüpped kandusid 92 ja 97 m kaugusele. Esimene heide kandus veidi üle 48 m.

kantima ‹kandin 42›

1. üle kandi (1. täh.) lükates teisaldama v. üle kandi paiskuma. Kiviplaati kanditi küljelt küljele. Klaasesemeid sisaldavaid kaste ei tohi kantida. *Kast oli alt laiem, et see laeva õõtsumisel kantima ei hakkaks. R. Kurgo.
2. puitmaterjali kanti (1. täh.) töötlema. *.. Kirka, laiaõlgne mehejurakas, kantis aga kirvega palki. P. Mõtsküla (tlk). *.. lõikas saekaater laudu ja kantis palke. P. Vallak.
3. kandiga varustama, ääristama. Raamimisel kanditi piltide ääred tumeda paberiga. Nahaga kanditud mantel. Paelaga kanditud müts. Kanditud taskud, õmblused, nööpaugud. *Vaskplekiga kanditud trepituhvid valmistasid lõbu oma nagisemisega .. V. Gross.
4. kanti moodustama, kandina ääristama. Hommikumantli hõlmaservi ja varrukasuid kandib ühevärviline riie. *Peeglit kantis lai nikerdatud puuraam .. R. Vaidlo.
5. kõnek teise suunda keerama (hrl. tuule kohta). Tuul kipub kantima. Tuul kantis (end) loodesse, üle ida kirdesse. *Tuule oli öösel vähe lääne poole kantinud, puhus paraja nohinaga. H. Sergo.
6. piltl raha vm. vara ühelt asutuselt, isikult v. kontolt (ebaseaduslikult) teisele üle kandma. Kantisid riigi raha oma taskusse, erakapitaliks. Polikliiniku vara kanditi erafirma arvele.

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

kenkama ‹kengata 48›
murd
1. (haiget jalga) lonkama, lompama. *.. kenkab meilt mööda Silbe Tõnis, kepp käes, kark kaenla all ja naine järel. O. Luts. *.. põdes kodus oma hargi otsa astutud jalga ning pidi alles toas kenkama. R. Sirge.
2. (ühe jala peal, ühelt jalalt teisele) hüppama. *Mängijal köidetakse jalg kõverasse ja ta peab ühel jalal „kengates” (hüpates) maiustust suuga kinni haarama. A. Kalamees.

ringi kilama
kilades ühest kohast teise, ühelt objektilt teisele suunduma. Silmad kilasid neil ringi, otsides rahva hulgast tuttavaid.

konvertima ‹konverdin 42›
info andmete esitust ühelt kujult teisele viima, muutmata andmete sisu, teisendama, konverteerima (3. täh.) Faile konvertima.

kosmose|laboratoorium
teadusuuringuteks kasutatav orbitaaljaam v. teisele taevakehale paigutatav uurimiskompleks, orbitaallaboratoorium

kuke|poks
mäng, kus ühel jalal hüpeldes, käed vaheliti rinnal, püütakse vastast õlaga müksides tasakaalust välja lükata, et ta ka teisele jalale toetuks. Tegime bussi oodates kukepoksi, et sooja saada.

ümber kvalifitseeruma
teisele erialale üle minema, uut kvalifikatsiooni omandama. Seoses automatiseerimisega tuli paljudel töölistel ümber kvalifitseeruda. Teadlane kvalifitseerus astronoomist ümber teoreetilise füüsika alale.

kõlgutama ‹37›

1. rippuvana ühele ja teisele poole kõigutama. Laps istus jalgu kõlgutades toolil. Istub nari serval ja kõlgutab jalgu. Tüdruk kõlgutab kompsu käe otsas, korvi sangapidi käes. *..tuul puhub [rehealuse] väravatest sisse ja kõlgutab suurt sarja, mis pealispaku küljes ripub.. O. Luts.
2. hrv riputama, millegi külge kõlkuma panema. *Ja hakkas suurnikkudega sula jonni ajama... Ja kõlgutati [= poodi] tamme otsa. A. Jakobson. *Õõnsuste lagede külge kõlgutavad end nahkhiired. O. Tooming.

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

käsi|raha
rahasumma, mille üks lepingupooltest maksab tasumisele tuleva summa arvel teisele poolele ette lepingu sõlmimise ja täitmise tagatisena. Maksis korteri eest käsiraha sisse. Nõudis kauba kinnituseks käsiraha.

käänlema ‹käänelda 49›

1. väänlema, korduvalt ühelt küljelt teisele pöörama, visklema. Käänleb ja väänleb unetult asemel, voodis. Käänleb ühelt küljelt teisele. Haige käänleb krampides. Küttide ees käänles maas haavatud kiskja. || rahutult nihelema, mitte paigal püsima. *..ta teeb närvilikke liigutusi, köhatab veelgi paar korda, käänleb siia ning sinna.. R. Roht.
2. looklema, käänakuid ja lookeid tegema, (väga) käänuline olema. Tee, oja käänleb kaljude vahel. Teerajad käänlevad mööda mäekülgi. Käänlev rannajoon.

käänu|punkt
mat tasandilise joone punkt, milles joon läheb ühelt selles punktis võetud puutujaga piiratud pooltasandilt üle teisele

kütte|pind [-pinna]
tehn pind, mille kaudu soojus kandub ühelt keskkonnalt teisele. Katla küttepind.

liising ‹-u 2› ‹s›
maj tehing, mille puhul vara renditakse teisele isikule koos potentsiaalse omandiõiguse üleandmisega
▷ Liitsõnad: kapitali|liising, kasutusliising.

lohistus|tee
(veesõiduki lohistamiseks maad mööda ühelt jõelt teisele, üle maakitsuse v. kosest, kärestikust mööda). Muinasaegsed lohistusteed.

lonkama ‹longata 48›

1. ühe jala lühiduse, valulisuse vm. tõttu teis(t)ele tugevamini toetudes käima. Tugevasti, kergelt lonkama. Lõi naabri koera lonkama. Lonkab vasakut, paremat jalga. Jalad olid nii hõõrdunud, et lonkasin lausa mõlemat jalga, mõlema jalaga. Koer lonkab paremat tagumist jalga. Käib, läheb longates. Lonkab kepi, kargu najal. Väänas jala ära ja lonkas mitu nädalat. Jäi põlvehaavast lonkama. || (jalgadega eseme kohta:) ebakindlalt seisma. Laud lonkab, tuleb mingi liist jala alla panna. Istub lonkavale pingile, toolile. || (seadme jms. kohta:) ebaühtlaselt käima. *.. kus vana lauakell natuke longates käib, üht tiksu teisest kõvemini lüües. M. Metsanurk.
2. piltl korrast v. käest ära olema, mitte normaalne v. normis olema, nõrk v. puudulik olema. Selles koolis distsipliin, kord lonkab. Viimasel ajal kipub tal tervis lonkama. Valesti arvutasid, sul matemaatika lonkab. Ta loogika lonkab. Kui kaubandus lonkab, siis spekulatsioon õitseb. Töö organiseerimine lonkab neil mõlemat jalga, kahte jalga korraga, kõigi nelja jalaga. *Meie karskusselts on lonkamas. Uut eestseisust oleks vaja. A. Kitzberg.

lõngerdama ‹37›
kord ühele, kord teisele poole kaldudes liikuma, lengerdama; taarudes, vinta-vänta liikuma. *Laine harjal olles jäi rool veest välja ja paat kippus lõngerdama .. A. Hint. *Nagu juhtvitsata vanker lõngerdas Jaan Tüürmann vinta-vänta mäest alla. R. Sirge.

lükkama ‹lükata 48›

1. tõuke, tõugete v. pideva surumisega kuhugi v. mingis suunas liikuma panema v. liikumas hoidma. Lükkab ukse, akna, värava lahti, kinni. Lükkame kapi teise seina. Pingid ja toolid lükati nurka, lauad lükati koomale, kokku. Käru, lapsevankrit lükkama. Lükkab jalgratast käekõrval. Lükkasin kiige käima, suusad libisema. Lükkab kiigele käega, jalgadega hoogu. Lükka riiv ette, eest ära, lükka uks riivi. Lükkab kuuli rauda. Kas lükata ees või vedada järel? Mina vean eest, sina lükka tagant. Oksi laiali lükates tungisime läbi padriku. Lükkab püksid alla, kingad jalast, mütsi kuklasse, käised üles. Lükkab teise pikali, kraavi, lumme. Ära lükka, ma kukun. Lükkasin paadi kaldast lahti, vette. Buldooser lükkab kivid eemale, hunnikusse. Vedur lükkas vagunid haruteele. Kuidas lükkad, nõnda läheb. | piltl. Ole siin teiste tõmmata ja lükata. Asi tuleb liikuma lükata. *Kui mitu korda on Otto tagaplaanile lükatud .. sest senikaua, kui ta aru pidas ja hoogu võttis, jõudis nobedam ette. O. Tooming. || mingit pinda mööda libistama; selliselt libistades töötlema. Lükkab kammiga, sõrmedega läbi juuste, käeseljaga üle silmade. Võta hari, lükka mu selg puhtaks. Lükka särk triikrauaga üle. Viiliga üle, siledaks lükkama. Seda lauda tuleb pisut höövliga lükata, muidu ei kõlba pingiks. Buldooseriga tasaseks lükatud plats. *Lükkasime uusi püsse tavotist puhtaks. J. Peegel.
2. edasi lükkama. Pulmad lükati sügise peale. Milleks maksmist homseks lükata? Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna. *.. ja lükkas [kohus] otsusetegemise järgmiseks kohtupäevaks. A. H. Tammsaare.
3. (ära) veeretama, kellelegi teisele siirma. Isa surm lükkas perekonna ülalpidamise raskused emale. *Süü kõige eest lükkasid Mahtra mehed teadagi võõraste valdade peale. E. Vilde. *Kõik, mis ta üle üteldi, lükkas ta isamaa vastaste Kaela .. Juh. Liiv. *Päev-päevalt lükkas ta seda häbi oma kaelast. A. H. Tammsaare.

ümber lülitama
(näit. raadiovastuvõtjat teisele saatejaamale v. lainealale, televiisorit teisele kanalile, mootorit, masinat teisele töörežiimile jne.). *„Moskvitš” lülitanud lähenedes aegsasti kaugtuled ümber lähituledeks. P. Kuusberg. *Radist sai ainult kuulata, ümber lülitada, ja siis sai ta jällegi kõnelda .. L. Metsar (tlk). | piltl. Hoopis teistesse tingimustesse sattudes ei suuda me end paugupealt ümber lülitada.

maandama ‹37›

1. maapinnale (mõnikord ka veepinnale), Maale laskuma panema, maanduma panema. Meeskond maandas lennuki tagavaralennuväljal. Helikopter maandati metsalagendikul(e), jääpangal(e). Halvast nähtavusest hoolimata maandasid lendurid lennuki õnnelikult. Kosmoseaparaat maandati India ookeanile. Lennukitelt ja helikopteritelt maandati vaenlase tagalasse dessant. *Taheti lennata Severnaja Zemljale ja põhjapoolusele ning maandada neisse paikadesse uurijate rühmi. V. Masing (tlk). || midagi mingile teisele taevakehale laskuma panema. Kosmoselaeva kuukabiin maandati Kuu pinnale. Automaatjaama laskumiskapsel maandatakse Veenusele.
2. maale (2. täh.) suunama, maabuma panema. Eskaader maandas saarel dessandi. 1944. a. juulis maandati Normandias liitlasväed.
3. el elektrit juhtivaid seadmeosi maaga ühendama. Maandatud antenn, elektrimootor, vooluring. Piksevarras peab olema hästi maandatud. Maandamata elektriseadmed on eluohtlikud.
4. piltl lõdvendama, lõõgastama. Puhkus, uus keskkond, lõbustused maandavad närvipinget. Ta kipub end alkoholiga maandama. *Tean ju, et ta on täpselt valitud naljaga nii mõnegi pingsa situatsiooni juhatuse koosolekul naeruks maandanud. K. Helemäe.
5. vet looma (raviprotseduuriks, opereerimiseks) pikali panema

male|käik
reeglitele vastav malendi siirmine malelaua ühelt väljalt teisele. Õppis, sai juba poisikesena malekäigud selgeks. || piltl (kavala, sageli ootamatu teguviisi kohta). Poliitika, diplomaatia malekäigud.

mandrite|vaheline
mandrite (1. täh.) vahel toimuv, ühelt mandrilt teisele ulatuva tegevusega, kontinentidevaheline. Mandritevaheline lennuliiklus. Mandritevahelised ballistilised raketid.

maru|taud
vet med äge eluohtlik viiruslik kesknärvisüsteemi kahjustustega nakkushaigus, mis kandub haigelt loomalt teisele loomale v. inimesele puremise teel v. süljega, hüdrofoobia. Marutaudi lõimetusaeg, järgud. Marutaudis koer, rebane.

mediaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füsiol närviimpulsside ühelt närvirakult teisele edasikandumist vahendav bioloogiline aine
2. jur vahendaja rahvusvahelistes tüliküsimustes
3. muus plektron, lipits

migratsioon ‹-i 21› ‹s›
rändamine, ränne. a. ka maj rahvastiku ränne, ümberasumine omal maal v. ühelt maalt teisele. Rahvusvaheline migratsioon ja sisemigratsioon. b. biol elutingimuste v. vajaduste muutumisest johtuv loomade ulatuslik liikumine. Aastaajaline, ööpäevane migratsioon. Loomade toitumis- ja talvitusränded, kalade kudemisränded jm. migratsioonid.

