[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tont ‹tondi 21› ‹s›

1. ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus vms. Tont kiusab, ehmatab, hirmutab inimesi. Rattarummust tulnud järsku must tont välja. Räägitakse, et tondid kollitavad teekäijaid. Rehepapp teadis tontidest palju õuduslugusid. Mässib endale voodilina ümber ja läheb teistele tonti tegema. Ei ma karda hunti ega tonti! Ta ei usu tonte. Nii arg, et näeb tonti päise päeva ajalgi. Suure hirmuga pidas mees iga varju tondiks. Metsast hiilivad välja mustad kogud nagu tondid. *Üle näo habemes, hall, mustavate silmakoobastega, tundus ta tondi sarnane. V. Saar. || piltl (millegi hirmutava v. häiriva kohta). Võlavangla ähvardav tont. Rahutuse tont ajab mehe igal hommikul tööd otsima. Perekonnaõnne kohal irvitas abielulahutuse tont. Mootor ei taha kuidagi vedu võtta, tee või tonti 'ükskõik mida'. *.. kel keha on terve, sel terve on vaim / ja elust ei tee ta tonte! H. Runnel.
▷ Liitsõnad: metsa|tont, rehe|tont, vanatont; nälja|tont, sõjatont; herne|tont, tahmatont.
2. ‹hrl. nom.› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks: kurivaim, sunnik, sindrinahk, mait vms.. a. (üldiselt, hrl. kirumisvormelite, hüüatuste koosseisus). Oh tont, kui kitsas! Oh sa tont, küll on mõnus! Ah sa tont – jälle unustasin! Oi tont, selle peaks ära õppima! „Tohoo tonti!” hüüatas Ott pahaselt. Mis te norite, tont võtaks! Võtaks tont seda juubelijama! Võtku tont neid kõiki! Tont võtku, vaat see oli alles elu! Käi kus tont oma kodinatega! b. (pahandavalt, halvakspanevalt v. üllatunult kellegi v. millegi kohta). Mis sa luiskad, vana tont! Esimees, tont, käskis mul siia tulla. Mis ta tont uhkustab! Tont neid teab, mis võtavad veel teha! Naistest ei saa tontki aru. Sõdurile ei kirjutanud enam ükski tont. Maa sees leidub ikka veel vanu lõhkekehasid, ega neid tonte tea usaldada. *.. mis sa niisuguse tondiga [= naisega] teed, kes igas asjas oma jonni ajab ... O. Truu. c. tunderõhuliselt sõnade kes, mis, kus, kuhu, kust järel. Kes tont mul käskis teda uskuda! Mis tont ta seda ust nõnda lukustama peaks? Mine vaata, mis tont neil seal juhtus. Mis tondi lugu see küll täna on? Kus tont ta nii kaua on! Juba mitu korda on ta tahtnud jätta kõik kus tont. Kuhu tont ta õige kadus? Kust tonti sa järsku välja ilmusid? *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.

[kelleski, milleski] tonti nägema
kedagi, midagi ülearu kartma. Rikka fantaasiaga inimene näeb igas asjas tonti. Uues ülemuses ei maksa küll mingit tonti näha.

tonti ~ tonte seinale maalima
üleliia muretsema v. kartma; selliselt muretsema v. kartma panema. On asi tõesti nii hull, kas sa ei maali asjata tonti seinale? Ta oskab seinale maalida sääraseid tonte, et hakka või kohe testamenti tegema.

tont (seda) teab
(ebamäärasust, kahtlust, nõutust väljendavalt:) ei tea, pole aimu; kurat teab, pagan teab. Tont seda teab, mis mure tal südame peal on. Jahvatas siin tont teab mida kokku. Tont teab, millega ta seal hakkama sai! Kadus siis jälle, tont ise teab kuhu. Tegeles pärismaalaste keeltega tont teab miks. Tont (seda) teab, millised need uued naabrid on. *Mehest on ta lahutatud, see olevat tal kuskil, tont teab, Virumaal .. R. Roht.

tont temaga ~ sinuga ~ teiega ~ nendega
(käegalöömise, ükskõikse suhtumise puhul:) tühja kah. Las läheb, tont temaga. Jää pealegi oma arvamuse juurde, tont sinuga. Tont nendega, lõksutagu, kui tahavad.