[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit

allika|järv
geogr allikaist toituv järv. Roosna-Alliku kaunis allikajärv.

ema|tagune
põll emapiimast toituv ja emaga kaasas käiv. Ematagune varss.

füto|faag ‹-i 21› ‹s›
zool taimesööja, elustaimedest toituv loom

gambuusia ‹1› ‹s›
zool väike sääsevastsetest toituv Lõuna-Ameerika kala, keda introdutseeritakse malaariaohtlikesse piirkondadesse (Gambusia)

heeringa|hai
zool peamiselt parvekaladest, ka heeringaist toituv hai (Lamna)

herilase|viu
zool peamiselt kiletiivalistest putukatest toituv (tume)pruuni selja ja heleda (sageli tumedate vöötidega) kõhualusega kull (Pernis apivorus)

heterotroofne ‹-se 2› ‹adj›
biol valmisolevatest orgaanilistest ainetest toituv. Heterotroofne organism.

hiire|viu
zool peamiselt hiirtest toituv, hrl. tumepruuni mustrilise sulestikuga röövlind (Buteo buteo)

hobu|kaan
zool magevete loomakestest toituv must kaan, püdal (Haemopis)

hüään ‹-i 21› ‹s›
zool Aafrikas ja Lõuna-Aasias elunev peamiselt raipeist toituv koeralaadne kiskja
▷ Liitsõnad: vööthüään.

jää|karu
zool peamiselt kaladest ja hülgeist toituv suur (kollakas)valge Arktika karu (Ursus maritimus e. Thalarctos maritimus)

jää|lind
zool kaladest ja veeputukatest toituv ereda sulestikuga pikanokaline jässakas varblasest veidi suurem lind (Alcedo atthis)

kala|kotkas
zool kaladest toituv mustjaspruuni selja ja valge alapoolega kotkas (Pandion haliaetus)

kala|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
kaladest toituv. Kalatoidulised linnud.

kana|kull
zool lindudest ja suurtest närilistest toituv rongasuurune vöödilise rinna ja sabaga pruunikashall röövlind (Accipiter gentilis)

karnivoor ‹-i 21› ‹s›
biol loomtoiduline, lihast toituv loom (v. taim); (kitsamas tähenduses:) kiskjaliste hulka kuuluv loom

koer|hai
zool Euroopa rannikuvete ja Musta mere suhteliselt väike selgrootuist toituv hai (Scyliorhinus canicula)

koprofaag ‹-i 21› ‹s›
zool teiste loomade roojast toituv loom, roojasööja

kuuse|-käbilind
zool kuuseseemnetest toituv tugevate ristamisi nokatippudega lind (Loxia curvirostra)

kõdu|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
biol kõdust toituv. Kõdutoidulised käpalised, mardikad.

käbi|lind
zool okaspuuseemnetest toituv ristamisi nokatippudega lind, ristnokk (Loxia)
▷ Liitsõnad: kuuse-|käbilind, männi-|käbilind, vööt-käbilind.

liha|sööja

1. ‹s› lihast toituv inimene v. loom. Lihasööjad ja taimetoitlased.
2. ‹adj› lihatoiduline. Kiskjad on lihasööjad loomad. Lihasööjad taimed van putuktoidulised taimed.

liha|toiduline
ka zool
1. ‹s› lihast toituv loom
2. ‹adj› lihast toituv. Lihatoidulised loomad, linnud.

liiva|rott
zool seltsinguline rohttaimedest toituv näriline Kesk- ja Sise-Aasia kõrbetes (Rhombomys opimus)

loom|toiduline
zool teistest loomadest toituv. Loomtoidulised putukad. Rasvatihane on nii loom- kui taimtoiduline.

loots|kala
zool laevu ja suuremaid kalu (eriti haisid) saatev, nende toidujäätmeist toituv vöödiline soojade merede kala (Naucrates ductor)

lõo|pistrik
zool peamiselt väikestest lindudest toituv pistrik (Falco subbuteo)

madu|kotkas
zool madudest ja kahepaikseist toituv pruunikashall valge alapoolega suur kotkas (Circaetus gallicus)

muna|madu
zool linnumunadest toituv Aafrika nastik (Dasypeltis)

männi|-koorelutikas
zool noorte mändide mahlast toituv lutikaline (Aradus cinnamomeus)

männi|-käbilind
zool peamiselt männiseemneist toituv käbilind (Loxia pytyopsittacus)

mükotroofne ‹-se 2› ‹adj›
seente vahendusel toituv. Mänd, kuusk on mükotroofsed puud.