üle minema

1. midagi ületades v. millegi kaudu kulgema. Läksime kraavist palki mööda üle. Siit läks eriti tugev äikesehoog üle. *Pidin peaaegu küsima, keda nad nüüd veel haaravad – rinne läks ju paar nädalat tagasi üle .. R. Kaugver. || piltl süvenemata üle libisema v. mööda minema (4. täh.) Piinlikust küsimusest püüti kiiresti üle minna.
2. varasemalt tegevuselt, olukorralt teisele tegevusele, teistsugusele kasutusviisile, erinevat laadi olukorrale siirduma. Teisele tööle üle minema. Väed läksid kaitselt pealetungile üle. Läks piibusuitsetamiselt üle paberossidele. Kirjanik on lüürikalt proosale üle läinud. Läks teisel kursusel juurast üle usuteaduskonda. Sa oled juba suveriietusele üle läinud. Läks peagi teietamiselt üle sinatamisele. Teoorjuselt mindi üle raharendile. Ratsud läksid traavilt üle galopile. || (leeri, poolt jms. vahetades siirduma). Vaenlase poole üle minema. Osa sõjaväge läks ülestõusnute poole üle. Eesti talupojad hakkasid vene õigeusku kui „keisri usku” üle minema. Ühest parteist, rühmitusest teise üle minema. || (keele vahetamisega ühenduses). Alustas juttu vene keeles, läks aga varsti eesti keele peale üle. *Reedik läks üle Võru murdele.. O. Kruus. || kellegi teise valdusse minema (3. täh.) Maja läheb pärandina üle kadunu poegadele. *Pärast Rosenplänteri surma läks tema kogu, mis sisaldas 407 nimetust, üle Õpetatud Eesti Seltsile. V. Alttoa.
3. muutuma. Sadu läks üle lausvihmaks. Lõunamaades läheb päev järsult ööks üle. Naer läks üle hingematvaks läkastuseks. Kahtlus läks üle ehmatuseks. Mõnikümmend sammu edasi läks mets üle soiseks võsaks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. *.. mu kõndimine läks märkamatult üle jooksuks. L. Metsar.
4. lakkama, järele jääma, mööda minema. Sadu, vihm, äike, torm, tuisk läks üle. Valu, kipitus, köhahoog, sügelemine, erutus läks üle. Külmavärinad ei läinud üle. Lapsel läks nutt, jonn üle. Viha, paha tuju ei taha üle minna.

neeru|doonor
isik, kes annab oma neeru(d) teisele isikule siirdamiseks

opteerima ‹42›
pol kodakondsust valima (eriti territooriumi üleminekul ühelt riigilt teisele), kodumaaks peetavale maale asuma. *Tütar koos mehega olid Eestisse opteerinud. A. Paas.

paha|soovlik
teisele paha sooviv. Pahasoovlik inimene.

ümber paigutama

1. midagi teise kohta asetama, ümber tõstma. Mööblit, pilte ümber paigutama. Joonised pidin ma ühelt leheküljelt teisele ümber paigutama.
2. kedagi teise kohta elama v. teisele ametikohale panema. Elanikud tuli ümber paigutada. Sõjaväeosa paigutati ümber.

palve ‹18› ‹s›

1. kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse. Tungiv, kirglik, alandlik, härras, südamest tulev palve. Täitmata, tähelepanemata jäänud palve. Suuline, kirjalik palve. Mingit palvet kellelegi esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. Kohus rahuldas avaldaja palve. Annan su palve edasi. Ei võtnud mu palvet kuulda. Naise palvetest hoolimata viskas mees abivajaja välja. Korduvate palvete peale saime oma asjad tagasi. Esitas direktorile palve, et teda õppemaksust vabastataks. Pöördusime raamatukogu poole palvega saata meile see raamat. Mul on teile (väike, suur) palve. Meie ainuke palve oleks: ärge sõitke veel ära! Mul on sulle palve: kas sa ei saaks mulle raha laenata? Vanemate palvel loobusime sõidust. Perenaise palve peale istuti lauda. Käis mitu korda härra palvel, kuid asjata. Ma tulen sinu palvele: ega sa ei saaks mind natuke aidata. Ta tuli palvega, et meie tüdrukud võistlustel kaasa lööksid. *„Kas sa siis koju ei tulegi? Tule koju!” Selles hääles oli kuum palve.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: abi|palve, armuandmis|palve, lahkumis|palve, vabanduspalve.
2. sõnaliselt v. mõttes mingi soovi, abipalve v. tänutundega jumala v. jumaluse poole pöördumine. Kummardab pea vaikses palves. Pani käed palves kokku. Laskus põlvili ja luges vaikselt oma palve. Õnnetuse puhul otsiti abi palves. Rahvas põlvitab kabelis ja pomiseb palveid. Jumal on meie palvet kuulda võtnud. Õpetaja õnnistas mereleminejaid ja luges palve. Surnu eest loeti palveid. Laskis õpetajal haige eest palvet teha 'paluda'. Olime haige pärast palves. Enne lauda istumist pidas pereisa lühikese palve. Sinod algas laulu ja palvega. Sosistas neid sõnu pühalikult nagu palvet. Huuled liiguvad kui palves. || mingi kindel palvetekst. Ema õpetatud palve. Kes oskab peast seda palvet? Nunnad loevad pühi palveid. Käsiraamat sisaldas palveid ja tekste mitmesuguste kiriklike talituste puhuks. Kullamaa käsikirjas on säilinud mõnede palvete eestikeelsed tõlked. || palvus. Koolipäev algas ja lõppes vanasti palvega. Kellahelin kutsus palvele.
▷ Liitsõnad: eest|palve, hinge|palve, tänupalve; alguse|palve, hommiku|palve, lõpu|palve, söögi|palve, õhtupalve; meieisapalve.

pardi|kõnnak
(inimese kohta:) taaruv kõnnak, käies keha kallutamine ühelt küljelt teisele

pass2 ‹-i 21› ‹s›
sportmängudes palli ettesöötmine teisele mängijale. „Passi!” hüüdis Peep, kes oli end katjast vabaks jooksnud. Ta andis väga häid passe.

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

pikeerima3 ‹42›
tekst riidetükki teisele riidele alla õmblema, nii et paremalt poolt õmbluspisteid näha ei ole. Hõlma vaheriie ja jõhvriie pikeeritakse kokku.

pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.

portamento
muus sujuvalt ühelt helilt teisele üle minnes

portamento ‹6› ‹s›
muus sujuv üleminek ühelt helilt teisele. Liuglevad, meisterlikud portamentod. Lauljanna ei valda portamentot.

põdra|trepp
kõnek koht, kust põdrad üle sihi ühelt langilt teisele käivad

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

ringi pöörama

1. (tagasiminekuks) ümber, ringi keerama. Pööras kannapeal(t), kannal(t) ringi ja andis jalgadele valu. Pööran end ringi ega usu oma silmi. Siin ei saa autot ringi pöörata. Mootorpaat pööras ringi ja kihutas tagasi.
2. teise külje peale keerama, teisele küljele käänama. Kui ta seda teaks, pööraks ta end veel hauaski ringi. *Kibeda tööga pööratakse maamulda ringi, külvatakse ja lõigatakse.. L. Remmelgas (tlk).
3. ümber telje v. keskpunkti teise asendisse pöörama. *Neljas lask tabas jälle märki ja uus part pööras end [lasketiirul] ringi. E. Männik.

pöörde|plaat
tehn (vagoneti vm. suunamiseks ühelt teelt teisele)

pööre ‹pöörme 17› ‹s›
tehn seadeldis rongide juhtimiseks ühelt rööpmelt teisele. Pöörmete märgutuled.

püherdama ‹37›

1. pikali olles ennast sinna-tänna liigutama, ühelt küljelt teisele veeretama. a. (mõnutundest, vallatusest jne.) väherdama. Hobune heitis maha ja hakkas püherdama. Pärast sõitu lasti traavleid murul püherdada. Sead püherdavad porilombis, mudas. Kaks hullavat koera püherdasid maas. Saunast on hea minna lumme püherdama. Poisid möllavad ja püherdavad heintes, õlgedel. Püherdab nagu põrsas põhus. Ta oli joobnuna kraavis püherdanud. Püherdati lusti pärast heinamaal värskes rohus. Mölder oli üleni jahune, nagu oleks jahusalves püherdanud. b. (unetusest, valust jne.) vähkrema, visklema. Püherdas kaua asemel, voodis, enne kui magama jäi. Haavatu püherdas valu käes. Aksel lausa püherdas naerukrampides. c. kakeldes v. mingit tööd tehes end maas siia-sinna liigutama v. veeretama. Kaklejad püherdasid maas ja tagusid teineteist rusikatega. *Õpilased.. püherdasid masinate all, neid lahti ja kokku monteerides. V. Saar. *.. siis võta uuesti ranits selga ja mine jällegi lume ning pori sisse püherdama, kaitsekraavidesse täisid söötma.. A. Hint. d. piltl. Kellegi ees põrmus püherdama. Rahvas püherdab patus, patuelus, pahedes. See pere lausa püherdab rahas.
2. kõnek amelema, ringi ajama, ringi tõmbama. Mees oli purjuspäi lõbunaistega püherdanud. *..võib-olla ronis kõrtsi ja kütab pead soojaks, võib-olla püherdab litsimajas. L. Remmelgas (tlk).

rahvaste|rändamine ‹-se 5› ‹s›
rahvaste liikumine ühelt alalt teisele. Suur rahvasterändamine 'germaani, slaavi, sarmaadi jt. hõimude tungimine Rooma riigi aladele 4.–7. saj.'. || piltl rohke inimeste liikumine. Teedel oli meeletu rahvasterändamine. Päris rahvasterändamine voogas akendest mööda staadionile.

rammima ‹42›

1. vaiu, poste rammi vm. vahendiga pinnasesse taguma. Rammiti sillasambaid jõepõhja. Hoone on püstitatud igikeltsasse rammitud raudbetoonvaiadele. Paadisild on rajatud merepõhja rammitud postidele. Jõe kallast kindlustati maasse rammitud postidega. Mehed rammisid raskete puunuiadega vaiu maasse. Poiss hakkas mõrravaia vasaraga põhja sisse rammima. Vundamendivaiu rammib võimas ramm. *Veel suvel oli ta sihivaiad mätaste sisse ramminud .. A. Beekman. || (üldisemalt lüües kinnitamise kohta). *Ta riputas kalapange puusse rammitud kiilu otsa .. N. Baturin. *Mehed kiskusid aere, täävid lõikasid vett ja siis rammisid saarlaste aluste raudkonksud taanlaste parrastesse. A. Kalmus. | piltl. Ideed, seisukohad, mida lausa rammitakse inimeste ajju. *Selles paigas selgemalt kui mujal tajuks, / kuidas elu-usk on hinge rammitud. A. Kaal.
2. midagi takistavat purustades taguma, löökide tugeva survega murdma, kõrvale lükkama vms. Kindluse piirajad rammisid väravat raske palgiga, müüre müüripurustajaga. Sissetungijad rammisid ust mitme mehe jõuga. Jäälõhkuja rammis paksu jääd, rammis jäässe teed. Juht rammis auto läbi lumevalli. Paat, laev rammib kogu aeg laineid, sügavalt lainesse. Lainevallid rammisid hirmsa jõuga rannikut. *Lennuvägi rammib pommidega vaenlase eesliini. A. Jakobson.
3. liikuva sõidukiga teisele sõidukile (hrl. sihilikult) pihta v. otsa sõitma. Rammis õhuvõitluses vaenlase lennukit. Mereröövlite laev rammis koge põhja. Kurvides rammivad võidusõiduautod sageli üksteist. *.. tanklaev „Agra” rajab endale ettevaatlikult teed mere poole, et mitte siia-sinna sõeluvaid vedurlaevu ja mootorpaate rammida. V. Beekman.

