[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aktsent ‹-sendi 21› ‹s›

1. keel rõhk. Uurimusi eesti keele aktsendi kohta.
2. keel võõrapärane hääldusviis. Tal on tugev, kõva, kange, kerge vene, saksa aktsent. Räägib eesti keelt soome aktsendiga.
3. trük rõhu-, hääldus- vm. märk tähel
4. muus heli v. akordi rõhutamine; rõhk noodil, akordil
5. rõhutamine, olulise esiletõstmine (näit. sõnastuse kaudu), rõhuasetus. Huvitavad, üllatavad aktsendid Panso Tammsaare-lavastustes. *.. viimastel aegadel on autoril tulnud aktsent õppetöös asetada esteetikaloengutele. L. Soonpää. || elustav, ilmestav detail, ese vms. Keskuse aktsendiks on uus hotell.

aktsidents ‹-i 21› ‹s›

1. ka filos juhuslik, ebaoluline, ajutine omadus
2. trük juhutöö; väiketrükis (näit. kutsekaart, plank, afišš)

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

aliinea ‹1› ‹s›
trük taandrida kirjas v. trükises

anastaatiline ‹-se 5› ‹adj›
trük endisest trükist otsese litograafiakivile v. tsinkplaadile ülekandmise teel tehtud, esialgset välimust täpselt säilitav. Anastaatiline trükk, väljaanne.

aniliin|trükk
trük kõrgtrükk, mille puhul kasutatakse piirituses lahustatud värve ning elastseid trükivorme. Aniliintrükiga pakendid.

antiikva ‹1› ‹s›
trük tänapäeval levinuim ladina trükikiri. Klassikaline, klassitsistlik antiikva. Antiikva kursiiv.

arvestus|poogen
trük trükise mahu ühik, niisama suur kui autoripoogen, ent arvesse on võetud ka kirjastuse poolt lisatud tekst ja joonised, mille eest autorile ei tasuta

assüree|jooned pl
trük hulk ligistikuseid peeni rööpjooni tšekkidel jm. võltsimise vältimiseks

astronoomia|märk [-märgi]
‹hrl. pl.› trük astronoomiaalases kirjanduses, eriti kalendrites kasutatavad sümbolid, näit. Kuu faaside märgid, sodiaagimärgid jne.

autori|parandus
trük autori poolt trükikorrektuuris tehtud parandus

autori|poogen
trük 40 000 tähe ruum, 700 luulerida v. 3000 cm² graafilist materjali trükise mahu arvestusühikuna (autori, tõlkija v. illustreerija töö hulga määramiseks)

autotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›
trük võrkklišee, raster (1. täh.)

autotüüpia ‹1› ‹s›
trük
1. fotokeemiline võrkklišeede valmistamine
2. tõmmis selliselt klišeelt

borgis ‹-e 4› ‹s›
trük 9-punktine trükikiri

buklet ‹-i 2› ‹s›
trük voldik

diamant ‹-mandi 21› ‹s›
trük 4-punktine trükikiri

digitaal|trükk
trük trükiplaadi valmistamine vahetult arvuti ja plaadiprinteriga v. poognamontaaži andmine arvutist otse trükimasinasse

diviis2 ‹-i 21› ‹s›
trük sidekriips

ees|leht

1. bibl tiitellehele eelnev leht
2. trük raamatu esimesele ja viimasele poognale kleebitud v. õmmeldud leht kaane külgekinnitamiseks

elektrograafia ‹1› ‹s›
trük paljundamine elektri- v. magnetvälja vahendusel ilma trükirõhuta, kserograafia

elseviir|kiri
trük antiikvakirja elseviirides kasutatud variant

eraldi|trükis
trük separaat

estamp ‹-tambi 21› ‹s›
trük kunst graafiliselt töödeldud plaadilt tehtud tõmmis

faksiimile ‹1› ‹s›
trük käsikirja, trükise, joonise vm. täpne jäljend. Uurimuses avaldati faksiimilena ka talupoegade palvekiri. Näitusel olid ka Gutenbergi trükiste faksiimiled. Haruldastest markidest tehakse vastavalt märgistatud faksiimiled.

fassett ‹-seti 21› ‹s›

1. lihvitud pinnake vääriskivil, klaasil vm. *.. laest laskus kroonlühter, valades oma fassettide säraga äkilist rõõmu teatrisaali. M. Sillaots (tlk).
2. trük klišee v. stereotüübi kitsas kaldserv
3. zool liitsilma osasilmakese välispind

fleksograafia ‹1› ‹s›
trük aniliintrükk

foto|ladu
trük fotoladumismasina abil laotud tekst

foto|ladumismasin
trük perfo- v. magnetlindile kodeeritud teksti valgustundlikule materjalile projitseeriv ladumismasin

foto|litograafia
trük litograafia, milles kujutis kantakse trükiplaadile fotograafilisel teel; vastav trükis

foto|mehaaniline
trük mehaanilisel paljundusel fotograafilisi ja keemilisi menetlusi rakendav. Fotomehaaniline paljundus.

fototüüpia ‹1› ‹s›
trük valgustrükk

fraktuur ‹-i 21› ‹s›

1. trük gooti trükikirja liik
2. med luumurd

fraktuur|kiri
trük fraktuur

frontispiss ‹-i 21› ‹s›

1. bibl trük tiitellehe vastas asetsev (kunstiliselt kujundatud) lehekülg
2. frontoon

galvaano ‹6› ‹s›
trük galvanoplastiliselt valmistatud kõrgtrükiplaat, galvanostereotüüp

galvano|stereotüüp
trük galvaano

garnituur ‹-i 21› ‹s›

1. ühtekuuluvate esemete kogu, komplekt. Söögitoamööbel on müügil harilikult garnituuridena. Raku tuuma kromosoomide garnituur. *Tüdrukul on seljas lilleline siidkleit, üle õlgade teise garnituuri kuuluv hele jakk. J. Smuul. || trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -paksusi ja -lõikeid
▷ Liitsõnad: elutoa|garnituur, magamistoagarnituur; habemeajamis|garnituur, kirjutus|garnituur, rehepeksugarnituur; maitseaine|garnituur, teelauagarnituur.
2. (ääre)kaunistus, ilustus. Lai õlgkübar lilledest garnituuriga. Pitsist garnituur. Valge garnituuriga kandekott.

graafika ‹1› ‹s›

1. kunst trük joonistus-, kirja- ja joonestuskunst, kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste; graafilised teosed. Maalikunst ja graafika. Õpib, harrastab graafikat, tegeleb graafikaga. Graafika eksperimentaalateljee. Näituselt jäi eriti meelde E. Viiralti graafika.
▷ Liitsõnad: estamp|graafika, pisi|graafika, plakati|graafika, raamatu|graafika, tarbe|graafika, trüki|graafika, vabagraafika.
2. keel teatav kirjatähtede kuju. Ladina graafikaga keeled.

graafiline2 ‹-se 5› ‹adj›

1. graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonestuslik. Graafilised tehnikad. Graafiline leht, töö. Projekti graafiline materjal.
2. trük trükikujunduslik; keel kirjatäheline, kirja-. Lehekülje, luuletuse graafiline pilt. Graafiline ekspertiis jur kirjutatud teksti kui asitõendi ekspertiis kirjutaja kindlakstegemiseks, kirjaekspertiis. *.. kirjaviis on ikkagi ainult keelelise väljenduse üheks vormiks, nimelt selle nähtavaks graafiliseks vormiks. A. Kask.

grotesk ‹-i 21› ‹s›

1. kirj kunst inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos. Leidlik, tabav grotesk. Groteski kalduv lavastus. Selles portreebüstis on tublisti groteski. *Kentsakad lood, mis juhtuvad vaikses puhkekodus „Valge šampinjon”, on teritatud groteskini. H. Lumet.
2. kunst mitmesugustest looma-, taime- jm. motiividest kujundatud fantastiline ornament
3. trük groteskkiri

grotesk|kiri
trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri. Groteskkirjas pealkiri.

