[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|aine
teat. lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, hea toime, säilivuse jms. Vaktsiini toimeained ja abiained. Ülitundlikkus ravimi abiaine suhtes. Taimekaitsevahendi abiained. || (toiduainetööstuses:) toidu käitlemisel kasutatav ja hiljem sellest eemaldatav aine

abi|pakk [-paki]
abi korras antav pakk toidu-, riide- v. muude tarbeesemetega. Abipakid lastekodulastele, kodututele, töövõimetutele. Abipakke saatma, andma, jagama, saama.

ahi ‹ahju 32› ‹s›
seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm. keemilise reaktsiooni tagajärjel, samuti elektrienergia muundumisel eraldub soojus. a. (ruumide kütmiseks, toidu valmistamiseks). Tellistest, pottkividest, kahhelkividest ahi. Lai madal Vene ahi. Kõrge püstlõõriga Hollandi ahi. Valgeks lubjatud ahi. Ahju kolle, lõõrid, põrand, lagi. Pottsepp teeb, laob ahju. Ahju kütma. Pane tuli ahju, ahi küdema. Tegin tule ahju. Ahi köeb hästi, ajab suitsu sisse. Küdevat ahju tuleb segada, et tukid ühtlaselt ära põleksid. Ahi on köetud. Perenaine pani leivad ahju. Liha on ahjus. Just ahjust võetud, tulnud saiad. Taat kobis ahju peale magama. b. ‹hrl. liitsõna järelosana› tehn (tehnoloogiliseks kuumutamiseks). Ühe-, mitmekorruseline ahi. *Ahjude loitel hõõguv sulatis siin / retordist vormidesse surutakse .. G. Suits.
▷ Liitsõnad: elektri|ahi, gaasi|ahi, grill(imis)|ahi, kahhel|ahi, keris|ahi, leiva|ahi, malm|ahi, plekk|ahi, pott|ahi, prae|ahi, raud|ahi, rehe|ahi, röstimis|ahi, sauna|ahi, suitsu|ahi, suitsutus|ahi, tellis|ahi, toa|ahi, umb|ahi, vanniahi; induktsioon|ahi, kamber|ahi, karastus|ahi, kuivatus|ahi, kuumutus|ahi, kõrg|ahi, küpsetus|ahi, lubja|ahi, martään|ahi, muhvel|ahi, põletus|ahi, pöörd|ahi, sulatus|ahi, šaht|ahi, tellise|ahi, tiigel|ahi, toru|ahi, trummel|ahi, tunnel|ahi, tõrva|ahi, utte|ahi, valuahi.

ahju|alune

1. ‹adj s› ahju all olev (ruum vms.). Ahjualune betoonvalatis. Ahjualune oli puid täis topitud.
2. ‹s› folkl väike mehike, kes tuleb ahju alt välja ja sööb kogu toidu ära. Haldjad, härjapõlvlased, ahjualused ja teised müütilised tegelased.

ahju|pann
(toidu küpsetamiseks, hautamiseks ahjus)

ahju|pott

1. pottkivi ahju ehitamiseks. Glasuurimata, glasuuritud ahjupotid.
2. pott ahjus toidu keetmiseks v. hautamiseks

ballast|aine
otsese toimeta lisaaine, näit. toidu seedumatu koostisosa

degusteerima ‹42›
toidu, jookide ja maitseainete kvaliteeti maitse, aroomi, välimuse vms. järgi hindama v. määrama. Degusteeriti veine, teed, uusi kalakonserve.

düspepsia ‹1› ‹s›
med toidu puudulikust lõhustumisest tingitud seedehäire mao, kõhunäärme, maksa või peensoole talitlushäirete tõttu
▷ Liitsõnad: käärimis|düspepsia, roiskumisdüspepsia.

ettekandja ‹1› ‹s›

1. (< tgn ette kandma). Muusikapala haaras ka ettekandjat ennast. Enne läbirääkimisi esitati ettekandjale küsimusi.
2. toidu lauale kandja kohvikus või sööklas, naiskelner. Valges põlles ettekandja tõi mulle klaasi piima. Ta oli kohvikus ettekandjaks.

hammas ‹hamba pl. illat hammastesse e. hambu(sse) pl. iness hammastes e. hambus pl. elat hammastest e. hambust pl. term hammasteni e. hambuni 19 ‹tugevaastmelised paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. (luu)moodustis inimese v. looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks ja ka hammustamiseks. Hammaste tulek. Esimesed, tagumised, alumised, ülemised hambad. Kõverad, pikad, teravad hambad. Hooldatud, terved, lagunenud, vigased hambad. Valged, kollased hambad. Haige hammas. Hammas tuikab, pakitseb, valutab. Hambad on puseriti. Hammas tuli (suust) ära. Tal on eest kaks hammast ära. Hammast puurima, plombeerima. Peseb, puhastab hambaid. Pigistas valust hambad tugevasti kokku. Surub hambad leivasse. Räägib, pomiseb läbi hammaste. Liiv ragiseb hammaste all. Ta krigistas unes hambaid. Hambaid kiristama (vihast, viha väljendusena). Mööda, vastu hambaid tõmbama, virutama, andma, saama (näkku löömise kohta). Hambad lõgisevad, plagisevad, plaksuvad suus (hirmu, külma tõttu). Plagistas (hirmu, külma tõttu). hambaid. Koer lõi hambad säärde. Hunt lõgistas hambaid. Rebane ajas hambad irevile, näitab hambaid. | ‹mõnedes ühendites v. adverbiaalselt ka tüvega hambu›. Pani piibu hambu. Koeral on kont hambus. Võttis piibu hambust. Hambuni 'üleni, tugevasti' relvastatud, relvis, sõjariistus vaenlane. *Vastutulijad oma eeslite ja mänguponidega on hambuni märjad. J. Sütiste. | piltl. Külma, nälja hammas. Rooste hambad närivad masinaid. *Tee äärest tõusevad sambad, mis aastate hambaid ei karda.. F. Kuhlbars. *Las lõksutada, Anna ju viimaseid päevi neil hambus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ala|hammas, ees|hammas, jääv|hammas, kuld|hammas, kunst|hammas, lõike|hammas, piima|hammas, puri|hammas, silma|hammas, taga|hammas, tarkus(e)|hammas, vale|hammas, ülahammas; kihv|hammas, kisk|hammas, mürgihammas; ajahammas.
2. terav, väljaulatuv tipp, sakk mingil tööriistal, masinaosal vm. Hammaste lõikamine, soveldamine. Sisselõikega hammas. Ekskavaatorikopa, freesi hambad. Teravate hammastega saag. Hammasrattal on mõned hambad kulunud. *..[kohvi]veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba.. F. Tuglas (tlk). || sälk, täke. Höövliraud, kirvetera, nuga on hambaid täis.
▷ Liitsõnad: kruvi|hammas, sae|hammas, võllihammas; kaar|hammas, kald|hammas, kolmnurkhammas.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes isiku- ja taimenimetuses
▷ Liitsõnad: irv|hammas, nalja|hammas, tummahammas; hundi|hammas, nõiahammas.

helves ‹helbe 19› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. väike, kerge ja õhuke osake millestki, kübe. Õhus lendles sädemeid ja kuuma tuha helbeid. Mineraalvati helbed. Lahusest eraldub sade kollakaspruunide helvestena. *Suuri-suuri helbeid langes / ja kukkus tasa kohevasse hange. H. Jürisson. *Juba hakkavad pudenema toome haprad helbed. O. Luts.
▷ Liitsõnad: lume|helves, tahma|helves, tuha|helves, õiehelbed.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› toidu- vm. ainetest pressitud õhuke libleke
▷ Liitsõnad: kaera|helves, maisi|helves, nisu|helves, seebi|helves, soolahelbed.

humanitaar|abi
kehvades tingimustes elavatele inimestele antav toidu-, riide-, ravimi- jm. abi . Humanitaarabi loodusõnnetuses kannatanud inimestele. Humanitaarabina sõjakoldesse viidud ravimid .

imemis|suised pl
zool vedela toidu imemiseks kohanenud suised. Imemissuistega putukad.

iva ‹8› ‹s›

1. (teravilja) seeme, (vilja)tera. Proovis hambaga iva küpsust. Võtsin kotist peotäie ivi. Poiss pani ivad mulda idanema. Kana nokkis põllult ivasid. Põld on tühi, nagu poleks ivagi külvatud. *Akna all põllulapil .. varises juba iva. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: herne|iva, nisu|iva, oa|iva, odra|iva, rukki|iva, sinepi|iva, umbrohu|iva, viljaiva.
2. ‹hrl. eitusega› raas. a. (toidu kohta). Haige ei võtnud ivagi toitu suhu. Ma pole eilsest peale ivagi hamba alla saanud. Meil polnud ivagi hamba alla panna, pista. Olime oma toidu viimase ivani nahka pannud. b. (abstraktsete mõistete kohta). Selles ettepanekus pole leidlikkuse ivagi. Mitte ivagi tarkust, ausust. Neis sõnades ei puudu oma ratsionaalne iva. *Silmailu taga, teadis eit, on mõistlikkuse iva. A. Valton. *.. sest kõige muu jaoks oli tal aega hunnikus, aga töö jaoks kohe mitte ivagi. A. Liives.

joogi|kelner
kelner, kes soovitab iga toidu juurde sobiva joogi

juur ‹-e, -t 34› ‹s›

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

jõõbitama ‹37›
murd eputama, pirtsutama (eriti toidu v. joogi juures). *Aga säh, joo, saame sõbraks! Võta, võta noh, mis sa jõõbitad! J. Semper.

järel|maitse
maitse, mis on suus mõni aeg pärast toidu, joogi vm. alla neelamist tunda. Sel õunal on mõrkjas järelmaitse. Lagritsataolise järelmaitsega kompvekid.

kahvel1 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›

1. kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks ja serveerimiseks. Roostevabad kahvlid. Kolme-, neljaharuline kahvel. Kasutab söömisel nuga ja kahvlit. Tõstis kahvliga lihatüki taldrikule.
▷ Liitsõnad: kala|kahvel, koogi|kahvel, tordikahvel; aadamakahvel.
2. teat. kahe haruga detail mõnel masinal, sõiduriistal. *Tal [= jalgrattal] on küll vänt katki ja kahvlil mõra sees. R. Lahi.
▷ Liitsõnad: esi|kahvel, tugikahvel.
3. kõnek (males:) olukord, kus ratsu tulistab korraga kaht vigurit. Kahvlit panema, saama.

kalorsus ‹-e 5› ‹s›
keem
1. kilokalorite hulk, mis organism saab 100 g toidu (v. toiduaine) tarbimisel. Toidu kalorsus. Liha, valkude kalorsus. Suure, väikese kalorsusega toiduaine.
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites. Nafta, kivisöe kalorsus. Põlevkivi on madala kalorsusega kütus.

keede ‹keete 18› ‹s›

1. keetmine
2. keedetu, keedus (toidu, vedeliku kohta). Kausis on mingit pruunikat keedet.

keelt alla ~ kurku viima
väga hea, maitsev olema (toidu v. joogi kohta). Hanepraad, puuvili viib päris keele alla. Seal oli nii hüva vein, et tahtis kohe keele alla viia.

