[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

telg1 ‹telje 22› ‹s›

1. ka tehn mehhanismi v. masina pöörlevaid osi kandev hrl. silindriline detail; ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad. Teljed ja võllid. Liikumatu, jäik, pöörlev telg. Vokiratta, käia, propelleri telg. Habemenoa tera liigub teljel. Teljed koos ratastega. Bussil olevat telg katki. Vankril murdus telg. Peremees määris vankri telgi. Sõiduk vajus teljeni, telgedeni mudasse. Telgede ägisedes ronis buss üha kõrgemale.
▷ Liitsõnad: pool|telg, veo|telg, õõtstelg; ratta|telg, vankritelg; puu|telg, raud|telg, terastelg.
2. (mõtteline) sirgjoon. a. füüs liikumatu sirge, mille ümber toimub pöörlemine, pöörlemistelg. Maakera pöörleb ümber oma telje. b. füüs mat sümmeetriatelg. Kujund on sümmeetriline, kui tal on telg ja kaks ühesugust peegelpildilist osa. Läätse optiline telg. c. mat koordinaattelg. Telgede pööramine. | piltl. *Iga inimese südames .. on rist. On igavese telg ja kaduvuse telg ristamisi. E. Ilbak. d. mõtteline keskjoon. Maantee, kaeveõõne telg. Tee telg ja sõidurajad. *Umbes südalinna teljel viib üle jõe Printsessi sild ning algab suur St. Kilda tee .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: projektsiooni|telg, pöörde|telg, sümmeetriatelg; abstsiss|telg, arv|telg, horisontaal|telg, koordinaat|telg, ordinaat|telg, piki|telg, püst|telg, rõht|telg, vertikaal|telg, x-|telg, y-telg; nägemistelg.
3. piltl midagi keskset, põhilist, kooshoidvat; millegi tuum v. pealiin. Teose, näidendi süžeeline telg. Romaani ideeliseks teljeks on talupoja võitlus maaga. Kindla teljeta, nõrgalt koos seisev lugu. Ka jutusaatel peab olema mingi telg, et kogu loos oleks iva sees. *Kultuurikontaktide paatos on käesoleva reisijutu telg. L. Meri.
▷ Liitsõnad: pea|telg, põhitelg.
4. osutab teat. poliitilisele ühendusele, riikide liidule vrd teljeriik Berliini-Rooma telg. Berliini-Rooma-Tokyo telg.
5. bot taimevars v. õieraag
▷ Liitsõnad: pea|telg, õisikutelg.
6. (rahvakeeles mõnede kollaste õitega põlluumbrohtude, näit. põldsinepi, tõlkja kohta). *Liivastel põldudel ummistasid teljed suvivilja ära ja kerge rukis oli pooliti lustjatega segatud. J. Mändmets. *.. Pao äärne kõrts ja põllumaa, / kus õitseb mesik, kollab telg .. V. Ridala.
7. van ukseriiv; ust v. väravat põigiti kinnitav raudlatt. *Laanekotkas pimedas küünis surus ettevaatlikult väravale telje ette. M. Aitsam.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur