[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

poro ‹11 või 6› ‹s›
zool Euraasia põhjapõder

taro1 ‹11 või 6› ‹s›
bot tärkliserikaste söödavate mugulatega metsik v. viljeldav võhaline troopikataim (Colocasia esculenta)

taro2 ‹11 või 6› ‹s›
tarokk

too ‹tolle, toda, tollesse e. tosse, tolles e. tos, tollest e. tost, tollele, tollel e. tol, tollelt e. tolt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega pl nood, nonde, noid, nondesse e. noisse, nondes e. nois, nondest e. noist, nondele e. noile, nondel e. noil, nondelt e. noilt, nondeks e. noiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet hrl. kaugemal asuvale v. varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. Too seal keskel on meie õpetaja. Too pole üldse koera moodi. Kes nood siis on? See on ilusam kimp kui too. Sina võta see, mina võtan tolle. Nood kaks annan ära, aga selle siin jätan endale. Ah Ants või? Too oli minu lapsepõlvekaaslane. *Kas sina tohid minu last peksta? Kes sul toda on lubanud? M. Traat. b. ‹adjektiivselt›. Kes too tüüp oli? Mulle meeldis too baretiga tüdruk. Toda elukat ma küll puutuda ei julge. Tema elab seal tolle metsatuka taga. Vastik oli too porine tee. Või tost kärkimisest kasu on! Ikka meenuvad mulle nood haruldased suvevõõrad. *.. vastab, et mis paganat temal on tegu nonde nime poolest sugulastega. E. Maasik.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet (ammu) möödunud ajale. Tol aastal saabus kevad varakult. Mustlane oli talle tol kaugel päeval ennustanud suurt õnne. Mälestus tollest õhtust ei kustu kunagi. Vanaisa oli tolle aja kohta haritud mees. Mäletan hästi toda lumerikast talve. Noil aegadel teadsime sellest kõigest veel vähe. *Arusaadavalt veeres noil päevil kogu ratastel tehnika veel sõja huvides. R. Sirge.
II. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. ‹substantiivselt› viitab tekstis mainitule v. mainitavale. a. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. Küsis poja käest, kelleks too tahab saada. Urve ei mäletanud oma vanaema: too suri enne tema sündimist. Pall tabas õpetajat, kuid too ei pahandanudki. Ats püüab tüdrukuga tutvust teha, rääkides tollele midagi naljakat. Mis Reedal temast, tol oma noormees. Ta oli üles kasvatanud mitu last, nood aga ei vajanud enam teda. Vasemal on järv ja tolle taga mets. Võta venna suusad, nondega on parem sõita. *Madal tara palistab teed õueaiani – toda piirab aga kõrgem ja paksem, suuremaist kividest laotu. L. Kibuvits. b. viitab kõrvallauset alustavatele relatiivpronoomenitele kes v. mis. Täna nägingi toda, kellest me eile rääkisime. Kes on oma teadmistes kindel, too magab enne eksamit rahulikult. Äkki ta ei olegi too, kelleks oleme teda pidanud? Mida enam kiusatusega võitlesin, toda enam see kasvas. *Naised, niihästi need, kes temaga flirtisid, kui ka nood, keda ta ainult tundis, tavaliselt rääkisid talle emalikult .. R. Sirge. c. viitab kogu kõrvallausele v. iseseisvale lausele. Mis minul tollest kasu, et sina loteriil võitsid! Tollest saab juba kümme aastat, kui ta auto alla jäi. Kus ta vahepeal elanud oli, tolle vastu ei tundnud keegi huvi. Kiigel käia peretütar ei saanud, tolle oli isa ära keelanud. *Kus sa nüüd väike inimene suure saksaga kohtusse lähed! Ei tule tollest midagi. F. Tuglas.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud v. iseloomustatakse kontekstis lähemalt. Tollest mehest pole ma hiljem enam midagi kuulnud. Olnud kange mees too metsavaht. Ta unistas edasiõppimisest, kuid too unistus jäigi unistuseks. Nooruses oli ta ka luuletanud, aga nood katsetused pole säilinud. Käisin seal mõne aasta eest, tol korral ei olnud maja veel valmis. Tollest õhtust saadik, mil nad teatris käisid, ei saanud Ants enam rahu. Ma ei usu noid klatšijutte, mis temast räägitakse. Kas mäletad toda kohta, kus me ussi nägime? *Võin teile jutustada ühe loo, .. mis väga drastiliselt iseloomustab nonde ringkondade psühholoogiat. J. Kärner.
III. kõnek sisaldab umbmäärast viidet
1. ‹substantiivselt›. Kirjutavat aeg-ajalt tollele ja tollele. Rääkisid sellest ja tollest. *Tema töö on iga päev siit kellaajast tolleni, rohkem mitte üks tonks. J. Sarapuu.
2. ‹adjektiivselt›. *Laanevana näitas mulle, kus ja kuidas pesitseb see või too lind või loom .. J. Vahtra.

tore ‹-da 2› ‹adj›

1. meeldiva välimusega, (ülimalt) ilus, kena, nägus. Tore sihvakas naine. Riina on tore sinisilmne piiga. Lokkispäine Jaan oli küla toredamaid poisse. Mehel oli tore habe. Tore ratsu, täkk. Hobune oli tore: tugev ja hästi toidetud. Punik oli tore loom. Oi, kui tore kutsikas! Naine oli toredas siidkleidis. Ta on ennast nii toredaks ehtinud. Kannab toredaid ehteid. Toredad vaibad põrandal. Teie jõulupuu on toredam kui meil. Tore auto, tõld. Suur tore maja, justkui loss. Saime uue toreda korteri. Missugused toredad lilled! See saar on suvel ütlemata tore. *Logina, tõsi küll, on suur ja kõva talu, väliselt tore talu, et muudkui ela ja ole ... R. Sirge.
2. (inimese kohta:) meeldiva olemisega, suurepärane, hea, sümpaatne, kena. Igati tore mees. Ta on hästi tore inimene: alati sõbralik ja abivalmis. Meie rühmas olid haruldaselt toredad üksmeelsed poisid. Lapsed selles peres olid toredad: ausad ja tublid. Mul on toredad kaaslased, toredad sõbrad. Mulle ta meeldib: tore taat. Ehkki ülemus, ent inimesena äärmiselt tore. *Ei, kolmas kursus [= õpilased] polnud tore. Ta ei muutunudki toredaks. V. Saar. | iroon. Tore sõber sul küll, muudkui nöörib aina.
3. (olukorra, tegevuse, nähtuse vms. kohta:) ülimalt meeldiv, hea, suurepärane. Sul on tore töö, tore amet. Täna oli ütlemata tore päev. Päris tore ilm. Siin on mäed ja tore lumi. Toredad kingitused. Tore pidu, kontsert, näitus, ansambel. Pulmad olid suured ja toredad. Tal on tore lauluhääl, tore bariton. Ekskursioon, turismireis oli hästi tore. Tore eeskava. Tee oli hea, tehti toredat sõitu. Raamatus on toredaid kohti, toredaid ütlemisi. See on tore plaan, tore mõte. Mul on sulle toredaid uudiseid. Võitis sprindi toreda ajaga. Meil on seal tore elu, tore olemine. Üpris tore tunne, kui sind meeles peetakse. Ema oli toredas meeleolus. Meil oli temaga tore läbisaamine. Muusikapalas oli toredat hoogu ja rütmi. Matkamine on tore asi. Maal on suvel tore. Kas teate, kui tore on praegu metsas. See on tore, et ma teda seal kohtasin. Tore, et sa ikka tulid! Tore oli minna mööda metsaradu. Jutt oli põnev ja tore kuulata. Kuradima tore ikka, et see kõik nii läks. *Elada tõesti on, usu, / toredast toredam. R. Parve. | iroon. Tore mõte küll: meie abistagu neid loodreid! *Poistel alles ninaalused märjad – tore brigaad! Merd narrima või!? R. Vellend. || (teatavaksvõtu-, nõustumissõna mingi arvamuse v. jutu peale). Tore, usun teid. *„Ei,” vastas Avit, „ma kuulun UNESCO-sse.” – „Selge! Tore!” ütles Renard. „Kultuur. Kultuuriline baas! ..” H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: imetore.
4. uhke, ennast täis, upsakas, ülbe, üleolev. Nõnda tore mees, et ära mine jutule. Ta käitumine oli upsakas ja tore. *.. toredamat ja kõrkjamat meest kui Ojamölder ep olnud kahekümne versta pealt ümbertringi leida. L. Koidula. *Need tänapäeva arstid on aga nõnda uhked ja toredad, et ei võta inimeste hädasid tõsiselt. O. Tooming.
5. üsna suur; tubli, kenake, võrdlemisi korralik. Honorariks oli päris tore summa. *Kui hirv tundis, et ta on saanud toreda kõhutäie rooga, ta tõusis ja läks metsa. J. Jaik.

Tori gen, tori indekl
Tori hobune 'Tori hobusekasvanduses aretatud hobusetõug'.

tork ‹torga 22› ‹s›
murd torp. *.. lase poisil hobune hoovi ajada ja tork pähe anda! A. Kitzberg. *Saak [= vähid] torgaga üle õla, astusid nad tiheda sammuga .. Süteoja poole. S. Ekbaum.
▷ Liitsõnad: kaeratork.

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

tormi jooksma

1. tormijooksuga vallutada v. alistada püüdma. Soldatid jooksid linnale, kindluse peale tormi. *.. oli [Taavi] Balkani mägedes türklaste peale tormi jooksnud, jalga haavata saanud, laatsaretis viibinud .. A. Hint.
2. millegi hankimiseks kuhugi tormama, kuhugi jaole jooksma; mingil eesmärgil kedagi ründama. Odavatele kaupadele joosti esialgu tormi. Põnevatel aegadel jooksid inimesed ajalehtedele tormi. Daamide valsi ajal jooksid tütarlapsed kenale noormehele lausa tormi. Reporterid jooksid kuulsale sportlasele tormi. *Kõik jooksevad tormi seda ilmaimet vaatama. H. Pukk. *Ei noh, ega see suur ahven ole mõni särjenolk, kes iga puru peale tormi jookseb. H. Väli.

torm veeklaasis
viha ja ärritus tähtsusetu, tühise asja pärast. *.. valisin [operetis] tegevuse aluseks „esimese öö õiguse”. See tekitas tormi veeklaasis. Asi läks koguni niikaugele, et korraldati avalikke koosolekuid ja vaidlusõhtuid .. P. Pinna.

