[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adaptatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismide v. nende osade olelustingimustega vastavamaks muutumine. Isendlik adaptatsioon ehk kohanemine. Evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine.
2. füsiol psühh meeleelundite ja närvisüsteemi tundlikkuse muutumine mingi ärritaja mõju kestmisel. Silma adaptatsioon.
3. ped teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel

adapteerima ‹42›
teksti lihtsustamise teel mõistetavamaks muutma. Adapteeritud tekstid, väljaanded.

alla|kriipsutus
allakriipsutamine; kriips(ud) teksti all. Leheküljed lausa kirendasid allakriipsutustest.

all|järgnev ‹-a 2› partits
(hrl. teksti, kirjutatu kohta:) allpool järgnev. Alljärgnevad read, värsid.

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

all|tekst
ka kirj teater teksti vm. väljenduse sisemine varjatud mõte. Luuletuse, dialoogi alltekst. Kõik ei taipa tema ütlemiste iroonilist allteksti.

artikkel ‹-tikli, -tiklit 2› ‹s›

1. arutlev kirjutis ajakirjanduses; teaduslik v. populaarteaduslik kirjutis, lühiuurimus vms. Poleemiline, huvitav, hästi argumenteeritud artikkel. Matemaatika-, füüsikaalased, keeleteaduslikud, erialased artiklid. Kirjutas ajalehele pikema artikli rahvusvahelisest olukorrast. Avaldas selle kohta artikli. Artiklit koostama, trükki andma.
▷ Liitsõnad: ajalehe|artikkel, juht|artikkel, juubeli|artikkel, lühi|artikkel, probleem|artikkel, toimetus|artikkel, ülevaateartikkel.
2. lõik, teksti osa. a. sõnaraamatus vm. teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst. Entsüklopeedia, seletussõnaraamatu artikkel. b. jur rahvusvahelise lepingu nummerdatud osa. Konventsiooni artiklid.
3. maj toote-, kaubaliik. Firma toodab sadu artikleid sukkpükse ning naistepesu. Päevasärke oli müügil paarkümmend artiklit. Tehases valmistatakse üle 40 artikli rahvatarbekaupu. *Elu pole artikkel 135 ehk teiste inimeste keeles lihtsalt Satään .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: eksport|artikkel, import|artikkel, kauba|artikkel, luksus|artikkel, näidis|artikkel, sisseveo|artikkel, väljaveoartikkel.
4. (raamatupidamises:) tulu- v. kululiik, kirje
▷ Liitsõnad: kulu|artikkel, tuluartikkel.
5. keel nimisõna laiendav (näit. sugu, määratust v. määramatust tähistav) lühisõna (v. afiks). Saksa, inglise keele artiklid. Määrav ehk definiitne artikkel. Umbmäärane ehk indefiniitne artikkel.

autori|tekst
kirj teksti osa, milles autor vahetult, enda nimel pöördub lugeja poole. Dialoog ja autoritekst.

blanko|veksel
maj veksel, millele veksli andja annab oma allkirja enne veksli teksti kirjutamist

blanko|volitus
jur volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

dekodeerima ‹42›
kodeeritud teksti v. signaali sisu avama

dekooder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
kodeeritud teksti v. signaali sisu avav seade v. programm
▷ Liitsõnad: stereo|dekooder, värvusdekooder.

dekrüpteerima ‹42›
info salakirjas teksti tavatekstiks teisendama (ka šifrit v. võtit teadmata)

diktor ‹-i, -it 2› ‹s›
teadustaja (raadios, televisioonis). Diktor loeb päevauudiseid. || (dokumentaal)filmi, heliplaadi teksti lugeja

emendatsioon ‹-i 21› ‹s›
(teksti) õiendus, parandus

etteütleja ‹1› ‹s›
(< tgn ette ütlema); näitlejaile teksti etteütlev töötaja teatris, suflöör. *.. aga näitleja kõrvad on terased, nad on harjunud tabama etteütleja kauget sosinat .. O. Tooming.

ette|ütlus

1. etteöeldava teksti üleskirjutamine õigekirja õppimiseks; selleks etteloetav ning üleskirjutatav v. üleskirjutatud tekst. Etteütlust koostama, tegema, kirjutama, parandama, hindama. Kuuendas klassis oli täna etteütlus. Etteütluses oli palju vigu. Sain etteütluse eest viie.
2. etteütlemine. *Jürgeni etteütluse järgi kirjutasin paberilehele umbes järgmise teksti .. A. Saar.

faks ‹-i 21› ‹s›

1. dokumendi, teksti, joonise v. foto edastamine sidekanali kaudu täpse jäljendina, faksiimileside, telefaks . Faksiga, faksi teel saatma 'faksima'.
2. faksiaparaat. Peame uue faksi ostma. Moodsa disainiga faks.
3. faksiimilesaadetis. Faksi saatma, kätte saama. Faks ei tulnud läbi.

faksiimile|side [-side]
teksti, joonise, foto vms. täpse kujutise saatmine ja vastuvõtmine sidekanali kaudu, faks. Faksiimileside aparaat 'faksiaparaat, faks (2. täh.)' Dokumendid võib edastada faksiimileside kaudu.

foto|ladumismasin
trük perfo- v. magnetlindile kodeeritud teksti valgustundlikule materjalile projitseeriv ladumismasin

gloss ‹-i 21› ‹s›
keel tundmatu sõna v. väljend; selle seletus v. tõlge teksti juures; (tõlgendav märkus), ääremärkus

graafiline2 ‹-se 5› ‹adj›

1. graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonestuslik. Graafilised tehnikad. Graafiline leht, töö. Projekti graafiline materjal.
2. trük trükikujunduslik; keel kirjatäheline, kirja-. Lehekülje, luuletuse graafiline pilt. Graafiline ekspertiis jur kirjutatud teksti kui asitõendi ekspertiis kirjutaja kindlakstegemiseks, kirjaekspertiis. *.. kirjaviis on ikkagi ainult keelelise väljenduse üheks vormiks, nimelt selle nähtavaks graafiliseks vormiks. A. Kask.

grafo|projektor
kujutiste (peam. teksti ja jooniste) ekraanile projitseerimise seade, valgustahvel. Asetas lüümiku grafoprojektorile. Kasutas loengu näitlikustamiseks grafoprojektorit.

hektograaf ‹-i 21› ‹s›
omaaegne aparaat teksti ja illustratsioonide paljundamiseks

ikoon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl Kristust, jumalaema, pühaks peetavaid piiblitegelasi v. pühakuid esitav tahvelmaal v. reljeef õigeusu kirikukunstis. Ikoonide ees põlesid õlilambid. Süütab, paneb ikooni ette küünla.
2. info väike teksti asendav rahvusvaheline piltkujutis kuvaril programmifunktsioonide valimiseks jm. Klõpsa ikoonil parema hiireklahviga.
3. teat. idee, voolu v. ajastu tüüpiline kehastus, kultuslikke jooni omav sümbol. Biitlid on 1960. aastate hipiliikumise ikoon. Modernismi ikoon Oscar Niemeyer.

illustraator ‹-i, -it 2› ‹s›
teksti juurde illustratsioone valmistav kunstnik, illustreerija. Raamatu, väljaande illustraator. Hea, andekas illustraator. Kunstnik töötab illustraatorina.

illustratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teksti kaunistav, selgitav v. täiendav pilt, joonis, skeem, diagramm vms. (käsikirjas, trükises). „Kalevipoja”, „Keele ja Kirjanduse”, entsüklopeedia illustratsioonid. Illustratsioonidega, illustratsioonideta ajakiri, raamat. Värvilised, värvitrükis illustratsioonid.
▷ Liitsõnad: kaane|illustratsioon, raamatu|illustratsioon, tekstiillustratsioon.
2. millegi ilmekas, iseloomulik näide. Jutustus jääb kahjuks ainult ajaloo illustratsiooni tasemele.

interpolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingisse teksti hiljem lisatud kiilosa; sellise kiilosa lisamine
2. mat funktsiooni vahepealsete väärtuste leidmine tema antud väärtuste alusel

joonis ‹-e 4› ‹s›

1. joonestamise tulemus, millegi graafiline kujutis. Geomeetriline, tehniline joonis. Eseme, detaili joonis. Joonist valmistama, tegema. Joonise lugemine. Joonist suurendama, vähendama.
▷ Liitsõnad: projekt|joonis, tööjoonis; pliiatsi|joonis, tušijoonis.
2. trük teksti sisu selgitav v. täiendav illustratsioon. Joonisel 6 on kujutatud hüdra. Joonisel 2 näeme maja eestvaadet, õie ristlõiget, meie harilikumaid päevaliblikaid. Nagu jooniselt 4 näha.. Nagu joonisest 12 selgub..
▷ Liitsõnad: piltjoonis.
3. joonistus. Värvipliiatsitega tehtud joonis.
▷ Liitsõnad: kaljujoonis.
4. liikumiskujund (koreograafias, iluuisutamises)

jutu|mull
teksti sisaldav ovaal karikatuuris, koomiksis vm. (väljendab, mida keegi mõtleb v. ütleb). Jutumullis ütles karu rebasele ...