harvendama ‹37›
harvemaks, hõredamaks tegema; trük reavahesid suurendama. Taimi, peete, porgandeid harvendama. Metsa harvendama. Ema harvendas kurgipeenra lõpuni. Viljapuude võrasid tuleb õigeaegselt harvendada. Lahingud olid harvendanud rügemendi ridu.

helio|gravüür
trük teatav sügavtrükiplaat; sellelt saadud tõmmis

hälli|trükis
bibl trük inkunaabel

impressum ‹-i, -it 2› ‹s›
trük väljastamisandmed trükise lõpul v. tiitellehe pöördel

initsiaal ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› nime algustäht. Tõlkija on varjanud end initsiaalide P. S. taha. Artikli lõpus on vaid initsiaalid H. V.
2. trük (peatüki, lõigu, artikli) suur ilustatud algustäht (vanema aja) raamatus, käsikirjas vm. Dekoratiivsete initsiaalidega vanaaegne käsikiri.

inkunaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
bibl trük 15. saj. trükitud teos, hällitrükis

joonis ‹-e 4› ‹s›

1. joonestamise tulemus, millegi graafiline kujutis. Geomeetriline, tehniline joonis. Eseme, detaili joonis. Joonist valmistama, tegema. Joonise lugemine. Joonist suurendama, vähendama.
▷ Liitsõnad: projekt|joonis, tööjoonis; pliiatsi|joonis, tušijoonis.
2. trük teksti sisu selgitav v. täiendav illustratsioon. Joonisel 6 on kujutatud hüdra. Joonisel 2 näeme maja eestvaadet, õie ristlõiget, meie harilikumaid päevaliblikaid. Nagu jooniselt 4 näha.. Nagu joonisest 12 selgub..
▷ Liitsõnad: piltjoonis.
3. joonistus. Värvipliiatsitega tehtud joonis.
▷ Liitsõnad: kaljujoonis.
4. liikumiskujund (koreograafias, iluuisutamises)

joon|klišee
trük joonelementidest koosnev, rastrita valmistatud klišee

justeerima ‹42›

1. tehn mõõte-, kontroll- v. optikaseadet täpselt välja reguleerima; tootele täpseid mõõtmeid andma
2. trük kirja v. klišee paigutust v. mõõtmeid täpsustama

kaane|paber

1. trük brošeeritud trükise kaanteks kasutatav paber v. kartong
2. köitmisel raamatukaantele kleebitav paber

kaanestama ‹37›

1. kaanetama (1. täh.) Kaanestatud nõu. Kastid on kaanestatud.
2. trük kaasi külge panema

kaheksandik|formaat
trük trükise kaust, mis saadakse paberipoogna murdmisel kaheksaks, okta(a)vformaat

kapiteel|kiri
trük kapiteeltähtedest kiri

kapiteel|täht
trük väiketähe-kõrgune suurtäht

kaptaal ‹-i 21› ‹s›
trük kaptaalpael

kaptaal|pael
trük siidist v. puuvillast ilupael raamatuselja otstes, kaptaal

katmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
trük trükkimisel paberit vastu trükivormi suruv elastne kiht trükisilindril v. -tiiglil

keegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. sport veeremäng; veeremängunui. Keeglit mängima. Esimese viskega kukkus kaks keeglit. Paar keeglit on veel püsti.
2. trük trükitähe kõrgus, kirjakraad

kiir|press
trük lamedalt trükivormilt silindrilisele pinnale trükkiv trükimasin

kirja|kast

1. kastike (uksel, värava küljes v. mujal), kuhu kirjakandja paneb adressaadi posti, postkast. Kirjakastis olid ajalehed, reklaamvoldikud ja paar kirja.
2. trük kast trükikirja jaoks

kirja|kraad
trük trükikirja kõrgus tüpograafilistes punktides, keegel

kirja|liik [-liigi]
trük trükikirja liik, šrift. Antiikva on tarvitatavamaid kirjaliike.

kirja|metall
trük trükitina

kirjutus|kiri

1. käsitsi kirjutatud kiri (vastandina trüki- v. masinakirjale)
2. trük käsitsi kirjutatud kirja taoline trükikiri

kivi|trükk
trük kunst litograafia. Kivitrükis eksliibrised.

klišee ‹15› ‹s›

1. trük söövitades v. graveerides valmistatud kõrgtrükiplaat. Fotode, kaartide, jooniste klišeed. Graveeritud, söövitatud klišee.
▷ Liitsõnad: joon|klišee, linool|klišee, raster|klišee, võrkklišee; kummi|klišee, tsink|klišee, vaskklišee.
2. piltl kulunud, palju tarvitatud väljend (v. muu väljendusvahend). Ajakirjanduskeele klišee.

klišeerima ‹42›
trük klišeed valmistama. Pilt, foto klišeeriti.

kogu|tiraaž
trük teat. trükise v. trükiste eri tiraažide kogusumma. Meie algupärase ilukirjanduse kogutiraaž 1939. a. Teos on ilmunud 4 trükis kogutiraažiga 100 000 eksemplari.

kolmevärvi|trükk
trük kõrg- ja sügavtrükis kasutatav menetlus, kus vajalikud värvitoonid saadakse kollase, punase ja sinise võrkklišee kokkutrükis

kolonel2 ‹-i, -i 10› ‹s›
trük 7-punktine trükikiri

kompress|ladu
trük tiheladu

kontakt|koopia
fot trük negatiivi ja positiivi vahetus kontaktis olles valmistatud koopia

kontakt|kopeerimine ‹-se 5› ‹s›
fot trük kopeerimine, kusjuures fotomaterjali säritatakse läbi temale asetatud negatiivi v. positiivi

kopeerima ‹42›

1. originaali järgi koopiat tegema. Kaarti, jooniseid, käsikirju kopeerima. Ta oli selle skeemi ajakirjast maha kopeerinud. Kogutud murdematerjalid kopeeriti. Kopeerisin mustri läbi õhukese paberi. Maali kopeerima.
2. midagi v. kedagi eeskujuna järele aimama, jäljendama, matkima. Jutustuses on osi, mis on tõsielust kopeeritud. Ta kopeeris oma loomingus eelkäijaid, eelkäijate vormivõtteid. *.. laps näeb täiskasvanus, ori oma isandas inimlikku paleust ja püüab teda kopeerida. E. Vilde.
3. fot trük kujutist negatiivilt v. positiivilt valgustundlikule materjalile üle kandma

kordus|trükk
trük esitrükina ilmunud teose iga uus samakeelne (ka täiendatud v. ümbertöötatud) väljaanne. A. H. Tammsaare näidendite kordustrükk. Romaanist on ilmunud mitu kordustrükki.

kornima ‹42›
trük (ofset)trükiplaadi pinda karestama

korpus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (masina, sõiduki) põhiosa, kere. Laeva korpus. *Praami suur hall korpus istub meres raskelt.. J. Smuul. *Vaatleme silla kõrgeid metalltalasid, tema pikka rahulikku korpust. A. Kaal. || inimese keha, kere. *..see [seismine] ei sobinud talle noores easki, saadik siis nüüd, kus korpus liigselt raskepäraseks muutunud.. K. Rumor.
2. mingisse hoonerühma kuuluv üksikhoone. Tehase korpused. Valmis haigla uus neljakorruseline korpus.
▷ Liitsõnad: ravi|korpus, tootmis|korpus, õppekorpus.
3. sõj mitmest diviisist ja eriväeosadest koosnev taktikaline väekoondis. Motoriseeritud, mehhaniseeritud korpus. Tegi sõja läbi korpuses 'Eesti kaardiväe laskurkorpuses'.
▷ Liitsõnad: armee|korpus, kaardiväe|korpus, kadeti|korpus, laskur|korpus, lennuväe|korpus, ratsa(väe)|korpus, tanki|korpus, õhudessantkorpus.
4. ühiste ülesannete v. ühise kutsega seotud inimeste kogu. Diplomaatiline korpus 'ühte riiki akrediteeritud diplomaatiliste esinduste juhid (v. kogu vastavate esinduste isikkond)'.
▷ Liitsõnad: konsulaarkorpus.
5. trük kirjakraad, mille suurus on 10 punkti; vastav trükikiri
6. teat. tunnuste järgi süstematiseeritud andmekogu veebis. Vana kirjakeele korpus. Eesti murrete korpus. Korpuse kasutajaliides. Otsis korpusest tekstinäiteid.
▷ Liitsõnad: tekstikorpus.