torn1 ‹-i 21› ‹s›

1. suhteliselt väikese aluspinnaga eraldi seisev v. teise ehitisega seotud kõrgusse pürgiv ehitis. Neljakandiline, silindriline torn. Puust, kivist, raudbetoonist torn. Kirikute kõrged, sihvakad tornid. Kahe torniga kirik. Ordulossi, kindluse, linnamüüri tornid. Kell raekoja tornis lõi keskpäeva. Kloostrit piiravad paksud müürid ja tugevad tornid. Kellamees lõi tornis kella. Tornist avanes ilus vaade ümbrusele. Paabeli torn (piiblis). || piltl (pika inimese kohta). *.. vaatas vanamemmele ülalt alla otsa. Mind ta ei näinudki, sihuke ilmatu pikk torn oli. A. Maripuu.
▷ Liitsõnad: kaitse|torn, kella|torn, kindlus|torn, kiriku|torn, müüri|torn, signaal|torn, silo|torn, tele(visiooni)|torn, tule|torn, tähe|torn, vaate|torn, valli|torn, vee|torn, väravatorn; harja|torn, kuppel|torn, nurga|torn, pea|torn, ripp|torn, sadul|torn, sibul|torn, tiibtorn; kivi|torn, puu|torn, terastorn.
2. mingi muu selletaoline ehitis v. moodustis. Hüppemäe torn. Vettehüppeid sooritatakse 5 ja 10 m kõrgusest tornist. Laps ladus klotsidest torni. *.. kõrgemal põndakul kullendab kaasikukuppel ja mustendavad kuuskede tornid. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: hüppe|torn, nafta|torn, piiramis|torn, piirivalve|torn, puur|torn, sõrestik|torn, triangulatsiooni|torn, tuletõrje|torn, vaatlus|torn, vahi|torn, valvetorn; tõstetorn.
3. sõj kuplikujuline osa (tankil, sõjalaeval). Tornita tank. Mürsk tabas tanki torni.
▷ Liitsõnad: pöörd|torn, soomus|torn, suurtüki|torn, tankitorn.
4. etn kolmnurkne motiiv rahvariide geomeetrilises tikandis
5. van vangitorn, türm. *Pead sa ka meeles, et ma sind torni heita ehk siinsamas oksa tõmmata võin lasta? E. Bornhöhe. *.. ja kurjale südamele läks kuri töö [= varastamine] nii armsaks, et pärast varguse eest sagedasti tornis istus. J. V. Jannsen.

elevandiluust torn
(eluvõõra, elukauge individualistliku loometöö kohta). Elab oma kunsti elevandiluust tornis. *.. nad elasid enamasti edukuse kullast ning andekuse elevandiluust tornides. K. Saaber.

torn2 ‹-i 21› ‹s›
tehn
1. rakis, millega kinnitatakse tööpingi spindlisse õõnsaid toorikuid ja lõikeriistu. Freespingi torn.
▷ Liitsõnad: liigend|torn, spindeltorn.
2. hrl. vardakujuline tööriist sepistamisel ja lukksepatöödel aukude löömiseks v. nende laiendamiseks. Plekisse saab auke lüüa torniga.
▷ Liitsõnad: augu|torn, koonus|torn, neetimis|torn, sepatorn.

torp ‹torba 22› ‹s›
hobuse peakott. Peremees pani, riputas hobusele torba pähe. Hobune krõmpsutas torbast kaeru. || hrv (üldisemalt:) kott. *.. võttis ta kirevast torbast vasaku käega ube ja asetas need hoolikalt kummalistesse pikkadesse ridadesse. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: kaeratorp.

torr ‹-i 21› ‹s›
füüs rõhu mõõtühik: millimeeter elavhõbedasammast (tähis Torr)

torso ‹6› ‹s›

1. kunst jäsemeteta ja peata inimfiguur, hrl. raidkuju. Arvukate skulptuurifragmentide hulgas oli ka Aphrodite torso. Kunstnik joonistas naise torso. || (elava inimese kere kohta). *Ta [= mehe] jässakas torso ulatus vöö kohal ette nagu kolmnurga tipp .. M. Hange (tlk).
2. piltl lõpetamata ilukirjanduslik töö, selle visand. *Liiv on siin tehniliselt tihti nõrgemgi kui enne; vahel pole tal luuletusest muud kui esialgne krobeline visand, pooleli jäänud torso, katkeline kavand. F. Tuglas.

tort1 ‹tordi 21› ‹s›
suur, hrl. ümmargune mitmekihiline kaunistatud kook. Torti valmistama, lahti lõikama. Sõin tüki torti. Sünnipäevalaual oli suur tort. Viisime külakostiks tordi.
▷ Liitsõnad: besee|tort, biskviit|tort, jäätise|tort, kohupiima|tort, kreemi|tort, puuvilja|tort, pähkli|tort, sidruni|tort, trühvel|tort, vahukoore|tort, vahvli|tort, vigur|tort, võileivatort; sünnipäevatort.