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

kirja|rida

1. teksti rida. Nappides kirjaridades olid sündmuse kohta kõige üldisemad andmed. *Algustähed olid maalitud sinise ja kullaga, kirjaread joondusid rangelt ja kaunilt .. L. Meri.
2. mustririda

kirjutama ‹37›

1. tähti, numbreid vm. kindla tähendusega märke v. nende ridu paberile vm. materjalile tegema; kirjalikku teksti koostama, midagi kirja panema. Tähti, numbreid, hieroglüüfe, noote kirjutama. Kirjutab (pasta)pliiatsiga, sulega, tindiga, täitesulepeaga. Kirjutab kriidiga tahvlile. Käsitsi, masinal, arvutiga kirjutama. Ta kirjutab vaevaliselt, aeglaselt, kiiresti. Katsu hästi väikselt kirjutada! Kirjutas vasaku käega. Laps õpib alles kirjutama. Mees ei oska lugeda ega kirjutada. See on loetavalt, selgesti, halvasti, segaselt kirjutatud. Kirjutas paberilehele ainult paar sõna. Allkirja, oma nime, aadressi kirjutama. Kirjutasin telegrammiblanketile: „Saabun homme!” Ettekannet, seletuskirja, aruannet, protokolli kirjutama. Kirjuta kohe avaldus! Volitust, tõendit kirjutama. Õpilane kirjutab harjutust. Vihik on täis kirjutatud. Istus oma kabinetis ja kirjutas. Heebrea keelt kirjutatakse paremalt vasakule. See sõna tuleb kirjutada suure algustähega. Siis kirjutati 'oli' aasta 1784. Randlaste hulgas valitses kirjutamata seadus, et merehädalisi tuleb abistada. Käsi tõrgub seda kirjutamast. | piltl. Kangelaslikud võitlejad kirjutasid oma nime igaveseks ajalukku. *Egas neile pole näkku kirjutatud, et nad vaenlased on. E. Maasik. || nende märkide tegemiseks vastav, sobiv olema. Sulg kirjutab hästi. See kriit ei kirjuta.
2. kirja (4. täh.) saatma; midagi kirja teel teatama. Ta pole enam ammu emale kirjutanud. Lubas kohe kirjutada, aga unustas. Sellest on tarvis talle kindlasti kirjutada. Poeg kirjutab, et elab hästi. Sain temalt kirja, kuid ei ole jõudnud veel vastu kirjutada.
3. kirjutades (1. täh.) mingit teost looma. a. (hrl. ilukirjandusliku, aga ka muu kirjasõnalise loomingu kohta). Kirjutab luuletusi, jutustusi, vesteid, novelle, kuuldemänge, stsenaariume. Värsse, proosat kirjutama. Kogu pala on kirjutatud dialoogis. Kirjutasin sellest sündmusest ajalehele följetoni. Kirjutas huvitava populaarteadusliku artikli, põhjapaneva uurimuse. Raamatu kohta kirjutati mitu retsensiooni. Raamat, teos on kirjutatud ladusalt. Rein kirjutab parajasti väitekirja. Ta kirjutab sageli ajakirjas „Eesti Loodus”. Selle probleemi kohta on palju kirjutatud. Kirjanik kirjutas algul varjunime all. b. (heliloomingu, komponeerimise kohta). Helilooja on kirjutanud koorilaule, kantaate, sonaate, oratooriume, mitu ooperit. Laulumängule on kirjutanud muusika üks kohalik helilooja. H. Eller on kirjutanud ka meeskoorile.
4. (ajakirjanduse, raamatute kohta:) tekstina avaldama, teatavaks tegema. Sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed. Uutest filmidest kirjutati „Sirbis”. „Lõuna-Eestis algas viljakoristus,” kirjutab tänane „Päevaleht”. Ajalooõpikus kirjutatakse sellest üpris lühidalt.
5. kuhugi registreerima. Peremees kirjutas koha, talu poja nimele. *Millise nime all pidi nüüd väike kirikuraamatusse kirjutatama .. ? M. Pedajas (tlk). *Tuleb järeldada, et Peterson end muudele loengutele ei kirjutanud, kuna loengutsüklid olid pealegi tasulised .. K. Taev. || piltl kellegi v. millegi arvele panema, kontosse kandma. Küllap seegi temp kirjutatakse Jussi arvele. Õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele.
6. määrama, välja kirjutama (3. täh.) Käisin arsti juures, arst kirjutas rohtu. Kooliarst kirjutas poisile prillid. *Et ta heas lugupidamises seisis, kirjutati talle mõisaaidast viis kuli rukkeid .. J. Mändmets.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

kirjutus|masin
büroomasin trükikirjasarnases kirjas kirjutamiseks (ka kirjutatava teksti paljundamiseks kopeerpaberi abil). Ladina, vene tähestikuga kirjutusmasin. Ta oskab kirjutusmasinal kirjutada. Kantseleist kostis kirjutusmasina klõbinat.
▷ Liitsõnad: elektrikirjutusmasin.

kokku klopsima

1. kiiruga, sageli juhuslikust materjalist midagi meisterdama v. ehitama. Puutüvedest klopsiti kokku parv. Kuuri ühte otsa klopsiti midagi lavataolist kokku. Lauajuppidest kokkuklopsitud pink, kast, riiul, linnupuur. Elamiseks on kiiruga kokkuklopsitud barakk, osmik. || piltl midagi (näit. mingit teksti, kirjatööd) ülepeakaela, mitte eriti oskuslikult koostama. Kokkuklopsitud käsikiri, ettekanne, süüdistus.
2. piltl erinevatest, sageli juhuslikku laadi elementidest kiiruga mingit koondist moodustama. Võistluseks klopsiti kuidagimoodi meeskond kokku. Vabatahtlikest kokkuklopsitud väesalk. Asjaarmastajatest kokkuklopsitud näitetrupp.

kommentaar ‹-i 21› ‹s›
selgitav märkus. a. selgitav v. arvustav märkus mingi teksti kohta. Toimetaja, tõlkija kommentaarid. „Kalevipoja” tekstikriitiline väljaanne koos kommentaaridega. Seaduste kommentaarid. Malepartii kommentaar. b. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vm. kohta. Välispoliitiline kommentaar. Ajalehtede kommentaarid Lähis-Ida sündmuste kohta. Asi, olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Lubatagu mul seoses eelöelduga teha väike kommentaar.
▷ Liitsõnad: netikommentaar.

koor1 ‹-i 21› ‹s›

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || kooris ‹adverbilaadselt› läbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

kordus|laul
folkl lüroeepiline rahvalaul, milles kindlakskujunenud kompositsioonivõttena esineb teksti teatava osa täpne kordamine

korrektuur ‹-i 21› ‹s›
ka trük teksti (trüki-, keelevigade) parandamine; tõmmis v. väljatrükk. Esimene, teine korrektuur. Tehniline korrektuur. Toimetaja teeb ka keelelist korrektuuri. Sõnaraamatu korrektuuri lugesid nii korrektorid kui ka autorid. || korrektiiv, parandus. *Ornamendi joonistamises abistab õpetaja iga õpilast, vajaduse korral teeb pliiatsiga korrektuuri. A. Ridali.

kõne|süntees
tehiskõne loomine teksti põhjal vrd kõnetuvastus Eesti keele kõnesüntees.

kõne|tuvastus
info arvuti abil suulise teksti muundamine kirjalikuks vrd kõnesüntees Eestikeelne kõnetuvastus.

käe|kiri

1. kirjatähtede isikupärane kirjutamislaad; kirjutatud tähtede, teksti väliskuju. Halb, lohakas, inetu, ilus, rahulik, selge, ühtlane käekiri. Püstakas, pisut viltune, nurgeline, ümar, kalligraafiline käekiri. Käekiri on võõras, tuttav, mitteloetav, koolilapselik. Püüdis kirjutades käekirja moonutada. Suure kauni käekirjaga kirjutatud aadress. Tal on peen kribuline käekiri. Tundsin käekirjast ära, et kiri oli emalt. Päevik on vaevu loetavas käekirjas.
2. piltl kellelegi omane, iseloomulik (loominguline) väljenduslaad. Kunstniku, lavastaja, luuletaja loominguline käekiri. Nende filmide puhul torkab silma režissööride erinev käekiri.

kärbe ‹kärpe 18› ‹s›

1. kärpimine; väljajätt (tekstist, filmist vms.). Kärpeid tegema. Ulatuslikud, tarvilikud, meelevaldsed kärped. Tekst, artikkel avaldati kärbeteta, kärbetega. Filmi näidati kärbetega.
2. van teksti, kirjutise (eraldi) lõik. *Sulgesin raamatu, mida hoidsin põlvedel, kuid millest olin lugenud vaid mõne kärpe. O. Tooming.

küljendama ‹37›
trük info teksti ja graafikat paigutama ning vormindama; küljendeid kokku panema. Ajalehte küljendama. Küljendas ajakirja maketi järgi.

ladu ‹lao 27› ‹s›

1. hoone, ruum, (piiratud ning kaetud) plats vms. materiaalsete väärtuste (kauba, materjali, tööriistade jne.) hoidmiseks. Toidu-, tööstuskaupade, ehitusmaterjalide ladu. Kaupu veetakse tehastest lattu ning laost kauplustesse. Töötab laos pakkijana. Lattu oli sisse murtud. || küün; põhuruum; (endisaegses rehielamus:) aganik, kõlgus; rehala (lahtiste lattidega) lakapealne. Aganad kanti sarjaga lattu. Heinad aeti lao peale. *.. nagisevaid pulki mööda ronib Martens laole ja vaatab seal hämaras ümber. M. Metsanurk. *Madalate põõsaste vahel mustab küün. Sügisel hulkusid vahel kitsed ümber lao .. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: heina|ladu, kauba|ladu, kesk|ladu, kütte|ladu, laskemoona|ladu, materjali|ladu, relva|ladu, taara|ladu, utiili|ladu, viljaladu.
2. trük teksti ladumine; laotud tekst. Alustati sõnaraamatu ladu. Trükivorm koostatakse laost ja klišeedest. Laost tehti tõmmis.
▷ Liitsõnad: foto|ladu, käsi|ladu, masin|ladu, tina|ladu, trükiladu.

laser|plaat
heli, teksti v. pildi optilist digitaalsalvestust kandev, laserikiirega loetav ketas. CD-d, CD-ROM-id, DVD-d jt. laserplaadid. Lauljatar andis välja oma esimese laserplaadi.

liitma ‹liidan 46›

1. ühendama. a. (midagi konkreetset). Mört liidab ehituskive. Plaadid liidetakse seina liimi abil. Osad liidetakse tervikuks. Platvormvagun saematerjaliga liideti rongi sappa. Killukesi, kivikesi, osakesi mosaiigiks liitma. Püramiidideks liidetud kivitahukad. b. (halduslikult). Haldusreformi käigus kavatseti mitu valda liita. Põhjasõja tulemusena liideti Eesti alad Venemaaga. Taani kuningas liitis oma riigiga, oma riigile ka Norra. c. (mingit ainet, motiivi teosesse v. teksti). Ta on oma romaani liitnud rohkesti rahvakombestikku. d. piltl. Ühine eesmärk liidab inimesi. *Kuidagi ta oskas need kaks poolt oma kujutluses ometi liita. F. Tuglas.
2. mat summat leidma, kokku arvutama. Lapsi õpetati liitma ja lahutama, korrutama ja jagama. Peast, paberil, arvelaual liitma. Risttahuka otsapindala liidetakse küljepindalaga. Liida seitse üheksaga! Viiele liita kaks, viis liita kaks on seitse. Liidetav arv.

