[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nali ‹nalja 31› ‹s›

1. lõbus lugu (sageli väljamõeldis) v. vemp; miski lõbus, lustakas, naerma ajav. Hea, mõnus, muhe, tore, vaimukas, teravmeelne nali. Kulunud, lame, rumal, sündsusetu, inetu, paha nali. Jaanil nalju ja anekdoote jätkub. Kõik naeravad tema naljade peale. Nalja ja naeru oli laialt, nabani. Kust nalja saab, kui ise ei tee. Ma tegin ju ainult nalja, rääkisin seda niisama naljaks. See oli naljaks öeldud ja naljana mõeldud. Öeldut tuli võtta naljana. Igaüks ei saa naljast aru, ei mõista nalja. Muudkui ajab, viskab, heidab meie kulul nalja. Rääkis oma loo naljaga pooleks ära. Sai asjast naljaga üle. Võiks ju nalja pärast, naljaks 'igaks juhuks, tõelist kasu lootmata' seal korra ära käia. Teistele tegi poisi käitumine nalja. Asi on naljast kaugel. Pulmas viidi vahel vanker katusele ja tehti muidki nalju. Mina sinuga neid nalju küll kaasa ei tee. Aprill teeb nalja: sajab lumelörtsi. Kõiki nende tempe oli raske naljaks pidada. *Räägin mina tõsiselt, keerab ta asja naljaks, teen aga mina nalja, paistab, nagu võtaks tõena. H. Sergo. || kõnek naer. Nägu nalja täis. Nali kipub hirmsasti peale. || kõnek naljaasi. Noorest peast oli mul nali paarkümmend versta ühtejutti maha käia.
▷ Liitsõnad: pulma|nali, rahva|nali, tudengi|nali, võllanali.
2. mingi erakorraline (kentsakas v. ebameeldiv) sündmus, olukord vms. Ta tuigerdas joobnud peast basseini, ma nägin seda nalja pealt ja tirisin ta välja. Näis, mis sest naljast saab! See on väike pahandus, juhtub hullemaidki nalju. Poisid olid läbi jää vajunud, vaata, et sinuga niisugust nalja ei juhtu. Kutsika kinnipüüdmine on väike nali, aga katsu sa kassi kätte saada. Mis nali see siis on – mootor ei lähe käima! Sihuke nali ajab hinge täis. Tegi selle nalja ära, et võttis vanas eas veel naise. || kõnek (mingi ettevõtmise kohta). Tegi restoranis suure sünnipäevapeo – ei tea, mis kogu see nali tal maksma läks. *Viissada rubla on temale maksnud see nali – ületulek polgust meie hospidalisse .. O. Luts.