reduktor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn
1. ülekandemehhanism, mis pöörlemise edasiandmisel ühelt võllilt teisele muudab (hrl. vähendab) pöörlemiskiirust
▷ Liitsõnad: tigureduktor.
2. seade gaasi v. vedeliku rõhu alandamiseks (ja püsivana hoidmiseks)

rihm ‹-a 23› ‹s›

1. nahast vm. painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm. kinnitusvahendiga. Seljakoti, suusakepi rihm. Hobuserakmete rihmad. Toornahast lõigatud rihmad. Mulkidel oli kasukas kaunistatud pargitud nahast rihmadega. Väljaveninud rihmadega suvekingad. Käekella nikeldatud või kroomitud rihm. Kannab pükste peal laia, suure pandlaga rihma. Tõmbas vihmakuue rihmaga kõvasti kinni. Tüdrukul käib kott rihmaga üle õla. Püss rihmal vasakul õlal. Kohver oli rihmaga ümbert kinni seotud. Koerad peavad olema rihmas, käima rihma otsas. Hoia trammis lae all rippuvast rihmast kinni. Habemenuga liibitakse rihma peal, rihmal. Eluisu on otsas, tõmba või rihm kaela 'poo end üles'. Pajukoort kisti pikkade rihmadena. Lõo lõikab rihmad ja kurg annab saapad. | piltl. Teise inimese seljast on lihtne rihma lõigata. Kavatsesid terve korvitäie head-paremat rihma vahele laadida 'ära süüa'. Mis elu see on, hommikust õhtuni rihm peal! 'pole võimalust hinge tõmmata'. || (karistusvahendina, hrl. püksirihma kohta). Ulakale poisile anti kodus rihma. Ta pole lapsepõlves kunagi rihma saanud. Vihm peksis näkku nagu saja märja rihmaga. *Kodus isa vits ja rihm, koolis poiste kõrvakiilud. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: higi|rihm, hoide|rihm, jaluse|rihm, jalutus|rihm, kaela|rihm, kande|rihm, kanna|rihm, kella|rihm, kiivri|rihm, kinnitus|rihm, kummi|rihm, lakk|rihm, lõua|rihm, mõõdu|rihm, mütsi|rihm, nahk|rihm, ohja|rihm, ohutus|rihm, present|rihm, päitse|rihm, püksi|rihm, püssi|rihm, rakme|rihm, randme|rihm, ratsme|rihm, rinnuse|rihm, saba|rihm, sedelga|rihm, sentimeetri|rihm, talutus|rihm, trengi|rihm, turva|rihm, valja|rihm, veo|rihm, vöö|rihm, õlarihm.
2. tehn hõõrdejõudude toimel liikumist ja pöördemomenti ühelt rattalt teisele üle kandev painduv vaheelement. Aurukatel paneb viljapeksumasina käima rihma abil. Rihmad tõmbavad võllid veerema. Ratas viskas rihma pealt.
▷ Liitsõnad: ajami|rihm, kiil|rihm, lame|rihm, masina|rihm, pingutus|rihm, ülekanderihm.

rihm|ülekanne
tehn rihmast ja võllide külge kinnitatud ratastest koosnev mehhanism, mis kannab liikumist ühelt võllilt üle teisele

rotatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. füüs med pöörlemine, pöördliikumine. Galaktika, Maa, Veenuse rotatsioon. Protoplasma rotatsioon taimerakus. Reieluu murru puhul võib tekkida pöia rotatsioon väljapoole. || ametkonna töötajate pidev vahetamine ühelt töökohalt teisele. Suursaadik liigub ühest riigist teise rotatsiooni põhimõttel.
2. põll üks külvikorra tsükkel
3. trük rotatsioontrükimasin

rõhumine ‹-se 5› ‹s›
(< tn rõhuma); füüs jõu kandumine ühelt kehalt (süsteemilt) teisele nende kokkupuutepinna kaudu; jõu rakendamine risti pinnale

ränd|karjakasvatus
karjakasvatus, kus karjaga liigutakse ühelt karjamaalt teisele (eriti rändrahvaste tegevusalana)

ränd|mesila
aiand ühelt korjemaalt teisele veetav mesila

ränd|mesindus
aiand mesindus, kus mesilaspered toimetatakse vastavalt meetaimede õitsemisele ühelt korjemaalt teisele

räsama ‹37›

1. saehambaid vaheldumisi ühele ja teisele poole painutama, saehambaid (kõrvale) murdma. Peremees räsab saagi, saehambaid. Hästi teritatud ja korralikult räsatud saag ei jookse kinni.
2. räsima, sasima. „Oh sind küll!” räsas isa tüdruku pead. *.. [emis] hiilis inimeste aeda, kus räsas oma loomajõuga noori õunapuid, nii et matsutas suure suuga mahasadanud õunu.. M. Seping.

sisse saama

1. sisse pääsema. Kedagi polnud kodus, ma ei saanud sisse. Pika kolkimise peale saime sisse. Ei saanud ta veel õieti uksest sissegi, kui juba hakati pragama. Pane uks kinni, et külm sisse ei saaks. || kuhugi arvatud v. vastuvõetud saama. Nemad said veel soovijate nimekirja sisse. Mina sain ülikooli sisse, Peeter kukkus ühel eksamil läbi.
2. (hoo, toimimise vms. saavutamise kohta). a. (enesele). Nüüd sai paat täie hoo sisse. Külmakahjustusega puud ei saanud enam õiget eluvaimu sisse. Ühislaul ei saanud kuidagi hinge sisse. Annab soojendada, kuni automootor hääled sisse saab. Näitering ei ole veel õiget elu sisse saanud. Kui Kustas tuurid sisse saab, küll siis mürgeldab! Maadleja sai võtte sisse. b. (kellelegi teisele, millelegi muule). Uppunule ei saadud enam elu sisse. „Tuljakuta” ei saa tantsurühmale õiget elu sisse. Kui saaks nüüd tööle õige hoo sisse! *Isa sai käigu sisse, auto veeres paar meetrit tahapoole.. J. Jõerüüt.
3. kõnek kaotama, kaotusseisu jääma. Korvpallis saime sisse 56:84. Viimane jooksja on esimeselt juba ringi sisse saanud.

siirduma ‹37›

1. ühest kohast teise minema; suunduma. a. (elusolendite v. liiklusvahendite kohta). Külalised siirdusid aeda. Kõik siirduvad uusi ruume vaatama. Poisid siirdusid üle põllu metsa poole. Trikood kaasas, siirduti randa. Vahepeal olid teised siirdunud saali. Peale tunde siirdusime kohvikusse. Tallinnast siirduvad vehklejad Helsingisse, kus neid ootab järgmine turniir. Võõrustaja siirdus ühe külalisterühma juurest teise juurde. Ülemus siirdus oma kabinetti tagasi. Lõoke siirdus kõrgustesse. Rebane siirdus parematele jahimaadele. Kosmoselaev peab kesköö paiku siirduma Kuu-keskesele orbiidile. Laev siirdub Indiasse. b. (tee kohta). Väike rada siirdub jõe äärde. Alevist linna poole siirduv maantee. c. levima, edasi kanduma. Tuberkuloos algas luudes ja siirdus liigestesse. Ka kohanimesid siirdub ühest keelest teise.
2. teise kohta, mujale elama asuma. Noored siirduvad maalt linna. Sajandi alguses siirdus eestlasi Kaukaasiasse ja Siberisse. Siirdus võõrsile õnne otsima. Lapsed on kõik juba mujale elama siirdunud. Terve perekond siirdus kaheks aastakümneks Ameerikasse. Siirdus Tallinnasse, Saksamaale õppima, tööle. Laialt on levinud kujutelm, et hing võib siirduda teise kehasse.
3. varasemalt olukorralt, tegevuselt, objektilt vms. uuele, teistsugusele minema; üle minema. Teisele alale, pensionile, erru siirduma. Mitmed tuntud kunstnikud siirdusid emigratsiooni, pagulusse. Ta lahkus lavalt ja siirdus ärisse. Loobusin õpinguist filosoofiateaduskonnas ja siirdusin usuteaduskonda. Siirdus aine käsitlemisel kergemalt raskemale. Tuleb uute tööülesannete juurde siirduda. Nomaadid siirdusid paiksele eluviisile. *Kuid ta ei jäänud ometi magama, vaid siirdus ainult nagu teise valvelolekusse. F. Tuglas. | piltl. *Päev siirdub õhtuks. J. Piiper. || teise leeri vms. minema. Liberaale kutsuti üles siirduma opositsiooni. Talupojad siirdusid vene usku. || teisele keelele, uuele kõneainele üle minema. Esineja alustas kõnet inglise keeles ja siirdus hiljem prantsuse keelele. Jutt siirdus poliitikale. Nüüd siirdume uuemat luulet analüüsima. || teise omandusse, uude kuuluvusse minema. Kõik eelkäija ülesanded siirduvad uuele toimetajale. *Vanaisalt isale ja isalt pojale siirdus uhke omand.. L. Metsar (tlk).

siire2 ‹siirde 18› ‹s›
siirmine, ülekanne. a. maj väärtpaberi omaniku õiguste edasiandmine teisele isikule. Nimeline siire. b. kirj sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale
▷ Liitsõnad: stroofi|siire, värsisiire; blanko|siire, täissiire.

siirmis|pealdis
maj väärtpaberi pöördel v. lisalehel olev pealdis, mis tõendab väärtpaberi omaniku õiguste siirmist teisele isikule, edasiandepealdis, indossament

siksak ‹-saki, -sakki 21› ‹s›

1. sirgest suunast vaheldumisi mõlemale poole järsult kõrvale kalduv joon; selline kujund v. moodustis. Rästikul on must siksak halli selja peal. Vana Kreeka vaas oli kaunistatud siksakkide, kolmnurkade ja ristidega. Vedas kepiga liivale ringe ja siksakke. Pea kumises ja kohises, silmade ees jooksid värvilised siksakid. Taevast lõhestavad välkude siksakid. Mäetippude, majakatuste siksak taeva taustal. Põhjanaela lähedalt leiad kergesti Kassiopeia siksaki.
2. (liikumis)suuna nurkne muutmine kord ühele, kord teisele poole; selline kulgemistee (hrl. kohakäänetes). Orav tegi lumel paar vilgast siksakki. Tee oli libe ja buss tegi imelikke siksakke. Rong ronib kaljuseinte vahel siksakke tehes edasi. Kaevikud kulgevad siksakis läbi metsa. Jooksis siksakis üle väljaku. Mäkke tõustakse otse või siksakis, sõltuvalt reljeefist ja kaldest. Purjekas loovis lühikeste siksakkidega kalda ääres edasi-tagasi. Põgenik tegi mõned siksakid kõverates põiktänavates. Nahkhiirte rahutu, siksakke täis lend. | piltl. Igasuguses arengus on siksakid vältimatud.

sinnapoole

1. ‹adv›. a. koha mõttes kaugemale; sinna suunda, sinna kanti; ant. siiapoole. Astu natuke sinnapoole, mul pole ruumi. Istusin sinnapoole, et Mati ka ära mahuks. Läks sinnapoole, kust viibati. Sammus sinnapoole, kuhu jalad kandsid. Pidas sihti sinnapoole, kust tõusis päike. Näe, lõke, liigume sinnapoole. Kuulsin lärmi ja jooksin sinnapoole. Vaatas siiapoole ja sinnapoole. Kilomeetreid siia- ja sinnapoole polnud ühtki maja. Kõik viitab sinnapoole, et pulmad on tulekul. Kaldusime sinnapoole, et tuleks jalga lasta. b. van ajalisi suhteid väljendavana: edaspidi. *.. praegu küll sularaha käepärast pole, aga eks sinnapoole pea siis katsuma muretseda. M. Mõtslane. *Kuigi, ütleme, Jüri sinnapoole võtab uue naise – ega see ikkagi pole lapsele ema arm. O. Luts. c. väljendab millegi tekstis mainitu taoline olekut, ligilähedust sellele: umbes nii. On ta sohinaine või midagi sinnapoole? Kas see on ajalooline romaan? – Sinnapoole, aga mitte päris. Nädalat ei läinud, aga midagi sinnapoole küll. On võlgu tuhat krooni või midagi sinnapoole. Ma pole jumal, mitte sinnapoolegi 'üldsegi mitte, kaugel sellest'. Oled haige? – Ei sinnapoolegi!
2. ‹prep› [part] millegi v. kellegi suhtes teisele poole.; ant. siiapoole. a. (ruumiliselt). Kodu jäi sinnapoole merd. b. (ajaliselt). *Aga mis äri see küll võiks olla, mis venib mõnikord isegi sinnapoole keskööd? A. H. Tammsaare.

sublimatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keem tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse (vahepealse veeldumiseta). Joodi, naftaleeni sublimatsioon. Sublimatsiooni kasutatakse ainesegude lahutamiseks ja tahkete ainete puhastamiseks lisandeist.
2. psühh psüühilise energia suunamine ühelt objektilt v. tegevuselt teisele, kättesaadavamale

sublimeerima ‹42›

1. keem sublimatsiooni teostama
2. psühh psüühilist energiat ühelt objektilt v. tegevuselt teisele suunama. Sublimeeritud seksuaalsus.

