[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 5 artiklit

tuiskama ‹tuisata 48›

1. ‹ka impers.› (lume kohta:) tuule mõjul hooga edasi kanduma. Õhtul hakkas tugevasti tuiskama. Väljas sajab ja tuiskab. See on hea märk, kui jõulu ajal tuiskab ja tormab. Öösel oli kõvasti (lund) tuisanud. Näkku tuiskas tihedat kihulund, jääkübemeid. Ilm tuiskas talviselt veel aprilliski. *Öö on kottpime, sajab tuiskavat lobjakat. A. Gailit. || (tulemust, tagajärge osutades). Talvel tuiskas siin läbipääsmatuid hangi kokku. Üleni lumme tuisanud heinaküün. Külateed olid kõik täis, umbe, hange tuisanud. Tuul on jää pealt lume ära tuisanud.
2. (suurel hulgal) laiali lendama, tugevasti mitmes suunas paiskuma. Kihutas mootorrattal minema, nii et pori tuiskas kahele poole. Löödi tantsu, nii et tolm tuiskas. Tuul pani luited tuiskama. Lained tuiskasid vastu kaldakaljut. Üle parda tuiskab vett, pritsmeid. Meeste ümber tuiskas kuule nagu rahet. Lume tuisates ajab sahk teed lahti. Valget vahtu tuiskas kõrgele. Meri tuiskas tuule käes. Linnuparve järsust lendutõusmisest lõi vesi lausa tuiskama. *Mulda, rohututte ja kamaratükke tuiskas laiali, maa [võitlevate] loomade jalge all muutus mustaks. O. Tooming. || piltl (tunnete kohta:) möllama. Põues tuiskavad tunded ei lasknud tal uinuda. Esimene armastus pani vere tuiskama ja tormama.
3. midagi hooga üles v. laiali paiskama. Püssid tuiskasid tuld. Šrapnellid olid kaevikusse killurahet tuisanud. Helikopter tõusis õhku, lumetolmu pilvi üles tuisates. Küla oli pommidest laiali, segi tuisatud. Plahvatus tuiskas mehed üleni mulla alla, liiva ja kildudega üle. Vaateaknad tuiskavad valgust. Lapsed tuiskasid üksteist lumega, veega. | piltl. *Kui eestlane sõimu tuiskas, siis polnud ka lätlase suu korvis. K. Rumor.
4. kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama, tormama, sööstma. a. (liiklusvahendite, loodusnähtuste jm. kohta). Jõel tuiskav kiirkaater. Hävitajad tuiskasid madallennul linnast üle. Üks auto teise järel tuiskas meist mööda. Mis mõte on kümne päevaga Euroopa lihtsalt läbi tuisata! Narta tuiskab üle lumevälja. Meteoriit tuiskas taevas, üle taeva. Kosk tuiskab järsakust alla. Majakõrgused lained tulid tuisates laevale vastu. Aknast tuiskas tuppa pahvak värsket õhku. Pärast üleskeeramist hakkas vurr jälle tuiskama 'hooga keerlema'. Kuul tuiskas vaid vaksakauguselt kõrvust mööda. Mõtted tuiskavad tuhatnelja peast läbi. *.. ja selline uudis tuiskab hullemini kui kulutuli üle koguduse laiali. O. Tooming. b. (elusolendite kohta). Tuiskab talust tallu, et inimesi kokku kutsuda. Veebel tuiskas ees, rühm tema järel. Olin kingituse leidmiseks kõik poed läbi tuisanud. Me ei jõudnudki näha, kes meist mööda tuiskas. Tuiskas ühe hooga nõlvast üles. Lausa lennates tuiskas kohale laevaarst. Kuhu sa nõnda kiiruga tuiskad? Virgats tuiskas kohe staabi poole minema. Inimesed tuiskasid põgenema, kes kuhu. Kurvi tuiskas järgmine jooksja. Tantsupaar tuiskab üle põranda. Sellest nõlvast on hea alla tuisata nii suuskadel kui kelguga. Ratsasalk tuiskas metsikus galopis lähemale. Hobusekari tuiskab mööda steppi. Rebane tuiskas kanakarja keskele. Nugis tuiskas nagu nool orava kannul. Üle laste peade tuiskas linnuparv. Kohmakas pingviin tuiskab vees kiiresti kui delfiin.
5. piltl midagi hooga, rutates tegema; tuisakalt tegutsema. Tuiskasime kogu aeg tööd teha. Talgulised tuiskasid heinu kokku panna, et kiiremini õhtule saaks. Ei maksa ülepeakaela tuisata igat käsku täitma. Oota nüüd ometi, mis sa selle asjaga nõnda tuiskad!
6. hrv pillama, raiskama. *Või arvad, et minulgi neid kroonisid nõnda tuisata on? H. Sergo.

kinni tuiskama

1. täis v. umbe tuiskama. Tee oli täiesti kinni tuisanud. Torm tuiskas jäljed, kraavi kiiresti kinni.
2. hange, (lumega) kaetuks tuiskama. Jänes laseb end talvepakasega sageli kinni tuisata. Räägiti, nagu oleks liivatorm terve karavani kinni tuisanud. *November tuiskas kinni meie klassitoa ainukese akna ... N. Baturin.

ringi tuiskama
kiiresti ühest kohast teise liikuma. Kevadtööde ajal peab peremees päevad läbi põldudel ringi tuiskama. Armastas suuskadel mööda metsi ringi tuisata. Tuiskab mööda poode ringi. Üks poeg oli korralik, teine aga tuiskas niisama ringi. || ringis, ringiratast tormama. Ahv tuiskas mööda puuri ringi. Taevas tuiskab ringi hulk satelliite.

sisse tuiskama

1. (millegi kohta:) tuiskama ruumi sisse. Pane uks kinni, et lumi sisse ei tuiskaks. Vaguniakendest tuiskas kogu aeg tuult ja vihma sisse.
2. kuhugi suure hooga sisenema, sisse tormama. Uks prahvatas lahti ja sisse tuiskas trobikond lapsi. Must limusiin tuiskas väravast sisse.

välja tuiskama
välja tormama. a. (kusagilt). Tuiskas kiiresti uksest välja. Kogu kamp tuiskas hoovist välja. Linnast välja tuisatud, vähendati kiirust. Metsa tagant tuiskas välja hävitajate eskadrill. Pääsukesed tuiskasid kuuriuksest sisse ja välja. b. (midagi endast välja elades). *Vahel sekka pummeldada ja end välja tuisata on hea küll, aga kodurahu ennekõike! M. Nurme.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur