[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tool1 ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. nelja jalaga ja seljatoega iste ühe inimese jaoks. Tooli jalad, põhi, seljatugi, käetoed. Kõva, pehme tool. Uhke nikerdatud korjuga tool. Kõverate, peenikeste jalgadega tool. Punutud põhjaga tool. Viini tool 'painutatud pöögist raami, punutud põhja ja kaarja seljatoega kerge (kohviku)tool'. Kokkupandav tool. Kuus massiivset tooli ümber söögilaua. Võtab toolil, toolis istet. Külaline istus pakutud toolile, tooli. Niheles nagu hambaarsti toolis.
▷ Liitsõnad: aia|tool, juuksuri|tool, kande|tool, kiik|tool, kirjutuslaua|tool, klapp|tool, klaveri|tool, kontori|tool, korv|tool, lamamis|tool, laste|tool, leen|tool, lisa|tool, nahk|tool, plüüs|tool, pöörd|tool, ranna|tool, ratas|tool, tugi|tool, turva|tool, vineertool; elektritool.
2. piltl ameti-, töökoht. Istub juba paarkümmend aastat linnapea toolil. Taotleb peaministri tooli. Temataolised pole kunagi teab mis kõrgele toolile jõudnud. Püha Tool 'Vatikan'.
▷ Liitsõnad: direktori|tool, ministri|tool, paavsti|tool, piiskopi|tool, presidendi|tool, professoritool; õppetool.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes muus liitsõnas
▷ Liitsõnad: kana|tool, kõne|tool, palve|tool, pihi|tool, rääs|tool, tõstetool.

kahe tooli vahel istuma
ebamäärasel positsioonil olema, mitte suutma valida kahe leeri vahel. Istus kahe tooli vahel, suutmata valida, kas olla liberaalide või sotsiaaldemokraatide poolt. Ühelt poolt on ta sotsiaalselt aktiivne, teiselt poolt tahab edukat äri ajada, sõnaga – istub lõputult kahe tooli vahel.

tool2 ‹-i 21› ‹s›
kõnek trotüül