naaskel|nokk
zool põhjamuda selgrootuist toituv naaskelja ülespoole kaarja noka ja pikkade jalgadega lind (Recurvirostra avosetta)

nekrofaag ‹-i 21› ‹s›
zool korjuseist toituv loom, raipesööja. Hüään on nekrofaag.

ohaka|lind
zool ohakate jt. korvõieliste seemneist toituv väike värvikas lind (Carduelis carduelis)

planktoni|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
planktonit toiduks kasutav, planktonist toituv. Planktonitoidulised kalad.

polüfaag ‹-i 21› ‹s›
zool paljudest eri sugukondadesse kuuluvatest taimedest v. loomadest toituv loom

punaselg|-õgija ‹1› ‹s›
zool pika sabaga ja roostepunase seljaga, peamiselt putukatest toituv värvuline (Lanius collurio)

putuk|toiduline

1. ‹adj› putukatest toituv. Putuktoidulised loomad ja linnud. Putuktoidulised taimed 'taimed, mis suudavad püüda, kinni hoida ja lagundada väikesi selgrootuid loomi'. Huulhein on putuktoiduline taim.
2. ‹s› putuktoidulised pl zool selts peam. selgrootutest toituvaid pisiimetajaid, kelle ühistunnuseks on ninast ja ülahuulest moodustunud kärss (Insectivora). Siil ja mutt on Eesti harilikumad putuktoidulised.

põhja|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
zool mitmesugustest põhjaloomadest toituv. Põhjatoidulised kalad.

raipe|sööja

1. ‹s› korjustest toituv loom, lind v. mardikas. Hüäänid on raipesööjad.
2. ‹adj› korjustest toituv. Raipesööjad linnud, loomad.

raisa|kotkas
zool peam. raipeist toituv suur sulitu pea ja kaelaga kotkas, meil haruldase eksikülalisena. Loomakarja kohal tiirlesid raisakotkad.

raisa|mardikas
zool peam. korjustest toituv mardikas. Suur, tuunjas raisamardikas. Mõned raisamardikad kahjustavad põllu- ja aiakultuure.

raisa|matja
zool väikeste selgroogsete korjustest ja roiskuvatest seentest toituv mardikas (Necrophorus)

raud|kull
zool väikelindudest ja närilistest toituv hakisuurune sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega röövlind (Accipiter nisus)

rohe|kilpkonn
zool vetikaist toituv maitsva lihaga suurim meres elav kilpkonn, supikilpkonn (Chelonia mydas)

rohtla|haukur
zool suslikuga sarnanev rohttaimedest toituv ja haukuvalt häälitsev näriline (Cynomys)

rohu|jooksik
zool lapik eredavärviline lehetäidest toituv mardikas (Lebia)

rohu|sööja

1. ‹s› taimedest toituv loom. Põdrad kuuluvad suurte rohusööjate hulka. *Tean, .. et poesell jääb leti taha, taimetoitlane rohusööjate kilda.. I. Jaks.
2. ‹adj› taimtoiduline. Lihasööjad loomad ja rohusööjad loomad.

rooja|kala
zool reostunud vett taluv ja lagunevatest heitmetest toituv väike kala Vaikses ja India ookeanis (Scatophagus)

rooja|sitikas
zool roojas elav ja sellest toituv mardikas (Aphodius)

rooja|sööja
zool teiste loomade roojast toituv loom, koprofaag

roo|kass
zool pisiimetajatest ja lindudest toituv jässakavõitu suhteliselt kõrgete jalgadega kass, kõrkjakass (Felis chaus)

rööv|kala
zool teistest kaladest, kahepaiksetest vm. väikestest selgroogsetest toituv kala. Rööv- ja lepiskalad. Meie tuntumad röövkalad on koha ja haug.

rööv|lind
teistest lindudest v. loomadest toituv lind. Röövlindude hulka kuuluvad kullilised ja kakulised. Hävitati röövlinde.