sublimeeruma ‹37›

1. keem tahkest olekust gaasilisse üle minema. Jää sublimeerub.
2. psühh (psüühilise energia kohta:) ühelt objektilt v. tegevuselt teisele üle kanduma. Allasurutud ihad võivad sublimeeruda fantaasiakujudeks.

suust suhu

1. ühelt inimeselt (suuliselt) teisele edasi. Teade levis rahva seas kiiresti suust suhu.
2. ainult kahekesi, kõrvaliste inimeste juuresolekuta; kellegagi vahetus kontaktis olles, näost näkku. Tahaksin sinuga suust suhu kõnelda, et kuulda üksikasju kodusest elust. *Toas, seal on Mikanori isa ja ema, ei saa [noorpaar] suust suhu rääkida .. O. Jõgi (tlk).

sõbranna ‹6› ‹s›
naissoost sõber v. hea tuttav (hrl. teisele naisele). Ammune, ustav sõbranna. Oleme temaga head, lahutamatud sõbrannad. Minu endine, kunagine, kooliaegne sõbranna. Töökaaslaste hulgas oli Virvel paar sõbrannat. Sõbrannad kadestasid teda ta edu pärast. *Mis see aitab, et ma nüüd olen jõukas mees, kui mul pole isegi sõbrannat. O. Luts.
▷ Liitsõnad: südamesõbranna.

sõja|kuulutus
pol ühe riigi teadaanne teisele sõjategevuse alustamisest tema vastu. 20. sajandil on sageli sõdu alustatud ilma eelneva sõjakuulutuseta. || piltl millegi vastu võitlema asumine. Sõjakuulutus ükskõiksuse, minnalaskmise, lohakuse vastu. Sõjakuulutus umbrohule, maltsale. Sõjakuulutus eelarvamustele.

sööt1 ‹söödu 21› ‹s›
sport palli, litri vm. vahendi edasitoimetamine teisele oma võistkonna mängijale. Hea, täpne sööt. Kõrged, madalad söödud. Annab, teeb kiire söödu. Mängija sai söödu ja viskas värava. *Väljakul käisid söödud välkkiirelt käest kätte. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: haak|sööt, kaar|sööt, lühi|sööt, otse|sööt, põrke|sööt, randme|sööt, rinna|sööt, ründe|sööt, tagasi|sööt, vintsööt.

söötma ‹söödan 46›

1. süüa andma, kedagi toitma; midagi söödavaks andma, millegi söödavaga kostitama. Kiirustas koju peret söötma. Külalisi söödeti ja joodeti tublisti. Peremees läks talli hobuseid söötma. Loomi söödetakse kolm korda päevas. Poisike söödab 'karjatab' ädalal loomi. Kas sul sead, jänesed on juba söödetud? Ta söötis mul kõhu täis. Lasteaias söödetakse korralikult. Ema söödab kõik paremad suutäied lastele. Jõuluõhtul söödeti lehmadele leiba. Mõnel talvel söödeti õlgkatusedki loomadele. Tädi söötis meid kookidega. Lapsed söödavad linde toiduraasukestega. Olen koerale head ja paremat nahka söötnud. Karjamaad ei tohi liiga paljaks sööta. Hästi, siledaks söödetud loomad, sälud. Kuidas söödad, nõnda lüpsad. Sööda suud nii kaua, kui ta sööb. *Kõik, mis vähegi võimalik, tahtis peremees ise valmistada, et mitte võõrast inimest sööta [= ülal pidada] ega võõrale raha maksta. A. H. Tammsaare. | piltl. Laagris kannatati nälga, söödeti lutikaid ja täisid. *Tundsin, kuidas minu hinge ainult mõtlemine sinust söötis ja jootis kui näljast. J. Mändmets. || toitu suhu panema, söömisel abistama. Haiget, väikest last peab lusikaga söötma. Söödab imikut pudelist lutiga. Pääsukesed söötsid poegi nokast. Emis söödab 'imetab' põrsaid.
2. seadmesse, masinasse, töövahendisse (töötlemiseks) materjali sisse viima; sisestama. Söödab viljavihke rehepeksumasinasse. Söötis kuulipildujasse lindi teise järel. Söödab muusikaautomaati müntidega. Söötis pangakaardi rahaautomaati. Lähteandmed tuleb arvutisse sööta. *.. ja töö kestis poole ööni, tüdrukud söötsid vokkidele villu või linu.. Madde Kalda.
3. sport palli, litrit vm. vahendit heites, lüües, visates v. veeretades teisele oma võistkonna mängijale toimetama. Treener õpetab mängijaid kiiresti ja õigesti söötma. Söödab palli peaga edurivimehele. Kaitsemängija võttis palli vastu ja söötis kohe edasi. Söötsime kaua, varitsesime läbimurde võimalusi. Venitati mänguaega, söötes litrit omavahel edasi-tagasi.
4. sööta (2. täh.) õngekonksu otsa panema. Mehed hakkasid õngi söötma. Õnge söödetakse vihmaussiga, putukaga, viljateraga, hautatud hernega.

sünaps ‹-i 21› ‹s›
anat närvirakkude-vaheline puutekoht, mille kaudu kandub erutus ühelt rakult teisele

taha
I. ‹adv›
1. teatud kaugusesse tahapoole, tagumisest küljest tahapoole, tagaossa, tagaküljele; ant. ette. Viimased tulijad on kaugele taha jäänud. Pimedas ei olnud ette ega taha midagi näha. Ta vaatas aeg-ajalt üle õla taha. Võttis lehma ketiga taha ja hakkas minema. Asu talle taha! Tirel, tirelring, salto taha. Istus taha viimasesse ritta. Tüdrukul on juuksed taha kinni seotud. Saatis pruudile pildi ja kirjutas taha: „Kallis”. *Niida nagu tühja maad, taha ei jää midagi. A. Mälk. || haaravalt, takistavalt külge. Pane sõrm hästi taha, siis on hea sõrmkooku vedada. Poiss pani teisele jala taha. || (ajaliselt:) seljataha. Murepäevad jäid taha, ees ootab parem tulevik. || keha teat. osa suunaga tahapoole. Kallutas pea taha. Kallutas end pisut taha. Sa kisud õlad liiga taha.
2. tagumisele poolele, osale külge (oma otstarvet täitma). Pani kirvele uue varre taha. Ajab nõelale niiti taha. Uksele oli puu, kang taha pandud (sulgemiseks).
3. arengult, saavutustelt, tasemelt tahapoole v. maha. Hea brikett ei jää kasepuust taha. *See [korter] ületab kõigi mu ametivendade omad, jääb taha vahest ainult suuruse poolest kirikupea omast. M. Metsanurk. || (kella kohta:) õigest ajast maha, järele. Kell on taha jäänud. *Viimasel ajal kipub ta [= seinakell] küll taha käima, kuid löömisekunstis pole talle võrdset .. E. Vetemaa.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tahapoole, kellegi v. millegi tagumisest küljest tahapoole (ja selle varju); ant. ette. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Ta istus minu taha. Vaenlane tõrjuti Riia taha. Tööreisid ulatuvad lahe taha. Mine ukse taha! Keegi, miski pandi luku taha 'lukustatud ukse taha'. Astus eesriide taha. Kündja asus adra taha. Tal seoti käed selja taha. Pani käe kõrva taha, et paremini kuulda. Lõi sõrmed lauaserva taha ja sikutas. Põgeneti soode ja rabade taha. Laev kadus neeme, silmapiiri taha. Kuu läks pilve taha. Päike laskus metsa taha. Poiss jooksis kuuri taha. Peitis end põõsa taha. Peitis pildi kapi taha. Laps puges ema selja taha.
2. teat. vahemaa kaugusele. Sõitis paarikümne kilomeetri taha arsti juurde. Kose kohin kostis paari versta taha. Taskulambi valgus ulatus vaid mõne meetri taha. Ta ei tulnud päris juurde, vaid jäi natukese maa taha seisma. Mõnekümne sammu taha ei olnud midagi kuulda. *Raudtee kõrvale tuleb vahemaade taha üles seada suured raudpostid. R. Vaidlo. *Varestel on nii kõva hääl, et kostab mitme metsa taha. A. Kaskneem. || (ajaliselt:) teat. kaugusele minevikus (v. tulevikus). Need traditsioonid ulatuvad sajandite taha.
3. kasut. viitamaks mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse. Istus jälle raamatute taha. Istusime pooleli jäänud malepartii taha. Ema asus kangastelgede taha. Purjuspäi ei tohi autorooli taha istuda.
4. millegi külge a. (millegi tagumise osa külge kinnitamise kohta). Ei saanud niiti nõela taha. Kultivaator haagiti traktori taha. b. (millegi takistava külge). Jalg jäi puujuure taha. Kuusk jäi langemisel teise puu taha. Mantlihõlm hakkas oksa, naela taha kinni.
5. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski jääb pooleli v. toimumata. Ehitustööd takerdusid rahanappuse taha. Raha taha asi seisma ei jää. Mina olen nõus minema, minu taha asi ei jää. Asja lõplik otsustamine jäi direktori allkirja taha.
6. kasut. viitamaks varjavale, peitvale, ka kaitsvale nähtusele, asjaolule vms. Peidab end varjunime taha. Ära poe ajapuuduse taha! Püüdis oma erutust lõbususe taha varjata.
7. kasut. viitamaks kellelegi v. millelegi, keda v. mida toetatakse. Häälte koondumine ühiste kandidaatide taha tõi valimisliidule suure võidu. Selle otsuse taha peaks ka parlamendi enamus tulema.
8. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Aia taha viskama, heitma. Aia taha minema. Keelt hammaste taha peitma, suruma. Kulisside taha. Kõrva taha panema, kirjutama. Asi jäi mägede taha. Nina kukla taha lööma. Seitsme luku taha peitma. Selja taha jääma. Trellide, pulkade taha panema, pistma; trellide taha minema. Ukse taha jääma. Värava taha heitma, ajama.
III. ‹prep› [gen] hrv millegi v. kellegi suhtes (kaugemale) tahapoole, teisele poole, sinnapoole. *Ära minna ühes temaga kaugele, kaugele, taha nende inimeste, taha kõige kannatuse .. A. Gailit.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataha

tammuma ‹42›

1. paigal seistes keharaskust kord ühele, kord teisele jalale kandma. Tammub nõutult ühelt jalalt teisele. Poisike kohmetus ja hakkas jalalt jalale tammuma. Kitsikusse aetud mees vaikis, tammudes ühe koha peal. Tammusime sooja saamiseks paigal. Rongi ootav rahvahulk tammub kärsitult perroonil. Hulk aega esikus tammunud, astus ta lõpuks tuppa. Tunnimees tammub värava ees. Põrandal tammus tuimalt üksikuid paare. Kõik tantsud tammuti ühtemoodi maha. Lehmad tammusid lüpsi oodates. Tammub nagu kana takus.
2. (ühest kohast teise liikudes) raskelt sammuma. Tammub rahutult mööda tuba, nurgast nurka. Tüürimees tammus närviliselt kaptenisillal edasi-tagasi. Hakkas raskete sammudega akna ja laua vahet tammuma. Väsinud teeline ei jaksanud enam sügavas lumes edasi tammuda. Patrull oli ööd ja päevad läbi tänavatel tammunud. Laseb hobusel oheliku otsas ringiratast tammuda. Tammus vihasena kabinetis ringi nagu tiiger puuris.
3. esineb ühendites, mis väljendavad paigalseisu, pidurdatust, aeglustumist vms. Uurimine on ühele kohale tammuma jäänud. Kollektiiv ei tohi paigal tammuda, see tähendab kohe tagasiminekut. Tammub umbringis: teeb uusi võlgu vanade tasumiseks, et siis järjekordseid võlausaldajaid otsida. Konservatiiv tammub meelsamini vanu radu kui otsib uusi võimalusi. *Töö on meid nii väsitanud ja ära muserdanud, et tammume oma teed tuimalt nagu kahekümneaastased künnihärjad. O. Tooming.

tarnija ‹1› ‹s›
maj ettevõte v. isik, kes tarnib mõnele teisele ettevõttele vajalikke ressursse; ant. hankija. Tarnija ei pea kinni lepingus ettenähtud tähtajast. Ehitajad sõltuvad tarnijatest.