korrektuur ‹-i 21› ‹s›
ka trük teksti (trüki-, keelevigade) parandamine; tõmmis v. väljatrükk. Esimene, teine korrektuur. Tehniline korrektuur. Toimetaja teeb ka keelelist korrektuuri. Sõnaraamatu korrektuuri lugesid nii korrektorid kui ka autorid. || korrektiiv, parandus. *Ornamendi joonistamises abistab õpetaja iga õpilast, vajaduse korral teeb pliiatsiga korrektuuri. A. Ridali.

korrektuuri|märk [-märgi]
trük tingmärk korrektuurtõmmistes esineva vea parandamiseks

korrektuur|poogen
trük korrektuurtõmmiste poogen. Teose, raamatu korrektuurpoognad.

korrektuur|tõmmis
trük kõrgtrükilaolt v. klišeelt tehtud tõmmis korrektuuri lugemiseks ja paranduste tegemiseks

kromo|litograafia ‹s›
trük värviline kivitrükk; sel menetlusel saadud trükis

kursiiv ‹-i 21› ‹s›
trük paremale kaldu olev trükikiri, kursiivkiri. Harilik, poolpaks kursiiv. Keelenäited on kursiivis, pandi tekstis kursiivi.

kustos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
trük siirdeviit

kvadraat ‹-raadi 21› ‹s›

1. ruut (näit. kaardil). *Esmaseks ülesandeks jääb kvadraadis E-12 maandumisplats leida. J. Pärni (tlk). *Linn oli eelnevalt kvadraatideks jaotatud ja iga sektori eest vastutas üks isik.. H. Rajandi (tlk).
2. trük tüpograafiline mõõtühik, 48 punkti = u. 18 mm

kvart ‹kvardi 21› ‹s›

1. muus diatoonilise helirea neljas aste; nelja diatoonilise astme vaheline intervall
2. puistainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, u. 1 liiter. Kvart õlut, vett.
3. trük neljandikformaat

kvart|formaat
trük neljandikformaat

kvart|poogen
trük 4-leheline trüki- v. paberipoogen

kõrgtrüki|masin
trük kõrgtrükiks kasutatav trükimasin

kõrg|trükk

1. trük trükiviis, kus trükivormi värvi ülekandvad osad on mittetrükkivatest osadest kõrgemal. Raamatud ja ajalehed trükitakse kõrgtrükis.
2. kunst graafika valmistamise ja paljundamise menetlus, mille puhul kujutis saadakse uurendatud plaadilt, kusjuures jäljendi jätab plaadi väljalõikamata osa. Puugravüüri, puulõiget, linoollõiget, tinagravüüri nimetatakse kõrgtrükiks.

käsi|ladu
trük käsitsi ladumine; käsitsi laotu

käsi|laduja
trük käsilaoga tegev trükiladuja

köite|kaas
trük raamatukaas

köite|kalingur
trük köitetöödeks kasutatav kalingur

köitma ‹köidan 46›

1. siduma. a. (millegi külge, kuhugi). Köitis hobuse lasila külge. Köitsin paadi sadamasilla rõnga külge. Vangil köideti käed selja taha. Mees võeti kinni ja köideti käsist ja jalust. Haavatul on käsi kaela köidetud. Köideti ümber korkvestid. Köidab trossi ümber palgi. Köitis vöö keha ümber. Köidab rätiku ümber pea, kaela ümber. Ema köitis endale põlle ette. *..koolivend on kõigiti laitmata riides; isegi kaelaside on maaoludele vaatamata korralikult köidetud ega kipu üle kõrvade.. O. Luts. | piltl. Kasuvanemad püüdsid igati last enda külge köita. Ta ei köida end mingite kohustuste ega lubadustega. *Ei, elu ei lahuta meid, vaid köidab järjest uute, tugevamate sidemetega. E. Krusten. b. (millekski kokku). Hakkas rukkivihke, haokubusid köitma. Rukis köideti vihku(desse). Köidab riided kompsu, kimpu. Haod, oksad köideti kubudeks. Poiss köitis raamatud rätikusse. Igaüks köitis endale kimbu lilli.
2. kinniseotud olukorras hoidma, kütkes hoidma, siduma. Köitvad nöörid võeti jalgade ümbert ära. *Köidik köidab, kett mind seob, / ahel hoiab kinni käe.. E. Kuus. || piltl siduma, ühendama, koos hoidma. Mehi köidavad kauaaegse sõpruse sidemed. Neid köidavad ühised huvid, veendumused, ideed. Noori köitis tugev vastastikune kiindumus. Vanad mälestused köitsid teda selle paigaga. Ma ei tea, mis neid omavahel köidab.
3. ka trük paberipoognaid v. -lehti raamatuks (v. brošüüriks) ühendama, pookima. Raamatut, ajakirja köitma. Viisin raamatu köita. Kalinguri, vahariidesse, nahka köidetud raamat, romaan. Nägusalt köidetud teoste sari.
4. piltl ligi tõmbama v. kinni hoidma, haarama, kaasa kiskuma; (millegagi) hurmama, kütkestama, võluma, paeluma, veetlema. Meie tähelepanu, pilku köitis uhke hoone. Miski köitis noormehe meeli, mõtteid. See probleem on juba ammu köitnud teadlaste huvi. Kunstnikku köitis meri, ürgne loodus. Mind köidavad rohkem mäed kui tasane maa. Näidend, sümfoonia, võimas laul köidab publikut esimesest hetkest peale. Teda köitis neiu ilu. See tegevus köitis teda mõnda aega. Huvitav vestlus köitis kõiki. Noorukeid köidab tehnika. See tegevus, mäng lapsi ei köida. Teos köitis oma uudsusega, põneva sündmustikuga. Lektor ei suutnud kuulajaid köita. Ma ei tea isegi, mis mind temas köidab. Köitev film, maal, jutustus. Köitvad viisid, helid. Vaatepilt oli tõega köitev. *Ruttu kadus meest köitnud hurm, aga paistis, et veel kiiremini tüdines naine. R. Vellend.

küljend ‹-i 2› ‹s›
trük küljendamise tulemus

küljendama ‹37›
trük info teksti ja graafikat paigutama ning vormindama; küljendeid kokku panema. Ajalehte küljendama. Küljendas ajakirja maketi järgi.

küljendus|laud
trük

küljendus|ruum
trük (trükikojas)

ladu ‹lao 27› ‹s›

1. hoone, ruum, (piiratud ning kaetud) plats vms. materiaalsete väärtuste (kauba, materjali, tööriistade jne.) hoidmiseks. Toidu-, tööstuskaupade, ehitusmaterjalide ladu. Kaupu veetakse tehastest lattu ning laost kauplustesse. Töötab laos pakkijana. Lattu oli sisse murtud. || küün; põhuruum; (endisaegses rehielamus:) aganik, kõlgus; rehala (lahtiste lattidega) lakapealne. Aganad kanti sarjaga lattu. Heinad aeti lao peale. *.. nagisevaid pulki mööda ronib Martens laole ja vaatab seal hämaras ümber. M. Metsanurk. *Madalate põõsaste vahel mustab küün. Sügisel hulkusid vahel kitsed ümber lao .. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: heina|ladu, kauba|ladu, kesk|ladu, kütte|ladu, laskemoona|ladu, materjali|ladu, relva|ladu, taara|ladu, utiili|ladu, viljaladu.
2. trük teksti ladumine; laotud tekst. Alustati sõnaraamatu ladu. Trükivorm koostatakse laost ja klišeedest. Laost tehti tõmmis.
▷ Liitsõnad: foto|ladu, käsi|ladu, masin|ladu, tina|ladu, trükiladu.