tort2 ‹tordi 21› ‹s›
tuust, tükk. Kraasitava villa tordid. Habesambliku tordid. Jões ujusid veekasvude tordid. Uhas endalt maha seebivahu torte. Tort karvu, villa, vatti, takku. Tuul on kiskunud katusest lahti mitu torti õlgi. Kiskus maast tordi põdrasammalt. Lehma talvekarv tuli tortidena maha. Vanamehe juuksed ulatuvad pulstunud tortidena pintsakukraele. Lumi pudenes puudelt suurte tortidena. Hobuse seljast langes tortidena valget vahtu. Pilved ujuvad kui valged tordid üle laotuse.
▷ Liitsõnad: heina|tort, juukse|tort, karva|tort, lume|tort, pilve|tort, rohu|tort, sambla|tort, sambliku|tort, suitsu|tort, taku|tort, vahu|tort, vati|tort, villatort.

toru ‹11› ‹s›

1. hrl. silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha. Metallist, rauast, betoonist, plastmassist, kummist, klaasist toru. Keraamilised, mitmekihilised torud. Valatud, valtsitud, gofreeritud, pliitatud toru. Õmbluseta, muhvotsaga toru. Peen, jäme toru. Sirge, kõver toru. Torude paigaldamine, jätkamine. Torude mähkimine. Toru kalle. Toru läbimõõt oli 0,5 m. Pumba, veepaagi toru. Vesi jookseb lauta torusid mööda. Gaas juhitakse korteritesse torude kaudu. Vesi, nafta voolab torudes. Lüpsimasin kisub lüpsmisel piima torusse. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Vanamoeline toruga grammofon. Aerodünaamiline toru tehn seade, milles tekitatakse kiire õhuvool. || telefonitoru. Telefon helises, võtsin toru. Võttis toru hargilt, pani, viskas toru hargile. Torust kostis naisehääl. „Tulen kohe,” ütlesin kiirustades torusse. *Õige nüüd Airil vaja neid kõnesid pidada, ta pole kohe sihuke tüüpki, kes ripuks toru otsas. H. Mänd. || kõnek (pika vabriku- v. laevakorstna kohta). Lähenesime linnale: paistsid kirikute tornid ja vabrikute torud. *Silmapiiril kümmekond laeva, peaaegu pooltel neist suitsu ajavad torud peal. H. Sergo. || kõnek (püksisäärte, ka käiste kohta). *Minu koolipõlves lehvisid mehed ringi laiades kloššpükstes, nüüd jälle kantakse nii peenikesi torusid, et ei mõista ära arvatagi, kuidas neid jalga ja jalast ära saab. L. Promet.
▷ Liitsõnad: alumiinium|toru, asbest|toru, asbesttsement|toru, betoon|toru, eboniit|toru, frees|toru, klaas|toru, kummi|toru, laud|toru, malm|toru, metall|toru, plastmass|toru, plekk|toru, puu|toru, raud|toru, ribi|toru, savi|toru, teras|toru, tsement|toru, vasktoru; auru|toru, bergmann|toru, dreeni|toru, elektronkiire|toru, gaasi|toru, haru|toru, hingamis|toru, imi|toru, isoleer|toru, jaotus|toru, joa|toru, joote|toru, juht|toru, kanalisatsiooni|toru, keskkütte|toru, koore|toru, kuulatlus|toru, kuulde|toru, kõne|toru, kütte|toru, magistraal|toru, mantel|toru, piima|toru, pikendus|toru, pumba|toru, puur|toru, põlv|toru, püstik|toru, ring|toru, soojus|toru, rõhu|toru, röntgeni|toru, sifoon|toru, solgi|toru, spiraal|toru, suitsu|toru, suruõhu|toru, surve|toru, toite|toru, tsirkulatsiooni|toru, tuulutus|toru, tühjendus|toru, vaatlus|toru, vee|toru, ventilatsiooni|toru, vihmavee|toru, väljalaske|toru, väljavoolu|toru, õhu|toru, õhutus|toru, äravoolu|toru, ühendus|toru, ülevoolutoru; hääletoru.