läbi keema
keedes tarvitamiskõlblikuks saama (toidu vm. aine kohta). Liha ei ole veel korralikult läbi keenud. *Iga puder peab enne läbi keema, kui ta süüa kõlbab. J. Kärner.

keetma ‹keedan 46›
vedelikku v. vedelikus olevat ainet keeda laskma. a. (toidu v. joogi valmistamise kohta). Toitu, sööki, süüa keetma. Teed, kohvi, kompotti, liha, sülti keetma. Putru tuleb keeta tasasel tulel. Keeda õhtuks kartuleid! Tüdruk oskas hästi keeta. Vaarikamahlast saab suhkru lisamisel keeta siirupit. Kanast keeda meile korralik supp! Keedab perele lõunat. Keedetud piim, vesi. Pehmeks keedetud riis, makaronid. Kõvaks keedetud munad. Keedetud kala. Soolaga keedetud oad. Näost punane kui keedetud vähk. *Kurediku talus aga praeti, keedeti ja küpsetati pulmaroogi .. E. Kippel. *Tollest viljast, noist tüsedaist sõõruteradest torkas Juhanile pähe mõte hakata viina keetma .. F. Tuglas (tlk). | piltl. *Üks peab olema üle teiste, hulga käratsemine ei keeda midagi. Meil on vaja suurvanemat. A. Mälk. b. (mingi muu saaduse valmistamise kohta). Tõrva, pigi, seepi, liimi keetma. c. vees v. mingis lahuses keeda laskmisega midagi puhastama v. desinfitseerima. Pesu keetma. Süstlaid keetma.

kisk|hammas
zool teistest suurem vahedate kühmudega purihammas kiskjalistel toidu purustamiseks

konkurents ‹-i 21› ‹s›

1. võistlus, konkureerimine. 800 m jooksus võis oodata eriti tasavägist konkurentsi. Võistkondlik esikoht saavutati äärmiselt tihedas konkurentsis. Vastavalt võistluste reglemendile langeb kaotaja edasisest konkurentsist välja. Sisseastumiseksamitel oli tugev konkurents. Ta on sinust mitu aastat noorem ja kenam: vaevalt sa temaga konkurentsi välja kannatad. Purjekad ei suutnud aurulaevadele tõsist konkurentsi pakkuda 'ei suutnud nendega konkureerida'.
▷ Liitsõnad: esikoha|konkurents, medali|konkurents, olümpiakonkurents.
2. maj kaubatootjate ja turustajate võitlus soodsamate tootmis- ja realiseerimistingimuste ning suurema kasumi pärast. Vaba konkurents. Väiketootjad jäid suurtele firmadele konkurentsis alla. Äride omavaheline konkurents teravnes.
3. biol organismide olelusvõitlus neile võrdselt vajaliku, kuid kõigile mittepiisava toidu, ruumi jm. pärast. Liigisisene, liikidevaheline konkurents.

korter|meister
sõj aj väeosa majutamise, toidu ning hobusemoona muretsemisega tegelnud sõjaväelane

kostitama ‹37›

1. (suupärast, nauditavat) toidu- v. joogipoolist pakkuma. Kaaslasi, sõpru, külalisi kostitama. Perenaine kostitab meid lahkelt hommikueinega, õhtusöögiga. Ta kostitas lapsi maiustuste, küpsiste ja õuntega, kohvi ja võileibadega. Kostitas meid kõige paremate paladega, sellega, mida oli. Meid kostitati külalislahkelt. Mul pole teid millegagi kostitada. Ole terve kostitamast. Mehi kostitati õllega, heade paberossidega.
2. piltl kellelegi midagi (hrl. ebameeldivat v. halba) osaks saada laskma v. tunda andma. Ära kostita mind igasuguste kuulujuttudega! Kostitab võõrast sõimusõnadega, komplimentidega. Esinejat kostitati küsimuste, pilgete ja vilistamisega. Vaenlast kostitati kuulipildujavalangutega. Kostitab koera jalahoopidega. *„Mölakas!” kostitas Arved mind oma lemmiksõnaga. O. Kruus.

kulend ‹-i 2› ‹s›
zool ajutine kuju muutev protoplasmajätke ainuraksetel liikumiseks ja toidu haaramiseks, ka mõne hulkrakse looma rakkudel (näit. fagotsüütidel), pseudopood

kõhu|ori
hästi ja rohkesti süüa armastav, ainult toidu eest hoolt kandev inimene. *Kõhuori oled sa, häbematu, näe missuguse kõhu oled ette söönud... E. Rand (tlk).

küpsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as küps). a. (toidu kohta). Saia küpsust võib proovida sileda puutikuga. b. (puuvilja, marjade jms. kohta). Vähe jääb küpsusest puudu pähklitel ja jõhvikatel. Mulla küpsus. *Tal oli ka leiba ja punaseid, küpsusest lõhenenud tomateid. M. Traat. c. (inimese, olukorra vms. kohta). Kehaline, vaimne, suguline küpsus. Sotsiaalne, poliitiline küpsus. Mõistuse küpsus. Loomingu, luule küpsus. *Jätke seepärast oma tuleviku eest muretsemine inimeste kätte, kellel on rohkem küpsust ja elukogemusi. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: eba|küpsus, elu|küpsus, häda|küpsus, kold|küpsus, koristus|küpsus, kunsti|küpsus, piim|küpsus, sugu|küpsus, tarbimis|küpsus, täis|küpsus, vaha|küpsus, vara|küpsus, üliküpsus.

leem ‹leeme, leent, leemesse e. leende, leente, leemi, leentesse 34› ‹s›
toidu keeduvedelik, supivedelik; (vedel) supp. Lahja, rammus, rasvane leem. Selge leemega supp. Mõni armastab paksu suppi, mõni vedelat leent. Perenaine keedab leent. Helbib lusikaga leent. Otsib leeme seest paksu. Lühikese 'vähese, ühtlasi kastmeks oleva' leemega liha, kartulid, aedvili. Kes leemega suu põletanud, puhub ka vee peale. *.. pekitükkidega hernesupp on palju maitsvam niisugusest leemest, kus pekivürfleid ei ole. P. Kuusberg. || hrv muu (keedu)vedelik. Lõnga värviti kaselehtede leemes.
▷ Liitsõnad: hautamis|leem, herne|leem, jahu|leem, kala|leem, kapsa|leem, keedu|leem, liha|leem, läätse|leem, oa|leem, prae|leem, rammu|leem, seene|leem, supi|leem, tanguleem; vere|leem, värvileem.

leiva|märss
etn endisaegne, hrl. tohust punutud märss leiva jm. toidu kaasavõtmiseks. Teomees leivamärsiga.

liud ‹liua 23› ‹s›
vaagen v. suur kauss toidu lauale asetamiseks. Liuad sealiha ja verivorstidega. Perenaine tõstis suppi liuast taldrikutele. *Maret käis järjekordselt ümber laua, liud käe peal. Vahest ehk kellelegi veel praadi? R. Sirge. *Kui piklik liud ta [= järv] läikleb männipalus .. J. Kärner. || liuatäis. Terve liud liha söödi ära.
▷ Liitsõnad: kala|liud, liha|liud, prae|liud, pudru|liud, supiliud; hõbe|liud, portselan|liud, puu|liud, savi|liud, vaskliud.

lusikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. nõgusa kahaga söömisvahend hrl. vedela toidu söömiseks. Alumiiniumist, puust, kadakane lusikas. Suppi, putru süüakse lusikaga. Valab kalamaksaõli lusikasse. Võtan lusikaga leent. Tõstan lusika suu juurde. Kes kutsumata tulnud, see lusikata sööb.
▷ Liitsõnad: alumiinium|lusikas, hõbe|lusikas, kuld|lusikas, metall-|lusikas, puulusikas; dessert|lusikas, magustoidu|lusikas, salati|lusikas, suhkru|lusikas, supi|lusikas, teelusikas.
2. (sellist söömisvahendit meenutava eseme, riista, seadme v. selle osa kohta). Kartulipanemismasina lusikad kipuvad ummistuma.
▷ Liitsõnad: adra|lusikas, kingalusikas.

lähi|kauplus
elamurajoonis paiknev toidu- ja esmatarbekaupade pood. Eelistab ostukeskusele lähikauplust.

marmiit ‹-miidi 21› ‹s›
kok toidu kuumana hoidmise seade

sisse minema

1. kuhugi, millegi sisse liikuma, sisenema. Lähme tagauksest sisse. Hakkab sadama, lähme sisse. Jätsin välisuksel hüvasti, sisse ei läinud. Uks käib järjest, inimesi läheb sisse ja tuleb välja. Kuule, lähme Aruotsale sisse! || sisse mahtuma. Kitsast vaasi tuleb harjaga pesta, käsi ei lähe sisse. Kapp ei läinud liftiuksest sisse. || (toidu kõlbamise v. isu esinemise kohta). Muretseb nii, et ei lähe söök ega jook sisse. Kui kõht tühi, küll siis toit sisse läheb.
2. piltl (käitumise ebaharilike mõistetamatute muutuste kohta). Mis ta veiderdab, mis talle sisse on läinud? Poisile on täna nagu kurivaim sisse läinud. *Aga kui koduloom äkitselt ründab oma peremeest, laotame käsi: mis talle sisse on läinud? A. Kaal.

moona|voor [-i]
voor toidu- v. sõjamoonaga

määrima ‹42›

1. (toidu- vm.) ainet pinnale kandma ja laiali ajama v. sisse hõõruma; määret seadme vm. liikuvate osade vahele viima. Võid, keedist, mett leivale määrima. Määrib viinerile sinepit. Kringel määritakse enne ahju panemist munaga. Taigen valatakse võiga määritud vormi. Külma võid on tülikas (laiali) määrida. Määrib kliistrit tapeedile. Määrib juukseid brioliiniga. Määrib haigeid jalgu, herilasepistet kampripiiritusega. Seda rohtu määri peale ja võta sisse ka. Määris kriimustused joodiga üle. Määrib sõrmeotstega kreemi näole, salvi nahal laiali. Määris ahjupraod saviga kinni. Suuski peab oskama määrida ning õiget määret valida. Iga masin tahab määrida. Läikima, läikivaks määritud saapad. Kääksub, kägiseb nagu määrimata ratas, vanker, uks. || piltl kellelegi meelehead, altkäemaksu andma. Laoülemat pidi (natuke, kõvasti) määrima, siis sai laost kõike, mis tarvis. Asjaajamine hakkas edenema, kui ametnikke oli mõningate summadega määritud.
2. määrdunuks tegema. Oled oma mantli tolmuga, lubjaga, tolmuseks, lubjaseks määrinud. Kus sa enda nii ära määrisid? Millega sa oled end kokku määrinud? Käed, nägu tindiga määritud. Ta määrib ju uued rõivad kohe ära. Hoiduge raamatuid määrimast. Mustikad määrivad sööja suu siniseks. Kas värv on juba kuiv või määrib veel? | piltl. Ärge määrige oma mainet, ausat nime. Teda on püütud minu silmis, isa ees mustaks määrida. Sinu laim mind ei määri.