laduja ‹1› ‹s›
(< tgn laduma) || trük (trüki)lao koostaja
▷ Liitsõnad: laua|laduja, müüri|laduja, puuladuja; käsi|laduja, masin|laduja, trükiladuja.

ladula ‹1› ‹s›
trük ladumisruum. Trükikoja ladula.

ladum ‹-i 2› ‹s›
trük (trüki)ladu

laduma ‹laon 42›

1. (ühesuguseid esemeid, mingit materjali) hrl. korrapäraselt (näit. ülestikku, kõrvuti, ritta) asetama. Puid riita, raamatuid virna laduma. Laob lauakoormat, laudu koormasse. Küünis laoti heinapallid korralikult kantsiks. Halud tuli süldadesse laduda. Laob lihatükid tünni soolduma. Tordid olid hinna järgi vitriini ritta laotud. Hakkas kohvreid autosse, kärule laduma. Ladusime kotid õunu täis. Kilud on korrapäraste kihtidena karpi laotud. Kraavi kaevamisel laoti mättad ning muld kahele poole. Kompostihunnik laotakse vaheldumisi jäätme- ja mullakihtidest. Puuriit vajub längu, tuleb uuesti laduda. || detaile (ehitades) paika asetama. Müürsepad laovad müüri. Laob telliseid müüri. Vundament sai valmis, hakati seinu laduma. Paest laotud kiviaiad. Pottsepp laob ahju, kaminat. Laotakse sillutist, parketti. || mängukaarte kindlate reeglite järgi üksteise kõrvale v. peale asetama. Pasjanssi laduma. Laob kaarte. || midagi ohtralt (sageli hunnikusse v. koormana) kuhugi asetama v. tõstma. Perenaine ladus mu taldriku head ja paremat täis. Järjest uusi pudeleid laoti lauale. Müüja ladus kaupu ostja ette letile. Ladus endale magama heites mitu tekki peale. Töö on tehtud, lao raha peo peale. Oma paar tuhat krooni tuleb tal remondiraha(ks) lauale laduda. | piltl. Kõiki kohustusi, töid ei saa tema kaela, selga, turjale laduda. Õpetaja on range: laob aga kahtesid. Laob kõigile kurje sõnu, etteheiteid. Ladus meile süüdistusi näkku. Kirub ning laob kuradeid, kolmekordseid. Lao lagedale, mis sul südame peal on. Ta oskab libe olla ning komplimente laduda. Lao sõimunimesid palju laod, ega see mul tükki küljest võta.
2. kõnek hoope andma, peksma. Hakkas teisele hoope laduma. Laob hobusele, hobust piitsaga. Laoti üksteisele matse, vopse selga. Teomehele laoti mõisa tallis kakskümmend vitsahoopi.
3. kõnek jooksma, liduma, tormama. Poisid ladusid metsa poole nii kui jalad võtsid. Eit ladus ülejala küla poole uudist kuulutama. Ei jõua enam linna mööda laduda. *Jussi jalad läksid küll hommikust õhtuni saha ja äkke järele ladudes kangeks nagu vanal hundil .. A. H. Tammsaare.
4. trük trükivormi tekstiosa koostama. Käsikirja hakatakse laduma. Käsitsi, ladumismasinal laduma.

ladumis|masin
trük. Tähtsamad ladumismasinad on monotüüp ja linotüüp.

ladumis|ruum
trük (trükikojas)

ladur ‹-i 2› ‹s›
trük ladumismasin
▷ Liitsõnad: foto|ladur, rea|ladur, täheladur.

lame|trükk
trük trükiviis, mille puhul trükivormi trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad ühel ja samal tasandil. Ofset-, kivi- ja valgustrükk on lametrükid. Kõrg-, sügav- ja lametrükk.

laudik ‹-u 2› ‹s›

1. väike laut. Kuuri otsas on laudik lammastele.
2. trük trükilao alus

lehik ‹-u 2› ‹s›

1. trük bibl kuni 4-leheküljeline mitteperioodiline trükis. Brošüürid ja lehikud.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes taimenimedes
▷ Liitsõnad: hammas|lehik, keerd|lehik, palmlehik.
3. hrv lehtmets. *Tüki aega hullanud ja mööda lehikut traavinud .. jäi kari viimaks rohisele arule sööma ja puhkama. A. Annist (tlk).

leporello ‹6› ‹s›
bibl trük voldik

ligatuur ‹-i 21› ‹s›

1. med (vere)soone kinnisidumine; selleks kasutatav niit. Arteri ots suleti ligatuuriga.
2. keel kahe (v. enama) tähe kokkukirjutamisel saadud tähemärk, näit. æ. || trük tähtede ühend ühel trükitüübil
3. muus sidekaar; pidekaar
4. tehn lisametall, lisasulam metalli v. sulami omaduste muutmiseks

liit|täht
trük ligatuur

lineer(imis)|masin
ka trük

linotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›
trük realadur

litograaf ‹-i 21› ‹s›
trük kivitrüki alal töötaja

litograafia ‹1› ‹s›
trük kunst
1. lametrükimenetlus, mille puhul trükivormiks on litograafiakivi, kivitrükk
2. litograafiakivile kantav ning sellelt trükitav kunstiteos, kivitrükipilt. G. F. Schlateri litograafiad Tartu ja Tallinna vaadetega.

lukustama ‹37›

1. lukku panema, luku abil, lukuga sulgema. Lukustab õhtuti kõik uksed ja väravad. Lukustamata, lukustatud uks, kapp, sahtel. Paadid lukustatakse vaiade külge.
2. luku taha panema. Lukustab oma paberid, dokumendid, väärtasjad kappi, seifi. *Inimesed kartsid, lukustasid endid uste taha .. E. Männik.
3. piltl kinni, suletud olekusse panema. Piksekärgatus lukustab kõrvad. *Sulgege huuled ja lukustage südamed kahtluse ees. H. Laipaik.
4. tehn trük liikumatuks kinnitama

lukusti ‹1› ‹s›
tehn trük lukustav, sulgev seadis

lõpu|vinjett
trük kunst (teksti, näit. peatüki lõpus). Päis- ja lõpuvinjetid.

lõõtsik ‹-u 2› ‹s›
lõõtsakujuline v. lõõtsaga ese. *.. meid [= busse] lihtsalt rammitakse lõõtsikuks .. O. Remsu. *.. pillist, rõõmust rõkkav maja. / Ürgas lõõtsik nagu orel. A. Alle. || bibl trük lõõtstrükis

lõõts|trükis
bibl trük lõõtsana kokkuvolditav ning lahtitõmmatav trükis

magasin ‹-i, -i 10› ‹s›

1. ladu; ait. *Ooberst Aminoffi Viiburi rügemendi jalaväelased said veel kuidagi Rakvere sõjaväe magasinidest vähesel määral moona .. E. Kippel.
2. van suurem kauplus. *Paadelaiu pood, Nuki Peetri pood, oli liiga tilluke .. Aga Pankranna Pavelson – päris magasin kohe! A. Hint.
3. tehn ühetaoliste tükktoodete mahuti; sellises mahutis olev kogum. a. sõj tulirelva padrunisalv. Surub padrunid magasini. Magasinis oli veel kolm padrunit. b. trük tähematriitside kassett ladumismasinal
4. aiand tarule korjeajaks lisatav kärjeraamidega kast. *Kõikidel tarudel olid magasinid peal, osale oli Paavo lisanud juba teise, aga korjeajal ei näinud lõppu tulevat. O. Tooming.