rööv|loom [-a]
teistest loomadest toituv loom. Kõige tuntumad röövloomad on kiskjalised: hunt, ilves, kährik jt.

rünt ‹ründi 21› ‹s›
zool põhjaloomakestest toituv rulja kehaga mageveekala (Gobio gobio). Rünt on hea söödakala angerja- ja lestapüügil.

saprofüüt ‹-füüdi 21› ‹s›
biol laguproduktidest toituv taim, kõdutaim

seemne|sipelgas
zool taimeseemnetest toituv soojade kuivade alade sipelgas (Messor)

seemne|toiduline ‹-se 5› ‹adj›
zool seemnetest toituv. Leevike, vint jt. seemnetoidulised linnud.

seen ‹-e, -t 34› ‹s›

1. biol valmisolevast orgaanilisest ainest toituv piiramatu kasvuvõimega klorofüllita organism. Seen koosneb pikkadest peentest seeneniitidest. Seened tekitavad haigusi, lagundavad puitu, kahjustavad taimi. Suur osa seeni paljuneb eostega, eoste abil. Nahahaiguse tekitas seen. Hooldamata maja seinu on seen kõvasti söönud. || kõnek (pesemata, kasimata ihust rääkides). Ammust aega pesemata, varsti on küll juba seened seljas. Kaevikueluga kasvasid lausa seened selga. Saunas saame lõpuks seened seljast maha.
▷ Liitsõnad: hallitus|seen, kand|seen, ketas|seen, kott|seen, kõdu|seen, lava|seen, lehik|seen, lumi|seen, maja|seen, makro|seen, mikro|seen, mulla|seen, naha|seen, nugi|seen, nõgi|seen, parasiit|seen, puu|seen, päris|seen, pärm|seen, rooste|seen, tee|seen, teis|seen, tungal|seen, vetik|seen, ürgseen; limaseen.
2. kand- ja kottseente maapealne viljakeha. Seene kübar, jalg. Mittesöödavad, söödavad seened. Riisikad ja puravikud on maitsvad seened. Õpetab lapsi mürgiseid seeni tundma. Metsas, puude all kasvas palju seeni. Seeni korjama, kupatama, praadima. Soolatud, marineeritud, kuivatatud seened. Sai korvitäie seeni, aga pooled olid ussitanud. Uusi maju kerkib, kasvab nagu seeni pärast vihma 'rohkesti ja kiiresti'. Kõik seened ei kõlba korvi panna. Oma seen, oma uss. || ‹väliskohakäänetes adverbilaadselt› (nende korjamise, korjamas käimise kohta). Lähme täna metsa seenele, seenile. Siia peab sügisel seenele, seenile tulema. Mulle meeldib seenel, seenil käia. Naised tulid metsast seenelt, seenilt. | kõnek (halvustust, pahameelt, tõrjumist väljendavates ütlustes). Käi, mine, sõida seenele! Ta mingu õige seenele oma tahtmistega! Ants võib seenele käia oma jutuga! *Sülitan kõige peale! Sõitku nad seenele! O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: haava|seen, karik|seen, kase|seen, kikka|seen, kivi|seen, kuke|seen, kuuse|seen, kännu|seen, kärbse|seen, kübar|seen, külma|seen, lepa|seen, männi|seen, mürk|seen, naba|seen, palu|seen, piima|seen, põdra|seen, sita|seen, sõrmkübar|seen, söögi|seen, tanu|seen, torbik|seen, võiseen; kevad|seen, soola|seen, sügisseen.
3. piltl miski oma kujult seent (2. täh.) meenutav. Aatomipommi plahvatuse seen. Suvekohviku laudu varjasid puldanist seened. Sukanõelumise seen. *Muruplatsi keskel kasvas suureks roheliseks seeneks pügatud katalpa.. J. Rähesoo (tlk).
▷ Liitsõnad: aatomi|seen, sukaseen; õnneseen.

seen|lill
bot seenjuure vahendusel kõdust toituv kollakas klorofüllita taim (Monotropa)

sega|toiduline ‹-se 5›
ka zool
1. ‹adj› nii teistest loomadest kui taimedest toituv. Segatoiduline loom, lind.
2. ‹s› selline olend. Pruunkaru jt. segatoidulised.