neegri|hirss
bot põll lähistroopikas kasvatatav saagirohke üheaastane toidu- ja söödateravili (Pennisetum spicatum)

nokk ‹noka 22› ‹s›

1. zool pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel toidu haaramiseks ja kinnihoidmiseks, samuti kaitsmiseks ning ründamiseks. Pikk, lai ning lame, kõver, konksjas nokk. Kulli, hane, pelikani, pardi, varblase nokk. Kanad söövad nokkade kobinal põrandalt teri. Varblane haarab leivatüki noka vahele, nokka. Varblasel on leivatükk noka vahel, nokas. Tihane toksib, täksib nokaga rasvatükki. Rähn koputab, põristab nokaga vastu puutüve, töötab nokaga nagu peitliga. Kotkas rebib nokaga verist liha. Kuked peksavad, löövad teineteist nokaga. Linnupojad ootavad toitu, nokad pärani. Toonekurg plagistab nokka. Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu. || nokklooma pardinokataoline sarvestunud nahaga kaetud koon
▷ Liitsõnad: ala|nokk, ülanokk; linnunimedes kuld|nokk, luits|nokk, naaskel|nokk, ristnokk.
2. zool nokaliste pistmis-imemissuised, iminokk. Sääse, lutika nokk.
▷ Liitsõnad: iminokk.
3. piltl (millegi linnunokka meenutava kohta). a. mütsinokk, -sirm. Läikiva nokaga, nokata müts. *Küll oli ta ise katsunud valge niidiga seda musta nokka mütsile ette ajada, aga niit harunes varsti ja laskis noka ripakile .. A. H. Tammsaare. b. seadme, mehhanismi jms. (rõhtsuunas) eenduv osa. Kraanade nooled ja nokad. Poomi, pukspriidi nokk. *Kraanad seisid, nokad norus .. L. Promet. c. tööriista, seadme vm. konksjalt väljaulatuv osa. Höövlipaku, kiini, kirve nokk. d. (kannu, anuma) tila. Kohvi-, õlikannu nokk. *Muuli perenaise suu seisis torus nagu lüpsiku nokk. E. Tegova.
4. kõnek nina, nospel; suu, lõuad, mokk. Mis sa luristad, tee, pühi nokk puhtaks. Poiss lubas teisel noka lõhki, viltu lüüa. Sai vastu nokka. Andis, tõmbas talle vastu, mööda nokka. *.. nokk püsti ja nägu tark peas, aga püksitagumik lõhki. F. Tuglas. *Sosistades pistsid nad [= mehed] nokad kokku .. E. Vilde.
5. hlv nolk, naga. *Kurram, siis hakkasid meiega norima paar linnamoodi nokka .. A. Jakobson. *Vaata, kus nokk! Või tema ütleb, et tal pole ühtegi krooni .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kolla|nokk, poisi|nokk, pudru|nokk, sitanokk; hobusenokk.

nõu1 ‹part nõu 14› ‹s›

1. anum, riist, mahuti. Puust, savist, plekist, portselanist, klaasist, vasest, alumiiniumist, plastmassist nõud. Potid, pannid, ämbrid, astjad, tünnid, purgid, kausid, liuad, taldrikud, tassid ja paljud teised majapidamises vajalikud nõud. Tühjad, täis nõud. Kurkide hapendamiseks sobiv nõu. Sangaga, kaanega, kõrvadega nõu. Madal, kõrge, lai, kitsas nõu. Otsige igaüks mingi nõu, lähme marjule. Võikirn oli omaaegne võitegemise nõu. Etnograafiamuuseumis näeme vanaaegseid nõusid. || (toidu-, lauanõude kohta). Varsti saab süüa, köögis kolistatakse nõudega. Pärast sööki tuleb nõud puhtaks pesta.
▷ Liitsõnad: alumiinium|nõu, email|nõu, fajanss|nõu, hõbe|nõu, klaas|nõu, laud|nõu, malm|nõu, plekk|nõu, portselan|nõu, pronks|nõu, puu|nõu, savi|nõu, toht|nõu, vasknõu; aurutus|nõu, hautamis|nõu, jahutus|nõu, jooma|nõu, kande|nõu, keedu|nõu, kätepesu|nõu, loputus|nõu, lüpsi|nõu, mõõdu|nõu, pesu|nõu, segamis|nõu, sulatus|nõu, tarbenõu; joogi|nõu, jää|nõu, leiva|nõu, liha|nõu, piima|nõu, sööda|nõu, söögi|nõu, süte|nõu, vee|nõu, veini|nõu, viiruki|nõu, õllenõu; köögi|nõu, labori|nõu, lauanõu; jalanõu.
2. van (töö)riist, vahend. Kalapüüdmise, jahipidamise nõud. *Olid temal siis ikka nõud, miska seda teha [hambaid välja tõmmata], alati karmanis .. O. W. Masing. *Lahutab lina lauale, paneb [kohtu]kulli ja kirjutuse nõud sinna peale. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: abinõu.

näsima ‹37›

1. (hrl. kehvade hammaste v. toidu vintskuse tõttu) aeglaselt närima; vähehaaval ning pikkamööda sööma. Rüüpa teed peale, mis sa kuivalt näsid. Armastab telerit vaadates midagi näsida. Näsib vorstijuppi, koorikut, kamarat, rabarberivart. Muudkui näsib süüa. Kitsed on heinakuhja juures näsimas käinud. Põder näsib sammalt, puude noori võsusid. *Vanad linnud karjusid nii haledasti, kui Milli [= kass] nende poegi näsis .. A. H. Tammsaare. *.. hobused on söönud kõik rohu ja näsivad juba juuri .. L. Metsar (tlk). || hammastega, hamba all läbi v. katki hammustamata muljuma. Näsib mõtlikult heinakõrt, pliiatsiotsa. Koer näsib nohinal oma pikkadest karvadest kirpe. *Nad [= koerad] heitsid nende ette maha, võtsid saapad käppade vahele ja hakkasid nende sääri näsima. F. Tuglas.
2. nüsima. Näsib habet lühemaks (lõigata). *.. ja sellega [= nüri noaga] pean mõne sirgema pihlaka kallal näsima kaua aega .. O. Luts. *Niisugust külmunud [palgi]jurakat näsib ta [= saag] minutit viis. V. Lattik. *Õled ei kõlba ju katuseks, / kui me nüriga [nüri sirbiga] näsime. J. Bergmann.
3. hrv mudima, nässutama. *Võttis kiirelt pingi kõrvalt oma mütsi ning hakkas seda kätega näsima .. A. Gailit.

pakkuma ‹pakun 42›

1. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Ema pakkus pojale raha. Võta vastu, kui pakutakse. Pakkusin talle oma tööriistu. Altkäemaksu pakkuma. Sõbrad pakkusid talle laenu, abi, oma teeneid. Ta pakkus end meile appi, heinale, remonti tegema. Võiksin aidata, aga kuidas ma lähen end pakkuma. Paku külalistele istet, tooli! Talle pakuti filmiosa, head töökohta. Noormees pakkus end tütarlapsele saatjaks. *.. ta pakub mulle ennast, nagu viimane lipakas ta pakub ennast.. T. Vint.
2. (toidu, joogi vms. kohta:) andma, ette tõstma, ulatama; serveerima. Külalistele pakuti süüa, toitu. Pakkus haigele juua. Paku lauanaabrile võileiba, kooki! Mida ma võin teile pakkuda? Kas ma tohin teile tassi kohvi pakkuda? Mis külas söögiks, süüa pakuti? Lastele pakuti maiustusi. Kalaroad pakutakse enne liharoogi. Pakuti ringi suurt maiustustevaagnat. Õlut pakutakse jahutatult. See õlu on parim, mis meil pakkuda on. Šampanjat pakuti kandikutelt. Mida head selles restoranis pakutakse? Kes pakuks suitsu, sigaretti, paberossi?
3. ulatama, sirutama. Ta teretas ja pakkus kõigile kätt. Jumalagajätuks, lepituseks kätt pakkuma. Pakutud kätt suruma, suudlema. Lapsele rinda pakkuma. Koer oli õpetatud käppa pakkuma.
4. ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi ostaks midagi (ettepaneku tegijalt). Iga kaupmees pakkus oma kaupa. Turumüüjad pakuvad aedvilja, lilli. Ta pakkus oma käekella müüa. Teine firma pakub neid masinaid odavamalt. See kaup läheb ilma pakkumata. Mida jalatsikauplused suveks pakuvad? Kirjanik pakkus oma käsikirja mitmele kirjastajale.
5. millegi enda valdusse saamiseks teatavat summat, hinda maksma nõustuma. Kui palju sa selle auto eest pakuksid? Ta pakkus suvila eest head hinda, suurt summat. Pakuti rohkem kui ma küsida oskasin. Müüja küsis lehmast 800 krooni, ostja pakkus 600. Sõja ajal pakuti toiduainete eest muinasjutulist hinda. Oksjonil omandab müüdava eseme see, kes rohkem pakub. Kes pakub rohkem?
6. (kaardimängudes:) teatud arvu silmi v. tihisid võtta lubama. Kui palju sa pakud?
7. oletamisi küsimusele vastama v. oma arvamust esitama. Viktoriiniküsimusele pakutud vastused. Spordiajakirjanikud pakuvad olümpiavõitjaks odaviskes soomlast N-i. Järve sügavuseks on pakutud 42 meetrit. *Ma olen kolmekümneaastane. (Aga üle kahekümne viie te mulle ei paku!) E. Vetemaa.
8. esile tooma, esitama. Raamatu autor pakub suure hulga faktilist materjali. Refereerinud teiste uurijate seisukohti, pakub dissertant ka oma kontseptsiooni. Sõnaraamat pakub rohkesti fraseoloogilisi väljendeid. Uues luuleantoloogias pakutakse ka noorte luuletajate loomingut. Leksikonis pakutud andmed on ebatäpsed. || ettepanekuna esitama, ette panema. Lepitust, vahetust, kompromissi, kihlvedu pakkuma. Viiki pakkuma '(males)'. Sõber pakkus, et läheksime jalutama.
9. võimalikuks tegema, võimaldama, lubama, andma, osaks saada laskma. a. (subjektiks isik). Vanemad püüdsid lastele kergemat põlve pakkuda. Kas ta suudab oma perele pakkuda majanduslikult kindlustatud elu? Rikas pruut pakkus talle hiilgavaid tulevikuväljavaateid. *Ma tahan .. sulle pakkuda, mida kaasa kaasale veel kunagi pole pakkunud. – Leo, jää minuga, ja ma annan sulle vabaduse. E. Vilde. b. (subjektiks ei ole isik). Ürginimesele pakkusid peavarju koopad. Telk pakub kaitset vihma eest. Töö pakub talle rahuldust, rõõmu. Mäekuplid pakuvad maastikupildis vaheldust. Kirjutis, loeng ei pakkunud midagi uut. Elult püüti võtta kõik, mida see pakkuda suutis. Arhitektuuriliselt ei paku need uusehitised just palju. Murded pakuvad keeleuurijale suurt huvi. Hiigeltehas pakub tööd kogu linnale. Orelikontsert pakkus ununematu elamuse. *Neljakümne piiri ületanud mehele pakub elu kuradima vähe lõbusid. V. Gross.

pesu|karu
zool pikakarvaline pruunikashall Kesk- ja Põhja-Ameerika kiskjaline, kes enne söömist kastab toidu vette (Procyon lotor). Pesukaru hinnaline karusnahk.