maha lugema
kirjutatud teksti jälgides esitama. Tervituskõnet ei tohiks paberilt maha lugeda, tuleks ikka peast rääkida.

lugemis|proov
teater lavastuse proov, kus näitlejad ainult loevad teksti. Lugemisproovid ja lavaproovid.

luule ‹18› ‹s›

1. värsskõne, seotud kõne, teksti erilise liigendusega, rütmil rajaneva struktuuriga sõnakunst, poeesia; (mõnikord ka:) lüürika. Vabavärsiline, klassikaline, modernistlik, modernne luule. Eepiline ehk jutustav luule. Paljud inimesed ei mõista, armasta, loe luulet. Juhan Liivi, Marie Underi luule.
▷ Liitsõnad: aja|luule, antiik|luule, armastus|luule, isamaa|luule, isiku|luule, juhu|luule, karjuse|luule, kodaniku|luule, kodu|luule, kunst|luule, laste|luule, lembe|luule, loodus|luule, murde|luule, mõtte|luule, nüüdis|luule, rahva|luule, rüütli|luule, tunde|luule, tõlke|luule, tähtpäeva|luule, värssluule.
2. piltl (salapärane) võlu, romantika, hingestatud tunnetus. Metsade, kõnnumaa, looduse luule. *.. kõlavaid sõnu võib koguda, aga luule, elu muinasjutt põgeneb pakku. A. H. Tammsaare. *Armastus sääl ehtis elu – / oli vaikne, püha luule / vaikses, lihtsas eesti talus. A. Haava.
3. piltl fantaasia(looming), väljamõeldis; pettus, vale. Kes teab, mis siin on tõsi, mis luule. *Nõnda kogunes tõetera ümber paks kord luulet .. E. Vilde. *Jutt vangimaja põlemisest oli luule – kellegi ahnuri või ulaka väljamõeldis .. R. Sirge.

lõpu|vinjett
trük kunst (teksti, näit. peatüki lõpus). Päis- ja lõpuvinjetid.

lühisõnumi|teenus
teenus, mis võimaldab mobiiltelefoniga saata ja vastu võtta teksti

makett ‹-keti 21› ‹s›

1. hoone, seadme vm. eseme v. nende rühma väliskuju jäljendav, hrl. vähendatud mudel. Auto, laeva, maja, tööpingi makett. Paikkonna, Lõhavere linnuse makett.
▷ Liitsõnad: lavamakett.
2. trük paberilehtede kogum, milles on näidatud raamatu vm. trükise teksti, tabelite ja illustratsioonide paigutus, küljendusmakett. Tehniline toimetaja teeb, koostab maketti. Ajalehe järgmise numbri makett on valmis.
3. trük trükiteose prooviväljaanne laiemaks arutlemiseks ning täienduste ja paranduste tegemiseks. Sõnaraamatu, õpiku makett.

materjali|publikatsioon
(näit. dokumendi, mingi teksti, arhiivimaterjali publikatsioon)

moto ‹6› ‹s›
juhtlause, -mõte (eriti teose v. selle osa ette paigutatud järgneva teksti mõttele v. autori suhtumisele viitav mõttetera, tsitaat vms.). Jutustuse, peatüki, luuletsükli, kõne, jutluse moto. Tammsaare pani „Tõe ja õiguse” I osa motoks Baudelaire'ilt laenatud maksiimi. Tartu Akadeemilise Meeskoori motoks on K. J. Petersoni „Kuu” värsid.

multi|meedium
info kombineeritult korraga mitmes vormis (hrl. heli, teksti, graafika ja videona), enamasti interaktiivselt esitatud teave v. teos

neuma ‹6› ‹s›
‹hrl. pl.› muus keskaegne vanim noodikiri, mis teksti kohale noodijoonteta paigutatud punktide, kriipsude, konksude ja kõverjoontega näitas üksnes meloodia liikumist. Neumad võeti kasutusele 11. saj. kloostrites.

ooper ‹-i, -it 2› ‹s›
muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil. Itaalia rahvuslik ooper. Traagiline, koomiline ooper. Puccini ooper „Tosca”. Orkester esitas avamängu ooperile „Ruslan ja Ludmilla”. Kas oled uut ooperit juba näinud, vaatamas käinud? || ooperiteater v. -trupp. Eile õhtul olime, käisime ooperis. Läheme ooperisse. *Nägin kord rändavas ooperis balletti, ja see ei läinud mul kaua meelest. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: laste|ooper, lühi|ooper, muinasjutt|ooper, rock-|ooper, vabaõhuooper; seebiooper.

osa|raamat
teater (näidendi teksti õppimiseks)

paljundama ‹37›
arvuliselt suurendama, mitmekordistama, ühest mitu v. palju arendama v. tegema. a. (taimi, loomi). Aialilli paljundatakse seemnetest või vegetatiivselt, näiteks juurestiku jagamise teel, juurpistikutega, tütarsibulatega. Euroopa piisonit paljundati loomaaedades. Mesinik peab oskama peresid pidada ja paljundada. b. (teksti, jooniseid jms.). Ringkirja, plaani, skeemi, lauluteksti, loengut paljundama. Käsitsi, masinakirjas, paljundusaparaadil paljundama. Koorile paljundati noot 100 eksemplaris. Lendlehti paljundati vanaaegsel trükipressil.

paljundus|aparaat
aparaat teksti, joonise vms. paljundamiseks

kokku panema

1. ühte rühma v. kohta koondama, koguma, ühendama, kokku liitma. Heina, vilja kokku panema. Pane oma asjad kokku! Pandi raha kokku ning osteti klaver. *.. kui mitu meest oma tarkuseraasukesed kokku panevad, eks siis kasva ikka natuke suurem tarkus. K. Ird. || teksti, kõnet vms. koostama. Juttu, laulu kokku panema.
2. osi tervikuks ühendama, üksteise külge liitma, kokku monteerima. Kella, aparaati, masinat kokku panema. Detailidest kokku pandav mööbel. Lapsed panid värvilised paberitükid mosaiikpildiks kokku.
3. midagi tihedamaks, kompaktsemaks muutma, nii et üldine kuju hrl. muutub. Pani ajalehe kokku ja pistis tasku. Paberileht tuli kahekorra kokku panna. Rätikut, lina, vihmavarju kokku panema. Paneme laudlina pikuti, laiuti kokku. Kokkupandav süst, voodi, iste.
4. midagi teineteise vastu v. päris lähedale asetama. Pani käed nagu paluvalt kokku. *„Naljakas mees, see meie agronoom,” panid külanaised pead kokku. F. Issak.

pill1 ‹-i 21› ‹s›

1. instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist. Poognaga mängitavad pillid. Rahvalikud pillid, nagu suupill, kitarr jt. Pilli mängima, puhuma, tõmbama 'mängima'. Pille häälestav orkester. Poisid, pange pillid hüüdma! Meloodiat tuleb lauljatele korrata klaveril või mõnel muul pillil. Kas selle pilli saatel saab ka tantsida? Viiulit tundis ta hästi ja sellele pillile kirjutas ta rohkesti teoseid. Orel on pill, millest võimsamat pole. Muuseumi muusikariistade kollektsioonis on tuhat pilli. Karjapoiste meelest oli lepakoorest pasun üks vägev pill. Poiss hakkas pajukepist, heinputkest pilli tegema. | piltl. Ritsikad häälestavad, timmivad oma pille. *.. löön jälle lahti oma vana pilli ja jutustan neile kõik, mis on sündinud minu viimasest käigust saadik Oastile. O. Luts.
▷ Liitsõnad: meloodia|pill, müra|pill, rütmi|pill, saate|pill, soolo|pill, viisipill; huule|pill, keel|pill, klahv|pill, lõõts(a)|pill, löök|pill, näppe|pill, poogen|pill, puhk|pill, puu|pill, suu|pill, vibupill; džäss|pill, laste|pill, orkestri|pill, pulma|pill, rahva|pill, tantsupill; härja|pill, kammi|pill, kilgi|pill, konna|pill, kuke|pill, kulbi|pill, lehe|pill, loku|pill, moka|pill, mold|pill, moll|pill, paju|pill, parmu|pill, putk|pill, põis|pill, roo|pill, sae|pill, sarve|pill, siku|pill, toru|pill, vile(s)pill.
2. kõnek sõnalist teksti, muusikat jm. helisid vahendav aparaat (näit. raadio, televiisor, magnetofon vms.). Televiisor on nässus, mina ise seda pilli parandada ei oska. Neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli. Kõik olid magnetofoni juures kobaras ja tahtsid teada, mis häält see pill teeb.
3. (mingi heli, näit. pinina, pirina, korina, kumina vms. kostmise kohta). Sääsed, kärbsed ajasid pilli. Teekann hakkas pliidil pilli ajama. Mu kõht on nii tühi, et lööb, ajab pilli. Nälg oli suur, soolikad, sooled lõid juba ammu sees pilli. Pauk oli nii kõva, et võttis kõrvad pilli ajama. Parem, pahem kõrv ajas pilli. Mu kõrvad löövad veel praegu sellest jutuvadast pilli. *Õhku ahminud ning kätega ebamääraseid liigutusi teinud, sai Jaava kindla pinna jalge alla tagasi. Ainult kõrvus lõi pilli. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: näljapill.
4. piltl nutt, kisa, hädaldamine. Iga tühja asja pärast on tal pill lahti. Kohkunud lapsed lasksid kohe pilli lahti. Pill tuleb pika ilu peale. *.. ei jää mulle siis vahel muud nõu üle, kui annan talle veidi ihunuhtlust, millele muidugi järgneb hele kisa ja pikk pill. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› (seda kuuldavale toova isiku kohta)
▷ Liitsõnad: kisa|pill, nutu|pill, piri|pill, viripill.
5. kõnek (mingi sõidu- v. veoriista kohta). *Leu vaatas minu läikivat tsiklit ja patsutas sadulat. „Kena pill.” J. Tuulik.

pilt|postkaart
postkaart, mille ühel poolel on pilt, teisel vaba pind aadressi, teksti ja postmargi jaoks. Värvilised piltpostkaardid. Lilledega, linnavaadetega piltpostkaardid. Loodust, Budapesti kujutavad piltpostkaardid. Kogusin piltpostkaarte.

