[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aine|register
bibl märksõnaloend raamatu vm. trükise lõpus mingi termini, mõiste, nimetuse leidmise hõlbustamiseks. Teosel on isiku-, koha- ja aineregister.

arhiiv|raamatukogu
bibl raamatukogu kõigi teat. maal v. keeles ilmunud trükiste kogumiseks ja põliseks säilitamiseks. Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu.

arvestus|poogen
trük trükise mahu ühik, niisama suur kui autoripoogen, ent arvesse on võetud ka kirjastuse poolt lisatud tekst ja joonised, mille eest autorile ei tasuta

autori|poogen
trük 40 000 tähe ruum, 700 luulerida v. 3000 cm² graafilist materjali trükise mahu arvestusühikuna (autori, tõlkija v. illustreerija töö hulga määramiseks)

dekalkomaania ‹1› ‹s›
mingile pinnale ülekantavate trükiste (näit. vesipiltide, kaubamärkide) valmistamise menetlus

dublett ‹-leti 21› ‹s›

1. mingi eseme (hrl. trükise, kogumisobjekti, muuseumieseme) teine eksemplar, teisikeksemplar; üks kahest samasugusest esemest. Unikaalne raamat, millest pole dubletti. Filatelistid kasutavad dublette vahetuseks.
2. füüs spektri kaksikjoon
3. keel. a. sõna erikujuline teisend. Aitama ja avitama, tõsi ja tõde on etümoloogilised dubletid. b. absoluutne sünonüüm
4. kahest osast kokkuliimitud vääriskivi; ilukivi, millel pealmine pool on ehtsast vääriskivist

faksiimile ‹1› ‹s›
trük käsikirja, trükise, joonise vm. täpne jäljend. Uurimuses avaldati faksiimilena ka talupoegade palvekiri. Näitusel olid ka Gutenbergi trükiste faksiimiled. Haruldastest markidest tehakse vastavalt märgistatud faksiimiled.

foto|koopia
trükise, kirja vm. fotograafiline koopia. Vanade ürikute, haruldaste gravüüride fotokoopiad.

ilmuma ‹37›

1. (kindlasse, määratud punkti) tulema, saabuma. Kohale, kutse peale ilmuma. Poiss ilmus kooli, õpetaja ette. Tunnistaja polnud kohtusse ilmunud. Võistlejad ilmuvad starti. Koju ilmub ta alles õhtupoolikul. Kella kuueks ilmuda kogunemispunkti, minu käsutusse! *Jaanuarikuu hakkab lõpule jõudma, kui Arve Jomm ilmub uuesti pealinna. H. Kiik.
2. nähtavaks v. märgatavaks saama, esile kerkima; siginema, tekkima. Lagedale, päevavalgele, silmapiirile ilmuma. Mootorratas ilmus käänaku tagant nähtavale. Taevasse ilmusid pilved, esimesed tähed. Puude vahelt ilmus tume kogu. Lapse silmi ilmusid pisarad. Näole ilmus naeratus. Nahale ilmus punane lööve. Silmade alla on ilmumas kortsud. Aknale ilmuvad hirmunud näod. Lauale ilmus praad. Põõsastele ilmusid hiirekõrvad. Meeste kätte ilmusid kirved ja saed. Taas ilmusid uued hädaohud. Müügile ilmusid moodsad külmkapid.
3. avalikkuse ette v. lugeja kätte jõudma (eriti trükiste, üldse kirjasõna kohta). See ajaleht ilmub iga päev. Raamat pole veel trükist ilmunud. Autori sulest on ilmunud romaane ja novelle. Luuletused ilmusid inglise keeles, varjunime all. Nekroloog ilmus ajalehes.

impressum ‹-i, -it 2› ‹s›
trük väljastamisandmed trükise lõpul v. tiitellehe pöördel

kaane|illustratsioon
trükise kaane illustratsioon

kaane|kujundus
trükise kaane kunstipärane kujundus. A. Hindi „Metshanede” kaanekujundus. G. Reindorffi kaanekujundused.

kaane|paber

1. trük brošeeritud trükise kaanteks kasutatav paber v. kartong
2. köitmisel raamatukaantele kleebitav paber

kaane|pealkiri
bibl pealkiri trükise kaanel

kaane|pilt
pilt mingi trükise kaanel. Ajakirja, raamatu kaanepilt. Värviline, must-valge kaanepilt. Kirevate kaanepiltidega kriminaalromaanid.