pliit ‹pliidi 21› ‹s›
rõhtsa kuumutatava plaadiga (v. plaatidega) seade toidu valmistamiseks v. millegi soojendamiseks. Malmplaadiga, raua ja rõngastega pliit. Harilik tellistest pliit. Praeahjuga, veekatlaga pliit. Kas sul on puuküttega pliit või gaasipliit? Teen, pistan, panen tule pliidi alla. Tuli on pliidi alt otsa saanud, kustunud. Kütab pliiti puudega, hagudega. Pliit on kuum, tuline. Pliit ajab suitsu sisse, tõmbab halvasti. Pliidi peal säriseb liha, pann. Pada tõsteti pliidilt maha, tõmmati pliidi servale. Perenaine askeldab pliidi juures, ees, ääres. Pliidi vasakpoolne põleti on rikkis. Lülita pliit sisse. Pliidi nupud.
▷ Liitsõnad: elektri|pliit, gaasi|pliit, kahhel|pliit, köögi|pliit, matka|pliit, piirituse|pliit, plekk|pliit, puu|pliit, suvepliit.

prae|ahi
pliidi sisse ehitatud plekk-kamber toidu valmistamiseks v. soojas hoidmiseks. Sai, pikkpoiss küpseb praeahjus. Hautas praeahjus lambakintsu. Tegi praeahjus kuivikuid. Pane toit praeahju (sooja). Võtsin koogi praeahjust välja. Õues on kuum nagu praeahjus.

prae|pann
pann toidu praadimiseks. Praepannil särisevad verivorstid.

pudru|nui
toidu tampimise nui. Surus köögiviljad pudrunuiaga katki, pu(d)ruks.

puru1 ‹11›

1. ‹s› mingi aine peenikesed osakesed, kübemed, raasud. Madratsist pudiseb õlgede puru. Raputas taskutest puru välja. Anna suitsu, mul on ainult puru järel. Leivast on natuke puru kappi jäänud. Kook tundus suus kuiva puruna. Kui palju ma lahustuva kohvi puru tassi panen? Kivisöe puru. Pehkinud känd pudenes peenikeseks puruks. *.. [tüdruk] rebis ilusatest lilledest pärga peeneks puruks. M. Mutt. | (peenestatud toidu kohta). Poisi suu on puru täis. Nämmutab suus puru. *Kas ta sulle puru koa teeb? .. Küll ta teeks, kui ma tema puru sööks.. E. Vilde. || peenike praht, prügi. Põrand on puru täis. Marjade hulka on palju puru sattunud. Raputas riided purust puhtaks. Pühkis nööbi ühes puruga laualt ära. || kübe, raas. Üks puru läks silma. Noppis varrukalt purusid. Koogist on ainult purud järel.
▷ Liitsõnad: agana|puru, heina|puru, jää|puru, kaneeli|puru, kipsi|puru, kivi|puru, klaasi|puru, kondi|puru, koogi|puru, koore|puru, küpsise|puru, laastu|puru, lehe|puru, leiva|puru, lume|puru, metalli|puru, näri|puru, paberi|puru, peen|puru, puidu|puru, puur(imis)|puru, raua|puru, sae|puru, saia|puru, sule|puru, söe|puru, teemandi|puru, tee|puru, tellise|puru, tubaka|puru, turba|puru, viili(mis)puru; koi|puru, ussipuru.
2. ‹s› midagi tähtsusetut, väärtusetut, tühist. Siin müüakse igasugu puru. Ta põlgab ilmalike askelduste tühja puru. Maailm on paljas puru. See, mis ühele tühine puru, on teisele hulk vaeva. Ta räägib selget puru kokku, ajab puru. *Siit viis auto parema kala otseteed kombinaati, kuna kiisk ja muu puru kasutati ära loomasöödaks. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: kiisapuru; tühipuru.
3. ‹s› kõnek raha. Seda va puru on tal laialt käes. Meil pole selle puru puudust kunagi olnud. Peale jäätiseostu jäi poistele ainult pisut peenikest puru tasku. Tädi peres pole kunagi üleliigset puru.
4. ‹s› (millegi rohkust märkides). Põld on lausa kivide puru. Sirelid on tänavu üksainus õite puru. Hinneteks pole tal päevikus muud kui kahtede puru. Saia sees on rosinaid nagu puru 'väga palju'. Selle äriga tuleb raha kui puru. *Sa ju näed ise, Maali, mihuke see mu uus must rätik on ... paljas aukude ja paikade puru veel... A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: õiepuru.
5. ‹adj› katkine. Mu saapad on täitsa purud. Poisil jälle prillid purud ja silm sinine. *.. kaltsakad könutavad, mütsid õieli, püüdes oma mitte veel päris purudest suupillidest helisid välja meelitada. P. Nemvalts (tlk).

raklett ‹-leti 21› ‹s›
kok
1. pehme vürtsika maitsega Šveitsi juust, mida kasut. fondüü valmistamisel
2. teat. juustutoit; selle toidu valmistamiseks kasutatav elektririist. Külalistele pakuti rakletti. Portsjonipannikestega rakletil küpsetati juustuga kaetud vorsti ja tomatit .

rammus ‹-a 2› ‹adj›

1. (elusolendi kohta:) paksu nahaaluse rasvkoega, rohke lihaga luudel, heas toitumuses, lihav.; ant. lahja (1. täh.). a. (looma kohta). Ilusad rammusad lehmad. Rammus vasikas, mullikas. Siga on nii rammus, et ei jõua enam käia. Rammusaks nuumatud haned. Põdrad lähevad sügisel rammusaks. Koera ei või liiga rammusaks sööta. Talu hobused olid läikivad ja rammusad. Rammusad metshiired, liimukad. Peremehe silm teeb loomad rammusaks. b. van (inimese kohta). *Ülikonnad ta rammusa ihu ümber istusid nagu valatud. H. Raudsepp.
2. (toidu, toiduainete, jookide kohta:) suure rasvasisaldusega, toitev, kaloririkas; ant. lahja (2. täh.) Hästi rammus toit, söök, roog. Sõime sealihaga keedetud rammusat hernesuppi. Rammus puljong. Praad, karbonaad oli rammus. Valkjaskollane rammus piim. Rammus kakao, koorekohv. Pulmatoidud olid vägevad ja õlu rammus. Oli rammusast lõunast roidunud. *Kosklamuna oli kollaka koorega ja veidi rammusam [pardimunast]. A. Kaal.
3. (hrl. mulla, pinnase kohta:) rikkalikult (taime)toitaineid sisaldav; ant. lahja (3. täh.) Rammus mustmuld, aiamuld. Tamm kasvab hästi rammusatel muldadel. Rukis tahab rammusat maad. Maapind on siin rammus. Mõis haaras kruntiajamisel endale rammusamad maatükid. Rammusad põllud, rohumaad, luhaheinamaad. Üleujutus väetab Niiluse orgu rammusa mudaga. *Need [= karbid] armastavad aga sooja, rammusat, virtsaga segatud vett .. A. Kitzberg.
4. (taimede, hrl. rohu, vilja kohta:) lopsakas, lihav; ant. kidur, lahja (1. täh.) Niidul, kraavi kallastel lokkab rammus rohi, hein. Loomad sõid rammusat ädalat. Ristik, vikk, kaer kasvas tänavu eriti rammus. Rukis on liiga rammusa kõrrega, rajuhood võivad selle maha panna. *Takjad on kõrged ja tumerohelised, Jurnale vööni, rammusad taretagused takjad. A. Mägi.
5. piltl (hrl. millegi rohkuse v. intensiivsuse kohta:) priske, võimas; ant. lahja (4. täh.) Pangaröövijad, vargad said rammusa noosi. See oli rammus haltuuraots. Rammusa irooniaga vürtsitatud tekst. Kasutas vahel üpris rammusaid, isegi ebatsensuurseid väljendeid. *Nõgiste uste tagant pahvas rammus leek, ihar ja lihav leek. O. Jõgi (tlk). *.. ta vahib tuimalt, osavõtmatult sametisse rammusasse pimedusse .. M. Traat.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

ratsioon ‹-i 21› ‹s›
toidu- v. söödaportsjon, -norm, päevamoon. Napp, rikkalik, vähese valguga ratsioon. Farmis oli igal veisegrupil oma ratsioon. Ratsioonid on küll suured, aga ühekülgsed.
▷ Liitsõnad: eri|ratsioon, haigla|ratsioon, koresööda|ratsioon, kuiviku|ratsioon, päeva|ratsioon, sööda|ratsioon, toiduratsioon.

rämps|toit
(hrl. madala toiteväärtusega ja kaloririkka toidu, näit. hamburgerite, kartulikrõpsude kohta)

sahver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›
väike ruum elumajas toidu panipaigaks. Või, süldikausid, leib on sahvris riiulitel. Kass on sahvris koorekausi kallal käinud. Toob sahvrist toitu lauale. Piim, lõunasöögist järele jäänud toit viidi sahvrisse. Perenaine käis agaralt sahvri ja aida vahet. Köögi kõrval oli sahver.

seede|elund
anat toidu seedimisega seotud elund, seedeorgan. Magu, soolestik, kõhunääre, maks jt. seedeelundid.

serveerimis|nõu
nõu toidu v. joogi serveerimiseks

soja|õli
sojaubadest saadav toidu- ja tehniline õli

sooja|kapp [-kapi]
soemüüri-, ahjukapp (näit. toidu soojas hoidmiseks)

üles soojendama

1. (valmis toidu kohta:) uuesti soojaks tegema, soojendama (1. täh.) Eilset kalarooga ma üles soojendama ei hakka. Soojendame makaronid üles.
2. piltl elustama, taastama. Soojendab vana tüli jälle üles. Lavastust, sõprust, kiindumust, mälestusi üles soojendama. Proovisin noorpõlve oskused üles soojendada. Milleks vanu asju üles soojendada? || hrv üles sulatama. Kuum tee soojendas poisi üles. Mehed soojendasid läbikülmunud vere saunalaval üles.

soole|sisaldis
maost edasikandunud seedunud toidu ja sellega segunenud nõrede mass. Soolesisaldise sattumine kõhuõõnde on eluohtlik.

sterilisatsioon ‹-i 21› ‹s›
steriliseerimine. a. (esemete, keskkonna, toidu puhul). Arstiriistade, sidumismaterjali, anumate sterilisatsioon. Konservide sterilisatsioon. b. (günekoloogilise operatsioonina). Sterilisatsioon kui üks raseduse vältimise vahendeid.

suhu|võtmine

1. (toidu puhul). Põletas kuuma kartuli suhuvõtmisega suu.
2. millegi nimetamine, mainimine. Poiss sai tõrelda kuradi nime suhuvõtmise pärast.