punane ‹-se 4›

1. ‹adj› maasikate, pohlade, vere vms. värvi. Punane värv, värvus, värvaine, toon, varjund. Punane õis, lill, mari, seen, vahtraleht. Punased tomatid. Punane muld, liiv, savi, kivim. Punane kuu, õhtupäike, koidutaevas, õhtutaevas. Punased tuleleegid. Õhku lasti punane rakett. Valgusfooris põles punane tuli. Punase tulega 'punase fooritule ajal' ei tohi tänavat ületada. Punane tint, mahl, vein. Toonekure nokk ja jalad on punased. Punase pealaega rähn. Nahale ilmusid punased plekid. Punaseks nutetud silmad. Higine ja punane nägu. Poiss oli häbi pärast, piinlikkusest kõrvuni punane. Priske ja punane mees. Punased põsed, huuled. Punased tellised. Punane telliskivikatus. Punane käisemuster. Punane vormimüts, käelint, lipp. Punase äärisega liiklusmärgid. Punane pliiats. Pihlamarjad tõmbusid punaseks. Side värvus verest punaseks. Vihastas ja läks näost (üleni) punaseks. Tõusev päike värvis taevaääre punaseks. Katus värviti punaseks. Punasest klaasist reflektor. Tulbid olid punased kui tuli. Vihtlejad olid punased nagu keedetud vähid. Külmetavad jalad olid punased nagu pardilestad. Sõnum mõjus talle nagu punane rätt härjale. Valgem kui lumi, haljam kui hein, punasem kui veri? (Mõistatus). || (karvastiku puhul hrl.:) punakaspruun. Punased juuksed. Punane habe. Punase peaga tüdruk. Punane lehm, linnukoer. || (indiaanlaste kohta:) punasenahaline. Punane rass. Punaste meeste püha puu. || tulikuum, punaselt hõõguv. Ajasin raudora ahjus punaseks. Põletasin punaseks aetud traadiga mustrit puusse. Kerisekivid olid kuumusest punased. Punaseks köetud ahi, pliidiraud. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Punane ristik, aruhein, tolmpea. Punane kukehari, päevakübar, hanemalts. Punane peakapsas. Punane pipar ehk paprika. Punased sõstrad. Euroopa punane ehk harilik vaarikas. Punane vaher, tamm, hobukastan, leedripuu, pöök. Ploomisort ‘Tartu punane’. Punane lumimari. Punane kärbseseen. Punane setter. Eesti punast tõugu veised. Punane ilves. Punane metsasipelgas, kedriklest, herilane, kapsalutikas, rändtirts. Punane kala 'punaka lihaga kala'. Punased verelibled. Punane 'veresoonterikkast massist koosnev' luuüdi. Punane sammaspool. Punased veinid. Punane tee, kalamari. Punasest puust 'punakavärvilise puiduga väärispuust' mööbel. Punane kuld 'sulam kuld, hõbe ja vask, mille seast vask on ülekaalus'. Punane vask 'vase ülekaaluga vase ja tsingi sulam'. Punane fosfor. Punane joon ehit kvartali ja tänava maa-ala piiri tähistav joon. Punane 'punakaaneline' pass. Punane raamat '(punakaaneline) raamat, millesse kantakse haruldased ja hävimisohus olevad taime- ja loomaliigid'. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatadasaanute ning rahu ajal peamiselt tervishoiuorganite abistamine'. Punase pliiatsi 'teksti parandaja, ka tsensori' töö. Punane 'kalendris punasega märgitud tööst vaba' päev. Punane raha 'punasevärviline rahatäht'. | piltl. Punase joonena, niidina 'juhtmõttena' läbis teost ühiskondliku õigluse nõue. Informatsiooni küsiti hommikust õhtuni, nii et telefon oli punane, traadid olid punased 'tulised'. Mind valdas punane 'äge' raevuhoog. *Oh unelused sinised, / oh punased mu patud.. V. Adams.
▷ Liitsõnad: bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane, erk|punane, hele|punane, helkiv|punane, hõõg(uv)|punane, kahkjas|punane, kahva(kas)|punane, kahvatu|punane, kirgas|punane, kriiskav|punane, käre|punane, kärts|punane, kuum|punane, külm(a)|punane, küps|punane, leek(iv)|punane, lõkendav|punane, lõõmav|punane, lõõskav|punane, läikiv|punane, matt|punane, särav|punane, säre|punane, sügav|punane, sünk|punane, tuhm|punane, tume|punane, tõmmu|punane, valge|punane, valkjas|punane, õhetav|punane, õrnpunane; häbi|punane, nutu|punane, palaviku|punane, valu|punane, vihapunane; aniliin|punane, henna|punane, kadmium|punane, karmiin|punane, kinaver|punane, kroom|punane, madara|punane, mennik|punane, ooker|punane, plii|punane, purpur|punane, taime|punane, tedremarana|punane, tinapunane; inglis|punane, kardinal|punane, kongo|punane, rootsi|punane, saaga|punane, türgi|punane, vana|punane, veneetsiapunane; infrapunane.
2. ‹adj› kõnek pahempoolne, revolutsiooniline, sotsialistlik, kommunistlik. Punane propaganda, poliitika, kihutustöö. Ta näitas koosolekutel oma punast värvi, ei varjanud oma punast mõttelaadi, meelsust. Punased töölised, madrused, üliõpilased. Punased sõjamehed, komandörid, partisanid. Tööliskond oli üsna punane. Punaste aastate sündmused, meeleolud. Punane 1905. aasta. Punane terror, diktatuur. Punane Venemaa. Punased brošüürid. Pidas kõige punasemaid kõnesid.
3. ‹s› see, mis v. kes on punast värvi. a. punane värv v. värvus. Punast saadi madarajuurtest. Punane on armastuse värv. Punasega vihale aetud härg. Värvisime maja Rootsi punasega. Olulised sõnad olid punasega 'punase pliiatsi v. tindiga' alla kriipsutatud. b. punane riietus. Ta oli üleni punases. c. indiaanlane. *Eurooplane on sajandeid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks.. A. H. Tammsaare. d. punast karva loom (hrl. hobune). Rakenda punane vankri ette. e. punane vein. Kalla mulle punast! f. veri. *Säärase atujutuga võib su nospel hakata punast pahistama. H. Lepik (tlk). g. kõnek punane rahatäht. Laena mulle paar punast.
4. ‹s› pahempoolne, bolševik, kommunist; nende poolehoidja. Ta oli tuntud punane. Punaste poolehoidja, sabarakk. Hoiab punaste poole. Tegi punastega koostööd. Punased vallutasid linna. Sattus punaste kätte. Varjas saksa ajal punaseid. Punaste ja valgete sõda Soomes. Punaste propaganda. Punaste kord, valitsus. *Muidugi ta oli mässumees ja punane pealaest jalatallani. K. Ristikivi.
5. ‹s› kõnek punakusesus. Veised on punases.

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

redaktor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. trükise vms. toimetaja
2. info programm v. moodul, mille abil saab luua ja töödelda teksti vm
▷ Liitsõnad: ikooni|redaktor, kirja|redaktor, programmi|redaktor, tekstiredaktor.

redaktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. viimistlemise, töötlemise vms. tagajärjel tekkiv oluliste erinevustega teksti- vm. teisend. Luuletuse varasem, hilisem redaktsioon. „Kalevipoja” esimest redaktsiooni tunneme „Alg-Kalevipoja” nime all. Esialgne käsikiri erineb mõneti, kõvasti trükis ilmunud redaktsioonist. Lavastuses jäädi autori viimase redaktsiooni juurde. Sõnaraamat ilmub peagi täiendatud, muudetud redaktsioonis. Seadus esitati uues redaktsioonis.
▷ Liitsõnad: alg|redaktsioon, trükiredaktsioon.
2. redigeerimine. Kes võtab enda peale käsikirja redaktsiooni?

resümee ‹15› ‹s›
oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik kokkuvõte ettekande, väitluse v. teksti lõpus; teadusartiklite jms. sisu lühikirjeldus, sisukokkuvõte. Eestikeelsed artiklid inglis- või saksakeelsete resümeedega. *On küll pisut nagu liiga tark jutt .., mida kirjanik laseb Madisel ühe sõõmuga arendada .., nagu resümeeks kogu Vargamäe „tõe ja õiguse” otsimise kohta .. J. Kärner.

