[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

et ‹konj›

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

kugistama ‹37›

1. (kramplikult, kiiruga) alla neelama; ahnelt midagi sööma (v. jooma). Näljased poisid hakkasid ahnelt toitu kugistama. Mees kugistas leiba näljase inimese aplusega. Kugistasin kiiruga, püstijalu mõne pala. Kugistas oma toiduportsjoni kiiresti alla. Toit käis suus ringi: suure vaevaga kugistasin mõne suutäie alla. Madu kugistab konna. Haug sööb kõike, mida vaid alla kugistada suudab. *Kuidas nad suhu toppisid, kuidas nad võhmisid ning kugistasid! E. Vilde. | piltl. Hambaid kokku surudes kugistas alla mõnegi solvumispisara. Koolipoisina kugistasin kümnete kaupa kriminulle. *Aurik kugistab süsi ja määret.. M. Under.
2. kugisema. Ta kugistab naerda. *.. kuuldus maja poolt heli, nagu oleks ujuv inimene äkki läkastanud ja kugistanud uppudes. R. Roht. || kugiseval häälel, katkendlikult, justkui takistusega rääkima. *„Jaa – aga –” proua Jänes kugistas nagu kurku ummistava kalaluu kallal.. E. Vilde. *Tulijaga kohastikku jõudnud, ütles ta kugistades: „Tere õhtust... Küll aga sajab...” A. Jakobson.

kumisema ‹37›

1. pikka tumedat meloodilist heli andma (hrl. metalli kohta); tumedalt kajama. Kirikukellad kumisevad. Telefonitraadid kumisevad tuules. Kauguses kumiseb kõu. „Tere õhtust!” kumises Jaani sügav bass. Kumisev gong. Laeva, vabriku jäme kumisev vile. *Kell kumises kümme, üksteist, lähenes südaöö tund.. O. Tooming. | piltl. Paatosest kumisevad sõnad, kõned.
2. ebamugavat tasast kuminat meenutavat heli, huugamist peas v. kõrvus tajuma. Pea kumiseb mürast, väsimusest, pingutusest, magamatusest. Peas kumises ja tasakaal kippus kaduma. Kõrvad kumisevad, kõrvus kumiseb. Kisa pani, võttis kõrvad kumisema. || visalt meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Ta sõnad, hääl, naer, ähvardused kumisevad mul veelgi kõrvus. *Ta peas kumiseb mitu ristipidi mõtet. R. Vellend. *„Miks?” kumises mu ajus. „Miks? Miks?” V. Saar.
3. hrv sumisema. *Lilleõites kumisesid mesilased .. L. Koidula. *.. lillapäised käbiheinad kumisesid kumalasist. H.-M. Männamaa.

söör ‹-i 21› ‹s›
sir (hrl. 2. täh.) Söör William Hamilton. Tervist, söörid, on rõõm teiega kohtuda. *„Tere õhtust, Andrew,” sõnas Altmann ta kätt surudes. – „Tere õhtust, söör.” A. Tungal (tlk).

tere ‹interj›
(kõige üldisem kohtumisel v. kellegi poole pöördumisel kasutatav tervitussõna; ka paarissõnana). No tere kah! Tere hommikust, päevast, õhtust! Tere hommikut, õhtut! kõnek. Tere tulemast koju, Eestisse! Tere (ja) jõudu! Tere jälle! Tere pika aja tagant! Tere, mu kallis! Tere, Tiidu vanaema! „Tere!” ütles mees ja sirutas käe. Tere jumalime! van (hrl. vastusena tervitusele). Tere-tere, vana kere! nlj (hrl. vastusena tervitusele). Tere tühja tuppa! nlj (koju jõudes, kui kedagi kodus ei ole). *Tere sügisest, head kuulajad! H. Saari. || (rahulolematust, ebameeldivat üllatust vms. väljendavates hüüatustes umbkaudu täh.:) kujuta ette, tohoh, või veel. Sa olevat ise ka asja arutamise juures olnud. – Tere hommikust! Mina olin sel ajal Soomes. Tere talv, nüüd tahetakse veel palka ka vähendada!

õhtune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
õhtul esinev v. tehtav, õhtul toimuv, õhtuga seotud, õhtu-. Õhtune päike, taevas, meri. Õhtused pilved. Aeg on juba õhtune. Õhtused toimetused on veel pooleli. Küla elas oma õhtust elu. Õhtune koosolek, seanss. Instituudi õhtune osakond. Töötab õhtuses vahetuses. Kui sa päevasele rongile ei jõua, sõida õhtusega. | ‹substantiivselt›. Tere õhtust! (tervitusväljend). Istuti õhtust (õhtusööki, -einet). sööma, võtma.
▷ Liitsõnad: augusti|õhtune, eile|õhtune, esmaspäeva|õhtune, iga|õhtune, täna|õhtune, varaõhtune.