sulama ‹37›

1. soojuse mõjul tahkest olekust vedelasse siirduma v. pehmenema. Kevadel sulab lumi, jää. Maa on juba paarikümne sentimeetri sügavuselt sulanud. Maapind ei ole veel jõudnud sulada. Mida enam teed tallati, seda rohkem hakkas ta sulama. Metall, klaas sulab kõrgel kuumusel. Päikese käes hakkas asfalt sulama. Või, rasv sulas pannil. Vaha sulab kuumal kivil. | piltl. Ma lausa sulan kuumusest. || lahustuma. Suhkur sulab vees, kohvitassis. || piltl (väga maitsva toidu kohta). Kook on nii hea, et lausa sulab suus. Õun otse sulas suus. *.. pirnid sulavad suhu, magus mahl jookseb suuveeri mööda alla. R. Roht. *Ja maitse oli maasikatel: oi-oi, sulasid keele peal! H. Jõgisalu.
2. piltl (inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) (ülevoolavalt) tundeliseks, hellaks, lahkeks muutuma v. selline olema; heldima. Süda sulab õnnest, heameelest, õrnusest. Tüdruku meelitused panid poisi kiiresti sulama. Selle naise ees sulab iga mees, olgu ta kuitahes vana. Perenaine otse sulab lahkusest, sõbralikkusest. Muusika mõjus nii, et kuulajad lausa sulasid liigutusest.
3. millessegi hajuma, sujuvalt millekski üle minema; segunedes ühtset tervikut moodustama. Kaugenev kallas sulab õhtuhämarusse. Metsaserv sulab uduhämusse. Sõjaväeauto pruunid ja rohelised laigud sulasid maastikku. Kanga triibud sulavad pehmelt üksteisesse. Üksikud uued ehitised sulavad hästi üldisesse pilti ega muuda vanalinna üldilmet. Silmapiiril sulas meri matthalliks taevaks. Meri ja taevas on sulanud halliks kauguseks. Pimeduses sulasid puud ühtseks tumedaks müüriks. Tähed raamatus sulasid silme ees üheks halliks triibuks. Lasud, mütsatused ja karjed – kõik sulas üheks võimsaks kooriks. Kõneleja sõnad sulasid ühtlaseks pominaks. Hobune ja ratsanik sulasid kauguses üheksainsaks koguks. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud maaliliseks tervikuks. *Kleitide sahin, värvilised tuled, lõhnad ja lausekatkendid sulasid pidumeeleoluks. L. Metsar. *Märkamatult sulavad õhtud ööks, aovalgusest kasvab päev.. B. Alver. || (inimeste, inimrühmade kohta). Turistid sulasid peatänava rahvavoolu. Ühtseks pereks sulas matkarühm alles mägedes. Ta ei sulanudki seltskonda, millest ta võrsunud on. *Igatahes oli juba nüüd vahe põliste Helsingi eestlaste ja pagulaste vahel kadumas ning kõik üheks eesti kolooniaks sulamas. F. Tuglas. || (rasside, rahvaste, hõimude segunemise kohta). Vähesed epideemiast ellujäänud sulasid naaberhõimudesse. Nüüdseks on liivlased peaaegu täiesti sulanud läti rahvasse. *Ida- ja Kirde-Eestis sulas ajapikku eestlaste hulka vadjalasi. E. Tõnisson.
4. piltl (tasapisi) vähenema, kahanema; olematuks muutuma, kaduma. Raha sulab ta käes, näppude vahel kiiresti. Saadud ehituslaen otse sulas kätte. Päeval teenitud summad sulasid õhtul kõrtsiarvetes. Rasketes lahingutes viibinud pataljon oli sulanud paarikümnemeheliseks rühmaks. *Normipäevade eest saadud jahunatuke sulas imekiiresti. J. Sarapuu. *Tunnid sulavad ja ükski meist ei saa elust midagi jätta oma pihku! L. Kibuvits. || lahtuma. Mehe sünge olek hakkas tasapisi sulama. Kallistuse peale sulas kogu pahameel. Viha sulas pikkamööda ja süda sai taas kergeks. *Ta tundis, kuidas kõik kalk ja karm temas sulas ja suur õnnestav armastus ta südamesse voolas. S. Kabur.

super|market ‹-i 2› ‹s›
piirkondlik suur toidu- ja tööstuskaupade keskus

suve|uinak
zool looma elutalitluse ajutine aeglustumine toidu v. hapniku vähenemise, kuivuse vms. tõttu. Veekogu soojenedes poevad koger ja linask suveuinakuks sügavale mutta.

sõjaväe|baas
sõj garnisoniga mehitatud ala, kus on relvajõududele vajalikud ehitised ning relva-, toidu- jm. vajalikud varud. NATO, USA sõjaväebaasid. Vene sõjaväebaasid Gruusias.

söögi|nõu
söömisel (harvem toidu valmistamisel) kasutatav nõu, toidunõu. Portselanist, fajansist sööginõud. Pani lauale vajalikud sööginõud: taldrikud, kruusid ja piimakannu. Kraanikausis on mustade sööginõude virn. Lapsed aitavad lauda kraamida ja sööginõusid pesta. Koera sööginõuks jäi madal kauss. *Otsisin nüüd potid-pannid ja muud sööginõud kambüüsikappidest välja.. H. Sergo.

südame|kinnitus
kõnek turgutus, tugevdus kehale v. hingele (hrl. vähese toidu v. alkoholi kujul). Võttis südamekinnituseks mõne pala. Söögi alla kulus klaasike südamekinnitust ära. Otsis südamekinnitust piiblist.

südant vesiseks tegema ~ võtma, süda on vesine, süda läheb vesiseks
tekitama tahtmist millegi soolase (v. tugevama toidu) järele; kellelgi tekib v. on tahtmine seesuguse toidu järele. Marjad võtsid, tegid südame vesiseks. Süda läks vesiseks, kas sul silku või heeringat on? Süda on vesine, tahaksin midagi soolast. *.. lapse näljutavad oma mannakördiga ära. Vaesekesel süda vesine! V. Saar.

tagasi|heide [-heite]
(toidu maost tagasituleku kohta). Toidu tagasiheide imikutel.

taldrik ‹-u 2› ‹s›

1. madal ümmargune (v. ka muukujuline) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks. Portselanist, fajansist, klaasist taldrik. Puust treitud taldrik. Madal, sügav taldrik. Laual oli kuus taldrikut. Taldrik kookidega. Tõstab, võtab, paneb toitu taldrikule. Kokk jagas supi taldrikuisse laiali. Sööb taldrikult, taldrikust. Sõi kiirustades, taldrikult kordagi pilku tõstmata. Sööb, nina taldrikus 'liiga kummargil taldriku kohal'. Kraanikauss oli musti taldrikuid täis. Seinale riputatav taldrik. Taldrikutena kasutati kookospalmi lehti. Kuulas põnevil, silmad peas kui taldrikud. || taldrikutäis. Tellib ainult pool taldrikut suppi. Sõi kaks taldrikut magustoitu järjestikku.
▷ Liitsõnad: alumiinium|taldrik, fajanss|taldrik, klaas|taldrik, plekk|taldrik, portselan|taldrik, puu|taldrik, tina|taldrik, vasktaldrik; koogi|taldrik, küpsise|taldrik, leiva|taldrik, prae|taldrik, salati|taldrik, supi|taldrik, sülditaldrik; alustaldrik; ehis|taldrik, seinataldrik.
2. seda meenutav ümmargune, hrl. kergelt kumer ese. a. (masina, seadeldise osa kohta). Külviku taldrikud. Ülevoolutorudeta taldrikud (taldrikkolonnis). Piim liigub separaatori trumlis olevate taldrikute vahele. Katustel võis näha satelliitside taldrikuid. b. ‹hrl. pl.› muus kahest metallkettast koosnev ilma kindla helikõrguseta löökpill. Väikesed, suured taldrikud. Orkestrant lööb taldrikuid kokku. Tantsuorkestris lüüakse taldriku pihta kas trummipulgaga või metall-luuakesega. c. (muid tarvitusi). Sihtis taldrikut 'lendav märk jahilaskmises'. Lendav taldrik 'ufo; nõgus kergest materjalist ketas, mida väljas üksteisele lennutatakse'. d. piltl. Päikese hõõguv taldrik. Päevalille kollased taldrikud.
▷ Liitsõnad: trummitaldrik; satelliiditaldrik.

talu|kraam
(hrl. toidu kohta). Viis tubli koorma talukraami turule. Laual oli rikkalikult nii poe- kui talukraami.

tarbe|kaup
inimeste eluvajadusi rahuldav toidu- ja tööstuskaup. Tarbekaupade hinna tõus.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

termos ‹-e 4› ‹s›
kahekordse seinaga anum toidu, joogi vm. ainete hoidmiseks kuumana v. külmana, termosnõu. Termos kuuma kohviga, teega. Toit toodi kohale, põllule termostes. Valab joogi termosest tassidesse. Termos läks katki.
▷ Liitsõnad: kohvi|termos, supitermos.

toidu|jaht
toidu jahtimine. Päikese loojudes alustab kärnkonn toidujahti. Kured lendavad toidujahile. *.. poeesistel välgatas toidujahil naisi. R. Sirge.

toidu|jääk

1. toidu ülejääk. Osav perenaine kombineeris eelmise päeva toidujääkidest täiesti korraliku lõunasöögi. Kallab toidujäägid seaämbrisse.
2. jääkaine. Toitumisprotsess lõpeb toidujääkide eemaldamisega organismist.

toidu|kapp [-kapi]
kapp toidu hoidmiseks. Võtab toidukapist leivapätsi ja võitoosi.

toidu|kast

1. kast toidu transportimiseks, ka selle hoidmiseks. Koolipoiss istus vankril oma toidukasti otsas.
2. toidumajake. Lindudele meisterdatakse pesa- ja toidukaste.

toidu|katel
katel toidu keetmiseks. Suures toidukatlas auras supp.

toidu|kehv
geogr toidu poolest kehv, toitainevaene, oligotroofne. Toidukehv järv, raba.

toidu|konkurent
biol konkurent toitumisel, toidu hankimisel. Prügikalad on veekogus väärtuslikumatele kalaliikidele tõsised toidukonkurendid.

toidu|korv

1. korv toidu kandmiseks. Sõideti linnast välja, kaasas toidukorvid ja pudelid.
2. maj ostukorvi kuuluvate toidukaupade tinglikult muutumatu koostisega kogum. Novembrikuu toidukorvi maksumus.

toidu|küllus
toidu, toitude rohkus. Alates jõululaupäevast kuni kolmekuningapäevani pidi majas valitsema toiduküllus. Vaeses popsiperes ei tuntud kunagi toiduküllust.

toidu|märss
märss toidu jaoks, märss toiduga. Kasetohust toidumärss.

toidu|mürgi(s)tus
med riknenud v. saastunud toidu söömisest tingitud mürgi(s)tus. Sai raske toidumürgituse. Lapse seederiket peeti toidumürgistuseks.

toidu|nappus
toidu vähesus. Sõjaoludes andis tunda järjest süvenev toidunappus. Linnud lendasid toidunappuse tõttu mujale.

toidu|norm
mingi ajaühiku peale ettenähtud toidu kogus ühele isikule. Vangide päevane toidunorm. Kapten vähendas meeskonna toidunormi.

toidu|otsing
toidu otsimine. Nälg sunnib looma toiduotsingule minema. Siil käib toiduotsinguil öösiti.

toidu|puudus
toidu puudumine v. nappus. Ikaldus põhjustas terava toidupuuduse. Meie peres polnud kunagi toidupuudust. Metsloomad kannatasid talvel toidupuuduse all, käes. Loomad lõppesid toidupuuduse tõttu, kätte.

toidu|raha
raha toidu ostmiseks, toidule kuluv raha. Annab palgapäeval ühe kuu toiduraha naise kätte. Vald maksab koolilaste toiduraha. Peremees arvestanud sulase palgast toiduraha maha.

