|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
timukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
(endisaegne) surmanuhtluse (ametlik) täideviija. Vangla timukas. Timuka kirves, mõõk. Timukas lõi surmamõistetul pea otsast. || ihunuhtluse täideviija. Kohtualune anti timuka kätte peksta. || tapja; halastamatu, verejanuline inimene. Maha isevalitseja, rahva timukas!
▷ Liitsõnad: ülemtimukas.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|