kaane|tiitel
bibl andmed trükise kaanel (autor, pealkiri jm.)

kaart|kataloog
bibl kataloog, kus trükiste kirjed on standardkaartidel

kaheksandik|formaat
trük trükise kaust, mis saadakse paberipoogna murdmisel kaheksaks, okta(a)vformaat

kataloog ‹-i 21› ‹s›
trükiste, piltide vm. esemete korrastatud nimistu. Muuseumi, kirjastuse, arhiivi kataloog. Kunstinäituse kataloog. Müntide, tikutoosietikettide kataloog. Kataloogide koostamine. Vaadake kataloogist järele, kelle maal see on. Lehitses, sirvis huviga katalooge. || bibl raamatukogus leiduvate trükiste jm. dokumentide loend. Alfabeetiline, süstemaatiline kataloog. Uudiskirjanduse kataloog. Otsib kataloogist vajalikku raamatut.
▷ Liitsõnad: kauba|kataloog, margi|kataloog, tähekataloog; eri|kataloog, kaart|kataloog, koond|kataloog, märksõna|kataloog, pea|kataloog, põhi|kataloog, raamat|kataloog, sedel|kataloog, sõnastik|kataloog, tähestik|kataloog, trükikataloog.

kaug|koolitus
koolituse ja väljaõppe meetod, mis võimaldab õppida väljaspool koolitusinstitutsiooni arvutiprogrammide, trükiste, audio- ja videokassettide jms abil

kogu|tiraaž
trük teat. trükise v. trükiste eri tiraažide kogusumma. Meie algupärase ilukirjanduse kogutiraaž 1939. a. Teos on ilmunud 4 trükis kogutiraažiga 100 000 eksemplari.

kohal|lugemine
bibl raamatute vm. trükiste kasutamine raamatukogus kohapeal

kolofoon ‹-i 21› ‹s›
bibl varajaste tiitelleheta trükiste ja käsikirjade lõpus esitatud andmed kirjutamise v. trükkimise koha, aja ja trükkali v. kirjutaja kohta

konvoluut ‹-luudi 21› ‹s›
kokkurullitud ning kinniköidetud ürikute, kirjade vms. kimp || bibl erinevate trükiste, käsikirjade, ürikute ühine köide, mitmikköide

laenutus ‹-e 5› ‹s›

1. laenutamine. a. bibl trükise vahendamine lugejale ajutiseks kasutamiseks b. tarbeesemete tasu eest laenutamine. Jalgrataste, sporditarvete laenutus.
▷ Liitsõnad: kojulaenutus.
2. koht, kus midagi laenutatakse. Raamatukogu lugemissaal oli avatud, kuid laenutus suletud. Tõi laenutusest karnevalikostüümi, lauanõusid.

liigitus ‹-e 5› ‹s›
liigitamine; liigitumine; selle tulemusena tekkinud jaotus, klassifikatsioon. Inimkonna rassiline liigitus. Ilukirjanduse žanrideks liigitus. Õisloomade, eostaimede liigitus. || (raamatukogunduses, informaatikas:) indeksitega tähistatav trükiste jm. dokumentide jaotussüsteem. Bibliograafilised ja informaatikaalased liigitused. || loog mõiste mahu avamine selles peegelduvaid esemeid liikidesse jaotades. Dihhotoomia on lihtsaim liigituse liik. Liigituse tulemusena saadud mõisteid nimetatakse liigituse liikmeiks.
▷ Liitsõnad: kümnendliigitus.