toidu|rikas
toidu poolest rikas. Linnud kogunevad toidurikka järve ümbrusesse.

toidu|taim
toiduks, toidu saamiseks kasutatav taim. Toidu- ja söödataimed. Kookospalm on troopikas kasulikemaid toidutaimi. Lindude, putukate toidutaimed.

toidu|talong
talong toidu saamiseks. Sportlastele anti, jagati välja toidutalongid. Suppi sai toidutalongide eest.

toidu|tarve
tarve toidu järele, toiduvajadus. Inimese päevane toidutarve.

toidu|vaagen
vaagen toiduga; vaagen toidu lauale andmiseks. Võtab toiduvaagnalt liha- ja vorstilõike.

toidu|vaene
toidu poolest vaene. Toiduvaesel ajal peab vähenõudlik olema. Läänemeres on vesi toiduvaesem kui Põhjameres.

toite|kublik
zool õõs ainurakseil toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks, vakuool. Amööbi toite- ja tuikekublik.

toite|väärtus
biol toidu energeetilise väärtuse ja toitainete sisalduse põhjal määratav toiduaine väärtus. Leiva toiteväärtus on väga suur, kõrge. Kartuli, seente toiteväärtus. Soolatud toiduained kaotavad palju oma toiteväärtusest. Vihm vähendab heina toiteväärtust.

toitumis|konkurents
biol isendite võistlus v. võitlus toidu pärast selle nappimise korral (üks olelusvõitluse vorme)

toitumis|lend
zool (lindudel toidu hankimiseks). Sookurgede toitumislennud.

toores ‹toore 19› ‹adj›

1. küpsemata, valmimata (marjade, puuvilja jms. kohta); ant. küps. Karusmarjad olid alles päris toored. Toorel pirnil pole õiget maiku. Tooreid pähkleid on raske tupest kätte saada. Pani toored tomatid järelvalmima. || piltl (isiku kohta:) kogenematu, vilumatu. Ta on poliitikuna veel üsna roheline ja toores. Esimene armastus koorib tüdrukult toore ja krobelise kesta.
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
2. rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud. Toores hein, rohumass. Toorena kokkupandud hernest peab enne peksmist korralikult kuivatama. Kuivi puid ei olnud, tuli kütta toorestega. Klopsis kokku lihtsa toorestest laudadest kasti. Ägedalt põlevale lõkkele visati tooreid oksi peale. Mis elu see ka on, visiseb nagu tuli toores puus. *.. õhk oli täis roheliste männinõelte ning tooreste laastude värsket lõhna. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
3. töötlemata v. pooleldi töödeldud. a. (toiduainete, toidu kohta:) mitte päris valmis (keenud, küpsenud vms.); ilma igasuguse töötlemiseta. Leib on seest tooreks jäänud. Muidugi on kartulid alles toored – kümne minutiga nad ju pehmeks ei kee. Liha oli sitke ja pooleldi toores. Küpsetamisootel toores saiataigen. Ostis tooreid kotlette praadimiseks. Kas osta suitsutatud, soolatud või toorest kala? Lea ei joo toorest piima. Toores puu- ja köögivili on väga tervislik. Titat koheldi õrnalt nagu toorest kanamuna. b. (edasist) töötlust vajav; viimistlemata, toor-. Toores metall, maak, turvas, puuvill. Toored 'parkimata' härjanahad. Mida toorest 'pleegitamata' linasest riidest tehakse? Sein oli täiesti toores – silumata ja krobeline. Ninna tungis toore 'puhastamata, rafineerimata' gaasi lõhn. Külvata on vara, muld on alles toores 'külm ja märg'. Toores käsikiri, tegevuskava. Novelli esimene variant on ilmselt toores. Seaduseelnõu osutus tooreks nii sisuliselt kui ka juriidilise vormistuse poolest. Näitusele pakutav pilt oli kiirustamise tõttu jäänud tooreks. Kantaadi esitus tundus proovis veel sootuks toorena.
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
4. vähearenenud, harimatu, kommetelt robustne, tahumatu, metsik (2. täh.); sellest tunnistust andev. Toores külapoiss pole õpetajapreilile sobilik paariline. Misjonär läks toorestele pärismaalastele haridust viima. Härra põlgas oma tooreid alamaid. Paganaid peeti tooreks rahvaks. Peame keskaja kombeid praegustest palju tooremaks. Kuidas saab olla nii kasvatamatu ja toores ühe daami vastu! Õpipoiste toored naljad. Jämedate, tooreste näojoontega mees. Eedi nägu tundub rohmakama ja tooremana kui vennal. *Sest inimesed, kes käisid seltsides, olid juba puhtamat liiki. Tooremad kihid hoidusid sealt eemale. E. Vilde. *Uued inimesed tõid siia värsket vaimu, milles paljugi jäi Ellerheinale arusaamatuks, tema arvates tooreks ja arenematuks. P. Kuusberg.
5. hoolimatult käituv, jõhker, metsik (3. täh.), julm, halastamatu. Andrus oli toores inimene: peksis naist ja lapsi. Toores peremees, valitseja. Toored sõdalased. Mehed on sõjas läinud, muutunud tooreks. Temast on kujunenud toores ja hoolimatu egoist. Kuidas sa võid teiste vastu nii toores olla! Ärge öelge niimoodi, see on toores! Selle naise olemuses on midagi toorest. Toore näoga, südamega, hingega kurjategija. Hävitas toorel käel, toore käega kõik ettejuhtuva. Toores käitumine, peks, vägivald, tegu. Mõned peavad jalgpalli tooreks mänguks. Ainult toorest jõudu kasutades õnnestus tal rahvahulgast läbi trügida. Neis meestes on vähe vaimsust, seda enam aga toorest jõudu. Filmis on tooreid stseene. Paiskas talle näkku kõige tooremat sõimu. Toores ähvardus, pealekäratamine. Vali ja toores naer. Purjus olles avalduvad ürginstinktid kõige tooremal kujul. Hundikoer aeti lihaga tooreks ja metsikuks. Toores nagu metsloom. || kõlvatu, rõve. *Ikka tooremaks läksid ta nõudmised, ikka metsikumalt rüvetas ta Maalit. M. Metsanurk. *Me idealiseerime naist, et õigustada ja ilustada oma toorest iha. A. Alas (tlk).
6. meeltele ebameeldivalt terav (4. täh.) Toored värvitoonid. Murduvate palkide toores ragin. Vaskpillide toon kippus kohati tooreks minema. Täistuubitud vagunis lämmatasid higihais ja muud inimkehade toored lõhnad.
7. ‹substantiivselt› kõnek (automootori õhuklapi sulgemise kohta). Juht andis toorest.

tšekk ‹tšeki 21› ‹s›

1. raha valdaja kirjalik käsund, mille järgi pank maksab käsundi esitajale välja sellel märgitud summa. Tšekk tuhandele kroonile, tuhande krooni peale. Saatis, andis pojale 500-naelase tšeki. Hakkab tšekki täitma, (välja) kirjutama. Poiss vahetas tšeki kohe rahaks. Katteta tšekk.
▷ Liitsõnad: arveldus|tšekk, makse|tšekk, ostu|tšekk, panga|tšekk, raha|tšekk, reisitšekk.
2. kauba eest tasumist tõendav maksekviitung
▷ Liitsõnad: kassatšekk.
3. kõnek (tšekisüsteemi korral:) talong, mis on aluseks esmaste toidu- ja tarbekaupade jaotamisel. Tšeki vastu, tšekiga müüdav kaup. Palka maksti välja tšekkides. Ootab, millal suhkrut hakatakse ilma tšekkideta andma. *.. polnud seda [= puskarit] ka enam kuhugi müüa, kuna riigiviin oli tšeki alt välja lastud. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: bensiini|tšekk, leiva|tšekk, liha|tšekk, suhkrutšekk.

tuim ‹-a 22› ‹adj›

1. puudutuse vm. füüsilise ärrituse vastu tundetu (v. vähese tundlikkusega). Külmunud ninaots, halvatud kehapool oli täiesti tuim. Liikumatusest, pikaajalisest seismisest on jalad lausa tuimad. Varbad läksid jääkülmas vees tuimaks. Liigutab tuimaks jäänud sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Süst võttis lihase kiiresti tuimaks. Kõige hirmsamgi haav muutub kunagi tuimaks armiks. Leinaja seisis tardunult, tuimana vihma ja külma suhtes. Ühel on närvikava tuimem kui teisel. Olin väsimusest tuim kui ront. *Mõned vanemad hobused, .. kelle nahk oli tuim ohjalõngi ja malakagi vastu, jäid maha. A. Mälk.
2. meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav. a. (valu vm. negatiivse tundega seoses:) pakitsev, mitte eriti intensiivne, nüri. Tuim valu ristluis, rinnus. Pikapeale muutus kõhuvalu tuimemaks. Hamba tuima tuikamist võis esialgu välja kannatada. Tuim nälg puurib sisikonda. Teda valdas tuim roidumus. Tundis peas tuima raskust. Temas tõusis tuim viha. *Ta ei mänginud [kaarte] mitte tuima tüdimusega nagu tema partner, vaid puhanud värskusega. P. Viiding. b. (toidu kohta:) mahlatu, maitsevaene. Mida vanem rabarber, seda tuimem. Külmutatud kala on võrdlemisi tuim. Turult ostetud loomaliha oli tuim ja puine. Porgandid jäid talve jooksul tuimaks kui saepuru. c. (hääle, heli kohta:) tuhm. Tuima kõlaga klaver. *Tuimade paugatustega lendasid [auto]uksed kinni. L. Metsar (tlk). d. (värvuse v. valguse kohta:) ilmetu, tuhm, ähmane. Maali tuim hall koloriit. Ruumi sisekujundus oli värvilahenduselt tuim. Tuppa hakkas immitsema tuima koiduvalgust. Sügispäikese tuimad kiired.
3. (meelte ja vaimse suutlikkuse kohta:) kehvavõitu, tönts, vilets, raske taibuga. Vanakese kõrvakuulmine on juba üsna tuim. Ränk töö tegi meeled tuimaks. Poiss oli võrdlemisi tuima peaga 'õppimiseks halva mäluga'. Oskab kõige tuimemalegi õpilasele aine selgeks teha. *Peastrehkenduses on Arnold aeglasem, tuimem. M. Traat.
4. loomult võrdlemisi tundetu, vähese innukusega, külm, osavõtmatu, ükskõikne; vaimselt loid, huvi(de)ta, mitte ergas. Hingelt, loomult tuim inimene. Armastuses tuim naine. Peab küll väga tuim olema, kui selline asi ei eruta. Ta on hea õpilane, ainult hirmus tuim: miski ei näi teda huvitavat. Oled sina ka alles tuim tükk! Jäi teiste õnnetuse suhtes väliselt täiesti tuimaks. Valitseja pidas rahvast tuimaks massiks. Aja jooksul muutume ikka tuimemaks ja tölbimaks. Mis muudab särtsaka neiu tuimaks naiseks? Raske saatus on ta südame tuimaks teinud. Sõjamöllus tuimaks kulunud närvid. Hobune seisab liikumatuna ja tuimana kui puutükk. Tuim pilk, vaade, ilme, käepigistus. Tegime pähe tuimad näod, nagu poleks midagi juhtunud. Millest võib nii tuim suhtumine tingitud olla? Talus kõike tuima ükskõiksusega.
5. (üksluisuse tõttu) väheelamuslik, igav, ebahuvitav; väljendusvaene, ilmetu. Viiuli tuim saagimine. Esines uinutavalt tuima kõnega. Peab raamatupidamist tuimaks tööks. Tuli ette tuima tuupimistki. Seekord kujunes kokkutulek eriti tuimaks. Kuulsa pianisti mäng oli täna kuidagi tuim. Miira laseb tööhobuse tuima sörki. Mõni elu või asi, tühipaljas tuim vindumine! Tuim vihmapäev venis lõpuks õhtusse. Kunst pole looduse tuim kopeerimine. Pilt mõjus elutu ja tuimana. Tuim maastik, arhitektuur.
6. halb, jäik, kõva, ebamugav vms. Tuim vikat ei lähe ka käiates paremaks. Ahi oli pärast ülevärvimist märksa tuimemaks 'vähem soojendavaks' jäänud. See riie on tuim ja kange, osta mõni pehmem ja langevam. Magada tuli tuimal lavatsil. Toolid olid istumiseks kuidagi tuimad. Suusarada võib suurest sõitmisest tuimaks muutuda.