välja tegema

1. (kellelegi v. millelegi) tähelepanu pöörama, (kedagi v. midagi) märkama; (kellestki v. millestki) hoolima. Tüdruk oli meelitatud, et noormees temast välja tegi. Ootasin asjata, et ta minust välja teeks. Sa pole seda väärtki, et keegi sinust välja teeks! *Ainsad hingelised, kes nende ilmumisest välja tegid, olid kanad. Need jooksid ärritunult siia-sinna .. V. Ilus. | ‹eitusega›. Ära tee väljagi – ta norib kõigi kallal. Las ta paugutab uksi, ära tee välja. Parem on, kui sa tema uudishimust välja ei tee. Mängis rahulikult edasi ega teinud väljagi, et teine ootab. Ei teinud minagi teistest välja. Olen sellest korduvalt rääkinud, aga nad ei tee väljagi 'ei võta midagi ette'. Koer ei teinud külmast väljagi. Kuulujuttudest on parem mitte välja teha. *Valust ja hädast mitte välja teha, sellest üle olla – kas pole sel suur ravitoime? J. Semper.
2. kellelegi enda kulul jooki v. sööki tellima, teis(t)ele tellitava (v. ostetava) joogi v. söögi kinni maksma. Kõrtsmik, teen kõigile välja kortli viina! Kes kaardimängus kaotas, pidi teistele kannu õlut välja tegema. Tegin talle baaris veini, konjaki välja. Kas preemia puhul välja teed? Nõuti, et esimesest palgast tuleb tingimata teistele välja teha. Teen sulle kohvi ja koogi välja. Sünnipäevalaps tegi sõpradele välja uhke lõuna. Sul pole raha kaasas? – Pole viga, ma teen sulle välja! *Ta oli laia joonega poiss: kui raha oli, tegi heldelt välja .. V. Lattik.
3. arvutamisel tulemuseks andma, kokku tegema. Iga sillaehitaja pidi natuke maksma, päeva kohta tegi see välja päris suure summa. Kahe kuu honorarid tegid välja 700 krooni. Kümme krooni päevas – see teeb nädalaga välja viiskümmend krooni. Sündimus on 20 000 ümber aastas, mis teeb välja 15 sündi tuhande elaniku kohta. 10 lahutada 3 teeb välja 7. *Palju kohviportsjoni vähendamise pealt saadav kasu päevas välja teeb, seda ei oska äkki rehkendadagi. H. Kiik.
4. van moodustama. *.. kuna ehtne rahvalaul ise kogu [eepose] loost ainult väikese osa välja teeb. J. Semper.
5. van (juttu) lahti laskma, levitama hakkama. *See veel puudub, et blond preili tema ära tunneb ja jutu välja teeb, et Essi luurab tema järele. L. Tigane.

teisale ‹adv›
teise kohta v. suunda, mujale; kõrvale, eemale. Sõber kolis teisale. Algul taheti kirik ehitada hoopis teisale, ühe kõrtsi juurde. Viis, juhtis, pööras jutu osavalt teisale. Kui tüdruk tuppa astus, pöördus jutt teisale. Tuul on vahepeal teisale keeranud. Laev võttis kursi teisale. Vahtisin toimuvat, suutmata silmi, pilku teisale pöörata. Vastu tulles vaatab poiss häbelikult teisale. || teisele poole. Üks ruttab ühele poole, teine teisale. *Poiss tõmbas mind enda poole, mina tirisin teisale. L. Hainsalu.

teispoole ‹prep› [part]
kõnek teisele poole. Külaline istus teispoole lauda peremehe vastu. Osa rahvast jäi teispoole ust. *Oru üksikpere jääb Kantkülast üle kilomeetri läände, teispoole metsa. H. Remmel.

teist|pidi ‹adv›
teist pidi
1. teises asendis, teises suunas, teisele poole; tagurpidi. Keerutab kirja käes üht- ja teistpidi. Ametnik uuris dokumenti seda- ja teistpidi. Puud olid üks ühtepidi viltu, teine teistpidi kaldu. Ühtpidi on tuba pikem kui teistpidi. Lapsed seisatavad ja panevad teistpidi jooksma. Jõgesidki on pandud teistpidi voolama. Sahad keeravad rohukamara teistpidi. Pööras taskud teistpidi, aga kella ei leidnud. Naine laulnud kirikus hoolega, raamat teistpidi käes. *Istusime teine teisele poole visisevat tulukest ja seadsime risu ja puupulgakesi niipidi ja teistpidi. H. Susi.
2. teistmoodi, teistviisi, teisiti; ümberpöördult, vastupidi. Kui ühtmoodi ei saa, katsutagu teistpidi. Ühtepidi räägivad, teistpidi teevad. Asjad arenesid sootuks teistpidi. Mõtlesime asja seda- ja teistpidi. Olgu nüüd nii- või teistpidi, aga tõsi see on, et vanatüdrukuks ta jäi. Üht- või teistpidi 'mingit moodi, mingil kombel, kuidagi' peab see asi lahenema. *Hindrey meenutab ikka Hemingwayd. Õigemini peaks küll ütlema teistpidi – Hemingway meenutab Hindreyd .. T. Liiv. || teisest küljest, teiselt poolt. Matk oli väsitav, teistpidi aga huvitav.

telepaatia ‹1› ‹s›
(parapsühholoogias:) mõtete ja tundmuste edastamine teisele inimesele psüühilise energia varal (ka kauge maa taha); teise inimese mõtete lugemine. Telepaatia ja selgeltnägemine on meeltevälise taju ilmingud.

transduktsioon ‹-i 21› ‹s›
biol geneetilise informatsiooni kandumine ühelt bakterirakult teisele bakteriofaagide vahendusel. Geneetiline transduktsioon.

transkribeerima ‹42›

1. keel hääldust kirjas üles märkima; oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama. Transkribeerib murdeteksti. Transkribeerime vene nimesid eesti keelde.
2. muus helitööd teisele pillile v. häälele seadma

transkriptsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel transkribeerimine; selleks kasutatavate tähtede ja märkide süsteem. Foneetiline, fonoloogiline transkriptsioon. Täpses teaduslikus transkriptsioonis kirja pandud murdetekstid. Kreeka nimed on edasi antud ladina transkriptsioonis.
2. muus helitöö ümberseade teisele muusikariistale v. ansamblile

transponder ‹-i, -it 2› ‹s›
el sidesatelliidi seade, mis edastab signaale ühelt maapealselt jaamalt teisele

tsiviil|käive
jur õiguste üleminek ühelt õigussubjektilt teisele. Maareformiga läheb maa tsiviilkäibesse.

tugi|ala
sõj (dessandiga) hõivatud v. taganeva poole käes hoitav maa-ala vesitõkke vastasepoolsel kaldal; ala, mida riik kasutab vägede koondamiseks enne kallaletungi teisele riigile, platsdarm. Operatsiooni eesmärgiks oli vallutada poolsaarel tugiala. Jõe läänekallas jäi taganejate viimaseks tugialaks. Läänemeremaid on kasutatud tugialana itta tungimiseks.

tugi|taim
teis(t)ele taime(de)le tuge pakkuv taim. Lamandumise vältimiseks kasvatatakse kõrget hernest koos tugitaimedega.

tuletama ‹37›

1. midagi millestki muust moodustama v. millegi olemasoleva alusel looma (mõttetegevuse teel). Tuletatud sidused saadakse põhisiduste teisendamisega. Tuletatud mustriga trikotaaž. Tuletatud teos jur teise autori teosest loodud teos. Vanemuise nimi on tuletatud Väinämöisest. Dialektika seadused on tuletatud loodusest ja ühiskonna elust. Algained on teada, tuletage saadud ühendi valem! Eukleidese geomeetrias tuletatakse kõik teoreemid loogilisel teel aksioomidest. Tuletatud ühik. Olemasolevatest otsustustest saab tuletada uusi otsustusi. || keel tüvest liidete abil uusi sõnu moodustama. Tuletatud sõna, kohanimi. Tuletatud tüvi. Noomeneid, verbe, adverbe tuletama. Mitmed liited tuletavad 'nende abil saadakse' verbidest nimisõnu.
2. (üksnes koos sõnaga meel:) meenutama. a. uuesti enda mälus esile kutsuma. Tuletab kramplikult meelde õpitut. Tuletasime üheskoos meelde vanu aegu. Ma tuletan sind sageli meelde. Surnuaiapühal tuletatakse meelde lahkunud omakseid. Ei suutnud meelde tuletada, kellelt ta seda oli kuulnud. b. kellelegi teisele midagi meelde tooma, midagi meenuma panema. Majaperenaine tuletab mulle sageli üürivõlga meelde. Ära tuleta mulle seda vana asja, lugu enam meelde! Tuleta talle meelde, et pühapäeval on näiteringi harjutus! Küll me tuletame sulle meelde, kui sa ära unustad. Maasikate lõhn tuletas meelde kodu ja vanaema. See pilt seinal tuletab sulle vist midagi meelde. *.. jõulupuu altari ees tuletas igale kirikulisele meelde, missugune tähtis tund kätte oli jõudnud .. O. Luts. c. sarnasuse põhjal midagi mõttesse tooma. See aparaat tuletab natuke meelde kirjutusmasinat. Mehe veidi viltuste silmade ja esiletungivate sarnadega nägu tuletas meelde mongolit. Linnu võrisev häälitsus tuletab meelde kassi nurrumist. Kõnelaadilt tuletab tüdruk oma kadunud ema meelde.

tõste|kallak
mäend kaldkaeveõõs maavara, aheraine vms. tõstmiseks ühelt veohorisondilt teisele

tõstma ‹tõstan 46›

1. ülespoole, kõrgemale liigutama v. panema. a. (esemete, vahel ka elusolendi kohta). Suurt kivi ei jõutud maast tõsta. Tõstab koti õlale, selga, turjale. Vili, hein tõsteti kärbistele. Tõstab kaevust ämbriga vett. Tõstab laudas sõnnikut. Mees tõstis hanguvarre katki (hanguvarre katkimineku kohta millegi tõstmisel). Vaata, et sa naba paigast ei tõsta! (hoiatusena endale liiga tegemise eest millegi raske tõstmisel). Kirst tõsteti veoauto peale. Sünnipäevalaps tõsteti õhku. Tõstis tõrviku kõrgele pea kohale. Panen ette tõsta klaas külaliste terviseks (toostina). Tema armastab liigagi tihti klaasi tõsta (alkoholi liigtarvitamise kohta). Hommikul kell neli tõstsime 'hiivasime' ankru. Kraana tõstab raskeid konteinereid. | (kasutamiseks, tegutsemiseks valmis). Dirigent tõstab taktikepi. Tõstis telefonitoru hargilt. Sõdur tõstis püssi palge. Tõstis revolvri ja vajutas päästikule. Enesekaitseks relva tõstma. Kes mõõga tõstnud on, see langeb mõõga läbi. | (treenimiseks; tõstespordis). Tõstab pommi ja käib jooksmas. Ei suutnud kangi sirgetele kätele tõsta. || ühelt kohalt teisele (samale kõrgusele v. madalamale) panema. Tõsta pann tulele, pliidile. Tõsta pott tulelt. Tõstab suppi taldrikusse. Noorik tõstab taldrikud lauale. Laps tõstis kühvliga liiva ühest hunnikust teise. Haige tõsteti kanderaamilt voodisse. || püstiasendisse upitama. Tõstis mullika jalgadele. Tõsta redel püsti. | piltl. Lohakile jäänud talu suudeti taas jalule tõsta. b. (kehaosade kohta). Kes vastust teab, tõstku käsi (püsti). Ohvitser tervitas kätt kõrva äärde tõstes. Mees tõstis vihaselt rusika. Tõsta kõndides jalgu kõrgemale. Olen nii väsinud, et vaevalt jõuan jalga jala ette tõsta 'käia'. Tõstab jala põlvele, põlve üle teise. Tõstab aeg-ajalt raamatu kohalt pead. Sulges silmad ja tõstis näo vastu päikest. Lehmad tõstsid sabad selga ja panid punuma. Koer käib lillepeenral jalga tõstmas 'pissil'. | piltl. Ära oma nina nii kõrgele ka tõsta! Punnis vastu mis punnis, aga lõpuks pidi ikkagi käpad püsti tõstma 'alla andma, vastupanust loobuma'. c. (pilgu kohta:) ülespoole suunama. Tõstis pilgu ajalehelt, raamatult. Laps ei julgenud pilku tõsta. Tõstis silmad ja vaatas teist imestunult. Tõstis silmad lakke, lae poole. Ei tõstnud silmi põrandalt. Istub trepil, juurdlev pilk taevasse tõstetud. Nägin seda ilma pilku tõstmatagi. d. tõusma panema, üles keerutama, õhku paiskama. Rappuv vanker tõstab õhku suuri tolmupilvi. Kappavad hobused tõstsid määratut tolmu.
2. (taseme, nivoo, pinna, astme vms. kohta:) (kunstlikult) kõrgemale viima. Järvede veetaset on tammide ehitamisega tõstetud. Veetaset tõsteti 30 cm võrra. Setted tasandavad jõepõhja ning ühtlasi tõstavad seda. Vööjoon on kas õigel kohal või veidi tõstetud. Kohv tõstab vererõhku. Vee temperatuuri tõsteti ühe kraadi võrra. Reljeefi tasandumine tõstaks õhu temperatuuri. *Et tee oleks võimalikult vähe üles-alla looklev, tulnud teda kord süvistada, kord tõsta. H. Matve. | (abstraktsemalt). Haridustaset tõstma.
3. suurendama, lisama, juurde panema. Palka tõstma. Üüri, renti, õppemaksu tõstma. Otsustati tõsta tolle. Tõsteti stipendiume, pensione. Turunaised tõstsid piimahinna kahekordseks. Õhk, päike ja vesi tõstavad närvisüsteemi toonust. Sündmus tõstis üldist pinget. Jooksja tõstab 'kiirendab' tempot.
4. kõrgemale v. auväärsemale positsioonile viima v. seadma; ülendama. a. (kellegi kohta). Tubli töötaja tõsteti meistriks. Tänulik rahvas oli ta oma valitsejaks tõstnud. Kuninganna tõstis biitlid aadliseisusesse. Vanarahvas tõstis karu kõrgemale kõikidest teistest loomadest. Sündmuse pidulikkus otsekui tõstis meid kõrgemale igapäevasest elust. *.. alandas, keda tahtis, ja tõstis / suureks, keda tahtis. J. Sütiste. *Teadsin, et [abielu] registreerimine päästaks mind vallasema nimest, tõstaks mu ausate inimeste sekka .. V. Saar. b. (millegi kohta). Vanad traditsioonid tõsteti taas ausse, au sisse. Autor on aukohale tõstnud inimmõistuse loova jõu. Kulub aastaid, et talu taas õitsvale, jõukale järjele tõsta.
5. parandama; ülevamaks muutma, ülendama. Õnnestumine tõstab enesetunnet. Märjuke tõstis kõigil tuju. Külluslik eine tõstis meeleolu.
6. (hääle kohta:) kõvendama, tugevdama, kõrgendama (hrl. ägestudes). Ülemus, kes alluvate peale häält ei tõsta. Kui selgest jutust aru ei saa, tuleb häält tõsta ja mõni kõva sõna öelda. Ta on vaikne mees, tõstab harva häält. Kõneles pahandust teinud lapsega rahulikult, häält tõstmata. Teie ärge minu peale häält tõstke! Häält tõsta ega joosta majas ei tohtinud. Rääkis kord sosistades, kord häält tõstes. Pidin häält tõstma, et kuuldav olla.
7. midagi alustama, midagi tegema hakkama. Talupojad tõstsid mässu. Laps kukkus ja tõstis kisa. Vargaid nähes tõstsid naised lärmi. Mehed tõstsid lauluhäält. Mis sa tühjast kära tõstad. Esimestena tõstsid hädakisa loomakaitsjad. Ajakirjandus tõstis kisa. || ‹ka impers.› (ilmamuutuste kohta). Väljas tõstab tuult. Hakkas jälle lund sadama ja tuisku tõstma. Tuuled tõstavad tuisku. *Öö tõstis vesikaaretuule. J. Rannap. *Inglise kanalis tõstis üheksapallise tormi .. K. Raja. || algatama, tõstatama, esitama. *.. ta oli kutsutud keisri juurde vastust andma paljude süüdistuste pärast, mis ta vastu oli tõstetud. K. Ristikivi. *Talurahvakooli küsimuse tõstis keskvalitsus päevakorda juba XVIII saj. teisel poolel. A. Vinkel.
8. (astendamise kohta). Arvu ruutu, kuupi tõstma.