lisa ‹11› ‹s›
miski v. keegi juba olemasolevat kogust, määra v. hulka suurendav v. täiendav. Bensiin oli lõpukorral, aga lisa polnud kuskilt saada. Palk on väike, tuleb (palgale) lisa teenida. Töötab hilisõhtuni, võtab ööstki lisa. Lillekimpu sobib mõni roheline oksake lisaks. Eeskava sai läbi, kuid publik nõudis lisa. Saal oli rahvast täis ja üha saabus lisa. Töötajaid on vähe, lisa kuluks hädasti ära. || lisaks peale selle (veel). Ta on väga töökas, lisaks ka andekas. Ta laulab kooris, lööb kaasa näiteringis ja lisaks käib veel tennisetrennis. *.. kihutasite kroonuametniku asjatalituselt minema ja virutasite lisaks veel ta kirjutuslaua kummuli .. F. Tuglas (tlk). || trükiste, dokumendi jm. täiendav osa v. materjal (näit. kaasanded perioodilise väljaande juures, kaardid ja tabelid raamatu lõpus). Seaduse, määruse, lepingu, protokolli lisa. Molotovi–Ribbentropi pakti salajane lisa. Mustrileht on käsitööajakirja tähtis lisa. Õigekeelsussõnaraamatu grammatilised lisad. Omaaegsete kalendrite lisad. Jutt on ilmunud esmakordselt „Postimehe” lisas, lisana.
▷ Liitsõnad: leiva|lisa, palga|lisa, toidulisa; ajalehe|lisa, jutu|lisa, kirjandus|lisa, naljalisa.

lisa|leht
Pani täissaanud märkmikule lisalehti juurde. || (ajalehe, ajakirja jm. trükise lisa). „Eesti Postimehe” kirjanduslik lisaleht.

makett ‹-keti 21› ‹s›

1. hoone, seadme vm. eseme v. nende rühma väliskuju jäljendav, hrl. vähendatud mudel. Auto, laeva, maja, tööpingi makett. Paikkonna, Lõhavere linnuse makett.
▷ Liitsõnad: lavamakett.
2. trük paberilehtede kogum, milles on näidatud raamatu vm. trükise teksti, tabelite ja illustratsioonide paigutus, küljendusmakett. Tehniline toimetaja teeb, koostab maketti. Ajalehe järgmise numbri makett on valmis.
3. trük trükiteose prooviväljaanne laiemaks arutlemiseks ning täienduste ja paranduste tegemiseks. Sõnaraamatu, õpiku makett.

nahk|köide [-köite]
trükise vm. nahka köitmine; sellesse materjali köidetud trükis vm. Nahkköites raamat, album, auaadress. Kas soovite nahkköidet? Võtab riiulist paksu nahkköite.

neljandik|formaat
trük trükise kaust, mis saadakse paberipoogna murdmisel neljaks, kvartformaat

raamatu|fond
van kõigi raamatukogus leiduvate trükiste kogu; raamatuid sisaldav fond (suuremas raamatukogus). Peale raamatufondi olid raamatukogus veel perioodikafond, noodifond jt. fondid.

raamatu|kaubandus
kaubandusharu, mis varustab tarbijaid trükiste, kooli- ja kontoritarvetega; raamatutega kauplemine

raamatu|kunst
trükise ühtne kunstiline kujundus. Raamatukunst hõlmab illustreerimise, kirja-, trüki- ja köitekujunduse.

rahvus|bibliograafia
trükiste nimestik, mis hõlmab mingi rahva asualal ilmunud trükitoodangu, samuti mujal ilmunud selle maa autorite teosed ning seda maad ja rahvast käsitlevad teosed. Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia.

redaktor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. trükise vms. toimetaja
2. info programm v. moodul, mille abil saab luua ja töödelda teksti vm
▷ Liitsõnad: ikooni|redaktor, kirja|redaktor, programmi|redaktor, tekstiredaktor.

rotaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha v. sellest jääval kaugusel tiirlev punktmass
2. trük sõeltrükil põhinev väikesemõõtmeliste trükiste paljundamise seade. Rotaatoril paljundatud üleskutsed.

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

sise|kaas
trükise kaane sisekülg. Raamatu sisekaanele oli kleebitud eksliibris.

sisu|kord [-korra]
trükise jaotiste loetelu koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukord paiknes raamatu alguses, lõpus.