tule|kolle

1. tule põlemise koht kütteseadmes, ka lahtiselt (näit. toidu valmistamiseks). Ahju, pliidi tulekolle. Püstkoja keskel oli lahtine tulekolle. Ahjusuu ees tulekolde kohal rippus pada.
2. tulekahju kolle, tulepesa. Tuletõrjujad kustutasid tulekolde kiiresti. Vabrik oli süüdatud: avastati mitu samaaegset tulekollet.

ette tõstma
(toidu kohta:) taldrikule tõstma. Ema tõstab lapsele suppi ette. Olge head, tõstke endale ette!

täidis ‹-e 4› ‹s›

1. täitematerjal. Hambale tuleb uus täidis panna. Sigari täidis ehk sisu. Uudse täidisega padjad. Täidis on palkide vahelt ammu maha varisenud. Jalatsi talla ja pinsoli vahele asetatakse täidis. Päästerõnga täidiseks oli vahtplast. Kergseinte täidis.
▷ Liitsõnad: kivi|täidis, laud|täidis, liiv|täidis, muld|täidis, räbu|täidis, saepurutäidis; hamba|täidis, kalda|täidis, seinatäidis.
2. ka kok pirukate, köögiviljade, kala vm. toidu sisse v. vahele pandud toiduaine(segu). Selle piruka täidiseks on kala. Kaunpipra täidiseks sobib hästi salat. Küpsetab täidisega pannkooke. Soolased, magusad täidised. Maitsva täidisega kompvek, šokolaad.
▷ Liitsõnad: kapsa|täidis, keedise|täidis, kilu|täidis, kohupiima|täidis, kreveti|täidis, liha|täidis, muna|täidis, porgandi|täidis, riisi|täidis, salaami|täidis, seene|täidis, sibula|täidis, singi|täidis, vorstitäidis; pannkoogi|täidis, pirukatäidis.

vahu|koor [-e]
kok rõõsk, rohkesti võirasva sisaldav koor, mida vahustatult tarvitatakse toitude valmistamisel. Ostsin paki, pudeli vahukoort. Lõi vahukoore vahule. || vahustatud koor toidu lisana. Kissell vahukoorega.

vahu|kulp
kulp keevalt toidult vahu kõrvaldamiseks ning toidu keevast vedelikust väljatõstmiseks

vahusti ‹1› ‹s›
vahustusvahend (hrl. toidu valmistamisel). Kasuta munade kloppimisel vahustit!

vats ‹-a 23› ‹s›

1. kõht (rahvapärasem, rahvaliku mündiga). Suur, punnis, ümmargune, rippuv vats. On alles vats sel mehel! Kõrtsmik seisab, vats pikalt ees. Jakisiilude vahelt paistis väike vats. Söö, söö, küll vats venib. Siin võid süüa, nii et vats rebeneb. Naeris vatsa vabinal, vatsa valusaks, haigeks. Naera kas vats pooleks. Lase vatsale ka päikest! Elab hästi, kasvatab vatsa. Pugis, virutas, puukis, sõi vatsa täis. Sõi, palju vats vastu võttis. Vats on pungil, hele. Vats lõi pilli. Kui süüa ei saa, võib vats vaevama hakata. *Kas täie vatsaga orjata või tühja kõhuga peremeest mängida? H. Raudsepp.
2. zool mäletsejate eesmao esimene osa, mälumata toidu panila. Mäletsejate magu koosneb vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust.

vesine ‹-se 4› ‹adj›

1. rohkesti vett sisaldav, veest läbi imbunud v. sellega kaetud, märg. Vesine maa, muld, pinnas, heinamaa. Põllud olid madalad ja vesised. Soo muutus üha vesisemaks. Teerada on väga vesine ja porine. Sajab vesist lund. || sajune, vihmane. Vesine ilm, päev. Teist nõnda vesist suve ei mäletagi. || (seoses mitmesuguste eritistega). Silmad on suitsust vesised. Tuul võttis silmad vesiseks. Laps pühkis vesiseid silmi. Nii kurb lugu, et võtab silmad vesiseks 'nutt tuleb peale'. Tüdruk on vesises 'nutuses' meeleolus. Külma ilmaga läheb nina vesiseks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks 'toob sülje suhu, äratab isu'. Vaatas teiste söömist vesise suuga 'isu tundes, süüa himustades' pealt. | piltl. Vahtis vesise suuga, kui teised lõbutsesid.
2. (toidu kohta:) liiga palju vett sisaldav, seetõttu maitsetu; vähese rasvasisaldusega, lahja. Vesised kartulid. Liiga pehme ja vesine kohupiim. Sulatamisel muutuvad külmutatud toiduained vesiseks. Vesine supp, leem. Vesine toit ei ärata isu. Lahja piim on vesise maitsega. *Siis sain kaks kruusi õlut kätte. Vesine näis see märjuke olevat. J. Nõmm.
3. piltl kesine, kehv, sisutu. Vesine kirjutis, nali. *Leidsin, et ta [= peatoimetaja] juhtkirjad on vesised. P. Krusten.

veterinaar|järelevalve
põllumajandusloomade ja -lindude tervise kontrollimine; loomse toidu ning selle käitlemise riiklik järelevalve

vile4 ‹-da 2› ‹adj›
murd vesine (toidu kohta). *Kühveldasin kooliköögi viledad kördid ja pudrud tuimalt suhu .. H. Lepik (tlk).

vilets ‹-a 2›

1. ‹adj› omadustelt ja kõlblikkuselt v. tasemelt kehv, nigel. a. (kehalise oleku, tervise, meelte kohta). Hädine ja vilets vanainimene. Poiss oli kehalt niru, lausa vilets. Haige on viletsa väljanägemisega. Eit jäi iga aastaga viletsamaks. Vanamees on rinnust veel vilets. Süda on tal vilets. Viletsad kopsud, hambad. Vilets tervis. Näed täna vilets välja. Enesetunne muutus päev-päevalt viletsamaks. Kutsu arst, tal on jälle vilets olla. Vilets kõrvakuulmine, silmanägemine. Vilets hobusekronu. Lehmad on lahjad ja viletsad. Vanaks ja viletsaks jäänud koer pandi magama. Vilets lind, kes oma sulgi ei jõua kanda. || (taimede kohta:) kidur. Viletsad põõsad, puud. Rabas kasvasid mõned viletsad männijässid. *Rukis tuli lume alt välja kollasena. Eriti vilets oli ta madalatel maadel. H. Raudsepp. b. (võimete, oskuste v. nende omajate kohta). Tal on vilets mälu, kujutlusvõime. Vilets ujumisoskus. Soome keel 'soome keele oskus' on tal vilets. Rääkis viletsat saksa keelt, viletsas saksa keeles. Vilets töömees, jooksja, näitleja. Olen vilets nõuandja, lohutaja. Kõnet pidama on ta vilets. Riik on vilets peremees. Ega meie kooli õpilased ole teistest viletsamad. *Meie laululindude hulgas on kaldapääsuke kahtlemata üks viletsamaid lauljaid. H. Veromann. || mannetu, armetu, õnnetu, tühine, vääritu; väeti. Vilets olevus. Ta on üks vilets mehike. Vilets mees, kes naiste pärast jooma hakkab. Oled ikka vilets vend, ei saa millegagi hakkama. Vilets argpüks, pelgur. *Mina, vilets inimene, olen vastu oma tahtmist prioriks valitud. G. Helbemäe. c. (asjade, nähtuste, olukordade kohta). Toodete vilets kvaliteet. Vilets õlu, vein. Supp oli viletsa maitsega. Oled ostnud viletsa auto. Autojuht kirus viletsat teed. Ilm oli vilets. Vilets näitus, kontsert, film, raamat. Kahjuks oli tõlge vilets. Vilets vorm rikub väärtusliku sisu. Vilets lugu küll, kui enam tervist pole. See on kõige viletsam, kui inimene olude ohvriks jääb. *Eks ta vilets ole, kui ema su palgast tüki enesele kisub. P. Krusten. || vähese viljakandvusega. Viletsad põllud. Siinkandis on maa, pinnas vilets. *Heinamaad on viletsad, sammalt täis kasvanud. J. Peegel. || halvas seisukorras olev (lagunenud, kulunud vms.; sageli vaeste oludega seonduvalt). Viletsas riietuses, viletsates riietes agulilapsed, sõjavangid. Seljas oli tal närune ülikond, jalas viletsad saapad. Vilets labidaköks, vars logiseb küljes. Viletsal asemel lamas haige eideke. Vana vilets majauberik. Vabadiku vilets eluase. Vaese mehe vilets hütt. Sooserval kössitasid viletsad hurtsikud. Hooned olid lagunenud, talu ise nägi välja vaene ja vilets. Elas viletsas ahjuta katusekambris.
2. ‹adj› napp, kesine, ebapiisav, nigel, kehv. Vilets saak, lõikus. Tänavune aasta oli viljasaagi poolest vilets. Vilets palk, sissetulek. Teeb rasket tööd viletsa tasu eest. Teenistus läks järjest viletsamaks. Raiskas oma viimsed viletsad sendid tühise meelelahutuse peale. Vilets valgus, valgustus. Udu, tuisu tõttu oli nähtavus vilets. Vana puu andis vaid viletsat varju. Et me kõik surelikud oleme, on vilets lohutus. *.. sügispüük polnudki mõne teise aastaga võrreldes see kõige viletsam, kala jätkus .. L. Promet. || (toidu kohta:) vähene, ühekülgne, lahja (ja maitsetu). Söök oli neil väga vilets, iga päev üksnes kapsasupp ja kild leiba. Peale viletsa toidu kurnas madruseid ränk töö.
3. ‹adj› (majanduslikult) kehv, vaene; seetõttu raske, vaevaline. Vilets majanduslik olukord. Popsipere vilets elu. Rahva põli oli vilets. Pere oli viletsa järje peal. Nende lapsed said näha viletsat elujärge. Ta on pärit viletsast kodust, viletsatest oludest. Need olid viletsad ajad. Sõjajärgsed viletsad aastad. *Olin vaene poiss, tegin rasket tööd, orjasin, aga elu jäi ikkagi viletsaks – paremust ei tulnud. A. Taar.
4. ‹s› armetu, haletsus- v. põlastusväärne inimene. Ärge unustage viletsaid ja väeteid. Käib riides nagu viimane vilets. *Ta hulkus paigast teise, kuni pandi vaestemajja, samasuguste viletsate keskele. F. Tuglas. *Isa rahakoti varastasid tühjaks, vanakese viimse raha, vilets! A. Taar.