rida ‹rea 25› ‹s›

1. hulk kõrvuti v. üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm.; rivi, jada, rodu. Poiste, suusatajate, õnnitlejate rida. Pikk rida ootajaid. Kivide, puude, autode rida. Sirge, korrapäratu, looklev rida. Rea algusest ei näinud rea lõppu. Laadaplats oli täis telkide ridu. Majad reas kahel pool teed. Lapsed seisid pikkuse järgi reas nagu oreliviled. Lähtel on jooksjad kõik ühes reas. Telefonimängus sosistatakse sõna rida mööda üksteisele edasi. Istusime esimeses, viimases, akna-, uksepoolses reas. Saime kontserdipiletid kolmandasse ritta. Mul on seitsmes rida, kümnes koht. Istuti pingil nagu kanad õrrel reas, nagu pääsukesed telefonitraatide peal reas. Sünnipäevalauas istuti kirjus reas 'mees ja naine vaheldumisi'. Poisid, (võtke, seiske, tulge) ritta! Mehed seati, käsutati kuuekaupa ritta. Madrused marssisid neljakaupa, neljakesi reas. Loosungit kanti kolonni esimeses reas. Pange, seadke toolid ritta. Rebane astub oma jäljed ühte ritta. Lükib helmeid niidi otsa ritta. Lilli soovitatakse istutada rühmadena, mitte ritta, ridades, ridadena. Ka ridade vahe tuleb umbrohust puhas hoida. Tüdruk keeras helmekee mitmelt realt ümber kaela. Kaks karva kolmes reas (hõredate juuste kohta). | piltl. Mälestuste, kujutluste, rõõmude rida. Ihkasime vaheldust ühetooniliste hallide päevade ritta. *Kas ei saaks parem heaga seda asja ritta [= korda] ajada? A. Kitzberg. || teat. piiritletud pinnaosa. Järgmist lauset alustage uuelt realt. Joonepaberita kirjutades on raske rida pidada. Musta ettur on teisel real. Tabelis nimetatakse ridadeks rõhtsaid jaotusi. Kiirteel toimub liiklemine kolmes reas. Auto rivistus teise ritta. Ringselt heegeldades tekib spiraalselt jätkuv rida. Rea esimene silmus võetakse vardale kudumata. || (elementide, suuruste, avaldiste, nähtuste jms. jada kohta mitme ala terminoloogias). Keemiliste elementide, homoloogide rida. Metallide aktiivsuse rida. Aritmeetiline, geomeetriline rida. Ridade teooria on matemaatilise analüüsi osa. Dünaamilised read ehk aegread näitavad nähtuste muutumist ajas. Dodekafoonilises muusikas on rida helitöö aluseks. || sõnajärgnevus; kirjapandud teksti horisontaalrida. Kirjanik ei tee muud kui seab sõnu ritta. Ei jätnud ajalehest ridagi, ühtki rida läbi lugemata. Juhtumist teatati mõne napi reaga. Ridade arv leheküljel. Honorari makstakse luuletuse ridade pealt. Viimastel aastatel pole temalt enam ridagi ilmunud. Tee aga ridu, sest rida on raha. Päevaraamatus oli osa ridu punasega alla tõmmatud. Kirjuta mulle ikka vahel mõni rida 'kiri, kaart'. Läkitas oma südamedaamile armastusest nõretavaid ridu 'kirju'. Pean sind seekord oma ridadega 'kirjaga' kurvastama. Nende, käesolevate ridade kirjutaja 'mina, allakirjutanu, autor'. Ridade vahel 'mõistu, kaudselt' andis ta märku oma suhtumisest.
▷ Liitsõnad: akna|rida, augu|rida, hamba|rida, helme|rida, inim|rida, istme|rida, jälje|rida, külvi|rida, maja|rida, needi|rida, nööbi|rida, pingi|rida, puude|rida, pärli|rida, taime|rida, tooli|rida, tulbarida; algus|rida, kirja|rida, laulu|rida, luule|rida, lõpu|rida, teksti|rida, trüki|rida, värsirida; edasi|rida, piste|rida, tagasi|rida, tikkerida; aeg|rida, heli|rida, variatsioonrida; külg|rida, liiklus|rida, möödasõidu|rida, sõidurida; diagonaal|rida, horisontaal|rida, kaksik|rida, piki|rida, põiki|rida, püst|rida, rõht|rida, topelt|rida, vertikaalrida; esi|rida, paremus|rida, pinge|rida, tagarida; hane|rida, riburida.
2. mitu, palju, hulk. Kõigepealt hankis ta endale rea vajalikke tööriistu. Real juhtudel on avalduse kuupäev jäänud märkimata.
3. ‹hrl. pl.› mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogum. Meeskooride read kipuvad hõredaks jääma. Suurkuju eesti kirjanduse tõlkijate ridades. Ta tuttavate read on kokku kuivanud. Katk oli laastanud linnaelanike ridu. Noorukil oli tunne, et nüüd on ta meeste ritta 'hulka' vastu võetud. *Ja alles nüüdsama tülis olnud perekond koondas oma read sissetungija vastu .. K. Ristikivi.
4. kõnek kohustus, ülesanne; ala, valdkond. Igaüks ajagu oma rida. Äri pole sugugi ainult meeste rida. *Suur ja paks armastus, see on rohkem luuletajate rida. V. Lattik.

riide|trükk
tekst mustri, teksti, pildi vm. trükkimine riidele

riim1 ‹-i 21› ‹s›
ka kirj sõnade v. sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peam. luules rakendatava vormivõttena. Ühe-, kahe-, kolmesilbiline riim. Hüperdaktüliline ehk ülilibisev riim. Täpne, puhas riim 'täisriim'. Ebatäpne riim 'irdriim'. Ladusad, korralikud, abitud, kistud riimid. Ta paneb sõnad riimi. Ütlesin nõnda riimi pärast. Armastab riimi(de)s rääkida. See on halvasti kokku kõlksuv riim. Riimi(de)ta luuletus. Ta tunnetab hästi rütmi ja riimi. Lastele meeldib riime luua, teha. Sepitseb riime. Pani oma elu juhtumused riimidesse. | ‹inessiivis ka adverbilaadselt›. Riimis pühendus. Seadsin kokku paar riimis värsirida.
▷ Liitsõnad: alg|riim, algus|riim, daktül|riim, ees|riim, homonüüm|riim, ird|riim, lõpp|riim, mees|riim, nais|riim, paaris|riim, rist|riim, sise|riim, süli|riim, täisriim.

riimima ‹42›

1. (teksti, sõnu) riimi panema, riimi seadma. Küll see poiss riimib kergesti ja kiirelt! Kiri toimetusest julgustas algajat suleseppa edasi riimima. Riimitud tekst. Riimitud proosa. *Nimelt on riiminud ja riimivad veel praegugi meie parimadki poeedid erivältelisi sõnu .. A. Kaalep.
2. hrv riimuma. *.. „jaanlane” riimib hästi „indiaanlasega”. Seda riimi läheb luuletustes vaja. E. Raud. | piltl. Miski selles asjas ei riimi.

riimi|nõue
teksti riimimisel tekkiv vajadus leida riimuv sõna(vorm)

rivik ‹-u 2› ‹s›
trük
1. käsiladumisel kasutatav kolme seinaga metallalus, millesse trükitüüpe paigutades koostatakse read
2. realadumismasina osa, millesse reastuvad laotava teksti matriitsid ja kiilud
3. trükitüüpide valamise masina osa, millele koguneb valmistoodang

sidusus ‹-e 5› ‹s›

1. geol pinnase omadus (tugevuse osa), mis johtub pinnaosakesi siduvaist molekulaarjõududest. Pinnaste sidusus.
2. keel teksti lauseid ja lauseosi siduv tähendussuhete süsteem
3. mat topoloogilise ruumi omadus

siin|kirjutaja
siinse, selle teksti kirjutaja. Käsikirja koostamine tehti ülesandeks siinkirjutajale. *Lubatagu sellepärast korraks isiklik olla siinkirjutajal, kes Leo Anveldi nime ja loomingut tundis juba õpilaspõlves.. A. Kaalep.

skannima ‹42›
info objekte (kujutise punkte, mõõtmiskohti, teksti, kirjeid vm.) kindlas järjestuses läbi vaatama, järjest kontrollima; pilti skanneri abil sisestama. Skannitud pilt.