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

ukse|silm [-a]
väikesesse ukseauku paigaldatud lääts, mis võimaldab hrl. seesolijal näha teisele poole ust. Vaatasin uksesilmast, kes see õige kella helistas. Vangivalvur jälgis läbi uksesilma, mida vahialune teeb.

vahele
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse asetamisele v. paigutumisele mingite teiste objektide v. nähtuste vahemikku
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist jääb ühele, teine teisele poole. Seisa siia minu ja Juhani vahele! Keegi paksuke puges meie vahele, kiilus end sabasseisjate vahele. Asetas tooli seina äärde ukse ja akna vahele. Kuuri ja müüri vahele on jäetud kitsas käik. Töödeldav ese kinnitatakse kruustangide vahele. Jäi kättpidi masina vahele. Üks puu jäi langetamisel teiste vahele kinni. Pani kahe leivakääru vahele tüki praeliha. Juttude lõppu ja vahele oli põimitud õpetlikke vanasõnu ja manitsusi. Peremees rakendas ruuna aiste vahele 'rakendas ette'. Jäin terveks päevaks nelja seina vahele 'ruumi sisse'. Ema tuli ukse vahele 'uksele' ja kutsus sööma. Läks põldude vahele uitama. Jõudsime küla, metsa vahele. Peitis häbenedes näo käte vahele. Tõmbas kohmetunult pea õlgade vahele. Võta aga müts näpu vahele 'alandlikult peast' ja mine paluma. Koer tõmbas saba jalge vahele. Sai kõrvalseisjalt sõbraliku müksu ribide vahele. Salakiri oli õmmeldud pintsaku voodri vahele. Vihma tilkus krae vahele. Külm hakkas naha vahele tükkima 'tunda andma'. Koondas oma ilmunud artiklid ühiste kaante vahele 'raamatuks'. *Trah-holla oli juba valmis oma ägeduses üles kargama ning igaühele rusikaga sarvede vahele [= pähe] virutama, kes teda asjata solvab. E. Männik.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisele ajale. Nende sündmuste vahele jääb mitu aastakümmet. Naiste finaal planeeriti meeste võistluste vahele. Hästi kasvatatud lapsed ei kõnele suurte inimeste jutu vahele. Õlut joodi nii söögi alla kui vahele.
3. osutab hrl. kahe objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (inimestevahelistes suhetes toimuvale). Jäägu see jutt esialgu meie (kahe) vahele. Kõrtsmik asus tülitsejate vahele lepitajaks. Ära sega end, ära tüki meie vahele! Alailma segas ta end teiste asjade vahele. Nende vahele on tekkinud sügav lõhe. Mingi tume vari langes selle sündmusega kahe pere vahele. b. (arvsuuruste vaheldumisele teat. piires). Temperatuur võib öösel langeda 3–5 kraadi vahele. Kalamarja terade arv mahub enamasti poolesaja tuhande ja poole miljoni vahele.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Haamri ja alasi vahele jääma. Kahe silma vahele, silmapaari vahele jääma, jätma. Hõlmu vöö vahele panema. Kahe tule vahele sattuma, jääma. Kedagi pihtide vahele võtma. Küünte vahele 'küüsi'. Mis tal nüüd naha vahele läks? 'hakkas'. Kellegi hammaste vahele sattuma. Kaikaid kodarate vahele pilduma. Saba jalgade vahele tõmbama. Rataste vahele jääma. Krae vahele trügima, tükkima.
II. ‹adv›
1. kellegi v. millegi vahel [1] (1. täh.) olevale alale, mingisse vahemikku. Avas kirstukaane ja pani pulga püsti vahele. Ust kinni tõmmates jäid sõrmed vahele. Pange alati raamatule järjehoidja vahele! Seelikusse oli erksavärvilisi triipe vahele kootud. Püüdis järjekorras vahele trügida. Kirjutas tekstile veel pisikese lõigu vahele. Tõmbas arvudele joone vahele.
2. põhilisele sekka, üldise hulka. Sõi tatraputru, hammustades vahele metsiseliha. Kirjanik põimib mõnes kohas vahele ka anekdootlikke episoode. Päevad olid hallid, harva juhtus vahele mõni päikesepaisteline. Käekiri polnud kiita ja ka õigekirjavead kippusid vahele. *Minu arust on eksamitel isegi kaval väheolulisi detaile siin-seal nagu muuseas vahele lükkida. U. Mikelsaar.
3. osutab segavale, takistavale tulekule mingisse tegevusse v. protsessi. Tuli, tormas vahele ja lahutas kähmlejad. Isa oleks poissi veelgi rihmutanud, aga ema tuli vahele. Ametivõimud olid sunnitud korrarikkujatele jõuga vahele astuma. Ära sega end nende tülisse vahele! Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. „Seda kaske ei tohi maha võtta,” astusin otsustavalt vahele. Sõda tuli vahele ja nii jäigi hoone pooleli. Oleksin juba ammu Tartu sõitnud, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. *.. kurdab, ta mõrsja libisevat käest. Keegi vana jäär kippuvat vahele. H. Raudsepp.
4. (katkestades) kellegi jutu sekka. Kõnelejale hüüti aeg-ajalt vahele. Ole vait, ära sega vahele! Kuulas vaikselt, lausumata sõnagi vahele. „Meid ei huvita teie arvamused,” kähvati vahele. „Täiesti õige!” poetas keegi meistri jutule vahele. Teineteisele vahele rääkides hüpati ühelt teemalt teisele. *Tal ei lastud mõtteid lõpunigi arendada. Eriti naised olid agarad vahele lõikama. V. Gross.
5. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi koostisosa› näit. vahele jääma, vahele jätma, vahele kukkuma, vahele vedama, vahele võtma (ülekantud tähenduses)
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahele, omavahele

vahe|made
ehit platvorm ühelt trepikäigult teisele üleminekuks, vahepodest

vahetama ‹37›

1. midagi (v. kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v. midagi muud asemele saama. Ta soovis oma korterit suurema vastu vahetada. Abielludes õnnestus kaks korterit kokku vahetada. Suuremad poisid vahetasid omavahel nuge, postmarke. Ära sa mustlasega hobust vaheta! Vaenupooled vahetasid vange. Mul on suur raha, pean selle peenemaks vahetama. Vahetage, palun, see sajaline lahti! Vahetas mõned dollarid peesodeks. Vahetas kampsuni, saapad maal jahu vastu. Kütid vahetavad loomanahad toiduaineteks. Mõni vang vahetas oma leivaportsjoni tubaka vastu. Vilja eest oli võimalik kalurite käest värsket kala vahetada. Oli juhtunud, et orje vahetati hobuse või koeragi vastu. Mari vahetas Maaliga söögilauas kohad. Vahetatav valuuta maj kõva, kindel valuuta, mida saab vahetada teiseks valuutaks. Vahetatavad väärtpaberid, aktsiad, obligatsioonid. | piltl. Kui sa rahul ei ole, vahetame osad: mina lähen tööle, sina toimetad kodus. Sa oled nii armas, et ma ei vahetaks sind kellegi teise vastu. Keegi ei vaheta vabatahtlikult priiust vangipõlve vastu. *Ei ole mõtet luua kergemeelseid suhteid. Elsa ei ole niisugune, kes oma tunded peenrahaks vahetab. H. Angervaks. || (malemängus mõlemapoolse samaväärsete malendite löömise kohta). Partiis vahetati varakult lipud.
2. midagi v. kedagi olemasoleva asemele panema, paigutama v. võtma, seda uuega asendama. Vahetas endale puhta pesu selga. Vaheta endal teine särk! Koju jõudnud, vahetas tööriided teiste vastu. Istus toolile ja hakkas jalatseid vahetama. Vahetas haaval sidemeid. Lapsel vahetati mähkmeid. Külma kompressi tuleb iga poole tunni tagant vahetada. Vahetas grammofonil plaati. Autojuht oli teel kummi vahetanud. Kaevule tuleb uued rakked vahetada. Alpikirka on vahetatava teravikuga. Vahetas küll sageli lilledel vett, kuid need närtsisid siiski. Postijaamas vahetati hobuseid ja puhati vähe aega. Talus vahetati sageli teenijaid. Valveposte vahetati iga kahe tunni tagant. Treener vahetas väljakule kaks uut mängijat. Vahetati auvalvet. Oma püsimatu loomu tõttu vahetas ta tihti armukesi. Pani kohvri korraks maha ja vahetas kätt. Voodi nagises, kui magaja külge vahetas 'keeras'. Vahetas seismisel jalga 'viis keharaskuse ühelt jalalt teisele'. Metsloomad vahetavad sügisel karva 'nende karvkate asendub uuega'.
3. (vastastikuse samalaadse tegevuse kohta). Tehti visiite naabermaadesse, vahetati delegatsioone. Valitsused vahetasid tüliküsimuse üle noote. Lahing soikus, vahetati veel vaid üksikuid laske. Mõned kirjad algul vahetasime, siis jäi kirjavahetus soiku. Lahkumisel vahetasime aadresse, lubasime kirjutada. Uurimisrühmad vahetasid informatsiooni. Noored vahetasid käepigistusi, suudlusi. Vahetasime nõutult pilke: mida teha. Uudist kuuldes vahetas poeg isaga kiire pilgu. Nad on omavahel üksnes paar sõna vahetanud. Kõndisime hulk aega vaikides, ainsatki sõna või lauset vahetamata. Kohtumisel vahetati tervitusi 'tervitati vastastikku'. Vahetasime omavahel mõtteid nähtud filmi üle. Tundis suurt vajadust kellegagi mõtteid vahetada, kellelegi oma südant puistata. Reisiseltskond vahetas oma muljeid. Uudised vahetatud, võidi lõpuks tööle asuda. Nõupidamisel vahetati töökogemusi. Koerad külas vahetasid laisalt haugatusi.
4. muutma. Ta vahetas sageli töökohti, ametit. Kuulsin, et sa oled elukohta vahetanud. Võitlejad vahetasid positsioone. Vahetas esimese kursuse järel teaduskonda, eriala. Ta on välismaal elades nime vahetanud. Usku vahetati hingemaa saamise lootuses. Mõni vahetab oma veendumusi õige kergesti. Toimetaja vahetas mõnes lauses sõnade järjekorda. Vestlejad vahetasid varsti teemat, kõneainet. Autojuht vahetas kiiresti käiku. Ajakiri on viimase viie aasta jooksul mitu korda kuju ja värvi vahetanud. Jõgi on vahetanud sängi. || uue isiku kätte, uue omaniku valdusse minema. Mõis on korduvalt peremeest vahetanud. Kaardimängus vahetasid rahatähed järjest omanikku.

vahetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

vangutama ‹37›

1. kõigutama. Tuul vangutab puid. Sammus keppi vangutades minema. Keeras, vangutas ja raputas ukselinki. Seljatugi logiseb, seda on palju vangutatud. Naine istub ja vangutab keha. Elevant vangutas oma suurt pead.
2. hrl. rahulolematuse, nõustumatuse, kahtluse, imestuse märgiks pead ühelt küljelt teisele kõigutama v. pöörama. Vangutab kahtlevalt, skeptiliselt, ahhetades, murelikult, kahetsedes, lootusetult, nõutult, mõtlikult, nukralt, laitvalt, etteheitvalt, pahaselt pead. Luges kirja läbi ja vangutas pead. Vangutas selle jutu peale muheldes, heatahtlikult pead. „Ai-ai!” vangutas koolitädi pead. „Küll on hullud!” vangutati päid. Õpetaja vaatas tööd ja vangutas ainult pead. See paneb pead vangutama, et hein veel tegemata. *Nad vangutasid päid ja selles ei olnud mitte ainult etteheide, vaid ka kaastunne. E. Männik.

vastastikku ‹adv›

1. (kahe v. enama isiku v. nähtuse vahel toimuva v. olemasoleva kirjeldamisel:) üks ühte ja teine teist, üks ühel(e) ja teine teisel(e), üks ühega ja teine teisega jne., omavahel; mõlema- v. kõigipoolselt. Algul vahtisid vastastikku, siis hakkasid rääkima. Hääletati vastastikku teineteise poolt. Poisid mõnitavad üksteist vastastikku. Marjulised hõiklevad vastastikku. Voorimehed sõimlesid vastastikku. Käidi vastastikku sünnipäevadel. Esitati vastastikku küsimusi. Tegid vastastikku ettepaneku ära leppida. Üritame vastastikku midagi õppida. Suruti vastastikku kätt. Istuti laua ümber ja jutustati vastastikku oma reisimuljeid. Sõbrad täiendasid teineteist vastastikku. Laevad tervitasid vastastikku pika vilega. Organismis peab kõik olema vastastikku reguleeritud. Signaalid on vastastikku mõistetavad leppemärgid. Vastastikku soovitud suhe. Sõlmiti vastastikku kasulik leping. Lugupidamisest tuleb neil vastastikku puudu. Tegi palju mõõtmisi, mis pidid üksteist vastastikku kinnitama.
2. (asendi kohta:) üksteise vastu v. vastas, vastamisi, vastakuti. Surub hambad vastastikku. Istuti, seljad vastastikku. Voodite peatsid asetati vastastikku. Kaks pulmarongi juhtus mäel vastastikku. Põrkasime pimedas vastastikku. Lööb saapad vastastikku tolmust puhtaks. Mehed istusid vastastikku ja mängisid kaarte. Uksed seisid vastastikku lahti. Pani saiaviilud moosipooltega vastastikku. || piltl (vaenutsemist, opositsioonis olemist märkivana). Suurriigid seisid vastastikku. Ära mine naabrimehega vastastikku.

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma

veeretama ‹37›

1. veerema panema; nii kuhugi toimetama. Veeretab kinganinaga kivikest. Mehed veeretavad vaate, tünne, põllukive. Paberirullid veeretati laevale. Veeretas raske puunoti riita. Palgid veeretati mäest alla. Autokummid veeretati lattu. Liikus end ettevaatlikult veeretades jääl edasi. Laps veeretas end diivanilt maha, voodist välja. Haige ei saa magada, veeretab end voodis küljelt küljele. Tuul veeretab prahti mööda tänavat. Poisid veeretasid platsil palli 'mängisid jalgpalli'. *.. näriti paberosse, veeretati neid keelega ühest suunurgast teise. A. Jakobson. | piltl. Kellegi eluteele kive veeretama. Läheb nii, nagu elu sind veeretab. || ainetompu veerema pannes midagi valmistama. Lapsed veeretavad lumest suuri palle. Ema veeretas tainast kuklid. Hakklihast veeretati kotletid. Veeretab leivasisust kuulikesi. Apteeker veeretas pillid valmis. || (lükates) midagi ratastel liikuma panema. Sõdurid veeretasid suurtükki. Veeretab mootorratta teeserva. Veeretas jalgratast käekõrval. Mootor jäi seisma, auto tuli garaaži veeretada. Serveerimislaud veeretatakse kamina ette. Plokid veeretati rullidel kohale. || (vete liikumise, liikumapaneku kohta). Meri veeretab laineid kaldale. Jõgi veeretas oma voogusid, vett mere poole. Tõusis tuul ja hakkas laineid veeretama. || (pisarate kohta:); langeda laskma. Veeretas haleda loo peale paar pisarat. || piltl (ajaga viivitamist märkivana). Kümmekond aastat veeretati pabereid ministeeriumis. Mis siin sügiseni veeretada, tüdruk vaja mehele panna.
2. midagi keskpunkti v. telje ümber ringi ajama v. ringis käima panema, keerutama. Vokki veeretama. Tüdruk veeretas käsikivi. Loosiratast veeretama. Veeretab väledasti vardaid 'koob'. Pajatati sukavarrast veeretades. Veeretas pöidlaid vaheliti. *.. võtan liua sülle ning hakkangi lusikaga veeretama. Algul muutuvad või ja koor liua põhjas ühiseks vedelaks massiks .. O. Luts. || midagi käes pööritama. Veeretas kohmetult mütsi käes. Veeretab pliiatsit, paberossi, veiniklaasi sõrmede, näppude vahel. Preester veeretas palvehelmeid sõrmede vahel. Veeretab nõutult paberit käes. Veeretab silti otsides pudelit. Veeretab iga kopikat, senti peos, peo peal, näppude vahel 'ei täi raha välja anda'.
3. (piltlikes ja püsiväljendites:) (kellelegi teisele) siirma, lükkama. Süüd, koormat kellegi peale veeretama. Vastutust kellegi kaela veeretama. Kuuldu veeretas raske koorma südamele, südame peale, südamelt, südame pealt (ära). Veeretas oma mured ema peale. Haigus, vaesus on ta teele katsumusi, raskusi, takistusi veeretanud. Kõiki töid ei tohi tema õlgadele veeretada. Veeretas oma patud sõbra selga. Tahtis kahtlusi endalt veeretada. Maksud veeretati rahvale. Üritas lastekasvatamise kooli peale veeretada. Kelle peale sa oma koorma veeretad? *Ta veeretas õpetamise ning noomimise ülesanded oma naisele .. K. A. Hindrey.
4. piltl (märgib tasapisi elamist, elutsemist, olesklemist). Veeretas päevi õhtusse. Veeretab elupäevi õhtule. Ta on vaikselt oma päevi surma poole veeretanud.
5. piltl rääkima, heietama; mõlgutama. Jäädi istuma ja juttu veeretama. Lõkke paistel veeretati jutte hommikuni. Mõtlikult veeretati jutulõnga, jutukera. Veeretas juttu kord ühele, kord teisele poole. Veeretab ümmargust juttu. Veeretab sõnu. Veeretas kõigest, mis keelele tuli. Tõmbab tooli tüdrukule lähemale ja hakkab oma seiklustest veeretama. Veeretas neile ei tea mida ette. Veeretab muremõtteid peas ringi. Seda küsimust, kavatsust oleme juba kaua veeretanud. || (laulmise, pillimängu kohta). Regivärssi veeretama. Noored istusid viise veeretades koos. Laps veeretab omaette laulu. Veeretas pillil lõbusaid lugusid. *Hommikuti ärgates meenus talle mingi meloodia ja seda veeretas ta väsimatult kuni õhtuni. O. Tooming.

vere|doonor
isik, kes annab oma verd teisele isikule ülekandmiseks

vere|ülekanne
med ühe inimese v. looma vere v. selle osiste ülekanne teisele inimesele v. loomale. Haigele tehti vereülekanne.

viima ‹viia imperf viisin, viis 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt lähemalt kellelegi v. kuhugi kaugemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes; juhtides).; ant. tooma. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Viis kirja posti. Kuller viib paki kohale. Viis kella parandusse, parandada. Viis taldrikud lauale, mustad nõud kööki. Viige haigele juua. Lastele peab külakosti viima. Sünnipäevalapsele viidi lilled, tort. Hein tuleb kiiresti varju alla viia. Lauahõbe ja ehteasjad viidi varjule. Ema viib lapse süles voodisse. Laps viidi lasteaeda autoga, bussiga. Viisin mehe haiglasse ravile. Kutsikas viidi arsti juurde. Korrarikkuja viidi politseisse. Võttis külalisel käe alt kinni ja viis ta lauda. Noormees viis neiu tantsima, tantsupõrandale. Hobune viidi talli. Pean auto parklasse viima. || panema, asetama; lükkama, ajama. Esimene lõng viiakse vasakult paremale üle teise lõnga. Tsüstoskoop viidi põide. Sondi ei õnnestunud makku viia. | piltl. Neid asju ei saa viia ühise nimetaja alla. || manustama. Bronhidesse viidi kontrastainet. || (teatamise, edasirääkimise kohta). Vii talle sõna, et ta kohe tuleks. Viige kõigile terviseid, tervitusi. Tüdruk jooksis pererahvale teadet, sõnumit, uudist viima. b. (millegi jõul v. toimel). Takso viis külalised lennujaama. Kas see buss viib linna? Rong viis meid sisemaale. Jalad viisid iseenesest poe poole. Lähen, kuhu jalad viivad 'ükskõik kuhu'. *Vööris ähvardab laine üht kasti üle poordi viia. H. Raja. *„Saapad, kuhu te mehe viite?” hõiskas mulle klassikaaslane .. A. Rinne. || (millegi kadumist, millestki ilmajäämist põhjustades). Suurvesi viis silla minema. Tuul viis mütsi peast. *.. keegi pikanäpumees oli ukse tagant viinud minema jalamati. E. Männik. c. piltl. Ta viis saladuse endaga hauda. Reis viib Itaaliasse. Raamat viib lugeja kaugele minevikku.
2. teise asukohta kolima v. teise ametisse, teisele töökohale suunama; üle v. edasi viima. Asutus oli viidud teise linna. Ta viidi kergemale tööle. Õpilane viidi neljandasse klassi.
3. (millelegi muule) juhtima v. suunama. Naine viis jutu kirjandusele, mujale, teisele teemale, muudele asjadele. Viib pilgu ühelt esemelt teisele.
4. teat. suunas paiknema v. kulgema, kuhugi minna v. välja jõuda võimaldama; minema (12. täh.), siirduma. Kuhu see tee viib? Jaama viis kaks teed, üks otse, teine ringi. Jalgrada viis meid suurele teele. Linna viivad teed võeti valve alla. Mäkke ei viinud ühtki rada. Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Umbtänav viib raudteetammi juurde. Kangialune viis siseõue. Keegi ei tea, kuhu see käik viib. Üle jõe viis kitsas purre. Trepp viib keldrisse. Esikust viib uks kööki, tuppa. Rattajäljed viivad põllule.
5. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama; mingisse seisundisse, olukorda ajama. a. (põhjustajaks, tegijaks, suunajaks elusolend). Teda tuleb sündmustega kurssi viia. Peremees viis talu hea järje peale. Treeneril oli tegu, et võistlejat vormi viia. Šamaan viib end ekstaasi, transsi. Seadus tuleb viia eluga kooskõlla, vastavusse. Püüdis vastast eksiteele viia. *Oma kihlatu viis ta niikaugele, et see oli sunnitud kihluse lõpetama. A. Must. || (millegi rakendamist, sooritamist, täitmist märkivates ühendites). Plaan viidi ellu. *Kõik, mida Riks algatas, sai lõpule viidud, põhjalikult ja esmaklassiliselt. L. Ruud. || mingisse asendisse panema v. sundima. Maadleja viis vastase parterisse, silda. b. (põhjustajaks miski elutu). Õpihimu viis ülikooli. Raske kuritegu viis tapalavale. Juhus viis meid kokku. Tugev tahe viis ta lõpuks sihile. Visadus viis meeskonna võidule. Küsimus viis ta täielikult segadusse. Oletused ja fantaasia võivad teinekord päris rappa viia. Ülekohtune süüdistus viis mehe marru, endast välja. Haigus on tuju nulli viinud. Viin on mehe põhja, halvale teele viinud. Sõda viis maa laostumise äärele. Väike sissetulek oli viinud pere majanduslikku kitsikusse. Raske haigus viis mehe mulda, mulla alla 'põhjustas mehe surma'. *Suuvärk, doktor, suuvärk – see viis vanglasse. J. Sütiste. || märgib, et miski põhjustab millegi v. kellegi kadumise kuskilt, millestki v. kellestki ilmajäämise; võtma. Alkohol viib aru peast. Liigveed viisid viljasaagi põllult. Igatsus on viinud mu hingerahu. Tugev löök viis teadvuse. See mõte viis silmist viimasegi uneraasu. Selle mehe viis 'tappis' südamehaigus. *Juba lapsena mind kuri kainus järas, / viis ikka harduse kus see ja teine. B. Alver.

