[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tunduv ‹-a 2›

1. (< partits tunduma). Uskumatuna tunduv tõsiasi. Esmapilgul räpasena tunduv koht.
2. ‹adj› märgatav, ilmne, suur. Tunduv osa maast on jäänud kasutamata. Maarahvastikus on tunduv ülekaal vanemaealistel inimestel. *Üldiselt oli aga lugemisvarast tunduv puudus. O. Kuningas.