majuskel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
trük suurtäht, versaal; ant. minuskel

maketeerima ‹42›
trük makettima

makett ‹-keti 21› ‹s›

1. hoone, seadme vm. eseme v. nende rühma väliskuju jäljendav, hrl. vähendatud mudel. Auto, laeva, maja, tööpingi makett. Paikkonna, Lõhavere linnuse makett.
▷ Liitsõnad: lavamakett.
2. trük paberilehtede kogum, milles on näidatud raamatu vm. trükise teksti, tabelite ja illustratsioonide paigutus, küljendusmakett. Tehniline toimetaja teeb, koostab maketti. Ajalehe järgmise numbri makett on valmis.
3. trük trükiteose prooviväljaanne laiemaks arutlemiseks ning täienduste ja paranduste tegemiseks. Sõnaraamatu, õpiku makett.

makett|käsikiri
trük lõplikult toimetatud käsikiri, milles täheruumide arv igas reas ja ridade arv igal leheküljel vastab kavandatava väljaande omale

masin|ladu
trük masinal ladumine; masinal laotud ladu

masin|laduja
trük ladumismasinal laduja

matriits ‹-i 21› ‹s›

1. tehn stantsi v. pressvormi osa, milles on kuju v. kontuuri poolest tootele vastav süvend || trük trükitähele v. -märgile vastava süvendiga vorm trükitüüpide valamiseks; ladumismasinas sisselõigetega plaadike, millel on trükitähe v. -märgi süvend v. fotokujutis
2. trük trükivormi reljeefne koopia, mille järgi valmistatakse stereotüüp

melotüüpia ‹1› ‹s›
trük nootide trükkimine laotud vormilt

metallograafia ‹1› ‹s›

1. tehn metalliteadus, eriti selle haru, mis käsitleb metallide ja sulamite struktuuri
2. trük trükkimine graveeritud v. söövitatud metallplaatidelt

metall|paber
trük õhukese metallikihiga kaetud paber

minuskel ‹-skli, -sklit 2› ‹s›
trük väiketäht; ant. majuskel

mitmevärvi|trükk
trük trükitehnika, kus kasutatakse mitut värvi. Mitmevärvitrükis illustratsioonid, postmargid.

mittel ‹-i, -it 2› ‹s›
trük 14-punktine trükikiri

mono|tüüp

1. trük täheladumismasin, täheladur
2. sport monotüüpklassi jaht. Võisteldakse monotüüpidel ja vabaklassi purjekatel.

muaree ‹15› ‹s›

1. tekst läikleva pressitud v. kootud mustriga (tehis)siidriie, harvemini (puu)villane riie. Muareest kleit, seelik.
2. trük mittesoovitavad joonte v. punktide rühmad võrkillustratsiooni taaspildistamisel rastrit kasutades

neljandik|formaat
trük trükise kaust, mis saadakse paberipoogna murdmisel neljaks, kvartformaat

neljavärvi|trükk
trük trükimenetlus, mille puhul peale kolme põhivärvi kasutatakse veel musta, halli v. pruuni kontuurvärvi

nonparell ‹-i 21› ‹s›

1. trük 6-punktiline trükikiri
2. kok väikesed suhkrust pärlid (kondiitritoodete kaunistamiseks)

nöörmed ‹17› ‹s› pl
trük reljeefsed põikvöödid raamatu seljal

ofort ‹ofordi 21› ‹s›
kunst trük
1. sügavtrükitehnika, mille puhul happekindla kihiga kaetud plaadile kraabitud joonistus söövitatakse happega plaadi pinnasse, etsing. Illustratsioonide tegemisel on kunstnik enim kasutanud oforti.
2. selles tehnikas graafikateos. E. Viiralti ofordid.

ofset ‹-i 2› ‹s›
trük ofsettrükk. Mitmevärvilisi lasteraamatuid trükitakse ofsetis. Ajalehtedegi trükkimisel on üle mindud ofsetile.

ofset|trükimasin
trük

ofset|trükis
trük

ofset|trükk
trük lametrükimenetlus, mille puhul värv kandub trükivormilt paberile elastse kattega trükisilindri vahendusel

oktaav ‹-i 21› ‹s›
muus kirj trük oktav
▷ Liitsõnad: kontra|oktaav, subkontraoktaav.

oktaav|formaat
trük oktavformaat, okt(a)av (3. täh.)

oktav ‹-i, -it 2› ‹s›
oktaav
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik; 8 diatoonilise astme vahel olev intervall, ka diatoonilise heliastmiku 8. aste. Laulis teistest oktav kõrgemalt, madalamalt. Baritoni hääleulatus on suure oktavi la-st 1. oktavi la-ni.
▷ Liitsõnad: kontra|oktav, subkontraoktav.
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikformaat

oktav|formaat
trük kaheksandikformaat, oktav (3. täh.)

oleograafia ‹1› ‹s›
trük õlimaali reljeefseid pintslijälgi jäljendav värvitrükk; sel menetlusel saadud trükis

peegel|tiitel
bibl trük mitmekeelse v. mitmeköitelise teose, jätkväljaande vms. tiitlist vasakul asetsev tiitel

pehme|lakk [-laki]
kunst trük sügavtrükitehnika, mille puhul pehme krundiga kaetud metallplaadil olevale paberile tehtud joonistus söövitatakse happega, vernis mou. E. Viiralt kasutas oma töödes rohkesti pehmelakki.

pime|trükk
trük värvita surutrükk (nahkehistöös, graafikas jm.). Pimetrükis tekst raamatu kaanel.

plakati|kiri
trük plakatite ladumisel kasutatav suure keegliga kiri

plokk|-kiri
trük jäme ühepaksuste joontega tähtedest kiri, groteskkiri

polügraafia ‹1› ‹s›
trük trükindus

poogen1 ‹-gna, -gnat 2› ‹s›

1. teat. suurusega paberileht. Paberirullist lõigatud poognad. Poognates paber. Poogen valget joonistuspaberit, rohelist lauapaberit. *Ta istus ja kavatses kirjutama hakata, võttis isegi poogna ilusat helesinist paberit.. K. Ristikivi.
2. trük käsikirja v. raamatu mõõtühik; näit. autoripoogen, trükipoogen. Poolteist poognat pikk artikkel.
▷ Liitsõnad: arvestus|poogen, autori|poogen, korrektuur|poogen, trükipoogen.
3. paberileht, millele on trükitud margid, talongid, piletid vms. Ühes poognas oli sada väikest marki. Ta lõikas poognast kaks suhkrutalongi.
▷ Liitsõnad: kupongi|poogen, margipoogen.

pool|paks

1. trük harilikust trükikirjast jämedamate tähejoontega. Poolpaksus kirjas pealkiri.
2. poolvedel. Poolpaks puder.

proovi|tõmmis

1. kunst estampgraafikas esimene tõmmis, mille põhjal saab plaadil kujutatut muuta
2. trük enne kogutiraaži trükkimist tehtav värvusülekannet kontrolliv tõmmis

ptii ‹14› ‹s›
trük kirjakraad, mille suurus on 8 punkti; vastav trükikiri, ptiikiri. *.. sündmus kõlbaks vaid ptiiga ladumiseks kusagile ajalehe sappa. A. Gailit.

ptii|kiri
trük 8-punktine trükikiri, ptii. Ptiikirjas trükitud teade. Ptiikirjaga raamat.