sõna ‹7› ‹s›

1. ka keel keele väikseim iseseisev tähenduslik koostisosa (kirjutatuna esitatakse ühe tähekogumina); selle kõnes v. tekstis esinev vorm, sõne. Lühike, pikk, kahesilbiline sõna. Foneetiline, grammatiline, leksikaalne sõna. Kirjakeelsed, kõnekeelsed, murdelised, vananevad sõnad. Haruldane, vähetuntud, vulgaarne sõna. Väga ilmekas sõna. Võõrkeelsed, meie omad sõnad. Deskriptiivsed sõnad. Sõna päritolu, tähendus, sisehäälikud, muutevormid. Sõnade järjekord lauses. Sõnu hääldama, silbitama, poolitama, kirjutama. Selle sõna etümoloogia pole selge. Mis see sõna tähendab? Sõna „kunžuut” lähtub pärsia keelest. Lause koosneb sõnadest. Leksikon sisaldab umbes 5000 sõna. Ta ei oska sõnagi hispaania keelt. Mõnest sõnast sain aru, mõnest mitte. Tekstis oli palju tundmatuid sõnu. Tõmbas kirjutatus mõne sõna maha. Summa tuleb kirjutada sõnadega. Laps veerib silpe ja sõnu. Esineja kippus sõnade lõppe alla neelama. See ümin oli sõnadeta laul. Inimmõte väljendub sõnades. Maja vajus rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes.
▷ Liitsõnad: argoo|sõna, eriala|sõna, laen|sõna, murde|sõna, oma|sõna, oskus|sõna, substraat|sõna, tehis|sõna, unar|sõna, uudis|sõna, võõrsõna; abi|sõna, arv|sõna, ase|sõna, ees|sõna, hüüd|sõna, kaas|sõna, kild|sõna, kõrval|sõna, käänd|sõna, määr|sõna, nimi|sõna, omadus|sõna, pöörd|sõna, side|sõna, taga|sõna, tegusõna; eitus|sõna, jaatus|sõna, liht|sõna, liit|sõna, märk|sõna, paaris|sõna, põhi|sõna, reduplikatiiv|sõna, rööbik|sõna, täiend|sõna, vastandsõna; juhu|sõna, nugi|sõna, parasiit|sõna, tabu|sõna, täitesõna.
2. (keele, keelekasutuse kohta). Trükitud sõna. Kiriklik, ilmalik sõna. Kirjanduslik, kunstiline sõna. Tunnetame Tammsaare sõna võlu. Sündmus jäädvustati nii sõnas kui pildis. See kirjanik valitseb hästi sõna 'oskab hästi keelelisi vahendeid kasutada'. Head stilistid tunnetavad sõna väärtust. Inimeste arusaamad sõna jõust on erinevad. Sõna on näitekunstis olulise tähtsusega. Õpetus ei saa läbi ilma õpetaja elava sõnata.
▷ Liitsõnad: ees|sõna, järel|sõna, kirja|sõna, lend|sõna, lõpp|sõna, rahva|sõna, saate|sõna, seaduse|sõna, tarkus(e)|sõna, trüki|sõna, vanasõna; ristsõna.
3. (rääkimise, kõneluse, jutuajamise vm. teksti kohta). Vahetasime tänavanurgal mõne, paar sõna. Kõigepealt mõni sõna selgituseks. Ta ei öelnud ainsatki sõna. Ma ei ole sellest kellelegi sõnagi lausunud, iitsatanud. Läks sõna lausumata 'mitte midagi ütlemata' uksest välja. Oleks ta kas või poole sõnagagi 'natukegi, möödaminnes' rahast juttu teinud. Ta taipas, mõistis olukorda poolelt sõnalt 'ilma pikema jututa'. Ma ei ole temaga sellest poolt sõna(gi) 'vähimatki' rääkinud. Tule sisse, ajame sõna juttu. Mitte sõnagagi ei andnud ta kambamehi välja. Heitis, poetas, pistis, lausus aeg-ajalt mõne sõna teiste jutu sekka. Need olid rohkem jutujätkuks öeldud sõnad. Valitseja on oma sõnades väga vabameelne. Ta pöördus minu poole järgmiste sõnadega. Paljugi mis ütlesin, ära hakka kohe igast sõnast kinni! Rääkimisest pole abi, milleks asjata sõnu kulutada. Temaga vaielda pole mõtet, raiskad ainult sõnu. Kõik oli asjata, loopisin ainult sõnu tuulde 'ilmaasjata rääkisin'. Eks poeta peremehele ka minu heaks mõni sõna! Ära keeruta, need on su enese sõnad! Vali vähemalt teiste juuresolekul oma sõnu! Sõna sõnast – ja oligi tüli lahti. Torgid mind kogu aeg sõnadega. Ta muudkui keerutab sõnadega. Või mina olen see- ja teistsugune – võta oma sõnad kohe tagasi! See on puhas sõnadega kemplemine. Hakkas mulle moraali lugema ning sõnadega kasvatama. Nii kurb oli, et sõnad jäid kurku kinni 'ei saanud rääkida'. Tahtis nagu midagi öelda, kuid neelas sõnad alla. Tüdruku sõnad läksid segi, lämbusid pisaraisse. Võõras ei leia tänamiseks sõnu. Nii napi jutuga inimene, et lausa kisu tal sõnu suust. Mehel pääsesid sõnad nagu paisu tagant. Ma imestan, kui lihtsalt tal sõnad üle huulte tulid. Ta on hea kõnemees: oskab oma mõtteid sõnadesse panna. See mees juba sõna võlgu ei jää. Ma usun tema sõna: see mees ei valeta. Martinile meenusid Elna sõnad. Pea meeles mu sõnu: see läheb nii! Sõnadest tegudeni ei jõutudki. Korjas selle kohta sõna siit, teise sealt. Kohtualusel on viimase sõna õigus 'õigus midagi lühidalt öelda enne kohtuotsuse tegemist (v. selle täideviimist)'. Enne kui alustame – üks sõna veel! See asi on ju sõnadetagi selge. Temas kees sõnadeta viha. Need tooted ei kõlba kuhugi; sõnaga 'ühesõnaga' praak. Sõna pistab, sõna päästab. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Mees sureb, sõna jääb. *Kadunuke oli olnud kasin nii sõnas kui teos. I. Jaks. *Ärge pange pahaks, kaupmeheisandad, aga me oleme lihtsad meremehed ega oska sõnu seada, veel vähem neid kirja panna .. K. Ristikivi. | koos väljenduslaadi osutava lähema iseloomustusega. Lahked, soojad, südamlikud sõnad. Rasked, karmid, teravad, kurjad, sapised sõnad. Oh kui külmad olid ta sõnad! Ära tarvita nii inetuid, roppe sõnu! Ta pruugib ilmekaid, lopsakaid sõnu. Olen kuulnud temalt ka halbu sõnu. Tuletas mind hea sõnaga meelde. Ütles paar kõva, krõbedamat, tõsist sõna. Mõistlikku sõna ära temalt looda. Need olid väga õpetlikud sõnad. Ta armastab suuri sõnu teha. Kindla, raudse sõnaga mees. Asjatuid sõnu ta ei teinud. Tal on alati paras sõna käepärast. Ütlesin sulle juba selge sõnaga, et ma ei tule. Hea sõna võidab võõra väe. Tüli tõuseb tühjast sõnast. || ‹pl.› teat. tekst v. tsitaat. Need on Koidula, Tuglase, Tammsaare sõnad. Mälestussambale on raiutud luuletaja sõnad. Kas sul laulu sõnad on peas? || ‹pl.› teat. rituaali v. sõnamaagiaga seotud tekst (näit. loits, nõidussõnad vms.). Maa-aluste ehk maaliste sõnad. *Tema isa oli veel osanud sõnu, ihutõbede ärahoidmist ning pasliku tuule nõidumist. Ü. Tuulik. *.. kui ma nüüd roosi ehk elitingi kuhugi saan, kas sa sõnu mõistad? E. Särgava.
▷ Liitsõnad: algus|sõna, armastus|sõna, ava|sõna, etteheite|sõna, heakskiidu|sõna, hüvastijätu|sõna, juht|sõna, julgustus|sõna, jumalagajätu|sõna, kaebe|sõna, kiidu|sõna, kirumis|sõna, kiusu|sõna, komando|sõna, kõnetlus|sõna, käsklus|sõna, käsu|sõna, lahkumis|sõna, laidu|sõna, laimu|sõna, lepitus|sõna, leppe|sõna, lohutus|sõna, lori|sõna, lõmpsi|sõna, lõpp|sõna, löök|sõna, manitsus|sõna, meelitus|sõna, mõistu|sõna, märgu|sõna, nalja|sõna, needmis|sõna, pahameele|sõna, palve|sõna, pihi|sõna, pila|sõna, pilke|sõna, protesti|sõna, sajatamis|sõna, sajatus|sõna, sala|sõna, selgitus|sõna, suri|sõna, sõimu|sõna, teotus|sõna, tere|sõna, tervitus|sõna, troosti|sõna, tunnus|sõna, tunnustus|sõna, tutvustamis|sõna, tõe|sõna, tõotus|sõna, tähendamis|sõna, tänu|sõna, vabandus|sõna, vaimustus|sõna, vande|sõna, viha|sõna, võlu|sõna, võtme|sõna, vägi|sõna, õnnistus|sõna, õnnitlus|sõna, õpetus|sõna, ähvardussõna; hülge|sõna, lausumis|sõna, loitsimis|sõna, loitsu|sõna, mana|sõna, nõia|sõna, nõidumis|sõna, nõidus|sõna, roosi|sõna, tule|sõna, tuule|sõna, ussisõnad.
4. otsustav, määrav, kaalukas ütlus v. seisukohavõtt millegi suhtes. Laevas maksab kapteni, talus peremehe sõna. Härra jäi jonnakalt oma sõna juurde. Oled kange mees küll, aga kodus oma sõna maksma panna ei suuda. Tubli töömehe sõnal on kaalu. On see sinu viimane sõna? 'lõplik otsus'. Räägiti ja arutleti palju, lõpuks jäi treeneri sõna ikkagi peale. Otsustav sõna ses asjas jäi isale. Žüriile jääb öelda viimane sõna. Eks Kaarlilgi ole majamüügis oma sõna öelda. Selles asjas oli ka noortel oma sõna kaasa rääkida. *Oma sõna ütlevad siin kaasa paljud looduskaitsesse puutuvad teadused, aga ikka eelkõige ökosüsteemide tasemel. J. Eilart. || piltl midagi kõige uudsemat, moodsamat, arvestatavamat (teaduses, tehnikas jm.). Laev, sild, tehase masinad on tehnika viimane sõna. Küberneetika, kosmoseuurimine pole veel oma viimast sõna öelnud. See ooper on täiesti uus sõna helilooja loomingus. Meie maletajad pole veel öelnud oma viimast sõna. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
▷ Liitsõnad: jaa-|sõna, jah-sõna.
5. (suuline) informatsioon, teadaanne v. korraldus. a. teade, sõnum. Juhan saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve. Sündmusest saadeti konstaablile sõna. Tuleme kohe appi, niipea kui sõna saadate. Piilurid tõid sõna, et vaenlast pole märgata. Keegi vallamees tõi küüditajate tulekust Lehtjale sõna. Vii kontorisse sõna, et olen haige. Saime sõna, et Harriga juhtus õnnetus. Mulle oli töö juurde jäetud sõna, et ma helistaksin Viljandisse. *Umbes kella seitsme paiku tuli [laevalt] sõna maale, et nüüd olevat kõige soodsam aeg .. A. Jakobson. *Liina viis saksa ohvitser aasta eest Tallinna. Pärast ei tähte ega sõna. H. Sergo. b. käsk, korraldus; nõuanne, ettepanek vms. Inseneri sõna peale see uuendus tehtigi. Isa sõna on enam kui ema vits. *Meie oleme sinu vanemad ja meie sõna järele pead sina sellele [mehele] minema, kellele meie sind paneme. J. Pärn. c. luba (teat. publiku, koosoleku ees) esineda, õigus v. võimalus kõnelda. Palus koosolekul sõna. Juhataja küsis, et kes soovib veel sõna. Tahtis protestida, kuid koosoleku juhataja ei andnud talle sõna. Selgituseks anti sõna töödejuhatajale. Avaettekandeks sai sõna rahandusosakonna juhataja. Sõna on prokuröril. Kaebealuselt võeti sõna ära.
▷ Liitsõnad: surmasõna.
6. lubadus, tõotus; ausõna, kinnitus vms. Annan sõna, et see asi jääb üksnes meie teada. Peame minema, andsime ju oma sõna. Aus mees peab oma sõna. Suured lubajad ei pidanud sõna. Väga kena sinust, et sa sõna pidasid ja tulid. Võttis minult sõna, et ma sellest kellelegi ei räägi. Vürst murdis sõna, ei pidanud lubadust. Kõik jääb nii, nagu räägitud, mina oma sõna ei murra. Tema oma sõnast ei tagane. Küll ta maksab ära, mul on tema sõna. Kõik saab korda, minu sõna selle peale. Igaühe sõna ei maksa uskuda. Mõned jäidki tema sõna peale lootma. Meest sõnast, härga sarvest. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. „Mees ja sõna, teist ei ole..” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: au|sõna, mehesõna.
7. mat sümbolite lõplik jada, millel on kindel tähendus v. otstarve
▷ Liitsõnad: kahend|sõna, masinasõna.
8. kirikl Jumala õpetused, korraldused, käsud inimestele (piiblis); piibel tervikuna, pühakiri. Jumala sõna kuulutama, jutlustama, selgitama. Võtke kuulda Issanda sõna! On kogu elu elanud pühakirja sõnast lähtudes.
▷ Liitsõnad: jumala|sõna, piiblisõna.