sipelga|siil [-i]
zool Austraalias ja ümberkaudsetel saartel elutsev peam. sipelgatest toituv okkaline munev imetaja (Tachyglossus aculeatus)

sipelga|õgija ‹1› ‹s›
Lõuna- ja Kesk-Ameerikas elutsev sipelgatest ja termiitidest toituv imetaja, sipelgakaru (Myrmecophaga)

soomus|loom [-a]
sipelgatest ja termiitidest toituv lõunamaa imetaja, kelle keha ning saba katavad soomused. Hiina, jaava soomusloom.
▷ Liitsõnad: hiid-|soomusloom, rohtla-soomusloom.

suur|-kirjurähn
zool kuuse-segametsades peamiselt puutüvedel toituv suur kirjurähn (Dendrocopos major)

šaakal ‹-i, -it 2› ‹s›
zool Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Balkanil elutsev väiksematest loomadest ja raipeist toituv punakaskollane koeralaadne kiskja (Canis aureus). Šaakalite ulgumine. | piltl. Rahamaailma šaakalid.
▷ Liitsõnad: vöötšaakal.

taime|kahjur
põll inimesele kasulikust taimest toituv ja seda kahjustav (näit. saagikust vähendav, välisilmet rikkuv) loom. Limused, lestad, putukad, närilised jt. taimekahjurid. Taimekahjurite tõrje.

taime|toitlane
ainult v. põhiliselt taim(e)toidust toituv inimene; (mõnikord ka taimtoidulise looma kohta). Nende pere ei söö liha, nad on taimetoitlased. Mõned taimetoitlased söövad mune ja piima. Taimetoitlaste restoran. Karu on peamiselt taimetoitlane.

taim|toiduline ‹-se 5›
zool
1. ‹adj› taimedest toituv. Taimtoiduline loom, lind, kala. Taimtoidulised putukad.
2. ‹s› taimedest toituv loom. Enamik koduloomi kuulub taimtoiduliste hulka. Uurimus taimtoidulistest.

tera|toiduline ‹adj›
viljateradest v. seemnetest toituv. Teratoiduline lind.

termiit1 ‹-miidi 21› ‹s›
soojadel maadel elutsev, peam. puidust toituv ühiseluline putukas. Termiitide pere, munad, pesa. Termiidid tekitavad suurt kahju puudele ja puitehitistele.

toor|toitlane
ainult v. põhiliselt toortoidust toituv inimene

uurik|kakand
zool puidus käike uuristav ja puupurust toituv kakand (Limnoria)

vere|imeja

1. verest toituv putukas v. loom. Sääsed, parmud, lutikad on vereimejad. Põhjapõdrakarja saatsid tiivuliste vereimejate parved. | ‹adjektiivselt›. Vereimejad putukad.
2. hlv teiste töövaevast elaja. Liiakasuvõtjad jt. vereimejad. Peab pankureid vereimejateks.

vili|toiduline
zool
1. ‹adj› taime viljadest toituv. Vilitoiduline loom. Tuukan on vilitoiduline lind.
2. ‹s› taime viljadest toituv loom. Vilitoidulistel on saaghambulise servaga nokk.

voodi|lutikas
zool inimelamuis elav ja inimverest toituv lameda kehaga tiivutu parasiitputukas (Cimex lectularius)

võra|jooksik
zool puude võrades elutsev ja liblikate röövikuist toituv suur metalliläikeline mardikas (Calosoma)
▷ Liitsõnad: väike-|võrajooksik, suur-võrajooksik.

väike|-kirjurähn
zool leht- ja segametsades, aedades ja parkides peam. puutüvedel toituv väike kirjurähn (Dendrocopus minor)

väike|pistrik
zool peam. väikestest lindudest toituv, jahipistrikust väiksem pistrik (Falco columbarius)

västrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
zool väike pikkade peenikeste jalgadega pikasabaline peamiselt putukatest toituv lind (Motacilla)
▷ Liitsõnad: jõgi|västrik, linavästrik.

vööt|-käbilind
zool lehiseseemnetest toituv lind, kelle tumepruunidel tiivasulgedel on kaks valget vööti (Loxia leucoptera)