ptii|ladu
trük

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

puu|kiri

1. puidukiri
2. trük puidust trükitähed

päismik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
trük ajalehe v. ajakirja esilehekülje v. kaane osa, kus esitatakse selle ilmumisandmed, päistiitel

päis|tiitel

1. trük päismik
2. info püsi- v. tiiteltekst dokumendi lehekülje ülaservas, leheküljepäis, päis

pärl ‹-i 21 või -i, -it 2› ‹s›

1. limuste, eriti karpide kodades arenenud (kerajas) pärlmutrist moodustis, mida kasut. ehete valmistamiseks ning rõivaste kaunistamiseks; helmes. Valge, roosakas, kollakas, pärl. Jaapani, India, Austraalia pärlid. Kasvatatud pärlid. Kas see pärl on ehtne? Pärlitest kaelakee. Käevõru pärl. Pärliga sõrmus, lipsunõel. Pärlitega tikitud vöö, kleit, mantel. Pidulikel puhkudel kandis ta pärleid 'pärlitest kaelakeed'. Pärleid 'neid sisaldavaid limuseid' püüdma. Hambad säravad pärlitena, kui pärlid. *.. rohekad lained kiirgasid otsekui purpuris ja pärlites. O. Samma (tlk). | piltl. Silmis helkisid pisarate pärlid. *.. ikka sukelduvad nad tuukritena oma rahva hinge ja toovad sealt nähtavale ühe säravama pärli kui teise. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: klaas|pärl, puu|pärl, sora|pärl, tehis|pärl, võltspärl; higi|pärl, kaste|pärl, vaigupärl.
2. piltl miski (v. keegi) eriti kaunis, väärtuslik v. erakordne. Eesti luule kauneimad pärlid. Piiblis on kohti, mis on omaette kirjanduslikud pärlid. Selle kunstniku loodud portreed on tõelised pärlid. Ameerika linnade pärl on San Francisco. Pühajärve on nimetatud Eesti looduse pärliks. See postmark on minu kollektsiooni pärl. See poiss on pärl, osake teda hinnata! *Isegi kui poeet on šarlatan .. – võib ta suust pärleid pudeneda.. R. Rimmel.
▷ Liitsõnad: luule|pärl, mõttepärl.
3. trük 5-punktiline trükikiri

pärl|kiri
trük pärl (3. täh.)

raamatu|plokk
trük kokku õmmeldud kaanestamata raamat. Raamatuploki mõõtmed, selg.

raster ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. trük kujutist punkt- v. joonelementideks jaotav klaasplaat v. film; selle abil saavutatud võrk v. joonestik. Laineline, graveeritud raster. Klišeede raster on liiga jäme.
2. kujutise laotamisel televiisori v. kuvari ekraanil moodustuv punkti- v. joonevõrk
Omaette tähendusega liitsõnad: joon|raster, punktraster

rea|ladumismasin
trük realadur

rea|ladur
trük ladur, milles ladu saadakse trükitinast valatud ridadena, linotüüp

refleks|kopeerimine ‹-se 5› ‹s›
fot trük keeruliste tekstide kordustrükkimisel kasutatav fotograafiline menetlus, mis põhineb valgustundliku plaadi v. paberi säritamisel originaalilt peegeldunud valgusega

regaal2 ‹-i 21› ‹s›

1. muus väike kantav toaorel, harmooniumi eelkäija
2. trük riiullaud käsilaoks vajalike materjalide ja trükivormide hoidmiseks

reprint ‹-rindi 21› ‹s›
trük kordustrükk, mis on tehtud fotomehaaniliste v. elektrostaatiliste paljundusvahenditega (ilma uue trükilaota), taastrükk . Artiklite, propagandatrükiste reprindid. Raamatust on saadaval reprint.

retušeerima ‹42›

1. fot trük fotograafilise kujutise jooni v. toone (üle joonistades, värvides vm. teel) kergelt muutma, korrigeerima, parandama. Põhjalikult retušeeritud portree näitas naist tegelikust hoopis nooremana. Passipildid jäetakse retušeerimata. || piltl kaunistama, ilustama; teravaid, negatiivseid vms. jooni ähmastama v. pehmendama. Näidendil oli puudusi, mida lavastaja püüdis retušeerida. Memuaarides esineb alati retušeeriv tendents. *Kõik, mis polnud küllalt ideeline ja kasvatav, oli retušeeritud või hoopis unustatud. Mart Kalda.
2. arheol (tule)kivist riistu pisikesi kilde eraldades töötlema

retušš ‹-tuši 21› ‹s›
retušeerimine, retuššimine. a. fot trük. Keemiline, fotomehaaniline, elektrooniline retušš. Portree kaunistav retušš. Trükki mineva pildi tehniline retušš. | piltl. Hea reporter väldib intervjuus ülepaisutamist ja liigset retušši. b. arheol retušštehnika
▷ Liitsõnad: negatiivi|retušš, positiiviretušš.

retuššima ‹-tušin 42›
retušeerima. a. fot trük. Retušitakse pliiatsi, värvi või tušiga, samuti emulsiooni kraapides. b. arheol. Retusšides valmistati nugateravaid tööriistu ja relvi. Retušitud servaga tulekivist kõõvitsad.

revisjon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. jur pädeva organi kontroll ettevõtte, asutuse, organisatsiooni v. isiku tegevuse õigsuse v. seaduslikkuse üle. Üldine, dokumentaalne, finantsmajanduslik revisjon. Kaupluses tehti põhjalik revisjon. Revisjoni abil, revisjoniga avastati laos puudujääk. || aj riigi v. selle osa haldus- ja sotsiaalolude revideerimine. Liivi- ja Kuramaal viidi aastail 1882–1883 läbi nn. Manasseini revisjon. Rootsi valitsus korraldas adramaade revisjone. Vene ajal korraldatud hingede revisjonid meenutavad rahvaloendust. || kõnek järelevaatamine, läbiuurimine, revideerimine. Kirja otsimiseks tuli teha revisjon mitte ainult sahtlites, vaid terves kabinetis. Uus aeg nõuab vanade väärtussüsteemide revisjoni.
▷ Liitsõnad: dokumentaal|revisjon, kvartali|revisjon, passi|revisjon, tolli|revisjon, vastuvõtu|revisjon, üleandmisrevisjon; adramaa|revisjon, hingede|revisjon, maarevisjon.
2. trük lõplik kontroll ja korrektuur. Revisjonis ei saa enam parandusi teha.

rivik ‹-u 2› ‹s›
trük
1. käsiladumisel kasutatav kolme seinaga metallalus, millesse trükitüüpe paigutades koostatakse read
2. realadumismasina osa, millesse reastuvad laotava teksti matriitsid ja kiilud
3. trükitüüpide valamise masina osa, millele koguneb valmistoodang

rotaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha v. sellest jääval kaugusel tiirlev punktmass
2. trük sõeltrükil põhinev väikesemõõtmeliste trükiste paljundamise seade. Rotaatoril paljundatud üleskutsed.

rotaprint ‹-rindi 21› ‹s›
trük suhteliselt väike ja lihtne ofsettrükimasin. Rotaprindil paljundama.

rotatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. füüs med pöörlemine, pöördliikumine. Galaktika, Maa, Veenuse rotatsioon. Protoplasma rotatsioon taimerakus. Reieluu murru puhul võib tekkida pöia rotatsioon väljapoole. || ametkonna töötajate pidev vahetamine ühelt töökohalt teisele. Suursaadik liigub ühest riigist teise rotatsiooni põhimõttel.
2. põll üks külvikorra tsükkel
3. trük rotatsioontrükimasin

rotatsioon|masin
trük rotatsioontrükimasin

rotatsioon|trükimasin
trük trükimasin, kus trükitav materjal liigub kahe võrdse kiirusega pöörleva silindri vahelt läbi

rotatsioon|trükivärv
trük rotovärv

roto ‹6› ‹s›
trük rotatsioontrükimasin

roto|masin
trük rotatsioontrükimasin

separaat ‹-raadi 21› ‹s›
trük sama trükilaoga trükitud eraldi trükis ajakirjas v. koguteoses avaldatud artiklist, äratrükk

serigraafia ‹1› ‹s›
trük kunst trükkimine läbi peenesilmalise siid- v. sünteetilisest kiust võrgu, sõeltrükk, siidtrükk

signaal|eksemplar
trük trükis, mille trükikoda esitab kirjastusele ja autorile ilmumisloa saamiseks

signatuur ‹-i 21› ‹s›

1. nimemärk, näit. kunstniku allkiri v. monogramm oma teosel. Eksliibrisel puudus (autori) signatuur. Maal kandis ühe tuntud kunstniku signatuuri.
2. tunnusmeloodia (näit. raadiosaatel vm.). Kõlas saate signatuur. Eurovisioni signatuur. *Jaapani raadiojaamast jõuab [halva kuuldavuse tõttu] kohale ainult pooleminutine signatuur. K. Funk. || publiku saali kutsumise meloodia. Eesti Kontserdi tuntuks saanud signatuur. || tööpäeva algusest v. lõpust teatav helind (näit. teenindusasutuses). *Rahvusraamatukogu avatakse ja suletakse iga päev Mattiiseni kirjutatud signatuuri saatel. A. Ammas.
3. farm ravimi tarvitamise õpetus (retseptil)
4. trük trükipoogna järjenumber, tunnuk
▷ Liitsõnad: tähtsignatuur.
5. arhivaali, muuseumieksponaadi v. raamatu kohaviit

siid|trükk
trük kunst sõeltrükk

siirde|viit
trük lehekülje lõppu laotud järgmise lehekülje esimene silp v. sõna, kustos

stereo ‹1› ‹s›

1. trük stereotüüp
2. stereofoonia; stereoheli

stereotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›

1. trük hrl. suurte tiraažide korral v. korraga mitmes paigas trükkimisel kasutatav monoliitne kõrgtrükivormi koopia, stereo. Stereotüüpidelt trükkima.
2. muutumatu kordumine, mall; kinnistunud, kivinenud arusaam, hoiak vms. Stereotüübid mõtlemises, käitumises. Harjunud stereotüüpide lõhkumine tekitab vastuseisu. Sotsiaalne stereotüüp 'lihtsustatud püsiv arusaam v. kujutlus inimesest, grupist v. nähtusest'. *Stereotüüp valitseb rahvaluule kujundites, värssides, karakterites. Ü. Tedre.

stereotüüpia ‹1› ‹s›

1. trük stereotüüpimine
2. med jätkuv sama kõne, asendi v. liigutuste seeria kordamine. Liigutuste, hoiaku stereotüüpia.

stereotüüpima ‹-tüübin 42›
trük stereotüüpi valmistama

stereotüüp|trükk
trük trükkimine stereotüüpidelt

sulgur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. sulgemisvahend. Konservikarpide sulgur. Pudelite sulguriteks kasutati kummikorke. Puuduva sulguri tõttu ei seisnud välisuks kinni. Suusasidemete sulgurid. Raamatuköidete sulguritena on kasutatud sidumispaelu, naharibasid, metallist lukke.
▷ Liitsõnad: automaat|sulgur, kummi|sulgur, magnet|sulgur, metall|sulgur, plastmass-|sulgur, riivi|sulgur, soone|sulgur, ukse|sulgur, vee|sulgur, veresulgur.
2. anat mingit kehaava ümbritsev lihas, mis kokku tõmbudes seda ava ahendab v. suleb (sphincter, musculus sphincter). Magu lõpeb lihaselise sulguriga maolukutiga.
▷ Liitsõnad: põie|sulgur, pärakusulgur.
3. trük trükilaos sõnade vahele asetatav õhuke metall-liist sõnade eraldamiseks üksteisest

suru|trükk
trük trükkimine raamatu köitele värvi v. kullaga, nii et kujutis pressitakse köitematerjalisse

suurtäht|kiri
trük suurtähtedest koosnev kiri, versaal(kiri)

sõel|trükk
trük kunst serigraafia. Sõeltrükis teostatud graafiline leht. Sõeltrükki rakendatakse paberile, riidele, metallile jne. trükkimisel.

sõre|ladu
trük sõrendatud ladu

sõrendus ‹-e 5› ‹s›
ka trük sõrendamine; sõrendatu. Kirja sõrendus. Siin ja edaspidi tekstis minu sõrendus.

sügav|trükk
trük kunst trükimenetlus, mille puhul tõmmisele jäljendi jätavad trükivormi õnarad. Sügavtrükis trükitud väljaanded. Kunstnik on loonud teoseid nii kõrg- kui sügavtrükis.

šrift ‹-i 21› ‹s›

1. trük kiri (1. täh.), kirjaliik. Ladina, slaavi šriftiga kirjutusmasin. Antiikvas, fraktuuris vm. šriftis trükitud ajakirjad. Lühiteated trükiti väikese šriftiga.
2. tähtede graafiline (hrl. kunstipärane) vorm kirjutatud kirjas. Günther Reindorff on eesti kunstipärase šrifti rajajaid.

taaler2 ‹-lri, -lrit 2› ‹s›
trük
1. metallplaat, millele trükivorm trükkimise ajal toetub
2. metallplaat, millel trükivorm ette valmistatakse

teemant ‹-mandi 21› ‹s›

1. kõvim looduslik mineraal, säravaim ja hinnalisim vääriskivi. Teemante kaevandama, lihvima. Teemantide leiukohad. Lihvitud teemant on briljant. Teemandi sära. Teemantidega peaehe. Lõikab teemandiga 'teemantnoaga' klaasi. Teemandist 'teemandipulbriga kaetud' viil.
▷ Liitsõnad: tehisteemant.
2. trük teemantkiri

teemant|kiri
trük neljapunktine väike kiri, teemant (2. täh.)

tekst ‹-i 21› ‹s›

1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri

tekstuur ‹-i 21› ‹s›

1. millegi loodusliku iseloomulik ehituslaad. a. mets puidu lõikepinnal avanev peam. läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster, toim, süü, puidukiri. Saar on tuntud ilusa tekstuuri poolest. b. geol kivimit moodustavate mineraalosakeste ruumilisest paigutusest johtuv kivimi ehituse laad. Kivimi struktuur ja tekstuur. Massiivne, fluidaalne, vöödiline, läätseline, kildaline tekstuur. Joomeline, peenekurruline tekstuur. Settekivimile on iseloomulik kihiline tekstuur. Mandlikivi tekstuuriga spiliit. c. füüs keem kristallide v. molekulide suunast ja jaotusest johtuv polükristalse v. amorfse aine ehituslaad, toim
▷ Liitsõnad: silmistekstuur.
2. muus muusikalise materjali kohastikune paigutus ja liigendus, muusika vertikaalne struktuur, faktuur. Homofooniline, polüfooniline tekstuur.
3. trük tihe põimunud trükikiri, gooti trükikirja liik

tela ‹11› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› ümmargune puu, mida mööda paati vette v. veest välja tõmmatakse. Tõmbas paadi teladele. Teladele veetud paat.
2. trük võllikujuline masinaosa v. tööriist värvi kandmiseks trükivormile

tenaakel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
trük ladumismasina külge kinnitatud käsikirjahoidik

termograafia ‹1› ‹s›

1. keha temperatuurimuutuste graafilise registreerimise meetod
2. meetod, mille abil registreeritakse infrapunakiirgus ekraanil nähtavana
3. trük mustvalgest originaalist soojustundlikule paberile koopiate valmistamise menetlus