sund|eksemplar
bibl raamatukogudele tasuta loovutatav trükise, audiovisuaaldokumendi v. elektroonilise teaviku eksemplar

tehniline ‹-se 5› ‹adj›

1. tehnikasse (1. täh.) puutuv v. selle rakendustega seotud, tehnika alale kuuluv. Tehniline haridus. Tehnilised teadmised, vahendid. Õpilaste tehniline omalooming. Tehniline küberneetika, joonestamine. Tehnilised spordialad 'tehnosport'. Tehniline atmosfäär füüs (tehnikas kasutatav rõhuühik). Poisil on head tehnilist mõtlemist, taipu. Tehnilisi oskusi arendavad mänguasjad. || toodete valmistamist käsitlev v. sellega seotud. Tehniline uuendus, täiustus, lahendus. Tehniline ülesanne, joonis, projekt. Toote tehniline kirjeldus. Ehitise, seadme tehniline dokumentatsioon. Uue laeva tehnilised andmed. Tehnilised nõuded, normid, tingimused. Tehase tehnilise kontrolli osakond. Tehnilises mõttes pole seade keerukas. || masinatest, seadmetest vms. koosnev. Tehnilised süsteemid. Ettevõtte tehniline varustus. Filmitootmine eeldab ajakohast tehnilist baasi. Vabriku tehniline sisseseade on vananenud. || masinate ja seadmete funktsioneerimisse, töökindlusse ja korrashoidu puutuv. Tehniline diagnostika, abi. Tehniline järelevalve, teenindus. Gaasiseadmete tehniline ülevaatus. Autode tehniline korrastus. Sõiduki tehniline seisukord pole kiita. Püstolil on mingi tehniline rike. Sides esines tehnilisi häireid. Sidepidamisega on tehnilisi raskusi. Tehniline laskekiirus sõj relva tehnilistest omadustest tulenev maksimaalne laskekiirus.
▷ Liitsõnad: üldtehniline; insener-|tehniline, materiaal-|tehniline, teaduslik-tehniline.
2. millegi sooritamisse v. sooritamise oskusesse puutuv, sellega seotud v. sellest tulenev. Tantsija tehnilised oskused jätavad soovida. Vehklejate tehniline ettevalmistus oli hea, kehv. Pianisti tehnilises võimekuses pole mingit kahtlust. Purjetaja on saavutanud tehnilise meisterlikkuse. || selline, mis käsitleb midagi vastava ala spetsiifika seisukohalt; vormilise v. korraldusliku küljega seotud. Tehniline toimetamine (hõlmab trükise polügraafilise kujundamise). Ajakirja tehniline toimetaja. Võistlusprotokoll on spordivõistluste tehniline aruanne.
▷ Liitsõnad: puhttehniline.
3. tööstuse tarbeks kasutatav. Tehniline piiritus, hapnik, papp, vaseliin. Tehnilised kiudained, rasvad.Tehnilist tselluloosi kasutatakse põhiliselt paberi tootmiseks. Lina ja suhkrupeet on tähtsad tehnilised kultuurid. Puu- ja köögiviljade tehniline küpsus põll aiand koristusküpsus.

tekst ‹-i 21› ‹s›

1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri

teksti|illustratsioon
trükise teksti illustratsioon

trüki|arv
trükise ühe väljalaske eksemplaride üldarv, tiraaž. Teose, raamatu, ajalehe, kalendri trükiarv. Ajakirja trükiarv on kasvanud, kahanenud. Brošüüri trükiarv oli 5000.

trüki|kunst
trükiste valmistamise oskus. Trükikunsti leiutaja J. Gutenberg. Trükikunsti pidev areng.

trüki|kvaliteet
trükise kvaliteet. Ajalehe trükikvaliteet on kehvapoolne.

trüki|lehekülg
trükise lehekülg. Trükileheküljele on mahutatud mitu pilti.

trükindus ‹-e 5› ‹s›
trükiste valmistamisega tegelev tehnika- ja tööstusharu, polügraafia

trüki|paber
trükiste valmistamiseks kasutatav paber. Õhuke, paks, kvaliteetne trükipaber. Ajalehepaber, ofsetpaber, kaanepaber jt. trükipaberid.

trüki|poogen
trükise mahu arvestamise ühik, võrdub standardformaadis paberipoognaga, mille mõlemale küljele on trükitud. Raamatu maht on 35 trükipoognat. Trükipoogna eest makstav honorar.
▷ Liitsõnad: tingtrükipoogen.

trüki|tehnika
teksti, jooniste, piltide jm. trükivormilt ülekandmise ning trükiste valmistamisega tegelev tehnikaharu. Moodne, kõrgetasemeline trükitehnika.