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› torutaoline, kujult mõneti toru (1. täh.) meenutav moodustis. Keeras singiviilu toruks ja pistis suhu. Torus püksisääred, püksid. Pani käed toruks, toruna suu juurde ja hüüdis midagi. Mees pani käed suu ette torusse, torru ja puhus söed hõõgvele. Imes torus huultega jäätist. Tüdruku huuled läksid, tõmbusid pettunult torru. Huuled irooniliselt torus. „Ah jäta ometi see jutt!” ajas Urve huuled torru. Ah jälle ei meeldi, jälle mokad torus! Jäi midagi mõtlema, suu torus. *.. ja pehmete kurruliste põskede vahel suu, mis üllatusest ümmarguseks toruks tõmbus ja siis heameelest pikaks kriipsuks venis. M. Saat.
▷ Liitsõnad: hinge|toru, sool|toru, sääre|toru, söögitoru; kapillaar|toru, sõel|toru, tolmutoru.
3. kõnek (tulirelva raua, ka relva enese, eriti suurtüki kohta). Karabiini, kuulipilduja, kahuri, haubitsa toru. Pika toruga parabellum. Laeng lõhkes torus. Andsime relvadest tuld, nii et torud tulised. See on vilets jahimees, kellele loom jookseb ise toru ette. Tulerühm sätib torusid positsioonile. *Saime tund aega marutuld kõigist torudest ning kaotasime kaks ettevaatamata meest. R. Kaugver. *Esimese patarei esimene toru annab oma esimese paugu selles sõjas. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: automaadi|toru, kahuri|toru, püssi|toru, püstoli|toru, suurtükitoru.
4. kõnek (puhkpilli kohta). Pasunamehed võtsid oma torud ja alustasid uut lugu. *Põder asutas .. puhkpilliorkestri, mille torud telliti D. O. Wirkhausi vahendusel Berliinist. K. Saaber. *Vasksete torude kaeblik viis ihub sumbunud valu värskeks pitsituseks. A. Beekman.
5. kõnek rumal, taipamatu, saamatu inimene, loru. Kes käskis teda selline toru olla! Sina ka midagi tead, va toru! *Aga eit ütleb: „Ega sa printsi endale väimeheks saa, vana toru! .. ” K. Rumor. | ‹adjektiivselt›. Et inimene ka nii toru võib olla!

(oma) toru hüüdma ~ üürgama panema
(kõva häälega, valjusti laulma, karjuma, kisama hakkamise kohta). *.. panid oma torud hüüdma. Nii valjusti ja nii lopsakalt kui keegi iganes [laulda] oskas või suutis. R. Sirge. *Röögime siis jällegi täiest kõrist. .. Tuomas, pane nüüd ka oma toru üürgama. F. Tuglas (tlk).

(oma) toru lahti tegema ~ lööma
valju häält tegema (eriti laulmise, rääkimise kohta). *Kirikus pole köstri häält kuuldagi, aga kui Taar oma toru koori äärel lahti teeb, siis tead, et käib üle kiriku .. A. H. Tammsaare. *Tuleb üks, tuleb teine, lööb oma toru lahti. Päris kuula ja pane imeks – kus on inimestel ikka suuvärk. I. Sikemäe.

toru täis tõmbama ~ võtma
end purju jooma. Ta on joodik, tõmbab toru täis ja siis hakkab märatsema. *Mine too viina, tõmbame torud täis! L. Remmelgas (tlk). *Võtsid igal parajal juhul üheskoos torud täis. J. Lohk (tlk).

toto ‹6› ‹s›
kõnek totalisaator