põlv ‹-e 22› ‹s›

1. reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa. Parem, vasak põlv. Põlv on paistes, kange, marraskil, katki. Poiss lõi põlve valusasti ära. Põlved valutavad. Põlves on valu. Patsiendil on vesi põlves. Jalad on põlvedeni tursunud. Põlvest kõverdatud jalad. Laps tõmbas põlved lõua alla konksu. Toetu paremale jalale ja lase vasak põlvest lõdvaks. Isa võttis poja põlvedele, põlve peale. Kiigutab last põlve peal. Istub rahulikult, käed põlvedel. Istuja lööb jala põlvele, tõstab jala üle põlve. Haarasin kätega põlvede ümbert kinni. Murrab kepi vastu põlve katki. Virutas teisele põlvega tagumikku. Teomees kaapas parunihärra põlve. Põlved nõtkuvad väsimusest, raske kandami all. Haige tõusis põlvede värisedes voodist (üles). Tundsin, kuidas põlvedest, põlvist kadus jõud. Jalad on põlvist nõrgad. Hirm võttis põlvist nõrgaks. Sellise teate peale läksid, lõid tal põlved nõrgaks. Avasin värisevate põlvedega, värisevi põlvi ukse. Tüdruk kõndis nõtkuvi põlvi, põlvi nõtkutades. Usklikud pidid põlvedel templisse komberdama. Kääris püksisääred põlvini üles. Vesi ei tõuse, ei tule üle põlve(de). Hein ulatub põlvini. Mõlemad jalad amputeeriti põlvest saadik. Kleit ulatub alla(poole) põlve. Põlvelt 'põlvelt asendist' laskma. Miski on põlve otsas, peal tehtud 'miski on kiiruga, hädapäraselt, hädaabinõuna tehtud'. Loomad vajusid pehmes kohas põlvini sisse. *Siitpeale vihtusid linlased polkat ja Suuru maavillased lohistasid, põlved lõnksus, inglise valssi. E. Tegova.
2. vastav koht püksisäärel v. sukal. Pükstel on põlved üsna kulunud. Pükstel tuleb põlvedele lapid peale ajada. Püksid on põlvest kitsad. Sukal on põlv juba nõelutud.
▷ Liitsõnad: püksi|põlv, sukapõlv.
3. mingi põlve (1. täh.) meenutav käänuga detail; millegi käänukoht. Vända, väntvõlli põlv. Torustiku põlved. Õngekonksu põlv. *Ronisime .. mööda kääksuvaid puutreppe üles tuuliku põlvele, mis nagu pisike palkon tühjuse kohal rippus. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: torupõlv.
4. põlvkond, sugupõlv; inimpõlv. Tulevased, järeltulevad põlved. Vanema, noorema põlve teadlane, kirjanik. Peale on kasvamas uus intelligentide, haritlaste põlv. Meie põlv on kohutavat sõda näinud. Nad on kõik sama põlve mehed, mehi. Rahvalaulud on paljude põlvede looming. Kogemusi antakse edasi põlvest põlve, ühest põlvest teise. Esimest põlve, esimese põlve linlane, haritlane. Põllumees on ta juba kolmandast põlvest. Tema esivanemad on neli põlve kaupmehed olnud. Selles majas on elanud kolm põlve muusikuid. Meie suguvõsa elab siin kandis juba viiendat põlve. Tema esivanemad tulid Eestisse neli põlve tagasi. Sugulasi on mul veel teisest ja kolmandast põlvest. Teab oma sugupuud neljandast põlvest saadik. Need võimsad tammed on siia istutatud palju põlvi tagasi, mitme põlve eest. Siin metsades pole enam mitu põlve hunti nähtud. Üks põlv kogus vara, teine raiskas. Hoone tuleb tugev, jääb põlvedeks püsima. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || eluiga, elupõlv. Sellest jätkub isa eaks ja poja põlveks. *Andku Jumal pikka põlve ja head õnne! A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: haritlas|põlv, järel|põlv, järglas|põlv, rahvapõlv; metsapõlv.
5. elujärg, elamine-olemine; elutingimused, olukord; sün. põli. Hea, õnnelik, kuldne, raske põlv. Tahab emale vanuigi hõlpsamat, kergemat põlve pakkuda. Ei viitsi tööd teha, ajab kerget põlve taga. Ta ei kurda, kaeba oma põlve üle. Tüdruk sai parema põlve peale, otsa. Läks võõrsile paremat põlve otsima. Meie põlv on paranenud iga aastaga. Vanake võis muretut põlve pidada, maitsta. Noored on oma põlvega täiesti rahul. Mis ta praegusel põlvel viga! Vaata ise, kuidas oma põlve parandada, kergendada. *Mis on aga meie põlv nüüd? Töö ja töö ja jälle töö. E. Vilde. || hea elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel nüüd oli! *„Oh põlve-põlvekest, mis olema hakkab: töölt koju – ja laiskle kui roju!” lõugutas kuraasikalt Kätsa. O. Jõgi (tlk). || elu v. töötamine kellenagi; mingi ajajärk elus. Ma ei kadesta praegu põllumehe põlve. Peab vabakutselise kirjaniku põlve. Noores põlves on paljud luuletusi kirjutanud. Vanemas põlves huvitus ta aiandusest. Veel vanas põlves sündinud talle laps. Minu vallaline, vallalise põlv on nüüd lõppenud. Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida. *Eks ta ikka ole [hästi koolitatud], on oma väikesest põlvest saadik raamatute kallal istunud ja seda tänapäevani teinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: elu|põlv, jõmpsika|põlv, jõude|põlv, karja|põlv, karjapoisi|põlv, karjase|põlv, kasvu|põlv, keskkooli|põlv, kooli|põlv, laisa|põlv, lapse|põlv, lese|põlv, mehe|põlv, mudilas|põlv, mõrsja|põlv, naise|põlv, neitsi|põlv, neiu|põlv, noor|põlv, nooriku|põlv, noormehe|põlv, nooruki|põlv, noorus|põlv, pagulas|põlv, peiu|põlv, pensioni|põlv, pensionäri|põlv, peremehe|põlv, perenaise|põlv, plika|põlv, poisi|põlv, poisikese|põlv, poissmehe|põlv, proua|põlv, pruudi|põlv, põngerja|põlv, rauga|põlv, sandi|põlv, selli|põlv, seminari|põlv, seminaristi|põlv, soldati|põlv, sulase|põlv, teenija|põlv, tudengi|põlv, tüdruku|põlv, vaeslapse|põlv, vallas|põlv, vana|põlv, vangi|põlv, õnne|põlv, õpilas|põlv, ülikooli|põlv, üliõpilaspõlv; häda|põlv, orja|põlv, prii|põlv, päris|põlv, rahupõlv; kutsikapõlv; lumepõlv.

surma|patt [-patu]

1. kirikl katoliku kiriku õpetuse kohaselt teadlik ja vaba üleastumine Jumala seadusest olulises asjas, mille tagajärjeks on Jumala armust osasaamise jäädav kaotamine. Seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, aplus, kadedus, viha, tusk).
2. piltl suurem süü, üleastumine; viga v. pahe. Tudengi sissemagamine pole ju surmapatt. Tüdruk varjas oma kohtamas käimisi nagu surmapattu. Uudishimu ei pidanud ta surmapatuks. *.. jätta kurt mees maha – eks see ole maailma silmis surmapatt. E. Maasik.