ümber sõnastama
olemasolevat teksti uuesti, teistsuguseks sõnastama. Autor on esialgset teksti tublisti kohendanud ja ümber sõnastanud.

sõnastus ‹-e 5› ‹s›
(mingi teksti) sõnaline väljendus. Täpne, keeruline, lihtne, lakooniline, mahlakas, rahvalik-humoristlik, raskepärane sõnastus. Vilde teoste sõnastus on rahvapärane. Ülevas, pateetilises sõnastuses luuletused. Romaani, novelli, õpiku, artikli, tõlke, kirja sõnastus. Pealkirjade sõnastus olgu võimalikult lühike. Ettekande, kõne sõnastus oli ladus. Tööülesanded olgu sõnastuselt selged. Sõnastuse mahlakus, kujundlikkus, nüansirikkus. Mul on meeles veel tema ütluse sõnastuski. Sama mõte, kuid teistsuguses sõnastuses. Muutis, parandas pisut esialgset sõnastust.

sõnu peale lugema

1. mingiks puhuks ettenähtud teksti lausuma. Kirikuõpetaja, perekonnaseisuametnik luges noorpaarile sõnad peale. Koolmeister luges matmisel vanaisale sõnad peale. Vanaeit pobises oma nõiajoogile sõnu peale lugeda. *.. vaigistab [Riinu] verejooksu ja loeb, kui asi nõuab, umbes haigele kohale sõnugi peale. M. Pihla.
2. õpetussõnu lausuma, manitsema, noomima, pragama vms. Tohter luges haigele sõnad peale, kuidas see peab edaspidi elama ja olema. Isa luges küll poisile sõnu peale, aga või see õpetust võttis. *Kivi pragas mehaanikud armutult läbi, luges sõnad peale ka Kaljule, et see polnud päeval lappe kontrollinud. R. Kaugver.

säte ‹sätte 18› ‹s›

1. jur õigusnormi kajastav õigusakti teksti osa. Seaduse, määruse sätted. Vastavalt seaduse sätetele, sätteile. Jõustunud seaduse sätte kohaselt, põhjal. Seadus sisaldab sätet, mille järgi.. See on vastuolus põhikirja sätetega. Selle sätte vastu eksinuid trahviti. Oli jämedalt rikutud seadusega ettenähtud, kehtestatud sätteid. Eeskirjades, lepingus sellist sätet pole.
▷ Liitsõnad: eri|säte, põhi|säte, üldsäte.
2. el parameeter automaatikaseadme häälestamisel

šapirograaf ‹-i 21› ‹s›
omaaegne aparaat teksti ja illustratsioonide paljundamiseks. Ajakirja paljundati šapirograafil, šapirograafiga.

teksti|analüüs

1. teksti sisu ja struktuuri analüüs. Ungari keele tekstianalüüs. Seminar väitekirjade tekstianalüüsist.
2. tekstikriitiline analüüs. Eesti varasema piiblitõlke tekstianalüüs.

teksti|fail
info (sisaldab teksti)

teksti|grammatika
keel tekstilingvistika osa, mis uurib teksti ja selle osade grammatilist ülesehitust

teksti|illustratsioon
trükise teksti illustratsioon

tekstiline ‹-se 5› ‹adj›

1. teksti v. tekste puudutav, teksti(de)ga seotud. Näidendites on tekstilisi kokkulangevusi. Tõlkel puudub tekstiline täpsus.
2. tekstina esitatud, tekstist koosnev. Dokumendi tekstiline osa.

teksti|lingvistika
teksti ehitust ning tüüpe uuriv keeleteaduse haru

teksti|riider
info tavalises kirjas trükitud v. kirjutatud teksti lugev riider. Tekstiriiderite töökiirus on mitu tuhat märki sekundis.

telefaks ‹-i 21› ‹s›
faks
1. sideseade teksti, joonise, foto vms. täpse kujutise saatmiseks ja vastuvõtmiseks telefonikanali kaudu. Telefaks võeti kasutusele 1970.–1980. aastail.
2. telefaksiga (1. täh.) saadetud v. vastu võetud kujutis. Saatis telefaksi.

toimetama ‹37›

1. talitama, askeldama, tegevuses olema. Ema talitab ja toimetab päev läbi. Talus leiab alati midagi teha ja toimetada. Hakkas kähku köögis, pliidi juures toimetama. Mees käis tööl, naine toimetas kodus. Teised magavad ammu, aga ema toimetab ikka edasi. Meister toimetas hulk aega aparaadi kallal. Pimedas keldris tuli toimetada käsikaudu. Sekretär toimetab paberite ja telefonidega. Usinalt toimetavad sipelgad. *.. mereõhk oli sedavõrd isu virgutanud, et käsi oli kiire toimetama kausi ja suu vahel. A. Mälk. || kõnek kellegi (eriti loomade) eest hoolitsema, talitama. Hobused olid sulase toimetada. Enne ei saa õhtule, kui loomad toimetatud. *Mõni teab, kes neid [= tütreid] kord toimetab ja totsutab, kui neil aeg kodust minna. A. H. Tammsaare. *Nüüd ta parajasti käis ümber laua ja toimetas härrasid nii hästi kuidas oskas. A. Kaskneem.
2. tegema, sooritama, toime panema, korraldama, teostama (mõned tarvitused vananenud). Toimetab kõike osavalt, kiiresti, tasa ja targu. Raskemad tööd toimetas sulane. Lubas selle asja ise ära toimetada. Hangu ja rehaga ei toimeta heinateol enam midagi. Küllap mina toimetan, et lugu ilmuks! Naabripoiss toimetab alailma igasuguseid tempe. Virk perenaine leiab alati midagi toimetada. Mul on veel üht-teist toimetada. Kui kõik toimetused toimetatud, saab ta raamatu kätte võtta. Mul on tähtsamatki toimetada! Uurimisi, mõõtmisi, vaatlusi toimetama. Toimetati läbiotsimine, ülekuulamine, juurdlus. Ristimist, matmistalitust toimetatakse suure pidulikkusega. Pimeduse varjus on mõndagi häbiväärset toimetatud. Koer käib naabri akna all oma asju 'oma loomulikku tarvet' toimetamas. *On kättemaks õige kättemaks, kui seda toimetatakse sõnadega? A. H. Tammsaare. *Kui tema [= Jumala] peale loodate, küll ta toimetab kõik hästi! J. Pärn. || van toimima, tegutsema. Sai aru, et oli toimetanud kergemeelselt. Ei maksa nõnda ülepeakaela toimetada. *Kui me iga kord toimetame oma tahtmise ja kire järgi, siis ei saa me kaugele! E. Särgava.
3. viima v. tooma, vedama; saatma, lähetama. Kannatanu toimetatakse haiglasse, röntgenisse. Süüdimõistetu toimetati vanglasse. Korrarikkuja toimetati politseijaoskonda, miilitsasse. Toimetage see mees kiiresti siia! Merehädalised on õnnelikult maale toimetatud. Sõjaväge toimetati edasi hobuküüdiga. Mobiliseeritud toimetati rongiga Tallinna. Leidis mehe, kes lubas ta salaja üle piiri toimetada. Tagasi linna saab teid toimetada alles homme. Toimetasime kahekesi paadi vette. Kutseid ei toimetatud õigeks ajaks kätte. Toimetab kirja, ajalehed kiiresti kohale. Kogub igasugust vanavara ja toimetab seda edasi. Patrull-laev toimetas kahtlase purjeka sadamasse. Aare toimetati pangamaja hoidlasse. Kaup toimetatakse lattu, laost turule. Ehitusplatsile toimetati sada autokoormat kruusa. Traktor toimetab paadi järve äärde. *.. sügisel oli Tiu nimi kõikide huulil vabadusvõitlejana, kes mitu ülekohtust selli teise ilma toimetanud. I. Jaks.
4. mingit väljaannet sisuliselt koostama, selle teksti avaldamiseks viimistlema, sageli ka seda tööd juhtima. Toimetab ajalehte, ajakirja. Gustav Suits toimetas kirjandusalbumit „Kiired”. Ta on toimetanud kümneid raamatuid. Toimetas ajalehes kohalike sõnumite rubriiki. Helilooja lubas oma koorilaulud ise trükki toimetada. Toimetab raadios luulesaateid. Täiesti toimetamata käsikiri.

trüki|kiri

1. trük teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalik tähtede, numbrite jt. märkide komplekt
2. kirjaliik trükkimisel, šrift. Trükikirjade valik trükikojas oli üsna šabloonne, väike. *Eestikeelsete teoste trükikirjadeks olid sajandite jooksul kuni XX sajandi alguseni gooti kirja liigid, peamiselt fraktuur. F. Puksoo.
3. trükitähtedega kiri (kirjutatuna). Joonisel on väiketähed kirjutuskirjas, suurtähed aga trükikirjale sarnaste tähtedega.

trüki|korrektuur
teksti parandamine korrektuurtõmmisel v. väljatrükil. Lugesin 'tegin' sõnaraamatu trükikorrektuuri.

trüki|tehnika
teksti, jooniste, piltide jm. trükivormilt ülekandmise ning trükiste valmistamisega tegelev tehnikaharu. Moodne, kõrgetasemeline trükitehnika.

trükkima ‹trükin 42›

1. teksti, jooniseid, pilte jm. kujutisi trükivormilt paberile vm. materjalile paljundama, trükiseid valmistama. Raamatuid, ajalehti, ajakirju trükkima. Heale paberile trükitud pildialbum. Papile trükitud kaart. Suurte tähtedega trükitud raamat, aabits, tekst. Tihedalt täis trükitud leheküljed. Rahatähti trükiti juurde. Laskis trükkida visiit- ja kutsekaarte. Aabitsa kaanele oli trükitud kukk. Punase ja mustaga trükitud afišš. Teadaanne trükiti eesti ja vene keeles. Meie rahvuseepos „Kalevipoeg” trükiti Soomes. Trükkimata käsikiri. Tema luuletusi trükiti 'avaldati' ajakirja „Noorus” veergudel. Trükitud sõna 'trükisõna'. *Miks te jah kuulus ei ole, kui lehed aina trükivad teie jutte ja kõik inimesed loevad .. M. Raud. | piltl. *Ahaa, tema [= jänes] neid jälgi siin trükibki! A. Kaal.
2. tekst riiet, nahka vm. materjali mustriga katma (trükimasinaga v. käsitsi). Trükitud kangad, riie, šifoon. Riidele trükitud pildid, muster. Kangal esines vigadena trükkimata kohti. Muster trükiti riidele trükipaku abil.
3. kõnek kirjutusmasinal kirjutama. Sekretär trükib midagi masinal. Laualehte trükiti kirjutusmasinal viis-kuus eksemplari. *.. aga öösiti loeb raamatuid ja luuletusi, aina trükib midagi kirjutada .. L. Kerge.