termo|värv
trük soojuse toimel kinnituv värv

tihe|ladu
trük kitsa reavahega trükiladu

tiigel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. tehn tulekindlast materjalist nõu ainete tööstuslikuks v. laboratoorseks kuumutamiseks, sulatamiseks jms. Tiiglis sulatatud teras.
▷ Liitsõnad: malm|tiigel, portselan|tiigel, terastiigel; laboratooriumi|tiigel, sulatustiigel.
2. trük massiivne metallplaat, mis tiigelpressis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi

tiigel|press
trük tasandiliselt trükivormilt tasandilisele pinnale trükkiv trükimasin

tiitel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. seisust, teaduskraadi vms. tähistav nimetus; aunimetus. Kõrge, austav tiitel. Kõrg-, alamaadli tiitlid. Tiitlita aadlik. Vabahärra, kammerhärra tiitel. Kuningas andis heliloojale lordi tiitli. Monarhistliku valitseja kõrgeim tiitel on keiser. Vene keiser on kandnud ühtlasi Soome suurvürsti tiitlit. Sai Helsingi ülikooli audoktori tiitli. Kõiki ta tiitleid ei jõua üleski lugeda. || (spordis). Võitis Euroopa meistri tiitli kaugushüppes. Saavutas rahutuuri üldvõitja tiitli. Tema nime kaunistab olümpiavõitja tiitel. Jõudis vabamaadluses meistersportlase tiitlini. || kellelegi mitteametlikult (ka pilkamisi) antud nimetus. Sai kaaslastelt kangelase tiitli. Lohakas töömees sai soss-sepa tiitli. Sellele arstile on šarlatani tiitel paras. *Velda sai kahekümneviieseks ja võis auga vanapiiga tiitli vastu võtta. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aadli|tiitel, viisakus|tiitel, õukonnatiitel; krahvi|tiitel, kuninga|tiitel, paruni|tiitel, professori|tiitel, rüütlitiitel; maailmameistri|tiitel, meistri|tiitel, tšempionitiitel.
2. bibl trük teose pealkiri, autori nimi, ilmumisandmed jms. (paigutatuna tiitellehele); info (akna, dokumendi) nimetus. Kakskeelsetel teostel võib olla kaks tiitlit. Tõlketeose tiitellehe tagaküljel esitatakse originaali tiitel.
▷ Liitsõnad: eri|tiitel, üldtiitel; kaane|tiitel, päis|tiitel, seljatiitel.
3. teose pealkiri. Luulekogu tiitel ja avaluuletus osutavad selgesti põhiteemale.
▷ Liitsõnad: vahetiitel.

tiitel|leht
bibl trük tiitlit (2. täh.) kandev leht raamatu alguses. Luulekogu tiitellehel oli autori pühendus.

ting|trükipoogen
trük trükipoognate mõõtühik: poogen, mis on trükitud 60 × 90 cm formaadis paberipoogna ühele küljele

trüki|kiri

1. trük teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalik tähtede, numbrite jt. märkide komplekt
2. kirjaliik trükkimisel, šrift. Trükikirjade valik trükikojas oli üsna šabloonne, väike. *Eestikeelsete teoste trükikirjadeks olid sajandite jooksul kuni XX sajandi alguseni gooti kirja liigid, peamiselt fraktuur. F. Puksoo.
3. trükitähtedega kiri (kirjutatuna). Joonisel on väiketähed kirjutuskirjas, suurtähed aga trükikirjale sarnaste tähtedega.

trüki|ladu
trük trükkimiseks valmis laotud tekst. Tinast trükiladu.

trüki|laduja
trük trükilao koostaja, laduja

trüki|märk [-märgi]
trük trükikirja (1. täh.) märk

trüking ‹-u 2› ‹s›
trük osatiraaž (kui raamat trükitakse mitmes kohas v. järguti)

trüki|tina
trük metallisulam trükitüüpide valmistamiseks, kirjametall

trüki|täht

1. trükituna, trükis esineva kirja täht (ka vastandatuna kirjutuskirja tähele). Ähvarduskirjad olid kirjutatud trükitähtedega. *Küllap loeb mõni asjaosaline oma trükitähtedesse laotud nime .. T. Kallas. || trük tähe kujutisega trükitüüp. Metallist, plastmassist trükitähed.
2. kõnek suurtäht, versaal

trüki|tüüp
trük trükitähe v. -märgi reljeefse peegelpildis kujutisega risttahukas

trüki|vorm
trük plaat v. silinder, mille pealispinnale on moodustatud värvi ülekandvad elemendid. Trükivormi pind. Trükivormi ettevalmistamine, katmine trükivärviga.
▷ Liitsõnad: kõrg|trükivorm, lame|trükivorm, sõel|trükivorm, sügavtrükivorm; plastmass|trükivorm, polümetalltrükivorm.

trükkija ‹1› ‹s›
(< tgn trükkima) || trük (masin)ladu trükimasina abil paberile jäädvustav erioskustega isik

tsiitsero ‹1› ‹s›
trük 12-punktine trükikiri. Raamat trükiti tsiitseros.
▷ Liitsõnad: kaksiktsiitsero.

tsink|klišee
trük tsingist valmistatud klišee

tsinkograaf ‹-i 21› ‹s›
trük tsinkograafia asjatundja

tsinkograafia ‹1› ‹s›
trük
1. fotograafial ja söövitamisel põhinev tsinkklišeede valmistamine
2. sellega tegelev osakond trükikojas. Tekst läks ladumisele, illustratsioonid tsinkograafiasse.

tunnuk ‹-i 2› ‹s›
trük trükipoogna järjenumber, signatuur

tõmmis ‹-e 4› ‹s›

1. trük trükilao äratõmme; kunst graafikaplaadi äratõmme, estamp. Trükimasinast tulid esimesed tõmmised. Uuris, luges manifesti tõmmist. Graafik teeb plaadilt, litokivilt tõmmiseid. Kunstniku tööde tõmmiseid sai tol ajal võileivahinna eest. Healt plaadilt võib teha ükskõik kui palju tõmmiseid. Signeeritud tõmmised. || paljundusmasinas tehtud koopia. Kaasas peab olema tõmmis lapse sünnitunnistusest. Kui tahma jääb väheks, tuleb tõmmis heledam.
▷ Liitsõnad: korrektuur|tõmmis, originaal|tõmmis, proovi|tõmmis, veeru|tõmmis, värvitõmmis.
2. farm kok eeterlikke õlisid v. lõhnaaineid sisaldavate taimede v. nende osade vesi- v. piiritusleotis. Ravimtaimede tõmmis. Nurmenuku õite ja lehtede tõmmis puhastab organismi jääkainetest. Hiina teel on hea aroom, kuid tõmmis pole kõige paremate omadustega.
▷ Liitsõnad: alkohol|tõmmis, tee|tõmmis, vesitõmmis.

tähe|kast
trük kirjakast (2. täh.)

tähe|ladumismasin
trük täheladur

tähe|ladur
trük üksikute tähtede viisi trükiladu valav ladumismasin, täheladumismasin, monotüüp

tähe|vahe [-vahe]
ka trük vahe tähtede vahel. Sõrenduse tegemiseks tuleb tähevahet suurendada. Standardkirjas olgu tähevahed 2/7 suurtähtede kõrgusest.

vahe|tiitel
bibl trük pealkirja v. illustratsiooniga eraldi leht raamatus mingi osa (näit. peatüki) ees

vajak|rida
trük poolik rida

valgus|trükk
trük lametrükimenetlus, mille puhul trükivormiks kasut. mingi emulsiooniga kaetud klaasplaati, fototüüpia

veeris1 ‹-e 4› ‹s›

1. ääris. Lillepeenarde paekivist veerised. Luust veerisega peegel.
2. trük trükise lehekülje trükivaba äär. Vasak, parem veeris.
▷ Liitsõnad: all|veeris, sise|veeris, välis|veeris, ülaveeris.

veeru|tõmmis
trük veergudes tekstist tehtav tõmmis. Ajakirja maketi tegemiseks tuli veerutõmmised lahti lõigata.