trüki|toodang
(kusagil v. mingis ajavahemikus) väljaantud trükiste kogum. Eestikeelse trükitoodangu kasv. Kirjastuse, seltsi trükitoodang. Meie 1880-ndate aastate trükitoodang.

trükk ‹trüki 21› ‹s›

1. trükkimine. Kserograafiline, ksülograafiline trükk. Ühepoolne, kahepoolne trükk. Teos anti, läks trükki, on trükis. Luuletuskogu jõudis, pääses trükki alles 1990. a. Käsikirja toimetas trükki 'valmistas trükkimiseks ette' autor ise. Raamat ilmus trükist. Tema trükis 'trükituna' avaldatud tööde arv on suur. Seni trükis avaldamata andmed. Trüki teel paljundatud teated.
▷ Liitsõnad: digi(taal)|trükk, foto|trükk, kivi|trükk, kõrg|trükk, lame|trükk, mitmevärvi|trükk, ofset|trükk, pime|trükk, reljeef|trükk, suru|trükk, sõel|trükk, söövitus|trükk, sügav|trükk, valgus|trükk, värvitrükk; ajalehe|trükk, blanketi|trükk, raamatu|trükk, riide|trükk, siiditrükk; järele|trükk, proovitrükk.
2. mingi trükise korraga trükitud partii. Teose esimene, kolmas trükk. Sõnaraamatu teine, parandatud ja täiendatud trükk. Populaarsest noorsooraamatust on ilmunud ühtekokku 10 trükki. Näidend on ilmunud neljas trükis. Raamatu esimene trükk müüdi kiiresti läbi.
▷ Liitsõnad: esi|trükk, faksiimile|trükk, kordus|trükk, rööv|trükk, taas|trükk, uustrükk.
3. trükipilt (2. täh.); trükitekst, trükikiri. Ajalehe, värvifotode trükk on ilus selge. Heas trükis, hea trükiga ajakiri. Rasvases trükis sõnum ajalehes. Raamatu trükk oli paiguti kustunud. Trükk on nii peenike, et seda on raske lugeda.
▷ Liitsõnad: pealetrükk.

tähe|ruum
täht, märk, sõnavahe trükise mahu arvestusühikuna. Igas reas olgu 60–65 täheruumi. *.. [telliti] tõlge ning nõustuti maksma tuhande täheruumi pealt 120 marka. H. Evert.

tüpograafia ‹1› ‹s›
trükise visuaalne teostus; trükikunst; van kõrgtrükk. Raamatu tüpograafia.

veerg ‹veeru 21› ‹s›
(trüki)ridade tulp. Ühes, kahes veerus tekst. Esimese veeru teine lõik oli vigane. Artikkel on mitu veergu pikk. Libistas silmad üle kuulutuste veergude. Peatoimetaja, spordiuudiste veerg (veergu täitvate rubriikide kohta). Tabeli vertikaalne jaotus on veerg. || ‹pl.› trükise v. selle osa proovikuju enne lõplikku trükkimist, veerutõmmis v. väljatrükk. Veerud saadeti autorile ülelugemiseks. || ‹pl.› trükisõna kohta üldisemalt (ajakirjandusega seoses). Ajakirjanduse veergudel käsitletud teema. Ajakiri avaldas oma veergudel reisikirja. „Pikri” veergudel ilmavalgust näinud karikatuurid. Kasutas oma vaadete tutvustamiseks ajakirja veerge. Lehe veerud olid vasakparteidele suletud.
▷ Liitsõnad: ajalehe|veerg, leheveerg; keele|veerg, luule|veerg, male|veerg, spordiveerg; trükiveerg.

veeris1 ‹-e 4› ‹s›

1. ääris. Lillepeenarde paekivist veerised. Luust veerisega peegel.
2. trük trükise lehekülje trükivaba äär. Vasak, parem veeris.
▷ Liitsõnad: all|veeris, sise|veeris, välis|veeris, ülaveeris.

välis|kaas
trükise kaane väliskülg. Köite väliskaanesse pressitud vapp.

üla|pealkiri
bibl trükise pealkirjast ülalpool asetsevad andmed (väljaandva asutuse nimi, sarja pealkiri jm.)