tsenseerima ‹42›
teksti, filmi vm. kontrollivalt läbi vaatama. Tsensor tsenseeris käsikirja. Sõjaväes, vanglas tsenseeriti kirju.

tõlk ‹tõlgi 21› ‹s›
see, kes teksti (hrl. suuliselt) ühest keelest teise tõlgib. Professionaalne tõlk. Nõupidamisele kutsuti ka tõlk. Ülekuulamine toimus tõlgi vahendusel. Kõik vajalikud äriasjad välismaalastega ajas ta joonde tõlgi abiga. Saksa keele tõlki polnud kõrvaklappidest hästi kuulda. Ta oli meile kogu reisi jooksul tõlgiks. Töötab kohtus tõlgina. Teda kui kohalike keelte oskajat kasutati tõlgina. Ehk saame ilma tõlgita läbi. Viipekeele tõlk.
▷ Liitsõnad: kohtu|tõlk, sünkroon|tõlk, vandetõlk.

tõlkija ‹1› ‹s›
see, kes teksti (hrl. kirjalikult) ühest keelest teise tõlgib. Soome kirjanduse tõlkijad. Ta on tegutsenud nii aime- kui ka ilukirjanduse tõlkijana. Poetess on tuntud ka luule tõlkijana. Piibli esimestel tõlkijatel polnud kerge leida omakeelseid vasteid kõigile mõistetele. Keelte valdamine üksi ei tee kellestki tõlkijat.
▷ Liitsõnad: luule|tõlkija, proosa|tõlkija, tarbetõlkija; meistertõlkija.

tõlkima ‹tõlgin 42›

1. suulist v. kirjalikku teksti teises keeles edasi andma, teksti ühest keelest teise keelde vahendama. Suuliselt, kirjalikult tõlkima. Sõna-sõnalt tõlkima. Tõlgi, mis ta ütles. Tõlgi, mis siin on kirjutatud. Tõlgib tarbetekste, ilukirjandust. Kõne tõlgiti kolme keelde. Ta teeb tõlkides üsna palju vigu. Tõlgib üsna vabalt. Kuidas seda sõna, ütlust tõlkida? Romaan on tõlgitud saksa keelde. Lepingu tekst tuleb tõlkida inglise keelde. Esperantosse tõlgitud kataloog. Kirjaniku teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Vene keelest tõlgitud luuletus. Tõlkinud M. M. (märkus tõlke juures). Tõlkides läheb luulest üsna palju kaduma. Tänapäeval on masinadki võimelised tõlkima.
2. mis tahes märgisüsteemi teisega asendama; millegi kohta sõnadeta, sümbolite vm. väljendusvahendite abil informatsiooni vahendama. Joon on abstraktsioon, millega saab loodust pildikeelde tõlkida. Ptolemaios tõlkis Aristotelese kujutluse universumist geomeetria keelde. Programmeerija tõlgib lahendamist vajavad ülesanded arvutile arusaadavasse keelde. *Viipega tõlkis ta segase ütluse selgeks. Vesipapp.

tähendama ‹37›

1. teat. tähendust, sisu, mõtet kandma, millelegi osutama, viitama, millegi märgiks olema. a. (sümbolite, tähiste jms. kohta). Üks lühike vile tähendab: muudan kurssi paremale. Punane tuli fooris tähendab liikumiskeeldu. Punane roos tähendab armastust. R tähendab 'tähistab' silindri põhja raadiust. b. (sõna, lühendi, lause, teksti vms. kohta:) teat. mõistet väljendama; teadet, (varjatud) mõtet, ideed vms. edasi andma. Nurm tähendab siinmail põldu. „Mardus” tähendas algselt surnut. „Maja” tähendab sama mis soome sõna „talo”. Mida tähendab „lokku lööma”? IT tähendab infotehnoloogiat. Need kaks lauset tähendavad üht ja sama. Seleta ära, mida see luuletus, vanasõna tähendab. Mida tähendab pealkiri „Parim päev banaanikala püügiks”? Nüüd saan aru, mida see ähvardus tähendas. c. (üldisemalt:) millegi ilminguks, tõenduseks olema, millestki märku, tunnistust andma. Vaikimine tähendas nõusolekut. Naeratus tähendas, et ta on vastusega rahul. Lehtede kolletumine tähendab, et sügis on käes. Rahulolu tähendav muie. Tolmurullid tähendavad, et perenaine on laisk olnud. Ei tea, kas ta punastab niisama või tähendab see midagi. Kogelus tähendab sageli ärritust. || (väljendab, et miski järeldub millestki:) järelikult. Pileteid pole. Tähendab, me ei sõida. Kui ta ei tulnud, siis tähendab, ei saanud tulla. d. millegi endeks olema, midagi ennustama. See uni tähendab õnne, raha, surma. Õhtune päikesepuna tähendab tuult. Rotid ja rongad öeldakse õnnetust tähendavat. Silma sügelemine tähendab nuttu. e. (esineb imestust, halvakspanu märkivates väljendites). Mis see tähendab? Miks sa koolis pole? Seal karjub keegi appi! Mis see peab tähendama? *Mis see siis tähendab! .. Poiss sõidab heinahunniku otsas allavett! J. Parijõgi.
2. midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma. Kas mõistad, mida tähendab 15 aastat vangistust! Ühele tähendab abielu kannatusi, teisele õnne. Kukkumine tähendas sportlasele kaotust. See töö tähendab tõsist lisakoormust. Nende abiellumine tähendaks kahe talu ühendamist. Tormipäevad tähendavad kaldale toomata kalatonne. Lubadus ei tähendanud ta jaoks kohustust. Suvelaager tähendas päikest, suplusi ja uusi tutvusi. Puudulik tunnistusel tähendas järeleksamit sügisel. *.. mina arvan, et armastus tähendab lapsi, aga naised arvavad, et armastus tähendab autot. A. H. Tammsaare. || tähtsust, väärtust omama, väärt olema, lugema. Pere tähendab talle palju. See väike pingutus ei tähenda noorele inimesele midagi. Natuke nälga, mis see tähendab! Tüdruk tähendab talle väga palju. Kogemused tähendavad ka midagi. Teiste jutt ei tähenda, tuleb ise minna ja vaadata.
3. ‹oleviku sg. 3. pöördes› (täpsustust märkivana). Siis kui me abiellusime, (see) tähendab pool sajandit tagasi, oli siin vägev talu. Ma näen siitki, see tähendab aia tagant, kuidas nad tulevad. || kõnek (taunitava täitesõnana). Tähendab, läksin joonelt koju.
4. ütlema, mainima, märkima (3. täh.) Tähendas naisele, et hakkab nüüd minema. Tähendab rõõmsalt, endamisi, teiste jutu vahele, kui hästi kõik on. Lubage tähendada, te olete kaotanud. Olgu tähendatud, et .. Tähendatud ajajärku on palju uuritud. || kirja panema, (üles) märkima, üles tähendama. Tähendas aadressi oma märkmikku. Tähenda oma soovid paberile. Raba on kaardile tähendatud.
5. millegi v. kellegi suunas v. peale näitama, osutama. Laps tähendab sõrmega suhu. Tähendas käega üle tänava, vasakule. Tähendas pilguga toolile. Kõik tähendasid uustulnuka peale. „Lähen sinna,” tähendab mees kõrtsi poole. Mindi tähendatud suunas. Sellele asjaolule ei saa tähendamata jätta.

töö|joonis
tehn konstruktoridokument, mis kindlas mõõtkavas joonestatud kujutiste ja teksti abil esitab toote valmistamiseks ja kontrollimiseks vajalikud andmed; (ehitusprojektis:) iga tööprojekti käigus valmistatav graafiline joonis. Tööjoonist koostama. Elamu tööjoonised.

vahele|kiilung ‹-i 2› ‹s›
mingisse teksti kiiluna lisatud, sageli sellega otseselt haakumatu osa

veebi|lehekülg
info veebis kindlat aadressi omav dokument, mis võib sisaldada teksti, pilte, helisid, programme v. viiteid teistele lehekülgedele, veebileht

vesi ‹vee, vett 36› ‹s›

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. || ‹pl.› (mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. || ‹inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› (muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

viimistlema ‹37›
millelegi lõplikku välimust v. kuju andma. a. (pinda, materjali töödeldes, millegagi kattes vms.). Seinu, lage, vuuke viimistlema. Kausi õõnsus raiuti välja peitliga ja viimistleti seejärel lusikanoaga. Voolis plastiliinist kujukesi, neid hoole ja armastusega viimistledes. Viimistlemata toorik. Hoone oli viimistletud marmorplaatide ja kuldilustistega. Saiad viimistleti tuhksuhkruga. Viimistles soengu lakiga. b. (teksti, teost, sooritust parandades, täiustades). Käsikirja, sõnastust, tõlget viimistlema. Ettekanne oli viimse peensuseni, peensusteni viimistletud. Meisterlikult viimistletud maal. Viimistletud meloodia, värsid. Viimistletud ettekanne, esitus. Golfimängija viimistleb löögitehnikat. Illustratsioon on jäänud detailides viimistlemata. Romaan anti välja postuumselt, viimistlemata kujul.

vinjett ‹-jeti 21› ‹s›
kunst väike graafiline kaunistus teksti ees v. järel
▷ Liitsõnad: algus|vinjett, lõpu|vinjett, päis|vinjett, tiitlivinjett.

vokaliis ‹-i 21› ‹s›
muus tekstita hääleharjutus, milles kasutatakse vokaale v. silpe; laul, milles teksti asendab üks häälik. Vokaliise laulma, esitama.

voluumen ‹-i, -it 2› ‹s›

1. ruumala, maht
2. aj kepikese külge kinnitatud pikk papüürusriba, millele kirjutatud teksti keritakse lugemisel edasi, kirjarull, rullraamat
3. köide kui teose osa

vorming ‹-u 2› ‹s›
info info esitamise, struktureerimise ja paigutamise viis, näit. teksti asetus ja ilme, andmete kuju ja paiknemine. Faili, dokumendi vorming.

vormingu|riba
info (sisaldab nuppe teksti vormindamiseks).

ümber|sõnastamine ‹-se 5› ‹s›
mingi teksti teistsuguselt sõnastamine