vintske ‹1› ‹adj›

1. vastupanu osutav, mitte pehme. a. (toidu kohta:) raskesti näritav, sitke; (pool)toores. Vana looma liha on tuim ja vintske. Järas vintsket kamarat, soolasilku. Kaelatükk oli vintske närida. Taat ei saanud vintskest saiakoorikust jagu. Pikalt keetmine teeb riisikad vintskeks. Praad oli vintskeks jäänud. b. (veniva ja kleepuva aine kohta:) nätske, sitke. Vintske tainas. Vintske iiris kleepus hammaste külge. Jalad jäid vintskesse savisse kinni. *Kaevata [mulda] on vintske ja raske, mässa nagu igavese keerisega. A. Mägi. | piltl. *.. vintsked, madalad pilved vanusid puulatvade otsas .. A. Kivikas. c. (puidu, naha jms. materjali kohta:) raskesti töödeldav, murtav v. venitatav, sitke. Pakud olid vintsked lõhkuda. Pihlaka puit on võrdlemisi raske ja vintske. Vintske kadaka oks paindus, kuid ei murdunud. Vintsketest pajuvitstest punuti aeda. Keskpäeval muutub rohi vintskeks, siis on raske niita. Paksust vintskest nahast kohver. *See Kaarli nägu on teadagi: punaseks parkunud ja vintske kui saapatald. A. Maripuu. | piltl. *.. õhk oli lokaalis vintske, et keeruta kas või köit. A. H. Tammsaare. d. kange, kõva; vänge. Vintske pohmelus. *.. pottsepp nende pihta laseb lendu mõne vintske märkuse. O. Luts. *Sul alati need vintsked ja jumalavallatud jutud suus ... L. Kibuvits.
2. (inimesega ühenduses:) visa, vastupidav, järeleandmatu, sitke. a. vaimujõult, iseloomult kange. Vintske mees juba kergesti alla ei anna. Ta on vintskest talurahva soost. Vintske rahvas, kes ikka ja jälle jalule tõuseb. Oled ikka üks vintske sell, mitte ei lase end pehmeks rääkida. *Piinapink on vintskemaidki vendi pehmitanud. L. Metsar. *.. vahtis ta salamisi naist ja mõtles: vintske hingega kass – ei upu ega põle ... R. Sirge. b. kehajõult tugev. Jättis vibaliku mulje, kuid oli treenitud ja vintske. Maadluses võidavad kõige vintskemad. Kepihoobid ei suutnud vintsket keha murda. Tööst vintsked käed. c. (omaduse, protsessi, nähtuse kohta). Saarlase vintske jonn. Vintske tahtega sportlane. Jätkus visa ja vintske töö. Pidas vintsket heitlust hariduse saamiseks. Vaenlane avaldas vintsket vastupanu. *.. tal oli tugev keha ning vintske elujõud. H. Lepik (tlk).

vitamiini|taim
taim, mida rohke vitamiinisisalduse tõttu tarvitatakse toidu v. söödana v. vitamiinitööstuse toorainena. Spinat, paprika, kibuvits jt. vitamiinitaimed.

väli|köök
välitingimustes töötav köök sooja toidu valmistamiseks ja transportimiseks (ka sõjaväes). Lattidest, roigastest väliköök. Veetavad, pukseeritavad väliköögid. Ühe, kolme katlaga väliköök. *Mööda maanteed kihutasid alla Rannu poole pataljoni kokad oma tossavate väliköökidega. A. Kivikas.

vürts|pood
van väike toidu- ja esmaste majapidamistarvete pood. Äärelinna, kõrvaltänava vürtspood. Vürtspoest sai osta piima ja heeringat, aga ka petrooleumi ja saapaviksi. *Raha eest aga [sai] alumisel korrusel asuvast vürtspoest kõike vajalikku, soolast-seebist alates. L. Kibuvits.

õrn ‹-a 23› ‹adj›

1. soojust, hellust ja hoolivust ilmutav, südamlik, hell; soe. Mul oli õrn ja hellaloomuline ema. Õrn armastaja, abielumees. Oma kirjades sa hellitad mind, oled õrn. Ole oma nooriku vastu õrnem! Mõni mees kardab, häbeneb õrn olla. Kirjutas oma vanematele hoolitsevalt õrna kirja. Kõiges oli tunda ema õrna hoolt. Jaani ja Kaie vahel on hakanud arenema õrnemad suhted. Ämma vastu polnud tal mingeid õrnemaid tundeid. Sosistas armsamale õrnu sõnu. Ütle mulle midagi õrna ja armsat! Õrn pilk, naeratus, kallistus. Selle inimesega, kohaga seovad mind õrnad mälestused.
2. hingeliselt tundlik, kergesti haavatav, hellahingeline, hellatundeline (ka sellele osutavates piltlikes väljendites). Õrna hingega poisike. Luuletajal oli õrn hing. Ma pole nii õrn, et ennast iga tühja asja pärast haavatud tunnen olevat. Need jämedakoelised jutud pole määratud õrnematele kõrvadele. Ta on nii õrna nahaga, et ei kannata mingit kriitikat. Selle teemaga puudutasid sa ta õrna kohta. *.. vaatamata õrnale südamele ei lase ema end iial isa käratustest kohutada. J. Rannap. || ettevaatlikku lähenemist nõudev, delikaatne. Poliitika on nendes ringkondades õrn teema. See on eriti õrn küsimus. Elukaaslase valik on õrn asi, siin ei saa teised nõu anda.
3. kergesti murduv, katkev v. purunev, habras; õhuke v. rabe. Munakoor on õrn. Õrnad klaaskuulid, ehteasjad, portselantassid. Õrnemad tassid läksid katki. Õrna jää ajal ei maksa merele minna. Äsja ahjust võetud sai on veel õrn ega kannata transportimist. Õrna koorega õunad. Õrn materjal purunes näppude vahel. | piltl. Midagi õrna rebenes tema hinges. Õrn tasakaal. Püssipauk lõhestas õrna vaikuse. || õhuline, kerge; pehme. Kandis näo ees õrna valget loori. Seelik oli õrnast lendlevast siidist. Akna ette olid tõmmatud õrnad valged kardinad. Õhus liugles õrnu lumehelbeid. Õrnad udusuled. *.. pluus on rinnal õrn kui vaht .. H. Suislepp. || (taimede, nende osade kohta). Kibuvitsa õrnad õied. Kelluka õrnad õiekobarad. *Polaarpaju .. on õrn nagu rohi, õhukeste kitsaste lehtedega. E. Õunas. | bot (taimenimetustes). Õrn tarn, lemmalts, priimula, näsakaktus.
▷ Liitsõnad: ime|õrn, loor|õrn, pits|õrn, siid|õrn, õhkõrn.
4. kehaehituselt v. üldilmelt habras, peen(ike), peenejooneline. Tantsija õrn ja painduv keha. Neiu õrnad sõrmed. Väikesed õrnad käed. Õrna näoga poisike. Liiga raskete raamidega prillid sellise õrna näo jaoks.
5. (hääle, helide kohta:) mahe, pehme, vaikne. Õrn lapselik hääl. Tüdruk laulis hapra, õrna häälega. Flöödi õrn kõla. Õrnad kandlehelid. *Kõrkja-roolinnu .. laul on samuti karedavõitu .., kuid selles kuuldub ka õrnemaid järke .. M. Mäger.
6. (toidu, hrl. liha kohta:) pehme, mitte sitke; (maitse kohta:) mahe, hõrk. Õrn vasikaliha. Noore looma liha on õrn ja mahlane. Küllastunud rasvhapped annavad võile õrna maitse. Aurus keedetud kala on eriti õrna maitsega.
7. (valguse, värvide kohta:) väheintensiivne, mahe; (lõhna kohta:) vaevutajutav, kerge (ja meeldiv). Koidu õrn hahetus. Õrn ehakuma, loojangupuna. Kevadel kattusid põõsad õrna rohelusega. Õrnad pastelsed toonid. Õrnades toonides maal. On tunda õrna kannikeselõhna. Pluusist õhkus õrna aroomi. *Õrn must ja sama õrn punane peaksid kokku andma korraliku pruuni. A. Saar.
8. mitte tugev, kerge; vaevumärgatav, vähene. Põsekedele tõusis õrn puna. Õrn päevitus näol. Õrn tuulepuhang, lainetus, sadu. Korstnast kerkis õrn suitsuvine. Aasa kohal heljub õrn udu. Taevas on õrnas pilvevinas. Kinganinad olid kaetud õrna tolmukorraga. Silmade all on õrnad varjud. Siledal laubal oli paar õrna kortsu. Tüdrukus tärkas õrn lootus. Mul polnud sellest õrna aimugi 'vähimatki aimu'. || delikaatne, leebe, mitte pealetükkiv. Tegin õrna katse vestlust alustada. Rääkis nähtust õrna irooniaga. Nägin ta näol õrna muiet. Tüdruk ütles seda õrna etteheitega.
▷ Liitsõnad: ime|õrn, udu|õrn, õhkõrn.
9. (kehalise oleku, tervise jm. kohta:) vähe vastupidav, nõrk; välismõjude suhtes tundlik. Kõht on pärast haigust veel õrn, ei kannata tugevamat toitu. Ta on õrna tervisega. Liiga soojalt riietamine on lapse õrnaks teinud. Küll sul on õrnad närvid! Õrna närvisüsteemiga lapsed. Vastsündinu õrn nahk vajab hooldust. Silmalaugudel on nahk eriti õrn. Jalahoop tabas meest kõige õrnemasse 'valutundlikumasse' kohta. *.. see tuul, mis vasikate kõhud õrnaks võib tõmmata, võib ka Jüri selja ära tõmmata .. O. Anton. || külma vms. halvasti taluv. Õrnad tõusmed hävisid öökülmas. Õrnemate püsilillede peenrad kaeti talveks kinni. Haned on külma suhtes veidi õrnemad linnud kui luiged. || mingile haigusele vastuvõtlik. Kärntõve suhtes õrn pirnisort.
▷ Liitsõnad: külma|õrn, tallamis|õrn, talve|õrn, tuuleõrn; haigus|õrn, nakkusõrn.
10. nooruse tõttu tundlik ja vastuvõtlik. Õrn lapse-, teismeiga. Tüdruk on õrnas eas. Alustas iseseisvat elu väga õrnas eas 'väga noorena'.
11. (väljendites, mis märgivad naissugu, naist). Õrnem sugu. Naabrimehe õrnem pool oli sünnitanud kolmikud. Viisakas kavaler aitas oma õrnema kaaslase üle kraavi.
12. selline, mis ei mõju ärritavalt (näit. tundlikule nahale mõeldud). Õrn kreem, šampoon. Õrn kehahooldus.