üle viima

1. millestki üle toimetama (vedama vms.). Paadimees viis seltskonna üle.
2. millestki üle kulgema, suunduma vms. Ojast viis üle kitsas purre.
3. teise asukohta v. teisele töökohale, teise ametisse viima; siirma. Asutus viidi üle Tartusse. Pealinn viidi üle sisemaale. Bussipeatus viiakse üle kõrvaltänavasse. Sõjaväelane viidi üle teise väeossa. Palus end teisele tööle üle viia. || edasi viima. Õpilane viidi üle järgmisse, kolmandasse klassi.
4. teistsugusesse olukorda, teise süsteemi seadma. Katlamaja viiakse üle gaasküttele. Kõik telesaatjad viidi üle PAL-süsteemi.

vinta-vänta ‹adv›
edasi-tagasi, risti-rästi liikudes; kord ühele, kord teisele poole kaldudes, mitte otse; vänderdades, vaarudes. Koera saba vehkis vinta-vänta. Lapsel tegid jalad väsimusest vinta-vänta. Kirjaread tulevad paberile vinta-vänta. Jõgi, tee jookseb vinta-vänta. Põgeneja hüppas vinta-vänta ühe põõsa tagant teise taha. Auto esirattad teevad natuke vinta-vänta. Karupojad pistsid vinta-vänta metsa poole jooksu. *Nagu juhtvitsata vanker lõngerdas Jaan Tüürmann vinta-vänta mäest alla. R. Sirge.

voolavus ‹-e 5› ‹s›

1. omadus voolata; sujuvus, ladusus. Elu voolavus. Herakleitose õpetus asjade voolavusest. Imetleti laulja hääle voolavust. Värsi kergus ja voolavus. Kirjaniku stiilile on omane rahulik voolavus. Kõne voolavus. || füüs tehn vedeliku, gaasi ja tahkise omadus pingete mõjul viskoosselt v. plastselt deformeeruda, voole. Liimi, sulametalli, betoonisegu voolavus. Vedelike voolavus suureneb koos temperatuuri tõusuga.
2. maj tööjõu (liiga suur) liikuvus ühelt töökohalt teisele; töötajaskonna (liiga kiire) vahetumine; aasta jooksul vahetunud töötajate suhtosa. Töötajate suur, väike voolavus. Ebakindlas firmas on tööjõu voolavus suurem. Personali voolavus on 5% aastas.

võla|suhe
jur maj õigussuhe isikute vahel, kellest üks on teisele midagi võlgu

võnkumine ‹-se 5› ‹s›
(< tn võnkuma); füüs perioodiline liikumine, kus keha kaldub tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Suvel pole õhutemperatuuri järske võnkumisi. Merepõhja võnkumised põhjustavad hiidlaineid.
▷ Liitsõnad: õhuvõnkumine; oma|võnkumine, sundvõnkumine; parasiitvõnkumine.

võõrandama ‹37›

1. ka jur omandiõigust teisele isikule üle andma. Mõisnikelt võõrandati mõisad ja metsad ilma tasuta. Maad ei võinud enam müüa, osta, rendile anda, pantida ega muul viisil võõrandada. Aktsionäril on õigus oma aktsiaid vabalt võõrandada. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine.
▷ Liitsõnad: sundvõõrandama.
2. hrv (end) võõraks, kaugeks muutma. *Püüdis end võõrandada Silverist, sisendada, et tema kõrval istub võõras mees .. M. Traat.

võõrandamine ‹-se 5› ‹s›
(< tn võõrandama); jur õigustoiming, millega üks isik annab oma vara tasu eest v. tasuta teisele isikule. Vara õigusvastane võõrandamine.
▷ Liitsõnad: sundvõõrandamine.

võõrandamis|leping
jur leping, millega üks isik annab teisele midagi üle

võõras ‹võõra 19›

1. ‹adj› selline, kellest v. millest mitte midagi ei teata, keda v. mida ei tunta, tundmatu. Võõras inimene, mees, tüdruk. Uustulnukana olen veel kõigile võõras. Võõrad maad, riigid, rahvad. Võõras teerada. Sattus täiesti võõrasse kohta. Mets muutus järjest võõramaks. Ümberringi kostis võõraid keeli. Kuulis talle võõra linnu häälitsust. Meil võõrad taimeliigid, kalad, loomad. Telefonile vastas võõras mehehääl. See on hoopis võõras nimi, ma pole seda varem kuulnud. Kunstlikult moodustatud sõnad on rahvale võõraks jäänud. Algaja kirjanik, tema looming on lugejale veel võõras. Talutöö ei olnud talle päris võõras. Miski inimlik pole mulle võõras. *.. alles seal muutus kallas võõramaks ja tee põnevamaks. E. Park. || teistest erinev; harjumatu, kauge; raskesti mõistetav. Immigrantide tavad ja arusaamad on kohati võõrad. Poiss tundis end oma suurte unistustega siinses väikekodanlikus keskkonnas võõras olevat. Eredad värvid on graafikule võõrad. Kunstliku suulaega on esiti võõras süüa. Ta käitumisse oli ilmunud võõraid jooni. Vormiriietuses muutus poeg kohe emale võõramaks. Lastele võõraks jäänud isa. Demokraatlikule riigile on jõhker välispoliitika võõras. Linnalapsele näis mets alati võõras. *.. aga mul on ikka nagu võõras mõtelda, et naisterahvas teeb tegemist lõhkeainega. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: elu|võõras, inim|võõras, keha|võõras, liigi|võõras, loodus|võõras, tehnikavõõras; puru|võõras, umb|võõras, võhi|võõras, võnnuvõõras.
2. ‹adj› kellelegi teisele kuuluv, teise oma. Käis võõras aias õunavargil. Ära topi oma nina võõrastesse asjadesse! Teda peetakse suureks võõra vara raiskajaks. Laps ei oska veel vahet teha, mis oma, mis võõras. Kägu muneb võõrasse pesasse. Pole ilus võõraid kirju lugeda. Esines võõra nime all. Võõral väljakul on raskem võita kui kodus. *Rannakadakate vahel üleskasvanud poiss tundis juba võõra leiva maitset ja hinda. H. Sergo.
3. ‹s› see, keda ei tunta, tundmatu. Ukse taga seisis keegi võõras. Kust võõras pärit on? Võõras tutvustas ennast müügiagendina. Sirutas võõrale käe. Kõnetas võõrast, kes talle vastu juhtus. Ema keelas võõra käest kompvekki vastu võtta. Poiss pandi juba kuueaastaselt võõraste juurde karja. Vanake ei tahtnud kellelegi tüliks jääda, ei võõrastele ega omastele. Öeldakse ikka, et võlg on võõra oma.
4. ‹s› (hrl. vananevas pruugis:) külaline. Oodatud, kutsutud võõras. Meile tuleb õhtul võõraid. Seal peres osatakse võõraid vastu võtta. Pulmapeol oli palju võõraid: alates naabritest kuni kaugete sugulasteni. Täna olete kõik minu võõrad. Ega pidu ei parane, kui võõraid ei vähene. *.. oli pilgar suur kokku kutsutud, / peole ausale kõik võõraks palutud .. A. Annist (tlk).
▷ Liitsõnad: au|võõras, kont|võõras, peo|võõras, pidu|võõras, pulma|võõras, supel|võõras, suvevõõras.

välis|investeering
maj ühe riigi kapital, mis on antud kasutada teisele riigile. Välisinvesteeringud süstivad majandusse uut elu.

vänderdama ‹37›

1. kohmakalt, ebakindlalt, kõikudes v. vääneldes, ka otseteelt ühele ja teisele poole kaldudes (edasi) liikuma. Laps vänderdab ema sabas. Kutsikas hakkas juba õige pea ringi vänderdama. Vänderdas oma kõrgetel kontsadel. Hüljes liigub maa peal abitult vänderdades. Pidulised vänderdasid ühest teeäärest teise. || lookeid moodustades kulgema. Juurikate ja põõsaste vahel vänderdav teerada.
2. siia-sinna kõikuma, õõtsuma; vingerdama. Poiss seisis pedaalidel püsti, jalgratas vänderdas kahele poole. Kui nad kohti vahetasid, hakkas paat koledasti vänderdama. Auto kihutas konarlikul teel, haagis taga vänderdamas. Vankrirattad vänderdasid telgede otsas. Tukkujal oli pea kuklasse vajunud ja vänderdas sinna-tänna. Koer vehkis sabaga, nii et kogu tagakeha vänderdas kaasa. Puusad vänderdasid käimise taktis. || vonklevalt, hööritades liigutama. Muri võttis tulijad saba vänderdades vastu. Käies vänderdas naine võrgutavalt puusi.

väärtus|hinnang
inimese hinnang selle kohta, mis teda rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht asja v. nähtust teisele. Väärtushinnangud kujunevad välja lapsepõlves. Ei suutnud harjuda islamiühiskonna väärtushinnangutega.

õigus|järglus
jur õiguste ja kohustuste üleminek ühelt subjektilt teisele

üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle

ülemineku|kliima
vahepealne kliima (üleminekul ühelt kliimatüübilt teisele)

ümber|istuja ‹1› ‹s›
isik, kes ühelt sõidukilt teisele ümber istub. Sõlmjaamas oli palju ümberistujaid.

ümber|istumine
üleminek ühelt sõidukilt teisele. Tapal oli meil ümberistumine ühelt rongilt teisele. *Elektrirong, siis metroo ja tramm. Metroos ümberistumine ringliinilt radiaalsele. U. Mikelsaar.

ümber|orienteerumine
milleski teise suuna võtmine, millelegi teisele orienteerumine. Riigi välispoliitiline ümberorienteerumine. Ümberorienteerumine uutes oludes võttis natuke aega.

ette ütlema

1. kellelegi teisele aitamiseks, järeleütlemiseks midagi ütlema. Õpilane ütles teisele salaja ette. Jäi vastamisel hätta ja ootas, et keegi talle ette ütleks. Suflöör ütleb näitlejaile teksti ette. Isa võttis lauluraamatu ja ütles laulusõnu ette. || suuliselt mingiks tegevuseks juhtnööre andma. Kas sulle öeldi kõrgemalt poolt ette, millest tuleb kirjutada?
2. millestki, näit. millegi toimumisest eelnevalt ette teatama. Sulane ütles peremehele kaks nädalat ette, et läheb ära. Üks ennustaja öelnud isegi ette, et meest tabab õnnetus. Kui kaua ma haiglas pean olema, ei oska ette öelda. Võin juba ette öelda, et sulle see raamat ei meeldi. *Pulmatort oli tehtud sahhariiniga, seda peab kohe ette ütlema. K. Saaber. *.. tuuled-tormid, udud ja silmapiiri matvad sajud ei oota tellimist ega ütle [tulekut] ette. H. Sergo.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.

üür ‹-i 21› ‹s›

1. teisele isikule antud õigus kasutada omaniku asja kokkulepitud tingimustel. Üürile andja, võtja. Andis korteri, ühe toa, pianiino üürile. Võttis suvepuhkuse ajaks ühe vana maja üürile. Mul üks tuba vaba, võtan sind üürile 'üürnikuks'. Ise elas aiamajakeses, tänavaäärne maja oli üüri peal 'selles elasid üürnikud'.
▷ Liitsõnad: allüür.
2. tasu sellise kasutamise eest. Kõrge, madal, suhteliselt kallis, odav üür. Maksis peremehele kahe kuu üüri ette. Üür toa eest oli 1500 krooni kuus. Oli korteriühistule juba mitme kuu üüri võlgu. Peremees tõstis üüri. Ela, üüri ma sinult ei võta! Palus perenaist, et see veel üüriga pisut kannataks 'selle saamisega ootaks'.
▷ Liitsõnad: auto|üür, korteri|üür, kuuüür.