suvi ‹suve 12› ‹s›
kevade ja sügise vaheline aastaaeg. Soe, vihmane, kuiv, põuane suvi. Põhjamaa üürike, lühike suvi. Astronoomiline suvi algab suvisel pööripäeval. Suvi astub oma õigustesse jaanipäeval. Suur suvi juba käes. Väljas valitses suvi. Linnulaul kostab suvi läbi, kogu suve. Ta oli suvi aega, suvi otsa, kogu suve maatööd teinud. Olin esimest suve karjas. Suvi suve järel olime kohtunud matkadel. Olen lapsena kõik oma suved maal veetnud. Suve teisel poolel algab viljakoristus. Sügise poole suve valmivad varased õunad. Suve lõppu tähistab esimene sügisene öökülm. Igal suvel, iga suvi käin oma lapsepõlvemaadel. Lapsed on suve jooksul, suvega palju kasvanud. Kevad oli juba suveks üle läinud. Suveks otsaks, kogu suveks oli töömure murtud. Õmblesin suveks uue kleidi. Suvi kogub, talv sööb. Esimene pääsuke ei too veel suve. || van aasta. Ta on viisteist suve vana. Sellest on juba neli suve möödas.
▷ Liitsõnad: eel|suvi, hilis|suvi, igi|suvi, järel|suvi, kesk|suvi, kevad|suvi, kõrg|suvi, süda|suvi, sügis|suvi, täis|suvi, varasuvi; kalendri|suvi, polaar|suvi, tundra|suvi, vananaistesuvi; karja(poisi)|suvi, kergejõustiku|suvi, kooli|suvi, laagri|suvi, maleva|suvi, nälja|suvi, olümpia|suvi, praktika|suvi, spordi|suvi, sõja|suvi, tudengi|suvi, töö|suvi, üliõpilassuvi.

tudengi|elu
ülikoolis õppimise aeg; elu tudengina. Sess on tudengielu kõige pingelisem aeg. Elab värvikat, lõbusat tudengielu.

tudengi|laul
tudengite seas lauldav laul. Lauldi hoogsaid burši- ja tudengilaule.

tudengi|müts [-i]
üliõpilasmüts

tudengi|neiu
naisüliõpilane. Igas ühiselamutoas elab kaks tudengineiut.

tudengi|põlv
Tunnen teda tudengipõlvest peale. Teenis tudengipõlves raha tundide andmisega.

tudengi|vaim
tudengitele omane v. iseloomulik meelsus

ära võtma

1. (ära rõhutab sooritatust:) võtma (hrl. 2., 7., 11. täh.) Röövel võttis teekäijalt ära käekella ja rahakoti. Võlgnikul tahetakse talu käest ära võtta. Purjus juhilt võeti luba ära. Kui elekter ära võeti, tuli istuda küünlavalgel. Võttis mantli, kübara, saapad ära. Limonaad ei võtnud janu ära. || (ostmise v. üürimise kohta). Oli bussipiletid juba varem ära võtnud. Kui odavalt annate, võtan kogu kauba ära. Tuleb kiiresti kuskil korter ära võtta. || vallutama. Edasitungil võeti ära mitu linna. Loss piirati ümber ja võeti tormijooksuga ära. || hävitama, kahjustama. Soo ääres võtab liigniiskus vilja ära. Öökülm võib kartulipealsed täiesti ära võtta. Vastsündinud põrsad toodi kööki, et külm neid ära ei võtaks. Poisil võttis pakane kõrvad ära. Ränk töö võttis selja ära. *Traktoristid ajavad ju igale poole naftat maha ning see võtab puude juured ära. O. Kruus.
2. kõnek naima. Neiul oli palju austajaid, aga ära võtta ei tahtnud keegi. Professor oli ühe noore tudengi ära võtnud. *Talutöö tahab teha ... loomad pidada – naine tuli ära võtta ... A. Sinkel.
3. kõnek sisse võtma; ära jooma. Võttis tilgad, tableti ära ja saigi peavalust lahti. Kõrtsmik kallas pitsikese ja käskis ära võtta. *Saksaaegne normiviin, lahja ta on, aga läheb päris raisku, kui keegi ära ei võta. A. Viirlaid.

üks|kõiksus ‹-e 5 või -e 4›
(< as ükskõikne). Kunstniku ükskõiksus rahaasjus oli kõigile teada. Õppejõudu häiris mõne tudengi ükskõiksus tema aine suhtes. Temas võttis võimust suur, ääretu ükskõiksus. Võõras võeti vastu jaheda ükskõiksusega. Lausus seda teeseldud ükskõiksusega. Ilmutas ajuti ükskõiksust kõige ja kõigi vastu. Ta vajus mingisse tardunud ükskõiksusse. Püüdis oma tundeid varjata ükskõiksuse maski taha. Naise näol oli täieliku ükskõiksuse ilme. Hobune kuulas peremehe sajatusi suurima ükskõiksusega. *Aga Juuli ei mõista täna nalja, ta jääb külmaks, kangeks ja puiseks, nagu oleks ta ükskõiksus ise. A. H. Tammsaare.